Toitumine ja dieedid hüpertensiooni korral: mida võib ja mida ei tohi süüa?

Arteriaalne hüpertensioon (ehk hüpertoonia) on haigus, mida iseloomustab püsiv ja pikaajaline vererõhu tõus. Seda põhjustavad südamelihase talitlushäired ja ebastabiilne veresoonte toonus.

Mis haigus see on?

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) standardi järgi loetakse kõrgenenud vererõhuks näitajat üle 140/90 mm elavhõbedasammast. Näitaja koosneb kahest arvust: esimene on süstoolne (ülemine), teine diastoolne (alumine). Statistika kohaselt kannatab enam kui 30% täiskasvanutest kõrgenenud vererõhu hoogude all, mis on primaarse hüpertensiooni sümptom.

Ilma nõuetekohase ravita võib tekkida äge südamepuudulikkus ja müokardiinfarkt. Haiguse salakavalus seisneb selles, et enamikul juhtudel ei tea patsiendid ohtliku patoloogia olemasolust ega võta kasutusele mingeid ennetusmeetmeid. Mõnes riigis viiakse läbi haiguse vastu võitlemisele suunatud programme. Töötatakse välja uute ohutute ravimite kallal, kuid ilma õige eluviisi ja toitumiseta on ravimid kasutud.

Toitumise eripära

Kõrgenenud vererõhu tase toob endaga kaasa hulga kõrvaltoimeid. Patoloogiat ei tasu lasta omasoodu, parem on pöörduda arsti poole ja järgida mitte ainult ettekirjutatud ravimravi, vaid ka muuta kardinaalselt elustiili ja toitumispõhimõtteid.

Arteriaalse hüpertensiooni dieeti peetakse mitte ainult tulemusliku ravi oluliseks aspektiks, vaid ka ennetusmeetmeks. Toitumispiirangute järgimine ei tähenda sugugi lemmiktoidust loobumist. Õige toitumine kõrgenenud vererõhu hoogude ravi ajal on asjatundliku lähenemise korral mitte ainult kasulik, vaid ka mitmekesine ja maitsev. Vajalik toidukorv võimaldab parandada üldisi näitajaid ja keha seisundit, sest aitab vältida patoloogiliste seisundite progresseerumist ja kõrvaldada ebameeldivaid sümptomeid, mis hõlmavad:

• töövõime langust;
• suurenenud unisust;
• hajameelsust;
• isutust;
• kärbeste ilmumist silmade ees;
• higistamist;
• ninaverejookse;
• näo kahvatus;
• ärevustunded;

Optimaalne ja tasakaalustatud toitumine hüpertensiooni korral on väga keeruline ülesanne. Veatu lahenduse saamiseks keerulisele ülesandele on mõistlik pöörduda diplomeeritud dietoloogi poole. Hoolikalt koostatud menüü võimaldab saavutada:

1. Normaalsed vererõhunäidud.
2. Südame ja vereringesüsteemi koormuse vähendamine.
3. Hüpertensiooni ägedate ilmingute kõrvaldamine, mis hoiab ära progresseerumise ja kaasnevad tüsistused.

Põhiseadus, millele kõik selle haiguse puhul õige toitumise põhimõtted peavad alluma, on tarbitava soola oluline vähendamine. Viimase taset soovitatakse vähendada miinimumini. Tugevalt soolased toidud tuleks asendada toiduga, mis sisaldab vitamiine, mikroelemente, kiudaineid, kasulikke rasvu ja vähendab sidekudedes kolesterooli kogust.

Insuldid ja isheemilised nekroosid põhjustavad enam kui 70% surmadest planeedil. See tähendab, et 7 inimest 10-st lahkub sellest maailmast südame või aju veresoonte ummistuse tõttu. Praktiliselt 100% juhtudest peetakse surma põhjuseks rõhu kõikumisi arteriaalse hüpertensiooni tõttu. Näitu saab ja peab alandama – õigemini on see eluliselt tähtis. Kuid see ei ravi haigust ennast, vaid aitab toime tulla tagajärgedega, mitte algpõhjustega.

Hüpertensioon on salakaval haigus, mis avaldub meestel ja naistel erinevalt. Kõikumisi seletatakse erinevate kaalukategooriate ja füsioloogiliste iseärasustega; seetõttu erineb dieet kõrge vererõhu korral. Samuti arvestavad spetsialistid toitumiskava koostamisel patsiendi vanusekategooriat. Toode, mis on kasulik noorele patsiendile, võib vanemaealisele inimesele kujutada potentsiaalset ohtu.

Meestele

Nagu praktika näitab, koosneb suurema osa meestest toitumine peamiselt rasvasest ja kaloririkkast toidust, mis provotseerib vitamiinipuuduse progresseerumist ja põhjustab mikroelementide defitsiiti. Seetõttu soovitavad arstid tungivalt meestel, kellel on kinnitatud arteriaalne hüpertensioon, tarbida teatud tooteid:

• granaatõunad;
• küüslauk;
• kanamunad;
• seller;
• mereannid;
• punane kala;

Naistele

Füsioloogia ja organismi vajaduste eripära tõttu vajavad naised vähem toitu kui mehed, seetõttu taluvad nad toidupiiranguid kergemini. Dietoloogid soovitavad hüpertensiooni põdevatel naistel tarbida:

• rosinad;
• avokaadod;
• puhastatud pähklid;
• värske kapsas;
• kuivatatud puuviljad, sealhulgas ploomid ja aprikoosid;
• kaerahelbed;
• valge kala;
• jõhvikad.

Selle loeteluga tasakaalustatud toitumine võimaldab viia üldseisundi normi, tekitamata teravat näljatunnet, ning küllastab organismi aminohapete ja mineraalidega.

Eakatele

Eakate inimeste puhul esineb lisaks hüpertensiooni ilmingutele ka mitmeid teisi haigusi. Seetõttu soovitavad spetsialistid, et aidata eakatel patsientidel viia vererõhunäidud normi, muuta oma harjumuspärast elustiili:

1. Viia stressiolukorrad ja psühho-emotsionaalsed vapustused miinimumini.
2. Loobuge suitsetamisest ja alkoholist.
3. Järgige madala kalorsusega toitumissüsteemi.
4. Koormake keha regulaarselt ja mõõdukalt füüsiliste harjutustega.
5. Pidage päevikut, kuhu märgite õhtused ja päevased vererõhu näidud.
6. Ärge kuritarvitage teed ja kohvi.
7. Vähendage soola kogust.

Kui pensionäril on avastatud hüpertensioon, siis soovitatakse suurendada puuviljade, köögiviljade, lahja liha, vees keedetud suppide, piima- ja hapupiimatoodete osakaalu.

Seega aitab hästi koostatud toitumiskava kaasa ravimite tõhususele ja varajases patoloogia staadiumis viib vererõhu näidud normi ilma ravimite võtmiseta.

Toitumise põhiprintsiibid

Toitumisspetsialistid soovitavad hüpertensiooniga patsientidele järgmisi toitumiskäitumise põhimõtteid:

1. Järgige toitumiskava, mis ei alluta keha tugevale stressile. Järsult loobudes lemmiktoitudest ja -roogadest saab inimene rohkem kahju kui soovitud paranemist ja kasu.
2. Vältige alkoholi- ja kohvijookide ning kangete teede tarbimist – kõik need soodustavad veresoonte spasme ja põhjustavad vererõhu hüppeid.
3. Sööge toite väikeste portsjonitena võrdsete ajavahemike järel, see tähendab järgige osatoidustamise põhimõtteid. Viieks–kuueks toidukorraks jagatud päevane toidukogus hoiab ära seedetraktile kahjuliku ülesöömise.
4. Eelistage aurutatud, küpsetatud või hautatud toitu.
5. Järgige veerežiimi. Ööpäeva jooksul peab inimorganismi sisenema vähemalt 1,5 liitrit puhastatud vedelikku. Kui patsiendil on krooniline südamepuudulikkus ja turseid, vähendatakse päevast veekogust 0,8–1 liitrini.
6. Menüüst tuleks lõplikult välja jätta kõik rasvane ja praetud.
7. Liigse kehakaalu korral, mis soodustab hüpertensiooni kiiret arengut ja vererõhu tõusuhoode, piirake tarbitava suhkru kogust. Täielikult soovitatakse välja jätta jahutooted ja maiustused.
8. Asendage loomsed rasvad taimsete analoogidega, tarbides viimaseid minimaalsetes kogustes.
9. Vähendage soola tarbimist. Aine soodustab vedeliku kogunemist ja tursete teket. Arteriaalse hüpertensiooniga patsientidele soovitatakse sageli soolavaba dieeti.
10. Suurendage värskete puuviljade, marjade ja köögiviljade osakaalu – need avaldavad positiivset mõju südame- ja veresoonte seintele, kuna aitavad rikastada keha vitamiinide ja muude kasulike ainetega.

Mida võib süüa kõrge vererõhu korral

Kui kõrge vererõhu hood sagenesid, lisatakse toitumisse suures koguses A-, C-, E-rühma vitamiine, kaaliumit, kaltsiumit, koliini, magneesiumi sisaldavad toidud. Kroomi ja seleeni puudust tuleb vältida, sest nende elementide defitsiit halvendab oluliselt veresoonte seinte seisundit ja suurendab hüpertensiooni progresseerumise tõenäosust.

Järgmiste roogade ja toodete olemasolu arteriaalse hüpertensiooniga patsientide toidusedelis on lubatud:

1. Puuviljad, marjad ja kuivatatud puuvilju tarbitakse värskelt või kompottide, tarretiste, kissellide keetmiseks – parem valida viljad, mis aitavad alandada vererõhku (tsitruselised, banaanid, õunad, aroonia ja sõstar).
2. Mitmekesised köögiviljad (välja arvatud oad) – värskelt, lisandina või hautisena – magus pipar, porgand, kõrvits, küüslauk, peet.
3. Värske roheline – kasulikkuselt ei jää alla eelmisele rühmale, soovitatav kasutada salatite, suppide ja lisandite valmistamisel (salatilehed, selleri-, basiiliku-, peterselli- ja tillivarred).
4. Nisu-, rukki-, klii- ja täisteratoorainel põhinev leib, galetküpsised ja leivakõrgid.
5. Nõrgale ja lahjale puljongile tehtud supid – need võivad olla boršid, peedisupid, piimasupid, taimsed supid.
6. Lahja veise-, vasika-, küüliku-, kana- ja kalkuniliha – keedetakse või küpsetatakse, kuid ilma koorikuta.
7. Piima- ja hapupiimatooted – lubatud iga päev tarbida, kuid kohupiima või hapukoore rasvasisaldus peab olema madal.
8. Tatar, kaerahelbed, hirss ja odratangud, kõva nisu pastatooted.
9. Oliivi-, päevalille- ja maisiõlid erineva puhastusastmega – lisatakse valmistatud toidule.
10. Maitseained – ingver, kaneel, koriander, kurkum, basiilik.

See tähendab, et hüpertoonikute dieet põhineb puuviljadel, köögiviljadel ja marjadel – nende kogus peaks ulatuma 800 g-ni päevas. Kaaliumi ja magneesiumi sisalduse toetamiseks tarbitakse kaerahelbeid, piima, värsket kapsast ja pähklituumi.

Mida tuleb piirata

Teatud toiduained võivad esineda hüpertooniat põdevate inimeste toidulaual, kuid ainult väikestes kogustes. Nende kategooriate alla on spetsialistid liigitanud:

1. Loomse päritoluga rasvad – nende täielik puudumine ei ole lubatud, kuid mitte rohkem kui 30 g päevasest rasvade koguhulgast, mis sisalduvad kanamaksas, võis ja munades.
2. Kartul, riis ja manna – on kõrge tärklisesisalduse ja glükeemilise indeksiga.
3. Rafineeritud suhkur – mitte rohkem kui 40 g 24 tunni jooksul, asendatakse mee ja fruktoosiga.
4. Kalatik sisaldab palju soola ja raskesti omastatavaid rasvu, kuid oomega-3 rasvhapete sisalduse tõttu soovitatakse seda siiski hüpertoonikutele.

Kõike eelnevat soovitavad arstid tarbida mitte sagedamini kui paar korda 7 päeva jooksul. Kergelt soolatud kala ja merekala, köögiviljahapendised ja punane kalamari on lubatud kord kuus.

Mida ei tohi süüa kõrgenenud vererõhu korral

Toidust tuleb täielikult välja jätta komponendid, mis provotseerivad koormuse suurenemist närvisüsteemile, südame-veresoonkonnale ja kuseteedele. Sellistesse tootekategooriatesse kuuluvad:

1. Külmutatud pooltooted, sealhulgas pitsad, pelmeenid, tšeburekid.
2. Marinaadid, hapukapsas, soolakurgid, juustud – sisaldavad tohutul hulgal varjatud soolasid, mis soodustavad tursete tekkimist arterite seintel, ahendades nende valendikke, mis põhjustab olulisi rõhukõikumisi.
3. Kaalikas, hernes, lääts, kikerhernes, sojaoad, redis ja roheline sibul – ärritavad magu, mistõttu suureneb gaaside teke ja surve diafragmale.
4. Ulukiliha, sealiha, rupskid, margariin, pekk, vorsti- ja suitsuvorsttooted, sulavõi, rammusad puljongid, rasvane piim – nimetatud toodetes on suur osa loomseid rasvu, mis põhjustavad seedesüsteemi liigset koormust ja närvisüsteemi erutust.
5. Saia- ja kondiitritooted, šokolaadikompvekid ja jäätis – sisaldavad kiireid süsivesikuid ja suhkruid, mis mõjuvad halvasti veresoontele ja südamele.
6. Vürtsised teravad maitseained, sinep, majoneesi- ja sojakastmed, ketšup – tekitavad arteriaalseid spasme ja tugevdavad verevoolu.

Keelatud tooted eemaldatakse patsientide menüüst mitte ainult ravi ajaks, vaid ka edaspidiseks ennetuseks.

Mida võib ja mida ei tohi juua hüpertensiooni korral

Vitamiine ja mineraale sisaldavad joogid avaldavad positiivset mõju südamelihasele ja veresoonte seintele. Hüpertensiooniga patsientidele soovitavad spetsialistid järgmiste jookide tarbimist:

1. Tavaline vesi. Vedeldab verd ja parandab mitte ainult selle voolu, vaid ka veresoonte elastsust. Arstid soovitavad juua klaas sooja vedelikku tühja kõhuga – siseorganite aktiveerimiseks. See stabiliseerib vererõhku ja enne magamaminekut vähendab südameinfarkti tõenäosust.
2. Mineraalvesi. Kasulik on 2–3 korda 7 päeva jooksul tarbida gaasita, kaltsiumi ja magneesiumiga rikastatud vett.
3. Värskelt valmistatud granaatõuna, õuna, jõhvika, sõstra, kõrvitsa, peedi, porgandi mahlad. Tugevdavad südamelihast, vähendavad kolesterooliladestuste hulka.
4. Punased kuivad veinid. Parandavad vere komponentide koostist ja toetavad magneesiumi tasakaalu. Kui vererõhu näitajad on üle 150 mmHg, on selliste jookide tarbimine rangelt keelatud, kuna see kutsub esile hüpertensiivseid kriise. Kui kõik on normis, siis lubavad arstid juua klaasi paar korda nädalas.
5. Rohelised teed. Vähendavad tromboosi tekke riski. Nõrku musti teesid tuleb juua ilma suhkrut lisamata.
6. Värsked köögiviljad, marjad ja puuviljad on tervisliku joogi – smuuti – aluseks, mis sisaldavad mahladega võrreldes suuremat osakaalu pektiini ja kiudaineid.

Vererõhku alandavad joogid avaldavad mõju, kui vererõhu tase on veidi kõrgem, 10–15 ühiku võrra. Need soodustavad vere vedeldamist, südame ja veresoonte tugevdamist. Nende jookide hulka kuuluvad:

• karkade – Sudaani roosi kuivatatud õielehtede tõmmis;
• ristiku, kummelite, saialille ja kuivatatud viirpuu keedused;
• kuivatatud puuviljadest kompotid ilma suhkrut lisamata;
• jõhvika- ja sõstramorsid;
• segu madala rasvasisaldusega piimast ja kurkumist, keefirist ja kaneelist.

Hüpotensiivsete toimete tugevus sõltub otseselt ravivate "nektarite" tarbimise kogusest ja sagedusest.

Kõrgenenud vererõhu näitajad eeldavad raffineeritud suhkru, kunstlike lõhna- ja maitseainete ning kofeiini toidust väljajätmist, nimelt:

• tugeva alkoholi;
• lahustuva kohvi ja keedukohvi;
• energiajookide;
• tugevalt gaseeritud limonaadide;
• kuuma šokolaadi;
• poes pakendatud mahlade.

Loetletud joogid mõjuvad halvasti südamelihase ja maksa funktsioonile, kuna soodustavad vererõhu tõusu ja kõhunäärme töö vähenemist.

Parimad vererõhku alandavad toidud

Toidu kvaliteet ja iseloom mõjutavad ainevahetust ning vee- ja soolade tasakaalu. Mõlema protsessi koosmõjust sõltub arteriaalne vererõhk.

Lõplikud piirangud toitumises sõltuvad patsientide otsustest, sest ühelgi arstil pole õigust neid sundida. Kuid arstid siiski nõuavad mõnede toiduainete väljajätmist ja teiste lisamist. Toitumisspetsialistid aitavad välja töötada toitumise põhiprintsiipe. Eksperdid soovitavad sageli allpool toodud toodete pingerea arteriaalse hüpertensiooni korral.

Tsitrusviljad

Eelistatavamad on sidrunite, apelsinide, mandariinide, greipide viljad. Nende ravitoime aluseks on mõju südame ja veresoonte seisundile, mis tekib seoses:

1. Suure C-vitamiini sisaldusega, mis kaitseb artereid ja kapillaare hävimise eest, suurendades kudede elastsust.
2. Flavonoidid – mõjutavad ainevahetusprotsesse ja on mõõdukas koguses ateroskleroosi ennetuseks.

Tsitrusvilju tarbitakse värskelt või mahla kujul. Sidruneid on suure happesisalduse tõttu raske süüa. Soovi korral lisatakse nende viilud soojadele teedele. Vedelik ei tohi olla kuum, vastasel juhul askorbiinhape laguneb.

Peet

Köögivili, nagu tsitruselisedki, sisaldab palju C-vitamiini, mis toimib tugeva antioksüdandina. See aitab ära hoida veresoonte seinte hävimise ja degeneratsiooniga seotud saatuslikke muutusi. Peet on kaaliumiallikas. Element säilitab elektrolüütide tasakaalu ja reguleerib kudede toonust.

Parem on köögiviljaga mitte liialdada. Mõõdutundetu tarbimise korral põhjustab see seedetrakti häireid, sest sellele on iseloomulik tugev lahtistav toime.

Spinat

Lisaks tohutule vitamiinide hulgale leidub lehtedes ja vartes magneesiumi ja kaaliumi. Neil on tugevad elektrolüütilised omadused, need aitavad ühtlustada vererõhku ja taastada veresoonte seinte elastsust.

Küüslauk

Taim on eeterliku ühendi – allitsiini – allikas. Aine annab viiludele terava mõrkja maitse ja tekitab põletustunnet. See lõdvestab refleksiivselt veresoonte seinu, mistõttu vererõhk langeb, ja pärast omastamist kinnistub positiivne mõju.

Toode on diureetilise toimega, ehkki mitte kõige tugevamaga. Tänu sellele omadusele eritub organismist liigne vedelik. Vaja on süüa 1–2 küünt päevas.

Kibuvits

Põõsaviljade kompotid, keetmised ja tõmmised on askorbiinhappe, flavonoidide, saponiinide, pektiini ja rasvaõlide allikad. Joogi valmistamiseks tuleb võtta 150 g kibuvitsamarju ja valada peale 600 ml kuuma vett, seejärel kurnata ja juua 100 ml enne toidu tarbimist.

Sigur

See on kõige kasulikum jook hüpertensiooniga patsientidele. See on kohvile alternatiiv, sest sisaldab C-vitamiini, pektiini ja karoteeni. Sigur normaliseerib ainevahetusprotsessi, leevendab stressi, vabastab unetusest, tõstab immuunsust. Päeva jooksul võib juua 5 tassi, arvestades 3 tl ühe portsjoni kohta. Kuid enne magamaminekut ei soovitata jooki juua.

Kakao

Jook kuulub toniseerivate hulka ja stimuleerib närvisüsteemi. Erinevalt kohvist sisaldab see teobromiini. Kakao takistab trombotsüütide kokkukleepumist ja vähendab infarkti, vähi ja suhkurtõve riske. Jook valmistatakse pulbrist, mille naturaalse toote sisaldus on üle 80%. Lubatud on juua ainult 2 tassi.

Ingver

Toode omab vererõhku normaliseerivaid omadusi. Selle põhikomponendid vedeldavad vere struktuuri, toimides loodusliku antiagregandina. Samuti lõdvestab ingver veresoonte lihaseid ja hoiab ära spasmid, mis provotseerivad tonomeetri näitude tõusu.

Astelpaju

Marjad sisaldavad tanniine, mineraale, koliini, flavonoide, vitamiine, foolhappe, kohvhappe ja viinhappe ühendeid. Astelpaju alandab vererõhku, kuna tugevdab veresooni ja omab diureetilist toimet. Värskelt pressitud astelpajumahl alandab pideval tarbimisel vererõhu väärtust 10 ühiku võrra.

Kurkum

Vürtsi kasutatakse profülaktikaks ja raviks. Kurkumiinoidid vähendavad õrnalt, ilma riskideta organismi üldseisundile, vererõhu näitajaid.

Granaat

Puuvilja iseloomustavad hüpotensiivsed omadused. Seda on parem tarbida mahlana – vaja on ainult 50 ml. Koostises on inhibeeriv ühend – angiotensiin, mis ahendab veresoonte seinu ja põhjustab nende kunstlikke spasme. Täienduseks on magneesium ja kaalium – vee-soola tasakaalu regulaatorid, mis põhjustavad kerget diureetilist toimet.

Piim ja keefir

Päevas tuleb juua üks klaas naturaalset, väherasvast jooki. Ultra pastöriseeritud hapendatud piimatooteid on parem mitte tarbida, kuna need sisaldavad kõrgendatud suhkruprotsenti. Hapendatud piimatoodete kasutamisel ei ilmne mõju kohe, sellised tooted soodustavad vererõhu pehmet langust ja rikastavad organismi kaltsiumiga.

Kõigi kasulike omaduste omastamiseks ja avaldumiseks tarbitakse tooteid mõõdukates kogustes. Kasulike ainete puudus või defitsiit on inimorganismile võrdselt kahjulik.

Dieedid hüpertensiooni korral

Kõrge vererõhu peamine oht seisneb kliiniliste ilmingute puudumises, mis provotseerib arütmia ja isheemiatõve arengut. Hüpertensiooni ravitoitumise aluseks on tabel nr 10 Pevzneri järgi. Toitumisrežiim tagab toidu füsioloogilised normid ja soodustab verevoolu normaliseerumist.

Õigesti koostatud toidulaud mitte ainult ei stabiliseeri vererõhu taset, vaid parandab ka ainevahetust, puhastab jääkainetest ja toksiinidest.

Hüpertensiooni ravi põhimenüü nüansid:

1. Päevas tarbitavate kalorite kogus ei tohi ületada 2400.
2. Valkude, rasvade ja süsivesikute suhe määratakse keskmise suhtega 80 g/75 g/350 g.
3. Rasvumusega patsientidel vähendatakse kalorsust ja toitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) sisaldust: esimene näitaja ulatub maksimaalselt 2100 kcal päevas, teine jääb vahemikku 65/60/250 g.
4. Soolatakse ainult juba valmistatud roogasid.
5. Oluline on vähendada NaCl kogust; kui selline piirang on raske, asendatakse aine kaalium-magneesiumi analoogidega.
6. Piirang kehtib ka küllastunud rasvadega toodetele, mida soovitatakse asendada polüküllastumata rasvhapetega, mis on prostaglandiinide sünteesimise aluseks ja aitavad parandada vere kvaliteeti.
7. Piisav kogus vett takistab veresoonte seinte ahenemist ja vererõhu tõusu.

Dieedid sagedaste hüpertensioonihoogude korral on põhitegur, mis stabiliseerib kõrge vererõhu näitajaid ja tervendab südamelihast. Toitumiskava koostamisel kasutavad dietoloogid Manuil Pevzneri soovitusi, mis on kirjas tabelis nr 10. Ravimenüü jaguneb mitmeks variandiks:

1. A – haiguse puhul, millega kaasnevad vereringesüsteemi häired ja südame-veresoonkonna patoloogiad.
2. C – soovitatav patsientidele, kellel on igasugune ateroskleroos ja ISH, võimeline parandama ainevahetust ja takistama kolesteroolist naastude teket.
3. G – arteriaalse hüpertensiooni korral II–III staadiumis, soodustab vererõhu stabiliseerimist vanusenormini.

Haiguse algstaadiumis ja muude krooniliste haiguste kliiniliste ilmingute puudumisel määratakse mõnikord dieet nr 15, mis erineb vähendatud soolakoguse poolest – mitte üle 5 g/ööpäevas. Tabel on efektiivne algstaadiumis, välistab täielikult või lükkab edasi ravimravi.

Toitumiskava nr 15 põhipõhimõtted on järgmised:

1. Soolapiirangutes.
2. Teravilja- ja kliileiva, pruuni riisi ja kõva nisu pastatoodete ning dieetliha ja -kala tarbimine – mitte rohkem kui 100 g ööpäevas.
3. Teraviljade, idandatud nisu ja lutserni, rasvavabade piimatoodete lisamine.
4. Loomsete rasvade asendamine taimsetega.

Erinevalt tabelist nr 10 iseloomustab seda menüüd madal päevane kalorsus 1800–2000, tänu millele saab erilise vaevata vabaneda liigkaalust. Toitumist soovitatakse sageli rasvumisega patsientidele. Teadlased on tõestanud, et ühe kilogrammi kaotamine alandab vererõhku ühe punkti võrra.

Hüpertensioonihaige menüü peaks lisaks kohustuslikele toidukordadele sisaldama vahepalasid, mis on kerged, rahuldavad kiiresti näljatunnet ja säilitavad töövõimet. Nende nõuetega toime tulevad värsked või kuivatatud marjad ja puuviljad, kooritud pähklid, värskelt pressitud mahlad ja taimetõmmised. Enne magamaminekut on soovitatav tarbida klaas keefirit, hapupiima või maitsestamata naturaalset jogurtit.

Soolavabad tabelid tähendavad naatriumkloriidi täielikku väljajätmist toidust. See meede annab järgmisi positiivseid tulemusi:

• paranemine üldises organismi ja naha seisundis;
• tursete kõrvaldamine;
• vererõhu alanemine;
• vere puhastamine.

Samuti soolavaba toitumisrežiim mitte ainult ei vähenda liigset koormust veresoontele, südamele ja neerudele, vaid sellel on ka teatud piirangud:

• pikaajaline kasutamine – vee-soolatasakaalu häire põhjus;
• lubatud ainult talvel ja sügisel;
• keelatud patsientidele, kes ei ole veel 18-aastased.

Enne sellisele tabelile üleminekut on kohustuslik spetsialisti konsultatsioon.

Hüpokolesterooli dieedid takistavad vedelike liigset kogunemist, alandavad oluliselt kolesterooli taset, stabiliseerivad vererõhku ja leevendavad patsiendi üldist enesetunnet. Dieedi põhimõte seisneb piiratud veetarbimises, soola ja rasvase toidu kasutamises. Iga toit küpsetatakse, söögikordade arv on 6.

Oluline roll kuulub patsiendi olemasoleva toitumisrežiimi kohandamisele. Iga dieet arteriaalse hüpertensiooni korral on suunatud haiguse üldiste ilmingute allasurumisele ja on ravimi kõrval peamine ravimeetod.

Retseptid hüpertensiooni korral

Toitumisrežiimi järgimisel väheneb haiguse sümptomaatika. Kõige sagedamini soovitatakse soolavaba dieeti, mis parandab inimese organismi üldisi näitajaid. Iga inimene suudab iseseisvalt ära hoida haiguse kulgu ilma tablette kasutamata, tuleb lihtsalt süüa õigesti valmistatud toite.

Salat "Õrnus"

Vaja läheb:

• Kõrvits – 100 g
• Melon – 100 g
• Õunad – 100 g
• Sidrun – 1/2 tk.
• Mesi – 2 spl

Kõrvits koorida, riivida jämeda riiviga ja segada meega. Õunad, melon ja sidrun lõigata õhukesteks kenadeks tükkideks. Kõik tükeldatud puuviljad tõsta salatikaussi kõrvitsa juurde ja segada. Roog on valmis.

Salat «Eriline»

Mida vajate:

• Porgand – 2 väikest
• Õun – 2 tk
• Kooritud kreeka pähklid – 50 g
• Mesi – 30 g
• Maitsetaimed – 20 g

Porgand pesta, koorida ja riivida või lõigata peeneks ribadeks, segada meega. Õunad, petersell, kreeka pähklid tükeldada ja tõsta salatikaussi segusse. Salat on valmis.

Salat «Lapse rõõm»

Vaja:

• Sellerijuur – 150 g
• Melon – 200 g
• Mandelhelbed – 70 g
• Porgand – 1 tk.
• Moos – 60 g
• Jõhvikad.

Sellerijuur ja porgand koorida, pesta ja peenestada keskmise riiviga. Melon vabastada koorest ja hakata peenteks kuubikuteks. Kõik tükeldatu segada salatikausis koos moosiga. Puistata peale purustatud mandleid ja kaunistada jõhvikamarjadega.

Borš köögiviljapuljongil

Vaja läheb:

Vesi või köögiviljapuljong – 2 l

• Peet – 1 tk
• Seller – 1/2 tk
• Valge peakapsas – 150 g
• Kartul – 3–4 tk
• Porgand – 1 tk.
• Sidrun – 1/2 tk.
• Tomatid – 3 tk
• Maitsetaimed, maitseained – maitse järgi.

Peet pesta, koorida, tükeldada peeneks ribadeks ja piserdada poole sidruni mahlaga. Panna hautuma. 10–15 minuti pärast lisada tükeldatud seller, porgand ja tomatid. Jätta tulele 12 minutiks. Hautatud juurviljadele lisada tükeldatud kapsas ja kartul, valada vedelikuga – keeta kuni valmimiseni. Enne serveerimist puistata peale maitsetaimi ja soovi korral maitsestada madala rasvasisaldusega hapukoorega.

Piimasupp kõrvitsa ja mannaga

Mida vajate:

• Kooritud kõrvits – 200 g
• Piim – 700 ml
• Manna – 50 g
• Suhkur – 20 g
• Või – 10 g
• Vesi – 100 ml

Kõrvits ettevaatlikult kuubikuteks lõigata, valada veega ja hautada kuni valmimiseni. Seejärel hõõruda sõela läbi vedela hapukoore konsistentsini. Keeta piim ja lisada manna. Keeta 10–12 minutit ja ühendada kõrvitsapüreega, enne tarbimist lisada või ja puistata suhkruga.

Puuviljasupp kibuvitsamarjadega

Mida on vaja:

• Kooritud õunad – 150 g
• Kuivatatud kibuvits – 25 g
• Suhkur – 15 g
• Kaneel – 1 g
• Valge leib – 40 g
• Vesi – 500 g

Valage kibuvitsamarjad üle keeva veega. Seejärel keetke umbes 5 minutit ja laske tõmmata umbes 4 tundi. Kurnake ning lisage kaneelipulber, suhkur ja peeneks riivitud õunad. Kuumake keemiseni ja jätke jahtuma. Lõigake leib väikesteks kuubikuteks ja pange ahju. Serveerige kuivikuid koos jahtunud supi kõrvale.

Veiseliha autori kastmes

Vaja läheb:

• Veiseliha – 300 g
• Või – 10 g
• Lahja hapukoor – 45 g
• Nisujahu – 10 g
• Rosinad – 20 g.
• Ploomid – 30 g
• Õun – 1/4 tk
• Till – 10 g
• Köögiviljapuljong – 200 ml

Peske liha, keetke kuni valmis ja lõigake portsjoniteks. Alustage kastme valmistamist. Valage ploomid ja rosinad üle keeva veega. Sulatage keskmisel kuumusel või, lisage jahu ja vesi ning segage hulka lõigatud liha ja hapukoor. Seejärel lisage tükeldatud puuviljad ja hautage 8–10 minutit. Enne serveerimist puistage roog peeneks hakitud tilliga.

Dieetpihv

Mida vajate:

• Vasikaliha sisefilee – 250 g
• Sibul – 1 tk.
• Või – 30 g.

Lõigake sisefilee kaheks osaks ja peksake köögihaamriga pannkoogi paksuseks. Asetage liha mittekleepuva kattega nõusse, valage poolenisti veega ning kuumutage nõrgal tulel poolküpseks. Seejärel lisage pannile praetud sibul ja küpsetage lõpuni. Vasikalihal peaks olema vaevumärgatav kuldpruun koorik. Garneerimiseks serveerige hautatud köögiviljahautist või kõvadest nisusortidest pastat.

Koha filee pehmes koorekastmes

Mida vajate:

• Koha – 200 g
• Või – 15 g
• Koor 10% – 90 ml
• Piim – 50 ml.
• Jahu – 10 g
• Kartul – 100 g
• Muna – 1 tk
• Lahja juust – 20 g

Lõigake kohafile 3–4 osaks ja keetke. Asetage koha mittekleepuvale pannile ning valage peale koorekaste. Kastme valmistamiseks sulatage kastrulis või, lisage koor ja paksendage jahuga. Puistage kastmega kaetud kalale riivitud juust ja pange ahju 3–5 minutiks, kuni tekib kergelt märgatav koorik. Keedetud kartulid koos piima ja munaga püreestage blenderiga. Valmis lisand puistage üle rohelise ja serveerige koos isuäratava kohafiléga.

Kordumatu vormiroog

Vaja:

• Õunad – 150 g
• Rosinad – 25 g
• Viigimari – 1/2 tk
• Kohupiim – 100 g
• Või – 20 g
• Suhkur – 15 g
• Manna – 10 g
• Porgand – 1/2 tk
• Spinat – 30 g
• Hapukoor – 25 g

Peske porgand ja riivige peene riiviga. Hautage vees ja võis kuni valmis. Lisage hakitud spinatilehed. Ärge võtke tulelt veel 5–7 minutit ja segage hulka riivitud õunad ja viigimari. Valmistage segu mannast, munast, rosinatest ja suhkrust. Määrige ahjuvorm kergelt võiga ja vaheldage kihte. Pange ahju 15–20 minutiks, kontrollige küpsust puidust vardaga – see peab olema kuiv. Serveerige väikese koguse moosi, marjasiirupi või lahja hapukoorega.