Sorgotangud: kasulikud omadused ja valmistusretseptid

Üks vanimaid teraviljataimi, mida inimesed hakkasid kasutama ja kasvatama, on sorgo. Taim talub kergesti põuda, kohandub erinevate muldadega, suudab peatada oma kasvu ebasoodsates tingimustes ning hakkab aktiivselt arenema pärast sooja päikesepaistelise ilma saabumist. Möödunud sajandil oli sorgo Nõukogude Liidu territooriumil pidevalt lettidel, nüüd esineb seda sagedamini tervislike toitude poodides. Ka hinnas ületab see märgatavalt harilikke teravilju.

Mis on sorgo?

Sorgo on kõrreliste sugukonda kuuluv rohttaim. Esineb nii ühe- kui mitmeaastaseid liike. Sortide ja vahevormide paljusus muudab selle klassifikatsiooni keeruliseks. Tinglikult võib sorgo jagada mitmesse rühma, lähtudes taime kasutusest:

1. Teraviljasorgo. Siia kuuluvad Guinea, Kaffri, leivasorgo, neegrisorgo, Hiina ja teised liigid. Terad sarnanevad väga hirssiga, värvus varieerub heledast kuni tumepruunini. Kasutatakse teravilja ja jahu saamiseks. Rahvuslike köökide riikides, kus sorgo kasvab, kuulub see sageli igapäevaste roogade hulka.
2. Suhrusorgo. Kasutatakse loomasööda, melassi, siirupi, sorgomee, biokütuse tootmiseks.
3. Rohusorgo. Selle rühma tuntuim kultiveeritav liik on Sudaani rohi, mida kasutatakse veiste ja lindude söödaks.
4. Tehniline sorgo. Seda nimetatakse vahel ka luuvasorjoks, sest taime kasutatakse luudade, harjade ja paberi valmistamiseks.
5. Sidrunisorgo. Kasutatakse maitseainena, parfümeeria-, farmaatsia- ja toiduainetööstuses.

Kus kasvab teraviljakultuur?

Metsikul kujul esineb seda kultuuri Aasias, Aafrikas, Austraalias. Teadlaste seas käivad vaidlused, kus seda teravilja esmakordselt kasvatama hakati. Mõned arvavad, et algul hakati sorgo kultiveerima Lõuna-Egiptuses, ning Hiina ja India said leviku sekundaarseteks keskusteks. Teised kaldub arvama, et Aafrika ja Hiina on kultuursete sordivormide iseseisvad tekkekolded.

Kuigi sorgo toodi Ameerikasse alles 17. sajandil, on Ameerika Ühendriigid tänapäeval selle teravilja suurimad tootjad. Seda kasvatatakse ka Nigeerias, Sudaanis, Mehhikos, Austraalias, Indias, Brasiilias, Hiinas, Argentinas ja teistes riikides. Postsovetlikus ruumis kasvatatakse sorgo Moldovas, Kasahstanis, Ukrainas ja Lõuna-Venemaal, kuid külvipind on viimase kümnendi jooksul märgatavalt vähenenud.

Mis vahe on hirsi ja sorgo vahel?

Mõlemad taimed on kõrrelised. Soro terad meenutavad pigem ümarat riisi. Mõlema toote toiteväärtus on ligikaudu sama, kuid hirsis on rohkem E-vitamiini, kaaliumi, fosforit, joodi ja koobaltit. Sorgo sisaldab aga rohkem B-rühma vitamiine, kaltsiumi, mangaani ja rauda.

Koostis ja kalorisisaldus

Sorgo toiteväärtus on 323 kcal.

Selle teravilja keemiline koostis muudab selle üheks kõige kasulikumaks teraviljade seas. 100 grammi toodet sisaldab:

Vitamiinid:

1. Tiamiin (B1) – 0,46 mg. On vajalik inimese organismile süsivesikute, valkude ja rasvade normaalseks ainevahetuseks. Vajalik aju normaalseks tööks, parandab mälu, aitab keskenduda. Normaliseerib isu, mõjub soodsalt luude ja lihaste kasvule.
2. Riboflaviin (B2) – 0,16 mg. Aitab kaasa erütrotsüütide ja antikehade moodustumisele. Aitab hoida juukseid ja küüsi tervena, parandab naha seisundit. Selle puudusel tunneb inimene pidevat väsimust, nõrkust, isukaotust. Võivad tekkida nägemisprobleemid.
3. Koliin (B4) – 93 mg. Kaitseb närvirakke hävimise eest, hoiab ära närvisüsteemi häired. Aitab taastada maksakahjustusi, mis on tekkinud toksiliste ainete mõjul. Vähendab vere kolesteroolitaset, vähendab südame-veresoonkonnahaiguste riski. I tüüpi diabeedi korral vähendab insuliini vajadust.
4. Pantoteenhape (B5) – 1 mg. Stimuleerib neerupealiste hormoonide tootmist. Tugevdab immuunsust, aitab teiste vitamiinide omastamisel, aeglustab vananemist, stimuleerib aju normaalset tegevust.
5. Püridoksiin (B6) – 0,4 mg. Aitab kaasa valkude ja rasvade omastamisele. Hoiab ära närvihäired. Vitamiinipuudus põhjustab aneemiat, krampe, seedehäireid.
6. Biotiin (B7) – 20 µg. Vajalik närvikoe, luuüdi ja higinäärmete tervendamiseks. Omab insuliinilaadset toimet. Soodustab rakkude kasvu, mistõttu on eriti oluline rasedatele.
7. Nikotiinhape (B3) – 2,93 mg. Soodustab väikeste veresoonte laienemist, sealhulgas ajus, suurendab vere fibrinolüütilist aktiivsust, vähendab halva kolesterooli taset, osaleb hemoglobiini moodustumisel ja hormoonide sünteesil. Aitab närvisüsteemil normaalselt toimida.

Makroelemendid:

1. Kaalium – 246 mg. Parandab aju tegevust, vajalik skeletilihaste normaalseks kokkutõmbumiseks, normaliseerib südamerütmi, toetab magneesiumi füsioloogilisi funktsioone.
2. Kaltsium – 99 mg. Vajalik luude tugevdamiseks ning hammaste ja küünte terviseks. Hoiab ära atsidoosi, aktiveerib teatud ensüüme ja hormoone. Kiirendab ainevahetust, põletades seeläbi inimorganismis rasva.
3. Räni – 48 mg. Aitab eemaldada mürgiseid aineid inimorganismi rakkudest, tõstab kapillaaride ja luukoe tugevust. Aeglustab organismi vananemist.
4. Magneesium – 127 mg. Mängib suurt rolli lihaste ja närvide normaalses talitluses. Osaleb vere suhkru muundamises energiaks. Hoiab ära kaltsiumi ladestumise. Soodustab endokriinsüsteemi normaalset tegevust. Aitab organismist välja viia raskemetalle.
5. Naatrium – 28 mg. Aktiveerib kõhunäärme ensüüme, osaleb maomahla tootmises, avaldab veresooni laiendavat toimet, normaliseerib vee-soola ainevahetust. Naatriumi puuduse korral halveneb mälu, tekib pearinglus, suureneb väsimus ja lihasnõrkus.
6. Väävel – 98 mg. Oluline element kollageeni tootmises, parandab naha, juuste ja küünte seisundit. Kaitseb protoplasmat kahjulike bakterite eest, avaldab allergiavastast toimet, soodustab vere hüübimist.
7. Fosfor – 298 mg. Aitab hoida hambaid tervena, vajalik luude kasvuks, parandab ainevahetust, soodustab rakkude jagunemist.
8. Kloor – 47 mg. Soodustab normaalset seedimist, puhastab maksa rasvast, viib organismist välja sooli.

Mikroelemendid:

1. Alumiinium – 1548 μg. Vajalik praktiliselt kõikide reaktsioonide jaoks valgu- ja fosfaatühendite moodustamisel. Osaleb kahjustatud rakkude taastamises. Toetab kilpnäärme normaalset talitlust.
2. Boor – 344 μg. Takistab luukoe haiguste teket. Osaleb kaltsiumi, fosfori ja magneesiumi ainevahetuses. Aitab tõsta elujõudu.
3. Raud – 4,41 mg. Asendamatu hemoglobiini moodustamisel veres, kaitseb organismi bakterite eest, vajalik B-vitamiinide korrektseks ainevahetuseks.
4. Koobalt – 2 μg. Osaleb DNA ja aminohapete sünteesis. Vajalik normaalseks ainevahetuseks organismis, stimuleerib erütrotsüütide kasvu.
5. Mangaan – 2,46 mg. Reguleerib glükoosi taset veres, normaliseerib ajutegevust ja närvisüsteemi protsesse. Osaleb kolesterooli tootmises, mõjutab lipiidide ainevahetust, hoiab ära kolesterooli naastude teket.
6. Vask – 390 μg. Vajalik raua muundamiseks hemoglobiiniks. Osaleb kollageeni moodustumise ja endorfiinide sünteesi protsessis.
7. Tsink – 2,17 mg. Hoiab ära diabeedi, epilepsia, artriidi ja reuma tekke. Soodustab haavade kiiret paranemist.

Seeduvad süsivesikud:

• Tärklis ja dekstriinid – 58 g;
• Mono- ja disahhariidid (suhkrud) – 1,6 g.
• Küllastunud rasvhapped – 0,51 g.
• Polüküllastumata rasvhapped:
• Oomega-3 rasvhapped – 0,07 g;
• Oomega-6 rasvhapped – 1,30 g.

Mille poolest on sorgo tera kasulik?

Unikaalne keemiline koostis muudab sorgo tooted erakordselt kasulikuks. See tera sisaldab palju eeliseid teiste tangude ees:

1. Selles ei ole gluteeni. Tänu gluteenile sobib nisu-, rukki- ja odrajahu küpsetamiseks, leiva ja makaronide valmistamiseks. Kuid mõnede haiguste, näiteks tsöliaakia korral on gluteeni sisaldavate toitude söömine rangelt keelatud. Siis tuleb appi sorgo kruup. Sellest saab valmistada palju maitsvaid roogi, et oma menüüd mitmekesistada.
2. Kõrge kiudainete sisaldus. Erinevalt paljudest teraviljadest pole sorgol mittesöödavat kesta, seetõttu saab seda valmistada täisteratootena. See mitte ainult ei mõju soodsalt seedetraktile, vaid on kasulik ka diabeeti põdevatele inimestele. Ammu on täheldatud, et kiudainerikkad toidud on madalama glükeemilise indeksiga.
3. Sisaldab beetaglükaani. See aitab alandada kolesterooli taset, vähendab südame-veresoonkonna haiguste riski ja tugevdab kiudainete soodsat mõju inimorganismile.
4. On looduslik antioksüdant. Sorgo sisaldab rohkem tanniine, fenoolhappeid ja fütosteriine kui isegi puuviljad ja marjad. See aitab tugevdada immuunsüsteemi, võidelda enneaegse vananemise vastu ja kaitsta organismi keskkonna kahjulike mõjude eest. Ühend 3-Deoxyanthoxyanin, mida leidub rohkesti tumedates sordi terades, takistab pahaloomuliste kasvajate teket ja arengut.
5. Liitsüsivesikute allikas. Need imenduvad aeglasemalt, seega annavad nad kehale järk-järgult energiat, ilma et põhjustaksid järsku veresuhkru tõusu. See on väga oluline diabeeti põdevatele inimestele. Neile, kes järgivad kehakaalu langetamise dieeti, annab sorgotangudest keedetud puder pikaajalise küllastustunde. Kuid nendest teradest valmistatud toodetega ei tasu siiski liialdada.

Kasutamine meditsiinis ja kosmeetikas

Sorgo kasutatakse ka meditsiinilistel eesmärkidel. Rahvapärased tervendajad kasutavad mitte ainult teri, vaid ka taime juuri ja lehti.

1. Hilissügisel või varakevadel kaevatakse välja risoom, mis mõnikord ulatub ühe meetri pikkuseks. Seda kuivatatakse hästi ventileeritavas ruumis ja tarvitatakse tõmmisena podagra, reuma ja neuralgia korral. Selleks võetakse 1 teelusikatäis peenestatud kuivi juuri ja valatakse need kolme klaasi keeva veega. Nõu mähitakse ja lastakse tõmmata umbes üks kuni poolteist tundi. Võetakse 1 supilusikatäis 30 minutit enne sööki.
2. Taime lehti kasutatakse kompressina kõhulahtisuse korral. Piisab, kui panna need kõhule, et peagi leevendust tunda.
3. Teradest valmistatud tõmmist, mis tehakse samamoodi nagu juurtestki, juuakse diureetilise ja tooniva vahendina.
4. Sorgoteradest valmistatud toite soovitavad arstid lisada oma dieeti inimestel, kes on kokku puutunud keskkonna ebasoodsate mõjudega, suitsetajatel või alkoholi kuritarvitajatel. Samuti soovitavad toitumisspetsialistid seda rasedatele, imetavatele emadele ja eakatele inimestele.
5. Kosmeetikas kasutatakse kõige sagedamini sidrunisortidest saadud eeterlikke õlisid. Seda lisatakse vananemisvastastele kreemidele, toonikutele, piimale. Teravilja sorgot kasutatakse koorijana.

Kahju ja vastunäidustused

Vaatamata kogu oma kasulikkusele ei tohi sorgo toiduks tarvitada inimesed, kellel on toote individuaalne talumatus. See võib avalduda nii raskes vormis kui ka tavalise kõhupuhitusena.

Neid teravilju sisaldavaid toite ei soovitata ka inimestele, kellel on seedetrakti haigused ägenemise perioodil. Remissiooni staadiumis tuleb neid dieeti lisada ettevaatlikult, pärast raviarstiga konsulteerimist.

Sorgoputru hakatakse lastele andma alles pärast viieaastaseks saamist.

Kuidas säilitada ja kust osta?

Praegu on sorgo teravilja tavalisest supermarketist peaaegu võimatu osta. Tasub otsida seda sealt, kus müüakse tervisliku toitumise tooteid või veebipoodidest. Ostmisel tuleb pöörata tähelepanu pakendi terviklikkusele ja säilitustähtaegadele.

Kodus tuleb sorgo ümber valada tihedalt suletava kaanega anumasse. Kuivas ruumis ei kaota teravili oma kasulikke omadusi umbes kaks aastat. Valmis ostetud jahu sellest teraviljast tuleb tarbida aasta jooksul.

Kuidas kasutada sorgojahu?

Sorgojahu võib nii osta kui ka ise teraviljast valmistada. Kõige kasulikum on rafineerimata, rikastamata jahu.

Küpsetamiseks segatakse seda tavaliselt nisujahuga, asendades sorgojahuga umbes 15–20% kogusest. Kui neid reegleid ei järgita, siis valmistoode küpseb halvasti ja ei ole kohev.

Kui kasutada ainult gluteenivaba jahu, tuleb taigna koostisesse lisada siduv koostisosa – maisitärklis või ksantaankummi.

Sorgojahu lisatakse ka kastmetesse paksendamiseks.

Mida saab valmistada sorgost: retseptid

Enne kui hakatakse valmistama sorgo roogasid, tuleb teada, et aega kulub selleks märgatavalt rohkem. Teravilja keedetakse umbes tund. Toote nõrka enda maitset saab varjutada vürtsikate ürtide või maitseainetega. Kogenud kokad leiavad, et selline lisand rõhutab vastupidi põhirooga.

Kahe portsjoni mureputru valmistamiseks võetakse 150 grammi sorgo ja 3 klaasi vett. Teravili tuleb loputada jooksva vee all, seejärel valatakse vesi, soolatakse ja keedetakse, kuni teravili muutub pehmeks. Kui putru valmistati iseseisva roana, siis võib sinna lisada võid.

Salatid

Sorgo putru õunte, rosinate ja porgandiga
Koostisained: valmis sorgo murepuder – 200 grammi, keskmine õun – 2 tükki, rosinad – 0,5 klaasi, keskmine porgand – 2 tükki, hapukoor – 4 supilusikat, sidrunimahl – 2 teelusikat.

Õunad lõigatakse kuubikuteks, porgand – peeneks ribadeks. Rosinad tuleb pesta soojas vees ja kuivatada. Lisada kõik komponendid pudrule ja segada.

Salat köögiviljadest ja sorgo pudrust
Koostisained: 200 grammi valmis putru, 3 tomatit, 2 kurki, 0,25 pead valget kapsast, 2 supilusikat taimeõli, soola ja pipart, maitserohelist.

Peske köögiviljad ja lõigake väikesteks viiludeks. Hakige kapsas, sõtkuge soolaga, et tekiks mahl. Segage kõik tooted kokku ja asetage kaheks tunniks külma kohta. Enne serveerimist puistake üle rohelisega.

Eelroog «Sõtnaja»
Koostisosad: 200 grammi valmis külma lahtist sorgo putru, 200 grammi rohelist sibulat, 3 kanamuna, 1 klaas riivitud brynzat, 1 supilusikatäis majoneesi või hapukoort, tilli, soola, pipart.

Keedke munad, jahutage, koorige ja lõigake pooleks. Hakkige sibul. Segage puder kokku brynza, sibula ja majoneesiga. Kaunistage pealt munaviiludega ja puistake üle tilliga.

Supid

Lihaborš soroga
Koostisosad: 350 grammi sealiha, 4 supilusikatäit keedetud sorot, 1 väike peet, 0,25 kapsapead, 2 kartulimugulat, 3 keskmist tomatit, 1 sibul, 1 keskmine porgand, pool juurselleri ja pool peterselli juurt, 1 spl 9% äädikat, pipar, sool, loorberileht, roheline.

Peske liha, kuivatage, valage üle veega ja pange tulele. Pärast keemist eemaldage vaht, vähendage gaasi. Kuni puljong keeb, peske peet ja hakige see. Koorige tomatid, lõigake väikesteks viiludeks ja hautage koos peediga, lisades äädikat. Hakkige peeneks sibul ja porgand ning praege neid kuni sibul muutub kuldpruuniks. Koorige kartulid ja lõigake kuubikuteks, hakige kapsas. Pange kapsas ja kartulid valmis puljongisse ning keetke pärast keemist veerand tundi. Lisage sinna peet, keedetud sorgo teravilja ja ülejäänud köögiviljad. 8–9 minuti pärast soolage ja pipardage maitse järgi, lisage loorberileht. Pärast tule kustutamist jätke borš umbes pooleks tunniks kaanega seisma. Serveerimiseks lisage taldrikule lusikatäis hapukoort ja hakitud rohelist.

Dieetne šši sorgopudruga
Koostisosad: 3 supilusikatäit valmis sorgopuderu, hunnik oblikat, hunnik spinatit, 3 kartulit, 1 sibulapea, 1 petersellijuur, 4 kanamuna, värsked ürdid, hapukoor, sool, pipar.

Peske ja hakige roheline. Lõigake sibul ja petersellijuur ning praege neid taimeõlis. Keetke vesi ja pange sinna viiludeks lõigatud kartulid. 15 minuti pärast lisage sibul, petersell, sorgo puder ja roheline. Soolage ja pipardage. Jätke kapsasupp umbes 15–20 minutiks kaanega tõmbama. Serveerige koos supiga hapukoort ja rohelist.

Pearoad

Hautatud sealiha köögiviljade ja soroga
Vajalikud tooted: veise sisefilee – 400 grammi, valmis sorgo puder – 1,5 klaasi, paprika – 2 tükki, baklažaan – 1 tükk, keskmine porgand – 1 tükk, värsked tomatid – 2 tükki, harilik sibul – 2 pead, lihapuljong – 1 liiter, nisujahu – 2 supilusikatäit, küüslauk – 3 küünt, till, loorberileht, sool, pipar.

Liha pesta ja kuivatada paberrätikuga. Lõigata see keskmise suurusega tükkideks ja praadida, lisades ribadeks lõigatud sibul ja porgand. Pipar pesta, puhastada seemnetest ja varrest, lõigata ja praadida. Baklažaanid pesta, lõigata vars, lõigata väikesteks viiludeks, soolata ja jätta 10–15 minutiks. Seejärel pigistada neist mahl välja, et eemaldada liigne mõrkjus, veeretada jahus ja praadida. Tomatitelt eemaldada koor, lõigata ja hautada taimeõlis. Sorgopudrule lisada liha, köögiviljad, sool, pipar maitse järgi, valada puljongiga ja hautada kuni valmimiseni, aeg-ajalt segades. Valmistamise lõpus pigistada potti küüslauk. Enne serveerimist puistata tilliga.

Šnitsel soropudruga
Koostisosad: 400 grammi vasikaliha, 2 kana muna, 0,5 klaasi valmis murendatud soroputru, 40 grammi ketšupit, 2 sibulat, 2 küüslauguküünt, 0,25 teelusikatäit sidrunhapet, 150 grammi tomatipastat, 0,5 klaasi hapukoort, 3 supilusikatäit nisujahu, jahvatatud pipar, sool, rohelised.

Liha loputada, kuivatada, peeneks hakkida või lasta läbi hakklihamasina. Hakklihale lisada valmis soropuder, peeneks hakitud sibul, toored munad, sidrunhape, rohelised, sool, pipar, ketšup, pigistada küüslauk. Kõik hoolikalt segada, jagada portsjoniteks ja vormida šnitslid. Enne praadimist veeretada jahus või riivsaias. Valmis rooga võib serveerida värskete köögiviljade, hapukoorekastmega.

Sorgo foto