Omlett: kasulikud omadused ja vastunäidustused

Vaevalt leidub inimest, kes pole kunagi munarooga proovinud. Omleti kinkisid maailmale prantsuse kokad, kes said selle munade ja piima segamise teel.

Mis on omlett

Tänapäeval nimetatakse omletiks segatud või lahtiklopitud munadest valmistatud tulemust. Klassikaline roa versioon valmistatakse pannil avatud kaasaga, lisades võid. Seda praetakse mõlemalt poolt. Roa serveeritakse kokkuvoldituna, enne serveerimist võib sisse lisada täidise.

Kaasaegne omleti valmistamise retsept sisaldab ka piima. Valmistoidu jaoks on oluline kohevus, mida saavutatakse praadimisel suletud kaanega või küpsetamisel ahjus.

Omlettide liigid

Omleti koostisosadeks võetakse munad, munapulber või melanzh, samuti piim (15 g ühe muna kohta) ja näpuotsatäis soola. Komponendid segatakse hoolikalt. Valmistamiseks valmis munamass on kergelt vahutava pinnaga.

Eristatakse mitut liiki omlette:

1. Looduslik. Selle valmistamiseks kasutatakse malmpanni ning massi ääred keeratakse praadimise lõpus sisse.
2. Segatud. Erineb koostisosade segamise etapi poolest – vedelasse munamassi lisatakse täidis (köögiviljad, liha, seened, juust) ning seejärel valmistatakse sarnaselt loodusliku omletiga. Juustuga omleti valmistamiseks lisatakse munamassi juustulaastud enne pannile valamist.
3. Täidisega. Sellist rooga võib valmistada köögivilja- või lihalisandiga. Täidis (hautatud köögiviljad, peeneks hakitud liha, maks või hakkliha) valmistatakse eelnevalt. Selle etapi oluline osa on kastme olemasolu (enamasti kasutatakse hapukoort). Täidise segu pannakse pannil kergelt paksenenud munamassi keskele ning selle servad keeratakse mõlemalt poolt sisse.
4. Magus. Magusat omletti valmistatakse suhkru, riivitud sidruni ja maitseainete lisamisega. See roog on täidisega omleti sort. Täidiseks sobivad marjad, džemm, konfituur, moos. Tuhksuhkrut kasutatakse valmistoidu kaunistamiseks.
5. Küpsetatud. Omletimass kloppitakse esmalt korralikult lahti ning seejärel küpsetatakse ahjus, mis on eelsoojendatud temperatuurini 180°C. Sellist meetodit kasutatakse sageli suure hulga portsjonite valmistamiseks. Samuti võib omletti küpsetada lisanditega (kartul, pudrud, liha, köögiviljad).
6. Dratšena – eraldiseisev roog, mis valmistamise poolest sarnaneb omletiga. Erinevus seisneb ainult koostises – munadele ja piimale lisatakse ka jahu ja hapukoort. Enamasti valmistatakse dratšenat ahjus.

Mille poolest erineb omlett praemunast

Peamine erinevus omlettide ja praemuna vahel on vedeliku (vee, piima või koore) kasutamine. Samuti segatakse omleti valmistamisel munasegu, samas kui praemuna puhul on oluline säilitada munakollase terviklikkus.

On veel mõningaid erinevusi. Näiteks praemuna valmistamisel lüüakse munad enamasti otse pannile, omleti jaoks tuleb koostisained eelnevalt eraldi nõus segada. Lisaks on omleti puhul oluline kohevus, seetõttu valmistatakse seda peamiselt suletud kaanega erinevalt praemunast. Viimane roog ei ole kunagi magus, kuid omletti saab valmistada magustoiduna.

Koostis ja kalorisisaldus

Omleti ligikaudne kalorsus on 184 kcal/100 g, kuid sõltuvalt valmistusviisist võib esineda väikeseid kõrvalekaldeid. Valkude/rasvade/süsivesikute suhe 100 g portsjoni kohta on 8,3/7,9/2,9.

Omletid pole põhjuseta väga populaarne roog. Koostis on rikas koliini, A-, B- ja D-vitamiinide ning mikroelementide, nagu fluor, jood, kloor, raud, vask, väävel, poolest. Omletile iseloomulik toitainete suhe aitab tugevdada ja säilitada liigeste ja sidemete elastsust, tagab närvikiudude normaalse juhtivuse ning parandab mao ja soolte peristaltikat.

Kuidas on omlett kasulik

Üldine kasu

See roog on rikas valkude poolest, seepärast soodustab see lihaste kasvu. Aktiivset eluviisi järgivatel või suurenenud füüsilise koormusega töötavatel inimestel soovitatakse omlett lisada igapäevasesse menüüsse.

Roog tänu A-, B- ja E-vitamiinide kombinatsioonile tagab nahakattete tugevnemise ning elastiini ja kollageeni tootmise, toidab silma võrkkesta. Tänu piimale, kui see on omleti koostises, satuvad organismi ja imenduvad kergesti fosfor ja kaltsium, mis on olulised luude, südameseinte, samuti juuste ja küünte tugevdamiseks. Vabad radikaalid koos omleti koostises olevate mineraalidega takistavad enneaegset vananemist ja mõjutavad positiivselt kõiki ainevahetusprotsesse organismis.

Tähtis! Toiduks tuleks kasutada üksnes värskeid mune. Enne koore lõhkumist on soovitatav neid põhjalikult pesta, et vältida kahjulike mikroorganismide sattumist valmis roogi.

Naistele

A- ja E-vitamiinid omleti koostises mõjuvad tugevdavalt naise tervisele. Need ained mitte ainult ei normaliseeri munasarjade tööd, vaid muudavad juuksed ja küüned tugevaks ning naha elastseks.

Meestele

Meestel on kasulik tarbida omletti toiduks valguallikana. Selle suur kogus roas võimaldab kasvatada lihasmassi, ilma et tekiks puudust mineraalsetest komponentidest.

Raseduse ajal

Kui naine ei põe toiduallergiat munade suhtes, võib ta julgelt omleti oma toidulauale lisada. Valgud ja vitamiinid, mis on olulised loote normaalseks arenguks, imenduvad omletist kergesti. Lisaks sisaldab roog koliini, mis on oluline komponent embrüo närvisüsteemi arengu mõjutamisel. Ainus hoiatus – rasedad naised ei tohiks tarbida rasvast omletti. Piima võib asendada veega, millele on lisatud paar tilka taimeõli, eelistatult oliiviõli.

Imetamise ajal

Imetavale emale ei soovitata omletti süüa lapse esimese kolme elukuu jooksul. See võib soodustada allergia teket imikul ning põhjustada täiendavat koormust lapse seedesüsteemi, mis pole veel välja arenenud. 12 nädalat pärast sünnitust võib hakata mune oma toidulauale lisama. Oluline on seda teha järk-järgult, et jälgida lapse reaktsiooni. Parem alustada dieettoodete kategooria munadest. Neid märgistatakse koorel tähega «D» ning need läbivad enne poodidesse tarnimist põhjalikuma kontrolli.

Lastele

Lastel soovitatakse omlette toidulauale lisada alates pooleteiseaastasest vanusest. Varajased katsetused võivad seedimisprotsessi negatiivselt mõjutada ja põhjustada seedehäireid. Lisaks on munad üsna allergeensed, seetõttu on oluline jälgida lapse nahareaktsiooni pärast söömist. Eelkooli- ja algkooliealistele lastele on eelistatav valmistada omlette aurutades või ahjus küpsetades. See võimaldab valmistada õrna ja kohevat rooga ning säilitada maksimaalselt toitaineid.

Kas omletti võib süüa kaalu langetamisel

Tähelepanuväärne on, et ka kõige rangemates dieetides on omletid olemas. Selle roa rikkalik vitamiinide ja mineraalainete koostis võimaldab säilitada normaalset toitainete taset kehas toitumise puudujäägi tingimustes. Et soodustada kaalulangust omleti tarbimisel, mitte vastupidi, tuleks vältida lihalisandeid ja praadimist taimsete rasvadega.

Kõige dieedilisemaks peetakse ainult munavalgetest valmistatud omletti. Loomulikult toob aurutatult valmistatud roog kehale rohkem kasu kui praetud.

Omlett meditsiinis

Nagu iga toodet, tuleks omlette tarbida läbimõeldult, arvestades keha eripära, toidutaluvust ning vastunäidustusi erinevate haiguste korral.

Diabeedi korral

Sellise haiguse korral on dieetomlett kasulik ja isegi soovitatav. See roog on valguallikaks ning sisaldab lubatud protsendi süsivesikuid.

Oluline: omleti glükeemiline indeks — 50 ühikut.

Pankreatiidi korral

Kuna praetud toidud stimuleerivad seedeensüümide sekretsiooni, on pankreatiidi korral lubatud tarbida ainult aurutatud või aeglases keedjas valmistatud omletti. Samuti tuleks klassikalist retsepti muuta, asendades piima veega.

Haiguse ägenemise ajal tuleks omletist välja jätta munakollased, kuna need soodustavad valuaistingute süvenemist. Munade norm pankreatiidi korral on kaks päevas. Kasutada võib mitte ainult kana-, vaid ka vuti-, hane-, kalkuni- ja pardimune.

Gastriidi korral

Haiguse ägenemise perioodidel võib veega aurutatud omlett olla tõeline pääste. See katab mao limaskesta ja aitab vähendada põletikukoldeid. Eriti ägeda haigusvormi korral võib valmistada omletti valkudest.

Kõhukinnisuse korral

Soolestiku läbitavuse ja peristaltika probleemid võivad süveneda, kui süüa praetud omletti. Samuti võivad liha ja köögiviljadega täidetud toidud raskendada roojamist, seetõttu tuleks need dieedist välja jätta. Lubatud on aurutatud dieetomletid.

Podagra korral

Podagra on haigus, mille puhul on dieedi järgimine äärmiselt oluline. Omletid on lubatud, kuid portsjoni suurus päevas tuleks piirata 75 grammini. Dieet- või valguomleti tarbimine tuleks samuti sellesse normi arvestada.

Koliidi korral

Dieet, mida koliidi korral järgida tuleb, peaks olema suunatud mitte ainult kõigi soolestikku ärritavate toiduainete kõrvaldamisele, vaid ka roogade toiteväärtuse säilitamisele. Keedetud, toored või praetud munad on koliidi korral kategooriliselt keelatud. Kuid vees aurutatud omletti mitte ainult ei lubata, vaid seda soovitatakse ka dieeti lisada. Samas on oluline järgida normi – 2 muna päevas.

Hemorroidide korral

Hemroidi ägenemine toob kaasa vajaduse range toidupiirangu järele. Sellistel perioodidel on parem omlettidest loobuda. Mõõdukatel haigusperioodidel on lubatud omletid, milles puudub munakollane.

Koletsüstiidi korral

Koletsüstiit nõuab patsiendilt võimalikult vähe kolesterooli sisaldavate toiduainete tarbimist. Seetõttu tuleks omlette süüa ainult valgulistena. Lubatud on tarbida ½–1 munakollast päevas, mis on vormiroa või kotlettide komponent.

Kahju ja vastunäidustused

Eeldusel, et puudub allergia munade suhtes, võib organismile potentsiaalset kahju tekitada ainult praetud omlett. Munakollased sisaldavad minimaalselt kolesterooli, mis võib avaldada oma vähest negatiivset mõju ainult suurtes kogustes tarbides. Mida rohkem õli ja taimerasvu omleti valmistamiseks kasutatakse, seda väiksem on valmis roa toiteväärtus.

Inimesed, kes kalduvad allergiliste reaktsioonide tekkele, võivad endal täheldada toiduallergia ilminguid selle roa ülemäärasel söömisel.

Kuidas valmistada omletti: retseptid

Selle roa retsept on üsna lihtne. Omletti saab valmistada mitmel viisil, kusjuures maksimaalne toiteväärtus säilib aurutamismeetodi kasutamisel.

Pannil

Klassikaline omlett valmistatakse just pannil. Oluline on kasutada värskeid toatemperatuuril mune.

Ühe portsjoni toitva roa valmistamiseks on vaja kahte muna, 50 ml piima, maitseaineid, soola maitse järgi ja veidi taimeõli.

Kõigepealt tuleb pann kuumutada, seejärel määrida see õliga ja valada sisse eelnevalt segatud või lahtiklopitud munade, piima ja maitseainete segu. Keskmissel kuumusel 3 minuti pärast alandage kuumus miinimumini, katke massa kaanega ja hautage veel kolm minutit. Omlett tuleb kergelt tahke. Soovi korral võib munapannkoogi ümber pöörata ja praadida teiselt poolt mõni minut. Valmis roog puistatakse üle ürtidega.

Ahjus

Ahjus valmistatud omleti kohevus sõltub munade ja piima vahekorrast. Ühe muna kohta võetakse tavaliselt 50 ml piima.

Ahjus omleti valmistamiseks lõua 10 muna kaussi koos piimaga (500 ml), soola. Sega mass, ilma vahustamata. Määri kõrgete servadega küpsetusvorm võiga ja täida munamassiga nii, et 1/3 vormi servadest jääb täitmata. Küpseta 30 minutit temperatuuril 200°C. Esimese 20 minuti jooksul ei tohi ahju avada, sest omlett võib kokku vajuda.

Auruga

Aurutatud omlett kuulub enamikku dieetidesse. Sellist rooga valmistatakse lastele ja seedetrakti haigustega inimestele. Aurutatud omlett säilitab maksimaalselt kõik munade ja piima toitained ning on madala kalorsusega roog, mida valmistatakse järgmiselt.

Valmistatud munamass vala vormidesse ja aseta aurutisse või paiguta metallist sõelale, mis on asetatud potti, mis on täidetud keeva veega 1/3 ulatuses. Vesi ei tohi puudutada omletivorme. Ligikaudne küpsetusaeg on 15 minutit. Piima võib asendada hapukoorega, mis on segatud külma veega (kumbagi 30 g 2 muna kohta).

Mikrolaineahjus

Segades munad piimaga klassikalise retsepti järgi, saab omletti valmistada mikrolaineahjus. Selleks on parem kasutada sügavat nõu, et kerkinud mass ei puutuks kokku mikrolaineahju seintega.

Multikeetjas

Piimaga segatud munad soola ja lisa maitseaineid. Multikeetja kausi määrimiseks on vaja väikest kogust õli. Koheva roa valmistamiseks võib valged eraldi vahustada ja seejärel valada üldisesse anumasse. Seadmel seadke režiim „Küpsetamine” küpsetusajaga 20 minutit. Selle perioodi möödudes lülitage välja kõik režiimid, sealhulgas soojendus, ja laske omletil suletud kaanega 5–10 minutit seista.

Omlett ilma piimata

Kui soovid omletti valmistada, aga piima pole, võib selle asendada väiksema koguse veega. Sellisel juhul tuleb segu põhjalikumalt segada. Samuti võib lisada paar teelusikatäit manna, see lisab munasegule paksust. Piima võib asendada koore või hapukoorega, mis on segatud veega vahekorras 1:1. Peaasi, et vedela komponendi kogus ühe muna kohta oleks 50 ml.

Valmistatud omleti säilivusaeg

Valmistoidu säilitamise pikkus on piiratud. Kuigi seda saab külmutada ja vajadusel uuesti soojendada, kaotab see maitseomadused. Valmistatud omletti saab kaasa võtta teekonnale, kui see pannakse õhukindlasse anumasse. Siiski tuleb arvestada, et omleti maksimaalne säilitusaeg on 12 tundi. Külmkapis saab valmis rooga hoida 3 päeva, tingimusel et see asetatakse riknevate toiduainete riiulile.

Munamassi säilitustähtajad
Omletiks ettevalmistatud massi ei säilitata kaua. Seda tuleb kasutada toiduvalmistamiseks mõne tunni jooksul.

Kas omletti võib süüa iga päev

Munad on üsna allergeenne toode, seega ei tasu toituda ainult omletist. Omleti päevane norm inimese kohta on 200 grammi. Selle roa ülesöömise riske saab vähendada, kasutades toiduvalmistamisel ainult valke.

Omleti foto