Kalanchoe: raviomadused ja vastunäidustused

Kalanchoe't nimetatakse sageli koduženšenniks või toadoktoriks.

Keemiline koostis

Kalanchoe on taim, mis on rikas erinevate kasulike ainete poolest. Selle lehtedes leidub liitsüsivesikuid, polüsahhariide, mis on peamised energiaallikad, flavonoide, mis on koostiselt väga lähedased inimhormoonidele. Nende koostises on palju orgaanilisi happeid (sidrun-, õun-, oblik-, äädikhape), mis toetavad happe-aluse tasakaalu organismis.

Samuti leidub taimes C- ja P-vitamiine, parkaineid, südameglükosiide ja suur hulk mineraale, sealhulgas kaltsiumi, magneesiumi, alumiiniumi, rauda, vaske, räni, mangaani. Igaüks neist ainetest on äärmiselt vajalik organismi normaalseks toimimiseks.

Kuidas kalanchoe välja näeb?

Tihti vaidlevad inimesed omavahel toataime üle. Üks osutab teravalehelisele lillele ja ütleb, et see on kalanchoe. Teine ei nõustu: et kalanchoe lehed on sujuvate ümarate servadega. Enamasti on mõlemad vaidlejad õiged: botaanikud liigitavad sellesse perekonda ligi 200 taimeliiki, ja need erinevad üksteisest tugevasti! Mõned on tohutud peaaegu 4 m kõrgused puud, teised aga pisikesed mitte üle 20 cm kõrgused põõsad.

Nii lehed kui varred erinevad üksteisest: nii suuruse, kuju kui ka värvi poolest, mis võib olla mahlakasroheline või peaaegu sinine.

Liigid

Selle kalanchoe liikide mitmekesisuse hulgast kasutatakse ravimisel vaid kolme: Kalanchoe daigremontiana, Kalanchoe pinnata ja Kalanchoe blossfeldiana.

1. Kalanchoe daigremontiana – seda lille nimetasid vanaemad juba noata kirurgiks ja kasvatasid seda kohustuslikult oma aknalaual, sest nad olid hästi teadlikud selle ravivõimetest. Ja tänaseni kasutatakse just seda liiki teistest sagedamini kodus ravi eesmärgil. Selle taime lehed on nahkjad, pikliku kujuga, läikivad, veidi pikuti pooleks paindunud, terava tipu ja väikeste hammastega kogu lehe perimeetril. Nendel hammastel kasvab palju pisikesi taimi, millel on vaatamata oma väikestele mõõtmetele täiesti valmis välimus – kuni oma juurteni välja. Kui need taimed maha kukuvad, juurduvad nad suurepäraselt ja hakkavad oma elu elama. Seda mitteõitsevat kalanchoe liiki peetakse kodus just tänu ravivatele omadustele.
2. Sulglehine kalanchoe (Kalanchoe pinnata) on samuti üsna sage toaaknalaudade elanik. Teda kasvatatakse dekoratiivsel eesmärgil ja enamasti ei teadagi, et ta on tegelikult kasulik. Need, kes on teadlikud tema ravivõimetest, on andnud talle nimeks kodune ženšenn. See taim õitseb, kuigi korteris õitseb ta harva. Õied on väikesed – veidi alla 1 cm, roosakaskollast värvi ja kogunenud õisikutesse, mis paiknevad lehtede kaenlas. Lehed ise on suured, mõnikord kasvavad nad kuni 20 cm pikkuseks ja kuni 12 cm laiuseks. Leheservad on hambulised, hammaste vahel tekivad pungad, mida kasutatakse taime paljundamiseks. Seda kalanchoe liiki kasvatatakse tööstuslikus mastaabis, et saada ravimeid hambaravis, kirurgias ja günekoloogias kasutamiseks.
3. Kalanchoe blossfeldiana on kolmas liik, mis on kodudes laialt levinud ja sobib ravimite valmistamiseks. See õitseb väga dekoratiivselt valgete, punaste või oranžide väikeste õitega, mis on kogunenud üsna silmapaistvatesse õisikutesse. Tavaliselt õitseb see talvel ja rõõmustab erksate õitega peaaegu maini. Kalanchoe blossfeldiana lehed ei ole väga suured – umbes 5 cm, kuid mahlakad, läikivad ja lihakad.

Need kolm liiki on oma ravivõimete poolest praktiliselt identsed ja neid saab kasutada samade haiguste raviks.

Lillekasvatajad, kes on kalanchoe kirglikud austajad, kasvatavad veel mitmeid selle taime liike, kuid neil pole enam praktilist kasutust ja neid ei kasutata ravimite valmistamiseks.

Kogumine ja säilitamine

Kuna kalanchoed kasvatatakse kodus aastaringselt, pole erilist vajadust varuda taimi kilogrammide kaupa. Igal aastaajal võib aknalauale minna ja vajaliku lehe korjata, kui see kiiresti vajalikuks osutub.

Kui otsustatakse plaaniliseks raviks ravimkoostis ette valmistada, tuleb taime kastmine lõpetada nädal enne tooraine kogumist. Pärast selle tähtaja möödumist tuleb lehed lõigata (kõige parem valida alt kasvavad), pesta, rätikuga kuivatada ja panna veel 5–7 päevaks külmkappi. Las nad lebavad puuviljakastis: nii käivituvad bioloogilised mehhanismid kasulike omaduste tootmiseks ja kogunemiseks. Ja alles seejärel saab valmistada keetmisi, tinktuure, leotisi ja muid ravimeid, samuti mahla pressida.

Kalanchoe raviomadused

Tänu suurele hulgale vitamiinidele, mikroelementidele ja teistele looduslikele ainetele on kalanchoel ulatuslik nimekiri kasulikest võimetest, mis võimaldavad taime meditsiinilistel eesmärkidel kasutada. Eelkõige suudab ta hävitada ohtlikke mikroorganisme, see tähendab, et tal on bakteritsiidsed omadused. Kalanchoe võib peatada bakterite kasvu, teisisõnu omab bakteriostaatilist toimet.

Praktikas kasutatakse selle võimet pidurdada põletikulist protsessi, peatada verejooksu, tõmmata haavadest välja surnud kudesid (siit pärineb nimetus "kirurg ilma noata") ja parandada kahjustusi. Meditsiin kasutab seda erinevates valdkondades. Näiteks otorinolaringoloogid ravivad taimega angiine, riniite, sinusiite, ülalõuaõõnepõletikke. Gripp, ägedad hingamisteede haigused ja viirusinfektsioonid on samuti taime kasutusvaldkonnas. Hambaravis kasutatakse taime omadusi võitluses stomatiidi, igemepõletiku ja periodondiidiga. Samuti aitab see lahendada nahaprobleeme ning ravib ekseemi, aknet ja psoriaasi.

Taime kasutatakse väga laialdaselt igasuguste haavade, haavandite, erosioonide, lõhede ja veenilaiendite ravis.

Naistele

Kalanchoed kasutatakse edukalt ka günekoloogiliste haiguste ravis. See suudab aidata emakakaela erosiooni paranemisel, emakakaelakanali limaskesta põletiku (ehk tservitsiidi) leevendamisel. Pärast sünnitust soodustab ravimtaime mahl lahkliha rebendite ja sügavate lõhede kiiret paranemist. Selleks soovitatakse asetada haavale mõneks minutiks mahlast niisutatud marlisalvrätik, olles eelnevalt määrinud lõhe ümbruse nahka furatsiliinsalvi või süntomütsiiniemulsiooniga. Tavaliselt piisab sellistest protseduuridest 5 päevast.

Kalanchoe aitab ravida ka rinnanibude lõhesid, mis tekivad sageli naistel kohe pärast sünnitust, kui nad alles alustavad lapse rinnaga toitmist. Selleks tuleb taime mahla tilgutada nibudele 4–5 korda päevas. Kõige mugavam on kasutada pipetti. Lõhed kaovad umbes 6–7 päeva jooksul.

Ravimtaimes sisalduvad flavonoidid aitavad kergemini taluda ebameeldivaid sümptomeid pre- ja postmenopausi ajal. Oma struktuurilt on nad sarnased naiste suguhormoonidega ja suudavad vähendada lipiidide hulka veres ning aeglustada oksüdatiivsete protsesside kiirust, muutes organismi vananemisprotsessi sujuvamaks ja vähem valulikuks.

Meestele

Seda looduslikku ravimit saavad edukalt kasutada mitte ainult naised, vaid ka mehed. Eelkõige aitab see parandada enesetunnet eesnäärme adenoomi ja prostatiidi korral, mis on sage vähe liikuvatel ja ülekaalulistel meestel. Nendel põhjustel on väikevaagna elundites vereringe takistatud, mis ongi haiguse põhjuseks. Ravi jaoks kasutatakse kas värskeid Kalanchoe lehti või alkoholitinktuuri. Lehte võib asetada tervenisti haigele kohale, tinktuurist teha kompresse.

Samuti muutub taim tänu flavonoidide sisaldusele heaks ennetusvahendiks, mis hoiab ära eesnäärmevähi. Kalanchoe kasulikkus on kinnitatud uuringutega. Teatud ühendid suudavad takistada eesnäärmevähi arengut. Flavonoidide kasulikud omadused meestele said kinnitust uuringuga, mis tõestas, et selle haiguse risk väheneb 30%, kui regulaarselt närida Kalanchoe lehte.

Raseduse ajal

Iga rase naine, püüdes kaitsta oma tulevast last keemiliste ravimite negatiivse mõju eest, otsib külmetuse korral rahvapäraseid abinõusid. Sel juhul on heaks abiliseks kalanhoe: selle mahla saab kasutada nohu raviks. Et mitte limaskesta põletada, on parem lahjendada mahl pooleks keedetud veega. Saadud tilkasid tuleb tilgutada ninna hommikul ja õhtul. Selle tulemusena eritub lima palju vähem ja naine saab vabalt hingata.

Neile, kellel on kõrgenenud vererõhk või eelsoodumus sellele, tuleb sellist vahendit kasutada väga ettevaatlikult. Samuti on võimalik taime individuaalne talumatus.

Lastele

Laste nohu ravimine kalanhoega on pikaajaline traditsioon, mõnes peres kasutatakse seda meetodit mitmes põlvkonnas. Oluline on meeles pidada, et alla üheaastastele lastele ei tohi kalanhoed kasutada. Vanematele lastele võib tilgutada ainult taime keedist, mitte mahla. Kui laps on suuremaks kasvanud ja saanud 10-aastaseks, võib hakata valmistama tilku mahlast, kuid kindlasti lahjendada keedetud veega võrdsetes osades. Hästi aitavad ka vatitampoonid, mis on nende tilkadega immutatud, kui need asetada igasse ninasõõrmesse hommikul ja õhtul umbes 5–6 minutiks. Laste tilkadele ei tohi lisada teiste taimede mahla – näiteks aaloe või sibula oma.

Enne kui tilgutada lapsele tervendavat vedelikku ninna, tuleb teha tundlikkuse test – tilgutada üks tilk küünarnuki siseküljele ja jälgida, kas ilmub punetus. See reegel kehtib nii kõikide vanuserühmade laste kui ka kõikide ravimvormide – nii mahla kui ka keedise – puhul.

Arstid ei soovita selle taime baasil valmistatud segusid, kui lapsel on püsiv temperatuur.

Vanemad peavad mõistma, et kalanhoe tilgad aitavad ainult põletikuliste adenoidide, külmetuse, ülemiste hingamisteede haiguste või ägedate respiratoorsete viirusnakkuste korral. Need ei aita vabaneda allergilise või füsioloogilise iseloomuga nohust, sellistel juhtudel tuleb otsida muid vahendeid.

Kaalukaotuse ajal

Kalanhoel ei ole märgatud ilmset kehakaalu langetamise efekti, kuid kui seda kasutada tugevdava ja seedimist parandava vahendina, sobib see hästi komplekssesse kaalulangetusprogrammi.

Kalanchoe rahvameditsiinis

Diabeedi korral

Kui diabeedihaige konsulteerib arstiga kalanhoe kasulikkuse kohta diabeedi korral, selgitab arst kindlasti, et selle haiguse korral vajab organism pidevat kaltsiumi täiendust, mis on piisavas koguses taime lehtedest pressitud mahlas. Kui patsient talub kalanhoed normaalselt, võib seda julgelt võtta üks supilusikatäis päevas. Peaasi on mitte liialdada ja mitte püüda annust suurendada. See ei mõju diabeedi kulule positiivselt, küll aga võib ennast kahjustada.

Mahla võib segada insuliiniga ja võtta seda segu kuu aja jooksul. Kuid enne tuleb arstiga nõu pidada.

Lisaks on diabeeti põdevatel inimestel sageli probleeme jalgadega. Isegi väikseim vigastus, kriimustus või vill võib põhjustada suure infektsiooniprotsessi ja viia troofilise haavandini. Selliseid haavandeid ravitakse samuti kalanchoe mahlaga, mis on segatud novokaiini, lanoliini ja furasolidooniga.

Valusaid kohti tuleb määrida kuni 4 korda päevas. Algul pärast protseduuri tunnete haavandis üsna tugevat põletust ja kipitust, kuid 7 minuti pärast valu möödub.

Haavanditele võib panna kompresse, kasutades kalanchoe mahla koos aaloe mahlaga. Tuleb segada mahlad võrdsetes osades, immutada nendega side ja asetada haavale.

Gastriidi korral

Gastriiti ravitakse kalanchoe mahla allaneelamisega. See mõjub soodsalt mao limaskestale, vähendades ja seejärel kõrvaldades põletikuprotsessi, ergutab kudede taastumist ja vähendab valuaistinguid. Gastriidi kulgemise leevendamiseks võib juua teelusikatäie mahla 3 korda päevas.

Kui segada mahl pooleks kadakamarjade ning sadulsepa- ja ubalehtede tõmmisega ning juua seda vahendit supilusikatäie kaupa, tugevneb mao sekretoorne tegevus ja kergeneb toidu seedimisprotsess. Seetõttu tuleb raviomadustega segu võtta enne sööki.

Soolestikule

Sooleprobleemide raviks tuleb valmistada alkoholitinktuur: absoluutselt kuiva tumedast klaasist purki pange tükeldatud lehed umbes kolmandiku ulatuses ja täitke anum tipuni alkoholiga. Suletuna laske seista nädal, pärast kurnamist hoidke samasuguses tumedast klaasist anumas. Kasutada mitte ainult raviks, vaid ka gastroduodeniidi, koliidi ja enterokoliidi ennetamiseks: päevane annus – teelusikatäis 15–20 minutit enne iga täisväärtuslikku sööki (vahepalasid ei arvestata).

Ägeda koliidi korral seisundi leevendamiseks tuleb tinktuuri segada raudrohu ürdi keedisega. See vahend toimib pehmemalt ja ei ole nii terava maitsega. Valage supilusikatäis ürti väikese klaasi veega, keetke madalal kuumusel 10 minutit ja kui jahtunud, kurnake keetis. Lahjendage tinktuuri keetisega pooleks, võtke 5 kuni 7 korda ööpäevas supilusikatäie kaupa. Valud vähenevad, väljaheide normaliseerub, paranevad isu ja üldine keha seisund.

Kroonilise koliidi ägenemisi saab ennetada järgmise vahendi võtmisega: võtke võrdselt kalanchoe ja teelehe lehti, ajage need läbi hakklihamasina ja valage peale väga väike kogus vett – nii et see kataks lehtede segu. 20 minuti pärast pigistage vedelik välja ja jooge ravisegu supilusikatäie kaupa 3 korda päevas. 15–20 päeva pikkuse kuuri järel tuleb teha kuu pikkune paus.

Maksale

Kõik probleemid maksa ja sellega seotud sapipõie töös tulenevad tavaliselt põletikulistest protsessidest, mille tulemusel häirub sapi tootmine ja tekivad erinevad ummiknähud.

Nende probleemide korral aitab segu, milles on kalanchoe. Võtta saialille, tilliseemneid, kalanchoe järglasi, kadakamarju (igaüht 2 supilusikat). Lisada kummelit, maasikaid, kibuvitsa, osi, maisisiidi (igaüht 4 supilusikat). Valada 3 supilusikatäit segu poole liitri keeva veega, lasta tõmmata poolteist tundi, kurnata ja võtta üks täis klaas 15 minutit enne sööki 3 korda päevas.

Veel üks segu: võtta lusikatäis naistepuna ja sama palju kalanchoe järglasi klaasi keeva vee kohta. Valada ja lasta tõmmata 2 tundi. Lisada teele supilusikatäis. Juua kuurina 5–7 päeva jooksul.

Tähtis: enne maksasegude kasutamist tuleb teha ultraheliuuring!

Hemorroidide korral

Kalanchoe segude kasutamine hemorroidide ravis põhineb selle võimel vähendada põletikku, normaliseerida vereringet ja tuimestada. Selleks võib teha kompresse, losjoneid või vanne.

Immutage marlist salvrätik taime mahlaga ja asetage see ettevaatlikult põletikulisele ja suurenenud hemorroidisõlmele. Hoidke ravisegu haige koha peal 15–20 minutit.

Hemorroidide korral aitavad hästi vannid. Nende jaoks tuleb pool klaasi mahla segada järgmisest ravimtaimedest koosneva tõmmisega: osi (30 g), tamme koor (50 g), palderjani juur (20 g). Tõmmise saamiseks piisab ühest supilusikatäiest segust. Valada see poole klaasi keeva veega. Pärast tunnist tõmbamist on ravisegu valmis. Valada kalanchoemahlaga segatud tõmmis sooja veega (mitte kuum!) kaussi ja istuda sinna 15 minutiks.

Hemorroidisõlmedele mõjub hästi kalanchoemahla ja vaseliini salv vahekorras 1:3.

Prostatiidi vastu

Eesnäärmepõletiku raviks kasutatakse alkoholitinktuuri. Võtta 100 g lehti ja valada need 200 ml piiritusega. Filtreerida ravim pärast 10-päevast tõmbamist pimedas kohas. Võtta ravimit seespidiselt – enne hommikusööki üks teelusikatäis, samuti tund enne öist und. Niipea kui tunnete paranemist, on parem annust vähendada.

Võib rakendada teistsugust tinktuuri võtmise skeemi – juua üks kord päevas tühja kõhuga, kuid suurendada kogust 1,5 teelusikatäieni. Sel juhul jätkake võtmist kuni sümptomite täieliku kadumiseni.

Iga patsient valib endale sobiva ravimeetodi, kuid alles pärast arstiga konsulteerimist.

Ennetuslikel eesmärkidel on soovitatav iga päev närida tükike värsket kalanchoe lehte.

Köha vastu

Kui vaevab hoogudevaheline pikaajaline köha, aitab kalanchoemahla ja sulavõi segu vahekorras 1:1. Enne hommiku-, lõuna- või õhtusööki tuleb juua supilusikatäis seda vahendit.

Veel üks vana vanaisa, kuid kindel viis: lõigake musta redise põhi ära, tehke sellesse süvend ja pange sinna väga peeneks hakitud kalanchoe lehed ja lusikatäis mett. Katke süvend lõigatud põhjaga ja pange redis külmkappi. Kui mahl eraldub, valage see ära ja jooge supilusikatäis enne sööki. Redist saab uuesti kasutada, kuid kalanchoe on parem uuesti peeneks hakkida.

Nohu vastu

Suurepärane nohuvahend saadakse kalankoe ja aloe segust. Tuleb segada võrdsetes osades nende kahe taime mahla. Võib valmistada kohe päevase koguse ja panna külmkappi. Igasse ninasõõrmesse tilgutada 3 tilka.

Kalankoe on suurepäraselt ennast tõestanud nohu ravis ka koos sibulaga – mõlema taime mahl tuleb samuti pooleks segada. Kuid see üsna agressiivne segu ei sobi kõigile – see võib limaskesta põletada. Seepärast, enne ninasse tilgutamist, tuleb segu kanda küünarnuki siseküljele. Kui punetust ei teki, võib seda julgelt nohu vastu kasutada.

Veel üks variant kodustest nohutilkadest – kalankoe mahl koos naistepuna või melissi keetmisega. Vedelikud segada võrdsetes osades. Selline segu võimaldab mitte ainult normaalselt hingata, vaid omab ka antimikroobset ja põletikuvastast toimet.

Need vahendid sobivad ainult täiskasvanutele, alla 10-aastastel lastel võivad need limaskesta põletada. Lastele on parem nohu ravida kalankoe keetmisega.

Sinusiidi korral

Kui külmetus või ülemiste hingamisteede viirusinfektsioon on läinud liiga kaugele ja patsiendile on pandud diagnoosiks põskkoopapõletik, tuleb ravida kalankoe ja aloe tinktuuriga: 3 korda päevas tilgutada 2 tilka. Pea tuleb seejuures tahapoole kallutada.

Et ravi kiiremini edeneks, võib lisaks üks kord päevas, parem enne magamaminekut, panna ninasõõrmetesse 5–6 minutiks vatitupsud, millele on kantud salvi. Seda on samuti lihtne kodus valmistada: tuleb segada supilusikatäis kalankoe mahla 50 g vaseliini ja sama koguse lanoliiniga.

Kui põletik on levinud mitmesse ninakõrvalurkkesse ja tekkinud on sinusiit, on vaja tugevamat ja efektiivsemat salvi. Selle valmistamiseks tuleb eelmisele retseptile lisada teelusikatäis aloe mahla, sibula mahla ja tsüklameni juure mahla, segada ning saadud segusse panna Višnevski salvi (10 g). Selle koostisega tuleb ravida 3 korda ööpäevas. Üldine kuur kestab 25–30 päeva.

Liigestele

Tuleb meeles pidada: kalankoed sisaldavaid koostisi liigeseprobleemide raviks kasutatakse ainult välispidiselt! Sel juhul ei põhjusta need tüsistusi, on kasulikud, parandavad liikumisaktiivsust, eemaldavad põletiku ja valu.

Hõõrumise segu valmistamiseks tuleb 4 supilusikatäit purustatud lehti valada poole liitri piiritusega klaas- või emailnõus. Tihedalt suletud kaanega lasta segul tõmmata umbes kaks nädalat. Hoida valmis vahendit külmkapis ja hõõruda sellega haigeid liigeseid – üks kord päevas.

Valust saab vabaneda kompressi abil, mille jaoks segada piirituse tinktuur kriidi ja ühe või kahe lusikatäie keefiriga. Tuleb saavutada, et segu oleks konsistentsilt nagu hapukoor.

Ööseks, enne magama minekut, tuleb määrida haige liiges valmistatud vahendiga, katta kilega ja mässida sideme või sobiva riidega. Magada sellise kompressiga terve öö.

Võib teha veel ühe hõõrumissegu: segada võrdsetes osades mett, kalanchoe mahla ja riivitud musta redist. Enne selle vahendi kasutamist tuleb lasta sellel paar tundi tõmmata.

Hea toime saavutatakse hõõrumisega segust, mis koosneb mahlast ja riivitud (või hakklihamasinas peenestatud) mädarõikast.

Veenilaiendite vastu

Veendadele avaldab head mõju kalanchoe alkohoolne tinktuur, mis stimuleerib jalgade vereringet. Seepärast võivad need, kes kannatavad veenilaiendite all, hõõruda jalgadesse alt üles – jalalabast reiteni – kalanchoe tinktuuri. See parandab vere mikrotsirkulatsiooni, tänu millele õnnestub oluliselt vähendada veresoonte tähekeste hulka. Jalgade raskustunde leevendamine, valu vähenemine ja krampidest vabanemine ei lase end kaua oodata. Et saavutada püsiv ravitoime pikaks ajaks, tuleb tinktuuriga protseduure teha vähemalt neli kuud.

Tinktuuri tuleb valmistada 2 supilusikatäiest purustatud kalanchoe lehtedest ja poolest liitrist viinast. Lasta segul tõmmata 10–12 päeva, loksutades umbes üks kord ööpäevas.

Külmetuse korral

Mikroobidest ja viirustest vabanemiseks on väga hea närida kalanchoe lehti. See muide aitab kurku pehmendada ja köha leevendada.

Köha saab ravida mahlaga, mis on lahjendatud pooleks keedetud veega. Piisab kahekordsest võtmisest päevas, pool supilusikatäit korraga. Sama segu võib kasutada ka ninatilkadena. Külmetuse korral tuleb tilgutada 3–4 korda päevas. Kui tilkadele lisada veidi aaloe mahla, toimib segu kiiremini ja pehmemalt.

Tüügaste vastu

Tüükasid ja papilloome saab ravida kalanchoe lehtede ja mahlaga. Parem on kasutada ravimtaime pärast selle kahenädalast viibimist külmkapis. Nendest nahaprobleemidest vabanemiseks on mitu viisi.

1. Esiteks võib lihtsalt hommikuti ja õhtuti hõõruda tüükasse kalanchoe mahla. Juba teisel päeval on märgata, kuidas moodustis hakkas ravile reageerima värvi muutumisega.
2. Teiseks võib päästva vahendina võtta kalanchoe alkohoolset tinktuuri. Selle valmistamiseks segada 100 ml viina 3 supilusikatäie peeneks lõigatud taimelehtedega. Pärast nädalast seismist pimedas soojas ruumis on ravim valmis. Hõõruda seda tüükasse hommikuti ja õhtuti, kuni see kaob.
3. Kolmandaks suudab tüükaid võita salv, mis on tehtud kalanchoe mahlast. See tuleb segada oliiviõliga, kusjuures õli võtta 2 korda rohkem kui mahla. Saadud segu hoida pool tundi pidevalt segades vesivannil. Kui see on jahtunud, võib seda hõõruda nahamoodustistesse.

Selleks et kalanchoe toimiks tõhusamalt, tuleb enne mõnda neist protseduuridest määrida tüüka koirohu, vereurmarohu või saialille keetisega.

Angiini korral

Kalanchoe ja aloe tilgad, mis on valmistatud ninasse tilgutamiseks nohu korral, on kasutatavad ka angiini ja tonsilliidi raviks. Loputamiseks tuleb tilgad lahjendada võrdsetes osades keedetud veega – ja lahus ongi valmis. Et ravida mitte ainult kurku, vaid ka ninaneelu, võib seda lahjendatud lahust 4–5 korda päevas ninna tilgutada – igasse ninasõõrmesse 2 tilka. Sellist koostist saab kasutada ka laste raviks.

Põletuste vastu

Külmakahjustuse korral võib lihtsalt tilgutada kalanchoe mahla kahjustatud valulikule kohale. Protseduuri tuleb korrata 3–4 korda ööpäevas.

Mahla ei ole vaja välja pressida; võib kasutada tervet taimelehte, asetades selle haavale ja kinnitades sidemega. 4 tunni pärast tuleb leht vahetada ja võtta värskem.

Kui haav on piisavalt ulatuslik ja ühest lehest ei piisa, võib marlisalviku mahlaga immutada ja selle haavale asetada. Selline side tuleb eemaldada 5 tunni pärast.

Herpese vastu

Herpeetiliste löövete korral saab sügelust ja põletust leevendada kalanchoe mahla abil tänu selle immuunstimuleerivale ja antiseptilisele toimele. Mahla toimet saab tugevdada, lisades veidi mett. Selline koostis sobib mitte ainult löövete määrimiseks, vaid ka suukaudseks tarbimiseks.

Mahla ei ole vaja välja pressida; võib kasutada peenestatud lehti. Selleks tuleb võtta võrdsetes kogustes lehtede massi ja mett, segada koostisosad ning lasta tõmmata 10 tundi. Seda maitsvat ravimit tuleb süüa supilusikatäie kaupa 3–4 korda päevas.

Hambavalu vastu

Kalanchoe mahla toime on väga sarnane novokaiiniga, seetõttu saab seda kasutada hambavalu neutraliseerimiseks. Peenestatud lehed tuleb asetada põsele, katta kilega ja mähkida sooja salliga, et kiirendada tuimastamise protsessi.

Alkohoolne tinktuur leevendab valu ka erinevate suuõõne probleemide korral – stomatiidi, gingiviidi ja parodontiidi puhul. Loputusi võib teha ainult alkohoolse tinktuuriga või lahjendada seda kalmuse tinktuuriga. Loputamise asemel võib teha aplikatsioone: immutada marlisalvikud taime mahlaga ja asetada need igemetele.

Stomatiidi korral avaldavad head toimet kalanchoe mahlaga niisutatud tampoonid. Sellist protseduuri tuleb korrata kuni 4 korda päevas, hoides tampoone paigal 10–12 minutit. Leevendus saabub üsna kiiresti.

Kalanchoega ravisegude liigid

Tõmmis

Tõmmise valmistamiseks tuleb peenestatud kalanchoe lehed valada emailpannis keeva veega. Välispidiseks kasutamiseks peaksid proportsioonid olema 1:5, sisemiseks kasutamiseks – 1:10. Seejärel tuleb koostist auruvannil 15–20 minutit kaetud kaanega hautada.

Tõmmist saab kasutada losjoonidena põletuste, mädanevate haavade, veenilaiendite ja nahaprobleemide raviks. Sellega loputatakse kurku ja suud põletikuliste nähtuste korral.

Seda koostist soovitatakse võtta suu kaudu seedesüsteemi haiguste raviks ja günekoloogilistest probleemidest vabanemiseks. Samuti on see hästi ennast tõestanud madala happesusega gastriidi ja kroonilise koliidi korral. Koliidi puhul soovitatakse tõmmist võtta pool tundi enne sööki kaks korda päevas ühe kuu jooksul.

Tinktuur

Alkoholitinktuuril on üsna pikk kõlblikkusaeg – aasta. Seetõttu võite seda ravimit korraga suuremas koguses valmistada. Teie peaksite võtma külmkapis seisnud lehed, need tükeldama ja täitma nendega pooleliitrise pudeli, ning valama sinna sisse alkoholi või viina. Pudel tuleb tihedalt sulgeda ja panna nädalaks pimedasse kohta. Selle aja jooksul tuleb seda 6–7 korda loksutada. Seejärel tuleb segu kurnata, valada teise klaasnõusse ja panna külmkappi kuni vajaduseni. Seda võib kasutada veenilaiendite ja mädapõletike raviks.

Keetis

Sellise keedusega, mida rahvasuus nimetatakse aevastusrohuks, saab ravida nohu alla kolmeaastastel lastel. Selle valmistamiseks tuleb 4–5 taimelehte valada 100 ml veega ja keema ajada väikesel tulel. Tõsta tulelt ja jätta veel tunniks seisma, seejärel kurnata ja valada klaasnõusse. Tilgutada üks tilk igasse ninasõõrmesse. Tavaliselt pärast tilgutamist laps aevastab. See on normaalne reaktsioon ravimile. Nohu kaob pärast sellist ravi kahe-kolme päevaga.

Salv

Kalanhoe salv on üsna populaarne. Seda määritakse lamatistele, ravitakse haavu ja fistuleid. Kui asetada salviga salvrätik paisele, külmunud kohale või määrida löövet nahal, saab see üsna kiiresti terava valuga hakkama. Kosmeetikud kasutavad salvi akne ja tumedate laikude heledamaks muutmiseks. See vahend on hea ka veenilaienditega patsientidele. Isegi nohu saab ravida salvi abil: sellistel juhtudel tuleb iga ninasõõr seespoolt töödelda ravimiga, mis on kantud vatitikule. Gripi ja SARS-i epideemia ajal kaitseb selline meetod viiruse eest.

Salvi valmistamiseks tuleb võtta supilusikatäis kalanhoe mahla ja lisada sellele 100 g lanoliini ning 0,25 g novokaiini ja furasolidooni. Kõik korralikult segada, et segu lõpuks oleks paksude koore konsistentsiga. Valmis salvi hoitakse toatemperatuuril.

Õli

Oliiviõlisse tuleb valada värskelt pressitud kalanhoe mahla vahekorras 1:1. Segu segada ja lasta tõmmata pimedas ruumis kolm päeva. Õli on valmis. Seda võib kasutada kosmeetilistel eesmärkidel (näiteks valmistada selle põhjal maske, lisades teiste ravimtaimede – kummel, saialill, nöör – keeduseid) või maohaavandi kompleksraviks. Siis tuleb õlile lisada veidi mett, mida on keedetud vesivannil pool tundi.

Mahl

Piisava ja hea kvaliteediga, palju kasulikke aineid sisaldava mahla saamiseks tuleb valmistada taime lehed, mis on vähemalt kaks aastat vana. Mahla varumist planeerides tuleb lõpetada kastmine 7 päeva enne. Parem on lõigata kõige lihakamad ja suuremad lehed – neist saab rohkem tervendavat mahla.

Lehed pesta, kuivatada rätikuga ja panna külmkappi; kui nad on nädala seisnud ja kasulikke aineid kogunud, tükeldada. Kalanhoe võib purustada blenderi, hakklihamasina või küüslaugupressi abil ning seejärel mahl marli abil välja pigistada. Pressitud mahl valada hästi istuva korgiga klaasnõusse ja panna külmkappi. Valmis toodet ei tohi hoida kauem kui kaks-kolm nädalat.

Kasutamine kosmeetikas

Kalanhoest valmistatud kodused kosmeetikatooted on väga tõhusad ja üsna populaarsed. Naised on õppinud selle kasulikke omadusi kasutama, et olla ilusad, valmistades selleks maske või losjoone. Samas tuleb meeles pidada: kui kosmeetikatoode põhjustas ärrituse või ilmnes mõni muu negatiivne reaktsioon, tuleb protseduurid lõpetada.

Kauni näonaha jaoks

Kalanhoe suudab normaliseerida nahka, puhastada poore, eemaldada liigne rasu, vabaneda lööbest, heledamaks muuta pigmendilaike.

Et nahk puhastuks ja omandaks ilusa värvi, tuleb lehelt nahk eemaldada ja viljalihaga nägu hõõruda. Seejärel nahka kergelt patsutada ja oodata, kuni ravisegu imendub. Enne pesemata kandke kohe näole niisutav kreem.

Kui on vaja veidi kuivatada liiga rasvast nahka, tuleb pärna-, kummel- ja piparmündilehed valada väikese koguse keeva veega ning poole tunni pärast vesi ära valada. Segada kalanhoe mahl auravatud ürtidega ja kanda näonahale 20–25 minutiks.

Naha noorendav losjoon

Seda vahendit saab kasutada mitte ainult rasusele, vaid ka kuivale nahale. Segada supilusikatäis mahla ja pool klaasi keedetud vett teelusikatäie meega. Seda vahendit saab kasutada pärast õhtust pesemist hooldusvahendina.

Kaunite juuste jaoks

Kalanhoel põhinevad kasulikud vahendid – maskid ja keetmised – muudavad juuksed tugevamaks, tihedamaks ja pehmemaks, annavad neile ilusa läike.

Maski jaoks tuleb segada teelusikatäis kalanhoe mahla, küüslaugu- ja kasemahla ning mett. Lisada munakollane, segada. Kanda juustele, jaotada mask kogu pikkusele, keerata pähe toidukile ja selle peale – suur rätik. 2 tunni pärast pesta mask šampooniga maha.

Käte ja küünte jaoks

Kalanhoe tuleb suurepäraselt toime käte pehmendamisega. Lisaks ravitakse tänu antiseptilistele omadustele selle mahlaga küüneseent, mille tulemusel naast ja küünenahk naasevad üsna kiiresti normaalsesse tervislikku seisundisse.

Võib segada tilga-paar kalanhoe mahla tavapärase kätekreemiga, mida kasutatakse iga päev. Parem on määrida käsi enne magamaminekut ja seejärel panna spetsiaalsed puuvillased kindad.

Seenest vabanemiseks tuleb iga küüs mähkida mahlaga niisutatud marli sisse. Seejärel panna puuvillased kindad. Korrata protseduuri iga päev, halvimal juhul ülepäeviti, kuni seen kaob.

Kuidas kalanchoe eest korralikult hoolitseda

Kalanhoe on üsna tagasihoidlik, kuid ei armasta väga kuumat päikest, parim koht talle on idapoolne aken, kus päike paistab ainult lõunani. Ruumi tuleb sageli tuulutada, kuid tuuletõmbus ei meeldi taimele.

Temperatuuri tuleb suvel hoida +20…+25 °C, talvel aga +15 °C, muidu võib kalanhoe hukkuda. Suvel oleks hea viia taim rõdule või verandale.

Ei tohi kasta kalanchoe't väga ohtralt, see ei talu liigniiskust, sest juured võivad hakata mädanema. Muld peab kastmiste vahel jõudma kuivada. Suvel tuleb kasta iga 3–4 päeva tagant, talvel peaks vahe olema 8–15 päeva. Enne kastmist peab vesi seisma ööpäeva.

Taim kasvab kiiresti, ta vajab sageli ümberistutamist, kuid parem on seda teha kevadel. Pott tuleb võtta 3–4 cm laiem kui eelmine, põhja tuleb tingimata valada drenaaž, et juured ei mädaneks. Kõige parem on muld teha lehtmulla ja mätasmulla segust.

Kalanchoe paljuneb pistikutega, seemnetega ja pojakestega.

Kas kalanchoe lehti tohib toorelt süüa?

Esialgu märkasid inimesed kalanchoe ravivõimeid ja alles seejärel otsustasid proovida seda kasutada ka kulinaarsetel eesmärkidel. Taim on rikas vitamiinide ja mineraalainete poolest, seetõttu on sellest valmistatud toidud tõeliselt kasulikud, kuid kuna selle lehtedel on kergelt mõrkjas maitse, pole need laialt levinud. Sellised toidud sobivad rohkem neile, kes tunnevad huvi tervisliku toitumise vastu, sest need soodustavad organismi taastumist pärast operatsiooni või kurnavat haigust, aitavad puhastada verd, kaitsevad külmetushaiguste eest, eemaldavad kahjulikke aineid.

Kõige paremini vähendab kalanchoe kokkutõmbavust ja mõrkjust kurk, seetõttu on seda ravimtaime koos kurgiga salatis täiesti võimalik kasutada.

Kalanchoe sobib hästi porgandi või avokaadoga, rohelise salati, värske hernega, kastmes, mis on valmistatud oliiviõlist ja sidrunimahlast.

Võib proovida valmistada vinegretti kalanchoega. Selle jaoks, nagu tavaliselt sellise roa puhul, tuleb keeta 3 kartulit, üks peet ja üks porgand. Köögiviljad koorida ja lõigata, lisada neile 2 tükeldatud soolakurki, peotäis hapukapsast. Tükeldada ka marineeritud šampinjonid (40 g), kalanchoe lehed (30–40 g), roheline sibul. Soolada, valada peale päevalilleõli – parem rafineerimata, seemnelõhnaga.

Kas kalanchoe on kassidele mürgine?

Kassid püüavad üsna sageli närida toataimi ja kaugeltki kõik koduse aknalaua elanikud pole neile kasulikud ega isegi kahjutud. Nii näiteks, kuigi kalanchoe peetakse ravimtaimeks, on see kassile ohtlik, sest see võib tõsiselt kahjustada lemmiklooma tervist ja isegi põhjustada mürgistust. See põhjustab seedetrakti ärritust, mille tulemusena tekivad oksendamine ja kõhulahtisus. Taime mahl võib mõnel juhul isegi esile kutsuda südameprobleeme, kuni südamerütmi häireteni.

Vastunäidustused

Igal ravimtaimel on vastunäidustused ja kalanchoe pole erand. Ja kui välispidise vahendina on see praktiliselt ohutu, siis mõnede haiguste korral võib sisemisel kasutamisel enesetunne halveneda. Selle vältimiseks tuleb meeles pidada, et kalanchoed ei tohi kasutada, kui esineb allergiat taime komponentide suhtes ja individuaalset talumatust.

Ravi on vastunäidustatud ka raske bronhiaalastma ja suhkurtõvega patsientidele, kui organism on tugevalt nõrgenenud. Otseseks vastunäidustuseks on madal vererõhk, maksatsirroos ja hepatiit, liigesehaigused ja onkoloogilised probleemid.

Sisemiselt ei tohi kalanhoest valmistatud vahendeid kasutada ka rasedatel, et vältida raseduse katkemist. Taime väline kasutamine tulevaste emade poolt on aga täiesti lubatud.

Kalanhoe foto