Mets-malva: raviomadused ja vastunäidustused

Mets-malva on äärmiselt kasulik rohttaim. Tänu tervele nimekirjale kasulikest komponentidest, sealhulgas paljudele vitamiinidele, kasutatakse seda laialdaselt mitte ainult meditsiinis, vaid ka toiduvalmistamises ja kosmetoloogias.

Keemiline koostis

Taime keemiline koostis on äärmiselt rikas. Just see fakt võimaldab seda kasutada inimorganismi erinevate haiguste raviks ja ennetamiseks, samuti laialdaselt kosmetoloogias ja toiduvalmistamises.

Mets-malvast avastasid spetsialistid järgmised raviomadusega keemilised komponendid:

1. Fenoolkarboksüülhapped (ka feruulhape).
2. Terpenoidsed ühendid (diterpenoidid, monoterepenoidid, norsekviterpenoidid).
3. Fenoolid ja nende derivaadid (türosol ja 4-hüdroksübensüülalkohol).
4. Kumariin (kopoletiin).

Rohelised lehed on rikkad flavonoididest, õied – antotsüaanidest (pigmentidest). Massiivsed varred ja lehed on täis rasvhappeid. Viljad sisaldavad raviomadustega keemilisi elemente, nagu happed (sterkuleiinhape, malvahape ja dihüdrostekuleiinhape) ning rasvõli (kuni 20%). Lisaks sellele on kõik maapealsed osad rikkad vitamiinidest. Rohkem on esindatud C- ja A-vitamiin. Peale vitamiinide sisaldavad maapealsed osad lima- ja parkaineid ning sahharoosi.

Välimus ja kasvukoht

Mets-malva on kogu maailmas tuntud oma uskumatu viljakuse poolest. Mitmeaastane rohttaim on laiuva välimusega ja väga pika õitsemisperioodiga. Tema mõõtmed sõltuvad otseselt looduslikest tingimustest. Seega võib taime kõrgus varieeruda 50–130 cm, laius varieerub vähem – 40–65 cm. Looduses võib kergesti kohata isendeid, mille kõrgus on üle 3 m.

Taim on tuntud ka teise nime all. Sageli võib kuulda, et malvat nimetatakse harilikuks kassitapuks. Selle taime lehed on alati ümara kujuga ja sügavrohelist värvi. Nendel on alati paaritu arv labasid. Neid võib olla kas 3 või 9. Roheliste lehtede suurus ei ole väike. Kõrguselt võib iga leht olla 1,5–4,5 cm, laiuselt aga veidi rohkem – 3–6 cm. Lehtede ülemine osa on alati kaetud arvukate hargnevate soontega, seestpoolt võib sageli tunda peeneid karvakesi. Kogu suveperioodi jooksul hakkavad taime varred ja lehed omandama räsitud välimuse.

Pikaajalisel õitsemisperioodil moodustuvad suurtel, jämedatel, ümmargustel vartel õiekobarad. Nad kasvavad erinevates kohtades kobarates, keskmiselt 2–5 tükki ühes kohas. Iga õis on üsna suur, selle läbimõõt on umbes 6 cm. Õiel on 5 suurt kroonlehte, mis on värvitud sügavlillaks. Igal kroonlehel on arvukalt sooni ning lilla värvus tugevneb keskelt servadeni.

Mets-malva õitsemisperiood algab suvel ja lõpeb hilissügisel. Esimesed õied ilmuvad varte alusel. Taim ei meelita mesilasi ega liblikaid, on isetolmlev. Pärast õitsemist tekivad õite asemele viljad pähklite või viljakeste kujul, nn poolviljad. Nende sees asuvad taime seemned, mis on pruuni värvi.

Mets-malva on suure malvaliste sugukonna esindaja, mis hõlmab üle 1000 erineva liigi. Enamik selle sugukonna taimi võib kohata maakera troopilistel laiuskraadidel. Mets-malvat esineb looduses ainult Põhja-Aafrikas, Aasias, osaliselt Euroopas ja Suurbritannias. Just neid piirkondi peetakse selle liigi kodumaaks. Siin kasvab kultuur tavalistel niisketel metsamuldadel. Teistes riikides kasvatatakse mets-malvat hästi ja seda hindavad aednikud.

Kogumine ja säilitamine

Rahvameditsiin kasutab mets-malvast erinevate ravimpreparaatide valmistamisel absoluutselt kõiki taimeosi, alates risoomidest kuni õite ja seemneteni. Kogu roheline osa, mis asub maapinna kohal, tuleb koguda enne õitsemisperioodi algust. Kogumisel tuleb lõigata lehed koos leherootsudega, mille suurus ei ületa 3 cm. Sel viisil võib taime rohelisi lehti varuda perioodil juulist oktoobrini. Õisi tuleb varuda siis, kui nad on veel pungas, nende õiekatted ja kroonlehed hakkavad omandama erksaroosat tooni. Peaasi, et tolmukad pole veel ilmunud. Mis puutub risoomidesse, siis nende varumine toimub eranditult sügisel.

Teatud ajal kogutud vajalikud taimeosad tuleb spetsiaalsel viisil kuivatada. Ainult sel juhul säilivad kõik mets-malva ravivad ja kasulikud omadused. Kõigepealt tuleb taimeosad purustada, seejärel paigutada need õue kuuma ilmaga. Oluline on, et taimele ei langeks otsesed päikesekiired. Alus peab olema varjus ja tükid laotatud ühe kihina. Kui kuivatamine õues pole võimalik, võib seda teha ka siseruumides, järgides samu juhiseid. Pärast korralikku kuivatamist saab purkidesse kogutud õisi, risoome ja lehti säilitada 2 aastat.

Mets-malva raviomadused

Selline rikkalik ajalugu mets-malva kasutamisel ravimtaimena tuleneb erilise lima sisaldusest. Just see lima omab erilisi niisutavaid ja valu vaigistavaid toimeid. Kõigi oma liigikaaslaste seas pole mets-malva kaugeltki see liik, mis oleks rikas suure lima sisalduse poolest. Kuid piirkondades, kus lima rikkad taimed looduses ei esine, kasutavad inimesed aktiivselt just mets-malvat. Suurim kogus ravivat lima leidub just viljades ja nende seemnetes. Neist valmistatakse kõige sagedamini keeduseid ja spetsiaalseid teesid sisetarbimiseks.

Naha erinevate mehaaniliste vigastuste (haavad, hammustused, lõikehaavad jne) raviks kasutavad inimesed aktiivselt malva lehti, valmistades neist spetsiaalseid kompresse. Risoome, seemnetest ja viljadest valmistatakse väärtuslikku lenduvat õli. Just see õli aitab suurepäraselt toime tulla hambavaluga ja unetusega, ning omab antibakteriaalseid, kokkutõmbavaid ja seenevastaseid omadusi.

Euroopa riikides on tavaks pehmendada mets-malvaga suu limaskesta, kui inimest vaevab kuiv köha. Lisaks sellele kõrvaldab taim hingamishäireid. Samuti aitab malva suurepäraselt bronhiaalhaiguste korral. Kui seda võtta seespidiselt, võib märgata, et rohttaimes sisalduvad keemilised elemendid avaldavad soodsat rahustavat mõju kesknärvisüsteemile. See võimaldab viia inimese rahulikku seisundisse, leevendada närvi pinget ja stressi.

Mets-malva kasulikkus on ainulaadne ka mitmesuguste seedesüsteemi ning kuseteede ja -organite haiguste korral. Taime keemilised koostisosad avaldavad lahtistavat ja diureetilist toimet, mis võimaldab kiiresti ja valutult puhastada organismi.

Mets-malva rahvameditsiinis

Mets-malva on rahvameditsiinis kasutatud iidsetest aegadest. Seetõttu on kogu inimkonnale teada selle arvukad raviomadused, ja vanades raamatutes on kirjas palju raviretsepte selle taimega. Tõmmiseid, keeduseid, tinktuure, segusid ja muid looduslike preparaatide variatsioone malvaga kasutatakse nii välispidiselt kui ka seespidiselt. Need suudavad ravida peaaegu kõiki haigusi.

Malva tõmmis

Sellise tõmmise valmistamiseks peate valmistama taime lehed ja õied. Asetage üks supilusikatäis valmistatud koostisosi klaasi äsja keedetud vette. Kata tõmmis kaanega ja asetage pimedasse kohta vähemalt pooleks tunniks. Selle aja jooksul tõmmis tõmbub ja on kasutamiseks valmis. Võtke seda pool klaasi hommikul, lõuna ajal ja õhtul.

Mets-malva lehtede külmtõmmis

Külma tõmmise valmistamiseks tervendavast ürdist peate võtma 2 supilusikatäit kuivatatud taime. Valage see pulber külma veega. Enne seda keetke kindlasti jahtunud vesi. Jätke tõmmis 8 tunniks seisma, et see hästi sisse tõmbuks. Kui see on täielikult valmis, filtreerige see läbi, et eemaldada kuivad ürditükid. Võite seda tõmmist võtta mitte rohkem kui 2 korda ööpäevas. Enne suukaudset kasutamist soojendage vedelik kindlasti.

Põletikuvastane tõmmis

Sellise tõmmise valmistamiseks võtke aluseks malva, mida kasutatakse umbes 300 g. Sellele tuleb kindlasti lisada selliseid ürte nagu harilik puju ja kummel, aed-malva seemned. Kõiki neid koostisosi võtke mahus, mis on 2 korda väiksem kui malva. Asetage vajalikud toorained ühte nõusse ja valage peale 1 liiter äsja keedetud vett. Nüüd peaks tervendav eliksiir hästi tõmbuma, see toimub kogu ööpäeva jooksul. Pärast seda aega kurnake tõmmis hoolikalt läbi 2 kihi meditsiinilist marli. Nüüd on malva keetis täielikult valmis ja seda saab kasutada ettenähtud otstarbel. Tehke seda järgmiselt. Valage vedelik koos ürtidega täielikult vanni. Te peaksite selliseid tervendavaid veeprotseduure võtma enne magamaminekut. Siis suudate Te kiiresti toime tulla erinevate põrna põletikuliste haigustega.

Tõmmis tugeva köha vastu

Sellise tervendava tõmmise valmistamiseks võtke 50 mets-malva õit. Need tuleb asetada sügavasse nõusse ja valada peale 1 supilusikatäis keeva vett. Lahus peab tõmbuma ühe tunni jooksul. Seejärel saab seda kasutada suukaudselt.

Tõmmis vartest ja rohelistest lehtedest

Teile, kellel on mitmesuguseid bronhihaigusi, on olemas hea retsept malva kasutamisega. Võtke taime rohelised varred ja lehed, hakkige need hoolikalt koos. Seda rohtu läheb vaja umbes 40 g. Lisage 200 ml keeva vett ja jätke kõik 3 tunniks tõmbuma. Pärast valmistamist filtreerige tõmmis kindlasti, seejärel võite seda võtta suukaudselt kogu päeva jooksul.

Mets-malva mahla retsept

See retsept on äärmiselt kasulik neile, kellel on kõhunäärme põletik (teisisõnu pankreatiit). Selle ravimi võtmine 4 korda päevas parandab olukorda oluliselt lühikese aja jooksul. Siin on vaja metskassinaeri erimahla, mis on teatud viisil pressitud taime rohelistest lehtedest ja õitest selle aktiivse õitsemise ajal. Mahla on vaja 1 supilusikatäis. Valage see klaasi toatemperatuuril vette. Lisage sinna ka 1 supilusikatäis head mett. Segage kõik hoolikalt läbi ja jooge.

Tõmmis, mis aitab aneemia korral

Võtke 60 g kuivade taimejuurte pulbrit ja valage peale 1 supilusikatäis head veini. See peab olema valge. Seejärel asetage tõmmis anumasse ja sulgege kaas. Pange purk kuiva ja pimedasse kohta vähemalt 3 nädalaks. Selle aja jooksul raputage anumat kindlasti mitu korda, et settet ei tekiks. Pärast seda, kui vedelik on tõmbunud, kurnake see hoolikalt läbi mitme marlikihi. Jooge seda ravimit vähemalt 3 korda päevas. Selleks tuleb iga kord mõõta 60 ml jooki.

Tervendavate segude liigid

Metskassinaer on nii rikas paljude kasulike ja ainulaadsete keemiliste elementide poolest, et seda kasutatakse laialdaselt mitte ainult rahvameditsiinis, vaid ka tööstusmeditsiinis. Ravimpreparaatide valmistamisel kasutatakse ära kõik taime osad, alates juurtest kuni õite ja seemneteni. Rahvameditsiinis on palju erinevaid retsepte, mis hõlmavad metskassinaerist valmistatud tõmmiseid, tinktuure ja keeduseid.

Tõmmis

See vahend aitab suurepäraselt inimesi, kellel on erinevad hingamisteede haigused. Kui esineb kohutav köha, kuid sellega ei kaasne röga, aitab just see tõmmis kõige paremini. Samuti on see äärmiselt kasulik käheda hääle korral.

Tinktuur

Metskassinaeri tinktuure valmistatakse enamasti välispidiseks kasutamiseks. Tavaliselt kasutatakse neid näonaha pühkimiseks. Harvem võib kohata spetsiaalseid kompresse kahjustatud kehapiirkondade jaoks.

Keetis

Rahvameditsiinis on levinud metskassinaeri keedused, mida kasutatakse tavaliselt seespidiselt. Seda valmistatakse taime juurtest ja tarbitakse maksa kõvenemise korral. Samuti kasutatakse juurte keedust välispidiselt. Sellest valmistatakse kompresse haavanditele ja paikadele, kus on tekkinud kasvajad. Keedust, milles kasutatakse mitte ainult juuri, vaid ka taime maapealseid osi, kasutatakse südame-veresoonkonna vaevuste korral.

Kasutamine kosmeetikas

Kosmeetikaindustris on metskassinaeri juba ammu peetud "puhta ilu geeniusena". Selline määratlus pole antud taimele juhuslikult. Kõik teavad ammu selle suurepäraseid põletikuvastaseid omadusi. Kuid metskassinaeri lai spekter sellega ei lõpe. Paljud on kuulnud, et see taim on võimeline tootma suures koguses spetsiaalset ainet – melaniini. Just seetõttu kasutatakse metskassinaeri tõmmiseid sageli näolosionidena, mis puhastavad suurepäraselt nahka ja annavad sellele ebatavalise pronksise päevituse.

Näole metsmalva tõmmise losjooni retsept
Selle imerohu valmistamiseks näonahale on vaja 80 g kuivatatud metsmalva juuri. See tooraine tuleb valada valge veini ja külma (eelnevalt keedetud) veega vahekorras 1:1. Nüüd tuleb kogu segu hoolikalt loksutada ja asetada 2 nädalaks pimedasse kohta. Kui tõmmis on valmis, tuleb see kindlasti läbi marli filtreerida. Nüüd saab seda kasutada näonaha igapäevaseks pühkimiseks.

Samuti kasutatakse sageli spetsiaalseid taimeekstrakte. Neid võib kohata erinevate ravigeelide, kreemide ja toonikute koostisosade hulgas. Sellised metsmalva sisaldavad tooted on ülimalt kasulikud ülekuivatatud näonahale.

Neiudele, kes kannatavad sagedaste vistrike ja näonaha mustumise all, sobivad suurepäraselt kõik metsmalvat sisaldavad kosmeetikatooted. Sest neis sisalduvad ekstraktid avaldavad kiiresti tervendavat toimet kahjustatud piirkondadele.

Vähesed teavad, kuid samad taimeekstraktid on äärmiselt kasulikud juustele. Ja just seepärast kasutatakse neid sageli kaitsevahendite koostisosade hulgas (sirgendamise ajal). Selleks tuleb vedelik juustele kanda ja mitte enam maha pesta. Samuti kasutatakse seda kasulikku koostisosa laialdaselt šampoonides ja palsamites. Sellised preparaadid võimaldavad kiiresti vabaneda lõhenenud juukseotstest.

Mets-malva toiduvalmistamises

Kõiki taimi perekonnast Malvaceae on aastatuhandeid aktiivselt kasutatud toiduvalmistamisel. Neil on alati olnud rikkalik toitainete varu. Selline tava oli laialt levinud Euroopa riikides. Selle taime lehed sobivad suurepäraselt praadimiseks ja keetmiseks, ning neid võib rahulikult tarbida ka toorelt. Õige otsus on kasutada taimelehti erinevate suppide ja vedelate roogade valmistamisel. Metsmalva annab neile ebatavalise meeldiva maitse. Lisaks on hea lisada lehti tee sisse. Seemned on rikkad vürtsika pähklise maitsega. Tänu sellisele võimaluste rohkusele on olemas palju ebatavalisi ja väga maitsvaid kulinaarseid retsepte, mis kasutavad metsmalvat.

Metsikute roheliste taimede supp

Koostisosad:

Rohelised ürdid (sh hapuoblikas, karuputk, teeleht, jänesekapsas, ristik, nõges, naat, hanemalts, põdrakanep ja metsmalva) – iga liigi kohta üks punt.

Kartul – 3 mugulat.

Protsess:

1. Ebatavalise ja tervisliku supi valmistamist alustage rohelise põhjaliku pesemisega. Seejärel hakkige iga punt peeneks. Järgmisena valage kogu roheline ürt keemiseni kuumutatud veega üle. Samuti võib selleks kasutada seentel keedetud kuuma puljongit.
2. Samal ajal valmistage praadimine peeneks hakitud juurviljadest ja purustatud sibulast. Pange kõik koos keevasse õli pannile ja kuumutage kuldpruuniks. Kui praad on valmis, saatke see potti koos rohelistega.
3. Nüüd koorige kartulid, peske need hästi ja lõigake väikesteks kuubikuteks. Ka kuubikud saatke potti. Nüüd lülitage tuli sisse ja keetke suppi kuni kartulite täieliku küpsemiseni.
4. 15 minutit enne tulelt võtmist lisage supile mõned loorberilehed, näpuotsatäis soola ja pipart. Proovige suppi. Kui see osutub liiga happeliseks, saab seda hõlpsasti parandada lusikatäie suhkruga.

Nüüd võite supi lauale serveerida. Sinna tuleb kindlasti lisada värsket hapukoort või hapupiima.

Ravimtaimega munaomlett

Koostisosad:

• Teeleht – 20 g.
• Naat – 10 g.
• Või – 15 g.
• Karuputk – 10 g.
• Suured kanamunad – 2 tükki.
• Metsmalva – 30 g.
• Must pipar ja sool – näpuotsatäis kumbagi.

Valmistamisviis:

1. Kõiki rohelisi taimi keeta põhjalikult keevas vees, seejärel saata need pannile sulavõi sisse 5 minutiks, et rohelised korralikult hautuks. Samal ajal lisage neile kindlasti maitse järgi vürtse, soola ja pipart. Edasi kasutatakse seda erilisel viisil valmistatud rohelist täidisena.
2. Nüüd valmistage spetsiaalne segu munapudru jaoks piimatoodetest, nagu piim ja munad, lisades kindlasti soola. Segage kogu vedelik korralikult läbi ja valage pannile, kus on eelnevalt rasv sulatatud.
3. Oodake hetkeni, mil munad hakkavad veidi paksenema. Sellel hetkel asetage roheline täidis nõu keskele ja mähkige see igast küljest veel toore munapudruga. Kui roog on täielikult läbi küpsenud, saab seda serveerida, keerates täidisega omlettipiruka ümber, asetades taldrikule õmblusepoolega allapoole.

Rättiku ja mets-malvaga okroška

Koostisosad:

• Metsmalva rohelised lehed – 300 g.
• Väikesed rõigad – 2 tükki.
• Keedetud kartulimugulad – 5 tükki.
• Väikesed värsked kurgid – 2 tükki.
• Rohelised (till ja petersell) – 100 g.
• Kali või vadak – 2 l.
• Sool ja must pipar – näpuotsatäis maitse järgi.

Valmistamisviis:

1. Saada värsked metsmalva rohelised lehed keevasse vette keema. Seejärel jahutage need ja seejärel hakkige peeneks.
2. Koorige eelnevalt keedetud kartulid ja tükeldage need kuubikuteks.
3. Seejärel riivige jämedalt hästi pestud rõigas.
4. Nüüd saatke kõik koostisosad ühte nõusse, soolage ja pipardage hästi ning segage hoolikalt. Seejärel asetage roog vähemalt pooleteiseks tunniks külmkappi.
5. Seejärel maitsestage külm salat peeneks hakitud rohelisega ja lisage kalja või vadakut.

Roog on valmis, seda saab serveerida. Tähtis on mitte unustada värsket külma hapukoort.

Kartulivorm mets-malva ja ürtidega

Koostisosad:

• Värske piim – 30 g.
• Kanamunad – 3 tükki.
• Metsmalva – 90 g.
• Naat – 60 g.
• Karuputk – 70 g.
• Teeleht – 60 g.
• Sool ja pipar – näpuotsatäis maitse järgi.

Valmistamisviis:

1. Kõigepealt tegeleda kartulipudruga. Pesta kartulimugulad põhjalikult jooksva vee all. Seejärel koorida need ja lõigata väikesteks kuubikuteks (nii keeb kartul palju kiiremini ja on kergemini püreestatav). Pange kartulitükid potti, valage peale vett ja pange tulele. Kindlasti soolage tulevane puder keetmise alguses hästi. Kui kartul on keedetud, lisage sellele võid ja soojendatud piim. Nüüd püreestage see hästi ja seejärel vahustage blenderiga hapukoore konsistentsini.
2. Järgmisel etapil valmistatakse kõik rohelised. Selleks lastakse need jooksva vee alla, et need korralikult pesta. Seejärel tükeldatakse lehed ja varred peeneks. Valmis taimed pannakse keevasse ja soolaga maitsestatud vette. Kui ürdid on hästi keedetud, tõstetakse need tulelt, kurnatakse vesi ja lastakse jahtuda.
3. Vahepeal valmistatakse munadest ja piimast omletivedelik. Need kaks toodet segatakse korralikult, vahustatakse kahvliga. Seejärel lisatakse kindlasti soola, musta jahvatatud pipart ja vajalikke maitseaineid.
4. Nüüd on kõik koostisosad valmis kartulivormi valmistamiseks rohelistega. Selleks on vaja mahukat kõrgete servadega anumat. Seda kuumutatakse veidi ja määritakse hoolikalt rasvaga. Sinna pannakse püree, seejärel keedetud rohelised. Kõik valatakse üle omletivedelikuga ja maitsestatakse hästi vürtside, pipra ja soolaga. Anum koos koostisosadega pannakse ahju. Valmidust jälgitakse iga paari minuti tagant. Niipea kui tekib isuäratav kuldne koorik, võib roa välja võtta, jahutada ja serveerida.

Hautatud mets-malva rohelisega

Koostisosad:

• Metskassinaeris (rohelised) – 40 g
• Roheline karuputk – 20 g
• Naat (rohelised) – 20 g
• Roheline teeleht (lehed) – 30 g
• Võilille rohelised – 20 g
• Oblika lehed – 15 g
• Sibul – 40 g
• Porgand – 20 g
• Nisujahu – 15 g
• Sool, must pipar ja maitseained – näputäis maitse järgi

Valmistamisviis:

1. Alustuseks kogutakse kogu roheline ühte anumasse ja pestakse hoolikalt jooksva vee all. Seejärel pühitakse märg roheline ja hakitakse noaga peeneks.
2. Kõik taimetükid pannakse kohe tulel keevasse vette ja hautatakse aeglaselt pidevalt segades.
3. Vahepeal pestakse, kooritakse ja tükeldatakse sibul ja porgand vajalikul määral ning pannakse õlis praadima. Sibulale ja porgandile lisatakse ka pestud ja tükeldatud oblikas.
4. Kui ürdid anumas on peaaegu valmis, lisatakse neile praetud koostisosad. Eraldi praetakse samal ajal musta jahvatatud pipart, soola, maitseaineid ja jahu. Kui roheline on täielikult pehmenenud, lisatakse sellele maitseainete ja jahu segu. Nüüd segatakse roog hoolikalt, võetakse tulelt, jahutatakse ja serveeritakse portsjonitena.

Vastunäidustused

Kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonnas on palju liike ja alamliike. Tihti võib kuulda, et erinevaid liike nimetatakse samuti metskassinaeriseks. See tuleneb sellest, et kõik taimed on väga sarnased ja inimesed võivad neid mitte eristada. Seetõttu on väga oluline, pärast taime valimist veenduda, et tegemist on just metskassinaerisega. Vastasel juhul ei saa tarbimisel kõrvalmõjusid vältida.

Kuigi see võib tunduda imelik, on metskassinaeris just see taim, millel praktiliselt puuduvad vastunäidustused. Ainus, mida tuleks arvestada, on individuaalne talumatus taimi sisaldavate preparaatide suhtes, et vältida allergiat.

Metskassinaerise foto