Kaunviljad sisaldavad kõigist toidutaimedest kõige rohkem valku. Need võimaldavad organismil täiendada raua-, magneesiumi-, kaaliumi-, fosfori-, B- ja PP-vitamiinide varusid. Kaunviljade lisamine toidulauale alandab vere kolesterooli- ja suhkrusisaldust, suurendab hemoglobiininäitajat, tugevdab närvisüsteemi.

Kaunviljades sisalduvad fütoöstrogeenid vähendavad Alzheimeri tõve, osteoporoosi ja kiilaspäisuse riski. Kuna kaunviljad sisaldavad suures koguses kiudaineid, on seedimine üsna pikk ja võib esineda kõhupuhitus. Neil on kerge lahtistav ja diureetiline toime. Kõrge puriinisisalduse tõttu ei soovitata neid liigesehaiguste korral tarbida.

Seened on rikkad valkude, B2-, B5-, PP-vitamiinide, kaaliumi ja koobalti poolest. Seente lisamine toidulauale tugevdab närvi- ja südame-veresoonkonda ning soodustab juuste ja küünte tugevnemist.

Seente eripäraks on kitiini sisaldus. See polüsahhariid, mis on ehituselt lähedane tselluloosile, seedub organismis aeglaselt ja takistab teise toidu imendumist. Seente sage tarbimine suurendab gastriidi, pankreatiidi ja teiste seedetraktihaiguste riski.

Pudrud on kõige tervislikum hommikusöök nii lastele kui ka täiskasvanutele. Neid saab kasutada lisandina või iseseisva roana. Need sisaldavad palju valke ja liitsüsivesikuid, mis annavad vajaliku energiavaru, samuti eri rühmade vitamiine ja mineraale.

Mis tahes pudru lisamine toidulauale mõjub positiivselt seedesüsteemi talitlusele, soodustab immuunsuse tugevnemist, ainevahetuse paranemist ja alandab kolesteroolitaset.

Tangud on valgu ja kiudainete allikas ning sisaldavad B-, E- ja PP-rühma vitamiine. Need võimaldavad organismil saada vajalikul hulgal mineraale: rauda, fosforit, magneesiumi, kaaliumi. Kõige kasulikumad on minimaalselt töödeldud teraviljad.

Paljude tangude koostises olevad fütosteroolid aitavad organismist kolesterooli eemaldada, vähendavad insuldi, ateroskleroosi ja infarkti riski ning tugevdavad immuunsust. Regulaarne tangude tarbimine korrastab seedimist, puhastab seedetrakti toksiinidest ja jääkainetest ning avaldab positiivset mõju südame-veresoonkonna ja närvisüsteemi talitlusele.

Taimeõlid sisaldavad fütosteroole, küllastumata rasvhappeid oomega-3, -6, -9 ja letsitiini. Need võimaldavad organismil saada vajalikul hulgal E-vitamiini, millel on antioksüdantsed omadused.

Esimese külmpressi taimeõlide lisamine toidulauale aitab alandada kolesteroolitaset, mis avaldab positiivset mõju südame-veresoonkonna talitlusele. Selle toote tarbimine vähendab maksahaiguste ja kasvajate tekke tõenäosust ning suurendab ajutegevust. Kõige kasulikumad on kreeka pähkli-, köömne-, samuti kõrvitsa- ja linaseemneõli.

Piim on rikas A-, D-, B2-, B12-, PP-vitamiinide, kasulike mineraalide (kaltsium, seleen, fosfor, tsink) poolest, see sisaldab organismile vajalikke aminohappeid. Valk imendub kergesti, mistõttu piim peab kindlasti kuuluma laste toidulauale.

Kui organism seedib laktoosi hästi, aitab piim alandada vererõhku. Piimatoodete lisamine toidulauale viib ainevahetuse normaliseerumiseni, immuun- ja närvisüsteemi töö paranemiseni. Laktoositalumatuse korral peavad täispiima asendama hapendatud piimatooted. Hapendatud piimatoodetes sisalduvad mikroorganismid ja seened parandavad seedimist ja soolestiku mikrofloorat.

Jahu on üks levinumaid tooteid maailmas. See on leiva, küpsetiste põhi ja kuulub tohutu hulga roogade retsepti. Jahu valmistatakse teraviljadest ning lina- ja amarandiseemnetest, mistõttu on see organismi jaoks valkude ja süsivesikute, B1-, B2-, B6-, PP-vitamiinide ning mitmete kasulike mineraalide (kaalium, magneesium, fosfor, kaltsium) allikas.

Kõige levinum on nisujahu, mida kasutatakse leiva küpsetamiseks. Mida madalam sort, seda kasulikum on see inimesele. Liigne kõrgema sordi jahust valmistatud pagaritoodete tarbimine võib viia ülekaalulisuseni.

Töötlemata naturaalne liha sisaldab loomset valku (sh aminohapete komplekti), B-rühma vitamiine, vajalikke mineraalaineid (raud, fosfor, kaalium, magneesium, tsink). Madala rasvasisaldusega liha aitab tugevdada immuunsust, hoida normaalset hemoglobiinitaset, reguleerib närvisüsteemi ja aju tööd, toetab lihas- ja luukoe kasvu.

Lihatooted, mis sisaldavad palju rasva ja lisaaineid (säilitusaineid, maitsetugevdajaid), ei oma praktiliselt mingeid kasulikke omadusi. Ent nendest võib organism siiski saada piisavalt valku.

Ulatuslik kategooria, mis hõlmab täiesti erinevaid tooteid. Peamine ülesanne — on täiendada vedelikuvarusid ja kustutada janu, kuigi mõnel on ka muid eesmärke.

Puuviljadest, marjadest ja muudest taimedest valmistatud joogid (morsid, kaljad jne) on kasulikud, olles erinevate rühmade vitamiinide, orgaaniliste hapete ja mineraalainete allikaks. Alkohoolsed, energia- ja magusad gaseeritud joogid võivad pideva tarbimise korral avaldada negatiivset mõju. Alkohol põhjustab maksahaigusi, vaimsete võimete langust ja häireid südame-veresoonkonnas.

Köögiviljad võimaldavad saada B-, C-, E-, K-, P-, PP-rühma vitamiine, mineraalaineid (kaalium, fosfor, vask, magneesium), beetakaroteeni. Köögiviljade lisamine toidulauale parandab südame-veresoonkonna tööd, tõstab veresoonte toonust, köögiviljadieet aitab kaasa kehakaalu langusele.

Enamikus köögiviljades sisalduvad glükosinolaadid ja klorofüll aitavad immuunsüsteemil võidelda viiruste ja bakteritega ning vähendavad vähktõve riski. Köögiviljade kiudainete struktuur stimuleerib seedetrakti motoorset funktsiooni, normaliseerib soole mikrofloorat, aitab vabaneda kõhukinnisusest ja puhastada keha toksiinidest ja jääkainetest.

Pähklid võimaldavad korraldada kiire ja tervisliku vahepala päeva jooksul. Inimene saab neist oomega-3 polüküllastumata happeid ja alfa-linoleenhapet, E-vitamiini, seleeni, magneesiumi, tsinki, aminohappeid.

Pähklite lisamine toidulauale aitab toime tulla eakate ajuaktiivsuse langusega, takistab ateroskleroosi arengut, suurendab meeste potentsi, normaliseerib emotsionaalset seisundit. Soovitatav unetuse, jõuetuse ja depressiivsete seisundite korral. Kõrge kalorsus (550–650 kcal/100 g) ja märkimisväärne rasvasisaldus võib põhjustada kehakaalu tõusu ja seedeprobleeme, mistõttu ei tohiks ööpäevas süüa rohkem kui 30 grammi pähkleid.

Neid kasutatakse erinevatele roogadele maitse ja aroomi andmiseks. Igal vürtsiliigil on erilised omadused. Aromaatsed ürdid avaldavad immunomoduleerivat toimet, aidates võidelda põletikega. Teravad ja vürtsikad maitseained, mis sisaldavad looduslikke antibiootikume allitsiini ja kapsaitsiini, aitavad võitluses viiruste ja bakteritega.

Vürtsid suurendavad maomahla tootmist, parandavad sooleperistaltikat, närvisüsteemi ja südame-veresoonkonna tööd. Liiga suur kogus vürtse ja maitseaineid mitte ainult ei mõjuta negatiivselt roa maitset, vaid võib põhjustada ka negatiivseid tagajärgi tervisele.

Mesindussaadused on täieliku vitamiinide, mineraalide ja aminohapete kogumi allikas. Glükoos laiendab ja tugevdab veresooni, takistab kolesterooli naastude teket ning avaldab rahustavat toimet närvisüsteemile.

Mee ja teiste mesindussaaduste tarbimine ei tohiks ületada 100 grammi päevas. Vastasel juhul põhjustab see veresoonte seinte elastsuse vähenemist, kehakaalu tõusu ja rasvumist.

Kala sisaldab piisaval hulgal valku, vitamiine (A, E, D, PP, B12) ja mineraalaineid (fosforit, vaske, kaaliumi, magneesiumi). Mõned kalaliigid (lõhelised, sardiinid, tuunikala) sisaldavad oomega-3-rasvhappeid. Merekalad on joodiallikas, mis avaldab positiivset mõju hormonaalsüsteemi tööle. Mereandidest saadav seleen ja tsink on vajalikud elemendid meeste tervisele.

Kala ja mereandide regulaarne lisamine toidulauale avaldab positiivset mõju aju ja närvisüsteemi tööle ning vähendab infarkti ja insuldi tekke tõenäosust.

Seemned sisaldavad märkimisväärses koguses valku, kiudaineid, A-, B-, E-, D-rühma vitamiine ning vajalikke mineraalaineid (fosfor, vask, tsink, seleen jne).

Seemnete pidev tarbimine toidus suurendab immuunsust, parandab ainevahetust ning tagab kõigi keha elundite ja süsteemide stabiilse töö. Seemnetes sisalduv letsitiin ja fütosteroolid alandavad kolesteroolitaset ning aitavad võidelda ateroskleroosiga. Kõige suuremat kasu toovad toored või minimaalselt töödeldud seemned.

Need on kaloririkkad tooted, mis sisaldavad suures koguses süsivesikuid. Šokolaadikommid, küpsised ja präänikud aitavad kiiresti nälga leevendada ja meeleolu tõsta.

Kõige kasulikumad on tume šokolaad, zefiir ja halvaa. Liigne suhkrusisaldus, samuti värvainete, maitsetugevdajate ning lõhna- ja maitseainete kasutamine avaldab kehale negatiivset mõju ning on eriti kahjulik lastele. Liigne magusa tarbimine toidus võib põhjustada diabeeti, rasvumist, seedetrakti- ja südame-veresoonkonnahaigusi.

Looduslikest köögiviljadest ja puuviljadest valmistatud mahlad on orgaaniliste hapete, antioksüdantide ja mineraalainete allikaks. Nende regulaarne tarbimine parandab ainevahetust, soodustab toksiinide ja jääkainete väljutamist ning normaliseerib vere kolesteroolitaseme.

Värskelt pressitud mahlade ja mahlade tarbimine on teatud haiguste korral lubamatu. Liigne mahlade osakaal toidus võib avaldada negatiivset mõju seedetrakti ja maksa talitlusele.

Kuivatatud puuviljad on orgaaniliste hapete, E-, K-, PP-vitamiinide, kaltsiumi ja magneesiumi allikas. Tänu nende olemasolule toidus väheneb trombi tekke tõenäosus, normaliseerub südame-veresoonkonna, seedetrakti ja neerude töö ning eemaldatakse kahjulik kolesterool. Kuivatatud puuviljad soodustavad kiiret paranemist nohu korral ja suurendavad töövõimet.

Kõrge kalorsus ja märkimisväärne suhkrusisaldus nõuavad mõõdukat tarbimist diabeedi ja ülekaalulisuse korral.

Enamik taimedest on inimesele kasulikud. Need on vitamiinide, mineraalainete ja orgaaniliste hapete allikas. Igal ürdil on oma kasulike omaduste kogum. Mõned aitavad tugevdada veresoonte seinu, teised võimaldavad tõsta immuunsust ja normaliseerida ainevahetust.

Ürtide valimisel tuleb olla ettevaatlik, eriti haiguse korral. Tuleb rangelt järgida kõiki arsti juhiseid ja mitte tegeleda iseravimisega.

Puuviljad on üks peamisi vitamiinide, orgaaniliste hapete, pektiini ja kiudainete allikaid. Nende koostises olevad ensüümid võimaldavad kiirendada ainevahetust.

Puuviljade igapäevasesse toidulauda lisamine mõjub positiivselt tervisele ja emotsionaalsele seisundile, võimaldab säilitada noorust ja ilu. Puuviljade kõrge sahharidide sisalduse tõttu on nende liigtarbimine keelatud suhkurtõve ja rasvumise korral.

Tee on inimkonnale tuntud juba üle 3000 aasta. Arvatakse, et selle tarbimine annab erksust, ilu ja pikaealisust, kaitseb haiguste eest. Kõrgekvaliteediline, õigesti valmistatud teeleht ergutab ajutegevust, parandab ainevahetust, tugevdab immuunsust, takistab kusekivide teket ja kolesterooli naastude moodustumist.

Teelehtedes sisalduvad polüfenoolid omavad kasvajavastaseid, antioksüdantseid ja antibakteriaalseid omadusi. Tee on rikas vitamiinide ja mineraalsoolade poolest. Tuleb märkida, et kasulik on ainult värskelt valmistatud tee. Hiinas on vanasõna, et eilne tee on nagu maomürk.

Marjad on vitamiinide, orgaaniliste hapete ja antotsüaanide – tugevate antioksüdantsete omadustega eriliste ainete allikaks. Lisades marju oma toidulauale, saate aeglustada organismi vananemist, normaliseerida seedimist ja ainevahetust, parandada vereringesüsteemi tööd. Marju on iidsetest aegadest kasutatud rahvameditsiinis erinevate haiguste korral, samuti ennetamiseks.

Marjades sisalduvad lihtsuhkrud kujutavad endast ohtu diabeedi korral ja võivad põhjustada kaalutõusu.

Munad võimaldavad saada märkimisväärses koguses valku, Oomega-3 rasvhappeid, B-, D-, E-grupi vitamiine. Selles tootes sisalduv koliin on vajalik lastele aju arenguks ja eakatele ajutegevuse vajalikul tasemel hoidmiseks. Munakollases sisalduv letsitiin stabiliseerib vere kolesteroolitaset ja parandab maksa tööd. Munade sisaldumine toidulaual vähendab insuldi ja infarkti tõenäosust ning Alzheimeri tõve arengut.

Tooreste munade tarbimine on ebasoovitav salmonelloosi nakatumise võimaluse tõttu. Ülekaalu korral välistab dieet munakollase tarbimise.

Rubriiki «Muu» kuuluvad artiklid, mis ei sobinud ühessegi eelnevasse kategooriasse. Siit leiate ja saate teada selliste toodete kasulikkusest nagu marineeritud ingver, kartulitärklis, kiirnuudlid jne.