Humalakäbid: raviomadused ja vastunäidustused

Humalat seostatakse paljude jaoks õllepruulimisega. Kuid tegelikult on harilik humal ka ravimtaim, mille ainulaadsed omadused olid tuntud juba antiikajal, kuid alles hiljuti on need teaduslike uuringutega kinnitatud.

Taime botaaniline kirjeldus

Hariliku humala teaduslik nimetus on Humulus lupulus L. See on mitmeaastane rohttaim, mis botaanilisest vaatenurgast on roniv liaan. Humalal on võimas ja tugevalt hargnev roomav risoom, jämedate kiiresti kasvavate juurtega. Selle liaani maa-alune osa talvitub suurepäraselt ja võib üldiselt kasvada samal kohal kuni 20 aastat.

Maa-pealne osa koosneb väikeste konksjate okastega kaetud üheaastastest neljakandilistest võrsetest. Nad kasvavad kuni 3–6 m. Võrsed kasvavad väga kiiresti. Ööpäevaga võib vars kasvada 20 cm. Võrsed on kaetud karedate lehekestega, millel on nääpsud.

Humal on kahekojaline taim, see tähendab, et leidub isas- ja emastaimi. Ja nende õied on erinevad. Humalakäbid on just need õied, mis moodustuvad emastaimedel (mitte õisikud, nagu paljud on harjunud arvama). Need tihedad käbid koosnevad keskmiselt vähemalt 20 õiest (mõnikord kuni 60). Nende käbide alumisel osal on lupuliin-näärmed, mis sisaldavad mõruaineid (neist tuleb juttu allpool).

Isastaimedel käbisid ei ole, ainult õisikud lehtedeta pööristena. Huvitav on see, et väga sageli kasvatatakse tööstuslikuks otstarbeks ainult emastaimi. Seda selleks, et nad ei tolmleks ja neile ei tekiks vilju. Asi on selles, et viljade tekkimine vähendab humala väärtust, kuna sel juhul väheneb tema käbide lupuliinnäärmete arv.

Kus humal kasvab ja kuidas seda kasutatakse

Harilik humal on looduses laialt levinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas, seda leidub ka mõnes Aafrika piirkonnas. Kesk-Aasias on teda aga väga vähe. Looduses kasvab humal sageli jõgede ääres ja steppides, samuti metsavööndites. Kuid tänapäeval on palju lihtsam leida tema kultuurivorme.

Humalat kasvatatakse tööstuslikus ulatuses peaaegu kõigis Euroopa riikides, Mehhikos ja USA-s. Paljude sajandite jooksul on aretatud palju selle taime sorte. Need erinevad üksteisest varre tooni, õitsemise ja valmimise aja ning käbide kibeduse sisalduse poolest. Humalat saab kasvatada ka aiakrundi tingimustes – see vajab viljakat mulda ja kaitset põhjatuulte eest, kuid üldiselt ei tohiks selle kasvatamine erilisi raskusi tekitada.

Aiakrundil kasutatakse humalat ronitaimena sageli maastikukujunduses – see näeb hea välja nõlvadel, lehtlate ja pergolate sammastel. Humalakäbisid kasutatakse laialdaselt toiduainetööstuses, mitte ainult õlletööstuses, vaid ka pagaritööstuses – seal valmistatakse nendest vedelat pärmi teatud leivasortide jaoks. Humalakäbide koostises on tanniinid – need takistavad neist saadud jookide ja toodete hapnemist.

Vanasti kasutati humalakäbisid sageli kangaste värvimiseks, samas kui selle pikkadest vartest tehti kiudu, millest hiljem valmistati köisi ja jämedat kotiriiet.

Keemiline koostis

Humalakäbid sisaldavad ainulaadseid aineid – näiteks lupuliini ja teisi humalahappeid. Nende keemiline koostis on üsna mitmekesine. Sellesse kuuluvad:

1. Polüfenoolsed ühendid, sealhulgas flavonoidid, millel on antioksüdantne ja põletikuvastane toime.
2. Fütohormoonid, peamiselt östrogeenilaadsed ained.
3. Helekollane eeterlik õli, millel on iseenesest üsna keeruline keemiline koostis. Selle peamised toimeained on mütseen ja mütseenool, millel on meeldiv aroom. Samuti sisaldab see äädik- ja sipelghappe estreid, linalooli, geraniooli jne.
4. Kibedusained (või vaigulised ained). Kokku kuulub käbide koostisesse umbes 90 sellist ühendit, sealhulgas lupuliin, humuloon jt. Humalakäbides võib olla kuni 26% kibedust, nende kogus sõltub konkreetsest sordist.
5. B-rühma vitamiinid, millel on positiivne mõju närvisüsteemi seisundile ja mis aktiveerivad ainevahetusprotsesse.
6. PP-vitamiin, mis mõjub soodsalt veresoonte seisundile.
7. Askorbiinhape, mis on samuti antioksüdant ja lisaks tugevdab immuunsüsteemi.
8. Alkaloidilaadne aine – see on humuloon.
9. Suur hulk raua-, kaaliumi- ja kaltsiumisoolasid, mis osalevad paljudes elutähtsates biokeemilistes protsessides inimese organismis.

Just nende ainete olemasolu määrab humala raviomadused. Näiteks flavonoidid, samuti C- ja PP-vitamiinid tugevdavad veresooni ja omavad haavandivastast toimet. Kibedusained mõjuvad soodsalt seedeprotsessidele. Polüfenoolsed ühendid neutraliseerivad vabade radikaalide negatiivset mõju ja pidurdavad oksüdatsiooniprotsesse, mis võiksid viia mitte ainult enneaegse vananemiseni, vaid ka erinevate põletikuliste protsesside ja isegi ateroskleroosi tekkeni ning eri tüüpi kasvajate kasvuni.

Kogumine ja säilitamine

Meditsiinilistel eesmärkidel kasutatakse peamiselt humalakäbisid, see tähendab emaste taimede õisikuid. Nende kogumine toimub enamikus piirkondades septembris, kui õisikud on oma kasvu lõpetanud – siis muutuvad nendel nähtavaks esimesed kollasuse tunnused. Arvatakse, et just sel ajal saavutab mõrude ja eriti lupuliini kontsentratsioon oma maksimumi. Koristamist ei tohiks edasi lükata, kuna on oht, et kollaseks muutunud käbid hakkavad lagunema ja see toob kaasa osa lupuliini kaotuse.

Humalat kogutakse eranditult käsitsi. Käbid korjatakse koos varrega. Neid kuivatatakse toatemperatuuril hästi ventileeritavas ruumis, laotatuna paberile (kuid mitte ajalehtedele, et trükivärv ei imenduks) või heledale kangale. Võib kuivatada ka värskes õhus, kuid ainult varjus. Kogu protsess kestab mitu päeva. Valmis toorainet hoitakse paberkottides, et lõhnaained ei lenduks, normaalse niiskustaseme juures, kapis, päikesevalgusest eemal. Ultraviolettkiirguse mõjul algavad oksüdatsiooniprotsessid, tekib ebameeldiv lõhn, mis on tingitud mõnede ainete lagunemisest, maitse halveneb, kuid peamine – tooraine kaotab üsna kiiresti oma ravivad omadused.

Humalakäbide raviomadused

Humalakäbide farmakoloogilised omadused on väga mitmekesised. Eelkõige nendel põhinevad preparaadid:

1. Omavad põletikuvastaseid omadusi.
2. Kiirendavad kudede taastumist.
3. Normaliseerivad veresoonte seisundit ja parandavad vere näitajaid.
4. Avaldavad diureetilist toimet (selle intensiivsus sõltub suurel määral humalasordist).
5. Suurendavad maomahla tootmist, seejuures selle happesust tõstmata.
6. Kiirendavad ainevahetust.
7. Takistavad maksatsirroosi teket (nii toimivad mõrud humalahapped), üldiselt on taimel hepatoprotektiivsed omadused, kaitstes seda elundit ka alkoholi negatiivse mõju eest.
8. Omavad antiseptilisi omadusi. Käbides sisalduvad mõrud pidurdavad mõnede seeneliikide arengut ja hävitavad teisi, samuti mõjuvad nad kahjulikult paljudele gramnegatiivsetele bakteritele ja isegi mõnedele happekindlatele mikroorganismidele. Kuid käbikeetmed iseenesest ei suuda asendada tööstuslikult toodetud antibiootikume, kuid tugevdavad nende toimet.
9. Avaldavad rahustavat toimet kesknärvisüsteemile (selle eest vastutab mitte ainult mõru lupuliin, vaid ka eeterliku õli teised komponendid). Kuid see taim ei anna liiga tugevat rahustavat efekti, seda enam, et see on tingitud ka lenduvast alkoholist, mille kontsentratsioon suureneb pärast kuivatamist järk-järgult, saavutades maksimumi alles säilitustähtaja lõpus. Seetõttu kasutatakse humalakäbisid rahustava toime tugevdamiseks sageli koos teiste taimedega, näiteks palderjaniga.
10. Omavad spasmolüütilist toimet, sealhulgas mõjuvad soodsalt soolestiku lihaskonnale.

Läbiviidud uuringud on samuti näidanud, et humalakäbid mõjuvad positiivselt mitte ainult lipiidide, vaid ka vee ainevahetusele.

Naistele

Lisaks eespool loetletud omadustele huvitavad humala käbid naisi, kuna see taim suudab ravida günekoloogilisi haigusi ja isegi suurendada rindu. Asi on selles, et nendes käbides leidub suures koguses hormoonilaadset ainet – fütöstrogeeni 8-PN. Seda kasutatakse ravimite ja erinevate kosmeetikatoodete tootmiseks. Aine toimib samamoodi nagu naissuguhormoon östrogeen.

Ilmselt seletab just see toime humala käbide võimet rindu suurendada. Rahvameditsiinis kasutatakse selleks tõmmist – 1 supilusikatäis humalakäbisid (neid saab osta apteegist) klaasi vee kohta. Vahend aetakse keema ja jäetakse tasasele tulele 10–12 minutiks. Seejärel jäetakse jook suletud kaanega anumasse 6–8 tunniks seisma. Valmis vahendit juuakse kaks korda päevas pool tundi enne sööki, 1/2 klaasi. Kuuri pikkus on vähemalt 2–3 nädalat. Selle aja möödudes on näha esimesi tulemusi.

Arvatakse, et selle tõmmise tarbimisega võib suhteliselt lühikese aja jooksul suurendada rindu 1–2 suuruse võrra. Siiski tuleb mõista, et humalakäbid pole kõige ohutum vahend – neil on terve rida vastunäidustusi, ja enne tuleb konsulteerida arstiga, sest kaalutõus on üks kergemaid tagajärgi sellise tõmmise üledoosi korral, halvimal juhul võib selle tarbimine põhjustada hormonaalseid häireid. Arst suunab tõenäoliselt analüüsidele ja kui östrogeeni tase on juba kõrge, on humalakäbid vastunäidustatud.

Suhteliselt hiljuti tehti uuringud, mis näitasid, et humalakäbides leidub aine nimega ksantohumool. Õlle keetmisel moodustab see metaboliite. Viimased omavad kasvajavastast toimet. Need metaboliidid tekivad ka seedimise käigus. Nende peamine omadus on võime vähendada östrogeeni sünteesi ja ennetada pahaloomuliste kasvajate teket rinnanäärmetes. Ksantohumool takistab vähirakkude paljunemist ja hoiab ära metastaaside ilmnemise.

Meestele

Tugevama soo esindajatele on humal ravimtaimena huvitav eelkõige antibakteriaalsete ja põletikuvastaste omaduste tõttu (tänu sellele võib käbisid kasutada prostatiidi ja uretriidi raviks).

Uuringutega on kindlaks tehtud, et humalakäbides sisalduvad flavonoidid pärssisid eesnäärme pahaloomuliste kasvajate arengut. Lisaks avaldas eespool kirjeldatud ksantohumool vähirakkudele inhibeerivat toimet, st aeglustas selliste kasvajate arengut.

Humalakäbide rahustavad omadused teevad need kasulikuks tugeva stressi ja neuroosi korral, millele on tänapäeval enamus mehi vastuvõtlikud. Lisaks kasutatakse selle taime rahustavat toimet enneaegse ejakulatsiooni ravis. Samal ajal soodustab humalakäbide keetis testosterooni tootmist, mis võimaldab normaliseerida erektsiooni.

Humalakäbides sisalduvad fütotormoonid aitavad peatada kiilaspäisust ning võitlevad tõhusalt ka mõnede kuseteede haigustega.

Raseduse ajal

Kuna humalakäbides sisalduvad füttoöstrogeenid ja tulevaste emade hormoonitase raseduse ajal muutub tugevalt, ei tohi sel ajal tarvitada humalakäbipreparaate. See kehtib ka rinnaga toitmise perioodi kohta. Nimelt pärsivad östrogeenid piimatootmist.

Lastele

Humalakäbipreparaadid on vastunäidustatud väikelastele. Üldiselt on parem neid mitte anda alla kolmeaastastele lastele, välja arvatud juhul, kui taime potentsiaalne kasu kaalub üles võimalikud negatiivsed tagajärjed. Mõned spetsialistid arvavad, et humalakäbipreparaate ei tohiks lastele üldse manustada.

Humalakäbid rahvameditsiinis

Rahvameditsiinis on humalakäbisid kasutatud juba ammustest aegadest. On olemas vanu araabia traktaate, mis soovitavad seda ravimtoorainet kasutada sapieritava vahendina ja ka vere puhastamiseks. Arvestades diureetilist toimet, mis soodustab toksiinide eemaldamist organismist, tuleb märkida, et idamaised arstid said õigesti aru humala toimest. Kuulus Euroopa arst Paracelsus aga arvas, et humal on suurepärane vahend maohaiguste korral – ja kaasaegne teadus on tema õigsust tõestanud.

Erinevate riikide rahvameditsiinis soovitatakse humalakäbisid võtta epilepsia, mitmesuguste neuroloogiliste häirete (sealhulgas neurasteenia, unetuse, peavalu, neuralgia) korral. Selle taime õisikuid kasutatakse ka vahendina südame-veresoonkonna haiguste vastu – näiteks arütmia, kardioneuroosi, südamepuudulikkuse korral. Humal leevendab turset, aitab normaliseerida vererõhku.

Vanasti kasutati Venemaal humalakäbisid kollatõve ravis. Tegelikult on sellel haigusel viiruslik põhjus ja taim ei saa selle põhjust kõrvaldada (see on tõhus ainult bakteriaalsete infektsioonide korral). Seega ei asenda humalakäbid hepatiidi korral ravimravi, mis hõlmab kaasaegseid preparaate. Kuid nad mõjuvad soodsalt maksale, mistõttu võivad saada kompleksravi osaks.

Humalakäbidest valmistatud tõmmiseid ja keeduseid kasutatakse ka günekoloogiliste haiguste ravis, nii põletikulise iseloomuga kui ka hormonaalse tasakaalu häiretega seotud haiguste puhul. Näiteks menopausi ajal, kui östrogeeni tootmine väheneb, aitavad humalakäbid asendada hormoonravi. Samuti soovitab rahvameditsiin nende baasil valmistatud preparaate menstruaaltsükli häirete korral.

Humalakäbidest valmistatakse vahendeid ka välisteks kasutusteks. Need on keedused, tõmmised ja salvid, mis aitavad põletuste, naha seenhaiguste, mädaste haavade ja isegi sügeliste korral.

Seega kasutatakse humalakäbisid nii haiguste raviks kui ka ennetamiseks. Nende spekter on üsna lai, nagu eespool näidatud. Allpool esitatakse konkreetsed retseptid. Näiteks humalakäbisid kasutatakse:

1. Kesknärvisüsteemi häirete korral, millega kaasneb suurenenud erutuvus, samuti epilepsia korral. Sellistel juhtudel kasutatakse kas allpool kirjeldatud retsepti järgi valmistatud käbide tõmmist või vähem kontsentreeritud humalateed – 1 tl kuivatatud toormaterjali klaasi keeva vee kohta. Kui juua 2 tassi sellist teed päevas, toimib see kerge rahustina. Kui juua öösel tass teed, aitab see unetuse vastu.
2. Külmetuse ja köhaga kaasnevate haiguste korral. Päevas juuakse 2 tassi ülalkirjeldatud retsepti järgi valmistatud teed. Köha vastu on tõhusad ka rindkere hõõrumised kas humalakäbidest saadud eeterliku õliga või sellel toormaterjalil leotatud taimeõliga.
3. Podagra korral purustatakse värsked või kuivatatud humalakäbid ja hõõrutakse need või või muu meditsiinilistel eesmärkidel kasutatava rasvaga. Saadakse salv, mida määritakse valulikele liigestele. See ei kõrvalda podagra põhjuseid, mis seisnevad soolaainevahetuse häires, kuid leevendab valu ja põletikku. Samuti on podagra ja reuma korral näidustatud vannid humalakäbide tõmmise või keeduse baasil. Neid võetakse mitte kauem kui 15 minutit.
4. Ekseemi korral valmistatakse humalakäbide tõmmist, seejuures valmistatakse see vesivannil – võetakse 1 spl toormaterjali klaasi keeva vee kohta ja kuumutatakse 20 minutit madalal kuumusel, asetades selle vedelikuga anum veega potti. Seejärel jahutatakse vahend, filtreeritakse ja tehakse sellest kompresse, leotades selles vatipadjakesi, mis seejärel asetatakse probleemsetele nahapiirkondadele.
5. Merehaiguse korral juuakse humalateed – ühest tassist päevas piisab, juua tuleb vähehaaval, väikeste lonksudena.
6. Peavalude korral valmistatakse keedus magusristiku ja humalakäbide baasil. Selleks võetakse 1 teelusikatäis kummastki komponendist 1,5 klaasi keeva vee kohta. Vahend lastakse uuesti keema tõusta, lastakse tõmmata üks tund, filtreeritakse ja seejärel juuakse enne hommiku-, lõuna- ja õhtusööki 70 ml.
7. Põletikuliste neeruhaiguste korral valmistatakse tõmmis. Võetakse 1 spl kuivatatud käbisid, purustatakse, valatakse 1 liiter keeva vett ja kuumutatakse vesivannil 15 minutit. Saadakse nõrga kontsentratsiooniga vahend, mida võetakse 70 ml kolm korda päevas vahetult enne sööki, juues klaasitäie vett. Tuleb arvestada, et tõmmis toimib diureetikumina.
8. Madala happesusega gastriidi ning sapipõie ja põie põletikuliste haiguste ravis valmistatakse tõmmist järgmiselt – võetakse 1 spl käbisid klaasi keeva vee kohta, seejärel kuumutatakse vahendit vesivannil 15–20 minutit ilma keemiseni laskmata. Seejärel võetakse tõmmis tulelt, jahutatakse, filtreeritakse ja võetakse 50 ml kaks korda päevas (kuid mitte öösel, arvestades selle diureetilist toimet).
9. Neuralgia korral valmistatakse tõmmis: purustatakse 1 spl kuivatatud humalakäbisid, valatakse peale 0,5 liitrit keeva vett ja jäetakse tunniks suletud anumasse seisma. Seejärel valmis vahend filtreeritakse ja võetakse 100 ml enne iga söögikorda.
10. Seljavalu korral, mida põhjustavad osteokondroos ja muud selgroo patoloogiad, samuti verevalumite korral, valmistatakse selline keetis. Võetakse 1 sl kuivatatud toorainet, valatakse peale 200 ml just keema hakanud vett ja lastakse vesivannil tõmmata veel 15 minutit. Seda tõmmist ei ole vaja juua. Sellest tehakse kompresse, mis pannakse probleemsetele piirkondadele. Sellist kompressi hoitakse kuni selle jahtumiseni.
11. Allergia korral valmistatakse vahend niimoodi – võetakse 2 tl kuivatatud humalakäbisid klaasi keeva vee kohta, seejärel kuumutatakse madalal kuumusel 10–15 minutit ilma keema ajamata, jäetakse seisma kuni jahtumiseni sobiva temperatuurini, seejärel kurnatakse ja võetakse 3–4 korda päevas 50–70 ml.
12. Maksahaiguste korral võetakse 2 sl värsketest humalakäbidest saadud mahla, segatakse 200 ml kuuma vee ja sama koguse keedetud piimaga ning juuakse 1 klaas vahendit päevas. Talvel võib mahla asendada humalakäbide tõmmisega – 2 sl purustatud toorainet sama koguse vee ja piima kohta. Vahendit lastakse tõmmata 7–8 tundi, parem jätta see termoses ööseks.

Kõige lihtsam taimravivahend humalakäbide põhjal valmib isegi ilma soojendamata ning tõmmiste ja keetiste valmistamata. Unetusega toimetulekuks piisab, kui panna kuivatatud humalakäbid linasesse kotti ja paigutada see magamistuppa sašee asemel. Rahustav toime saavutatakse tänu lupuliini ja palderjanhappe sisaldusele. Sellist vahendit võivad kasutada need, kellele on keetise joomine vastunäidustatud.

Mõned rahvapärased retseptid soovitavad täita humalakäbidega padjakesi, mis on mõeldud otse magamiseks – kuid nii saab keha liiga suure doosi eeterlikku õli.

Tervendavate segude liigid

Rahvameditsiinis kasutatakse mitmesuguseid humalakäbide põhjal valmistatud vahendeid – need on nii tõmmised, keetised kui ka salv. Konkreetse variandi valik sõltub peamiselt sellest, millise haiguse vastu seda kasutatakse.

Tõmmis

Seda ravimvormi kasutatakse sageli unetuse vastu võitlemiseks või neuroloogiliste haiguste raviks. Retsepte on palju. Lihtsaim variant on järgmine – võetakse 20 g purustatud humalakäbisid 0,4 l keeva vee kohta ja lastakse tõmmata 2 tundi. Seejärel vahend kurnatakse. Tõmmise maksimaalne kontsentratsioon võib olla 1:10, mitte rohkem, vastasel juhul tekib üleannustus.

Tõmmist saab kasutada nii sisemiselt kui ka väliselt. Näiteks võib seda lisada õhtusesse sooja vanni. Selle toimet aitavad tugevdada paar tilka lavendliõli. Sellist rahustavat protseduuri soovitatakse läbi viia regulaarselt, vähemalt 5 korda nädalas, stabiilse tulemuse saavutamiseks.

Tinktuur

Seda vahendit valmistatakse viinal või alkoholilahusel. Võetakse 1 supilusikatäis purustatud kuivi humalakäbisid ja valatakse üle klaasi viina või 40%-lise alkoholilahusega. Nõu jäetakse 10 päevaks pimedasse kohta. Aeg-ajalt loksutatakse selle sisu. Pärast seda tähtaega sisu filtritakse ja valatakse üle tumedast klaasist pudelisse. Sellist tinktuuri võetakse ainult 10–15 tilka päevas, juues väikese koguse veega. Vanasti peeti seda suurepäraseks ussivastaseks vahendiks. See aitab ka mitmesuguste günekoloogiliste häirete korral.

Keetis

On palju retsepte. Kõige tõhusam rahustava vahendina on keetmine, mis on valmistatud ilma veevannil kuumutamata. Selleks võetakse 1 teelusikatäis kuivatatud käbisid 100 ml keeva vee kohta. See vahend valatakse purki ja pannakse 15 minutiks kuuma veega potti, seejärel filtreeritakse ja võetakse öösel, tund enne magamaminekut. Üks tass on piisav, kui juua rohkem – diureetiline toime takistab und.

Tee

Tavalisest tõmmisest erineb see vahend väiksema kontsentratsiooni poolest. Võetakse 1 teelusikatäis ilma pealmiseta taimset toormaterjali klaasi keeva vee kohta ja lastakse tõmmata 15 minutit. Maitset parandatakse mee lisamisega, sest ilma selleta tundub maitse liiga mõru. Kui pole kindel, et humal ei põhjusta allergiat, võib alustada nõrgema kontsentratsiooniga – 1 humalakäbi klaasi keeva vee kohta.

Salv

Salvi valmistamiseks võetakse 2 supilusikatäit käbisid 100 g soolata või kohta. Humalakäbid eelnevalt purustatakse, seejärel segatakse väga hoolikalt rasvaga. Sellist vahendit hoitakse ainult külmkapis. Seda peetakse tõhusaks mitmesuguste nahahaiguste korral.

Õli

Humala eeterlikku õli võib leida apteekidest ja mahetooteid müüvatest poodidest. Kuid rahvameditsiinis on levinud humalakäbidest õli retsept, mis tegelikult on selle õli ekstrakt, st väljatõmmis, mis sisaldab maksimaalset kasulike ainete kontsentratsiooni.

Selle vahendi valmistamiseks võetakse klaaspurk (piisab pooleliitrisest). See anum täidetakse purustatud või veel parem – peenestatud humalakäbidega, mis seejärel valatakse üle taimeõliga. Kõige parem on võtta rafineeritud oliiviõli, kuid sobib ka seesami- ja isegi päevalilleõli. Õli jäetakse seejärel tõmbama. Seda hoitakse pimedas kohas, sest päikesekiirguse mõjul võib toimuda oksüdatsioon. Kui humal settib põhja, tekib anumasse veidi vaba ruumi, lisatakse veel õli. Üks kord päevas loksutatakse purgi sisu. Toodet lastakse tõmmata 2 päeva. Seejärel see filtreeritakse ja jäetakse veel 3 päevaks. Ja selle tähtaja möödudes peetakse õli valmis.

Sellist vahendit kasutatakse kõige sagedamini rindade suurendamiseks. Seda kantakse rindade ja dekoltee nahale kergete masseerivate liigutustega. Õli ennast ei ole vaja soojendada, kuid parem on seda kanda eelnevalt aurutatud kehale. Kuna see võib nagu iga teine taimne vahend põhjustada allergiat, tuleb eelnevalt kontrollida seda väikesel nahatükil. Kui pärast õli pealekandmist tekib ebamugavustunne, sügelus või põletustunne, ei tohi selle kasutamist jätkata.

Õli saab kasutada ka nahahoolduseks. Sarnaselt salviga on sellel haavade paranemise toime, seda võib kasutada kudede regenereerimiseks ja naha toitmiseks (see sisaldab palju vitamiine ja aminohappeid).

Kasutamine kosmeetikas

Humala käbide unikaalne keemiline koostis muudab need suurepäraseks kosmeetiliseks vahendiks, mis võib oluliselt parandada naha ja juuste seisundit. Võib leida valmis humalakäbide ekstrakti või teha seda ise (näiteks valmistada tõmmist). Väikese koguse tõmmise lisamine tavalisele juukseshampoonile aitab vabaneda seborroast ning muudab lokid läikivamaks ja siidisemaks. Alkohoolset tõmmist võib lisada näotoonikule, mis on mõeldud akne raviks.

Ja loomulikult võib humalakäbide tõmmiseid ja keediseid kasutada iseseisva vahendina. Näiteks aitavad need ravida aknet ja rahustada ärritunud nahka. Selleks võetakse 1 supilusikatäis käbisid, valatakse klaasi keeva veega ja lastakse tõmmata 60 minutit. Valmis vahend filtreeritakse läbi marli ja kasutatakse igapäevaseks pesemiseks. Seda tõmmist kasutatakse ka tooniku asemel – see eemaldab nahalt rasvase läike ja aitab ahendada poore.

Sellest võib valmistada kosmeetilist jääd ja pühkida selle kuubikutega nahka. Selles keedises sisalduvad flavonoidid eemaldavad põletiku ja annavad nahale tagasi värskuse ja nooruslikkuse. Jää ei põhjusta ainult pooride ahenemist, vaid parandab vere mikrotsirkulatsiooni, ning humalakäbides sisalduvad vitamiinid, mineraalid ja kasulikud ained muudavad protseduuri eriti tõhusaks.

Kuivatatud humalakäbide põhjal saab valmistada ka kosmeetilisi maske, segades seda toorainet näiteks keefiri või hapukoorega. Selline mask valgendab nahka, vähendab põletikku, soodustab kollageeni tootmist ja isegi võitleb kortsudega.

Samal ajal võivad humalakäbid hästi sobida kokku teiste looduslike koostisosadega, mida kodukosmeetikas laialdaselt kasutatakse – näiteks lavendli-, oliivi- ja mandli eeterliku õliga.

Klassikalise retsepti järgi valmistatud humalakäbide tõmmist (20 g käbisid 0,4 liitrile keevale veele) võib kasutada juuste loputamiseks pärast peapesu. Selles sisalduv lupuliin rahustab peanaha ärritust, kõrvaldab ebameeldiva sügeluse, eemaldab kõõma, avaldab soodsat mõju juustele pärast värvimist, taastades ja tugevdades nende loomulikku struktuuri.

Kõõma ja juuste väljalangemise vastu valmistatakse mõnikord ka kangemat lahust vahekorras 1:3 (näiteks 100 g taimset toorainet 300 ml keeva vee kohta). Seda vahendit lastakse tõmmata tund aega, filtreeritakse ja seejärel hõõrutakse enne pesemist masseerivate liigutustega peanahasse – see tagab verevoolu ja kasulikud ained imenduvad paremini.

Vastunäidustused

Humalakäbid võivad põhjustada allergiat, seetõttu on need vastunäidustatud inimestele, kellel on suurenenud tundlikkus selle taime suhtes.

Humalakäbide kasutamine on vastunäidustatud kõrge happesusega gastriidi, maohaavandi, refluksösofagiidi korral. Kuigi need iseenesest ei põhjusta happesuse taseme tõusu, võib nende haiguste puhul suurenenud maomahla tootmine iseenesest kaasa tuua ebameeldivaid tagajärgi.

Väga tähtis on järgida humalakäbide õiget annust. Nimelt võivad need suures koguses põhjustada mürgitust, millega kaasneb mitte ainult üldine halb enesetunne, vaid ka tugev oksendamine ja peavalu.

Lisaks sisaldavad humalakäbid fütostrogeene. Liiga suurtes kogustes võib see põhjustada rasvumist ja muid ebameeldivaid tagajärgi nagu endomeetriumi hüperplaasia, mõnikord isegi koos vaginaalse verejooksuga.

Humalakäbide kõrvaltoimete hulka kuuluvad mitte ainult hormonaalsed häired, vaid ka unisus, suurenenud söögiisu, tupevooluse ilmnemine. Kui ilmneb mõni loetletud nähtustest, tuleb vahendi kasutamine lõpetada ja pöörduda arsti poole konsultatsiooniks.

Humalakäbide foto