Adonis: raviomadused ja vastunäidustused

Adonis on taim, mis kuulub tulikaliste sugukonda. Seda võib leida parasvöötme piirkondades, sest ta ei talu kuumust. Levinud on legend, mille kohaselt Adonis (Kreeta kuningas) hukkus jahil ning piserdas lilled verega. Punaseid õisi esineb siiski harva, enamasti on nad sügavkollased. Taime võrsed võivad olla nii lihtsad kui ka harunenud. Lehestik on kitsas, sulgjas. Õite läbimõõt ületab harva 6 cm. Sõltuvalt liigist võib muutuda nii kroonlehtede kuju kui ka nende arv.

Aednikud hakkasid selle taime vastu huvi tundma 17. sajandi lõpul. Seejärel hakkas see ilmuma aedadesse ja parkidesse.

Keemiline koostis

Adonises leidub rohkelt erinevaid elemente ja aineid, millel on organismile erinev toime. Ei tohi unustada, et igas taime osas on inimesele mürgiseid aineid, mistõttu tuleb adonisega käituda ettevaatlikult. Selles on leitud järgmisi koostisosi:

1. Parkained. Need on taimedes laialt levinud ja avaldavad organismile märkimisväärset mõju. Esiteks võivad parkained võidelda kõhulahtisuse, düsbakterioosi ja teiste soolehaiguste vastu. Teiseks on neil mikroobidevastane ja põletikuvastane toime.
2. Askorbiinhape. See on organismi jaoks üks tähtsamaid orgaanilisi aineid. See aitab tugevdada immuunsust, taastab jõudu ja normaliseerib ainevahetusprotsesse.
3. Koliin (B-vitamiin). Veel üks organismi jaoks asendamatu element, mis tagab närvisüsteemi normaalse talitluse. Lisaks puhastab see veresooni, reguleerib maksa ja kõhunäärme tööd ning aitab parandada mälu.
4. Flavonoidid. Neil on antioksüdantne ja põletikuvastane toime, lisaks mõjutavad nad positiivselt kogu südameveresoonkonna tööd. Flavonoidid takistavad krooniliste südamehaiguste teket, alandavad kolesterooli taset veres, takistades seeläbi trombide moodustumist.
5. Kumariinid. Suurtes kogustes on nad ohtlikud. Kumariine leidub paljudes toiduainetes ning soovitatava annuse ületamine võib põhjustada tõsiseid tagajärgi, isegi hingamise seiskumist. Siiski mõjuvad nad mõõdukates kogustes positiivselt vere seisundile ja muudavad veresoonte seinad tugevamaks.
6. Orgaanilised happed. Kõige sagedamini on neid rikkalikult puuviljades. Hapetel on tugev palavikku alandav, immuunsüsteemi stimuleeriv, antibakteriaalne, sapieritust soodustav ja põletikuvastane toime. Adonise koostises on äädikhape, sipelghape ja sidrunhape.
7. Karoteen. Tänu karoteenile moodustub maksas A-vitamiin, mis mängib olulist rolli keha tervena hoidmisel. A-vitamiini kasulikkusest nägemisele teavad kõik, kuid vähesed teavad, et lisaks sellele soodustab see kudede kasvu, kiirendades haavade paranemist, ja parandab immuunsüsteemi tööd. Samuti on karoteen antioksüdant.
8. Glükosiidid (kardenoliidid). Stimuleerivad südame tööd ja saavad sageli ravimite aluseks.
9. Fütosteriinid. Need on kolesterooli taimsed analoogid, mis parandavad organismi koronaarsüsteemi seisundit. Samuti soodustavad fütosteriinid kolesterooli väljutamist ja immuunsüsteemi tugevdamist. Mõnel juhul võivad nad alandada veresuhkru taset ja peatada põletikulisi protsesse.

Välimus ja kasvukoht

Välimus ja levila sõltuvad liigist. Mõned on kohanenud elama Siberis, teised kasvavad lõunas. Siiski on neil mõned ühised jooned. Näiteks on kõigi lehed õhukesed, lõhestatud ja piklikud, meenutavad veidi tilli. Taimede kõrgus ei ületa 60–70 cm ja õied ise on väikesed. Adonis võib olla valge, kollase ja punase värvi.

Liigid

Adonise liike on palju. Kõige levinumateks peetakse:

1. Suvine. See liik on levinud Lääne-Euroopas, Kesk-Aasias, Lõuna-Venemaal ja Kaukaasias. Taim ei ületa 50 cm kõrgust, sellel on sirged varred. Lehed on õhukesed, piklikud, õied üksikud, läbimõõt ei ületa 3 cm. See on ainulaadne punane õis, millel on aluse lähedal tume laik. Hakkab õitsema mais.
2. Amuuri. Nimi ütleb kõik – õis on levinud Idas, eriti Jaapanis. Kõige sagedamini kasvab see metsalagendikel, kuid seda võib kohata ka mere rannikul. Lehed on pikad, sulgjad, õie kõrgus ei ületa 30–40 cm. Taim lõpetab oma kasvu umbes juulis. See on väga õhutemperatuuri suhtes nõudlik, vähimalgi jahenemisel sulguvad õied.
3. Kohev. Kasvab Kasahstanis ja mõnedes Siberi piirkondades. Esineb steppides, tavaliselt kaljude või kivide lähedal. Varred on üksikud ja kohevad, lehed – nagu teistelgi liikidel.
4. Kevadine. Levinud Euroopa-Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. Seda võib kohata isegi mõnes Siberi piirkonnas. Kasvab peamiselt steppides ja metsades. Lääne-Euroopas on see liik haruldane, Saksamaal on see peaaegu kadunud. Õis on erkkollane, läbimõõt ei ületa 8 cm. Kevadine adonis kasvab 30–40 cm kõrguseks.
5. Volga. Kasvab 30–35 cm kõrguseks. Õievarred on püstised, hargnevad umbes keskpaigast. Lehed on jagunenud piklikeks osadeks, õied on kahvatukollase tooniga ja nende läbimõõt ei ületa 5 cm.
6. Siberi. Võib ulatuda 60 cm kõrguseks. Taimel on mitu aluses kokku tulevat vart. Lehed on peened, jagunenud, õied on erkkollased, kasvavad kuni 6 cm läbimõõduni. Hakkab õitsema hiliskevadel ja suve alguses. Levinud Siberis Irkuti, Lena ja Belaja jõe ääres. Kõige sagedamini kohtab seda metsalagendikel.
7. Türkestani. Taim keerdunud vartega, võib ulatuda 70 cm kõrguseks. Lehed on lantsetjad, tipust teravad ja jagunenud. Välisküljel on sinakas toon, siseküljel kollakasoranž. Õite läbimõõt ei ületa 3 cm, kroonlehed on piklikud. Laialt levinud Kesk-Aasias.

Kogumine ja säilitamine

Meditsiinilistel eesmärkidel kasutatakse kevadist adonist. Raviks võib kasutada nii lehti kui ka õisi. Siiski ei tohi unustada, et taim tervikuna on mürgine, liigne tarbimine võib põhjustada terviseprobleeme.

Kõige tõhusamaks raviks peetakse adonist, mis kasvab stepis. See on seotud taime aktiivsusega. Samuti tuleb ravimtoorainet koguda suurtelt ja tugevatelt põõsastelt.

Oluline on taim õigesti lõigata, et mitte kahjustada juuri, 10–15 cm kõrguselt maapinnast ja jõuda tooraine kogumisega õitsemise lõpuni, enne kui õied hakkavad langema. Sel perioodil on taimel kõrge bioloogiline aktiivsus. Oluline on koguda seda päikesepaistelise ilmaga teedest ja muudest tehisehitistest eemal.

Järgmisena on oluline taim õigeaegselt kuivatada. Seda saab teha spetsiaalsete kuivatitega temperatuuril mitte üle 60 kraadi või pööningul. Selleks tuleb laotada paks riie või paber ja asetada adonis ühtlase kihina. Pööningul peab olema aken, et oleks juurdepääs värskele õhule ja mõõdukas niiskus. Tooraine õigest kuivatamisest annab märku selle värvus. Õied peavad jääma kollaseks ja varred rohekaks. Hea ilma korral võib taime kuivatada õues varjualuse all.

Ravimit võib säilitada klaasnõus või riidest kotis. Kuivatatud taime võib säilitada mitte rohkem kui 1 aasta. Selle mürgisuse tõttu tuleb olla ettevaatlik ja mitte hoida adonist toiduainete ja teiste ürtide lähedal.

Kevadadoonise raviomadused

Paljudes apteekides võib leida ravimeid, mille peamine koostisosa on just see taim. Farmaatsiaettevõtted üle maailma kasutavad seda südameprobleemide raviks. Rahvameditsiinis on adonise kasulikkust teada juba iidsetest aegadest, kuid selle tarbimine on seotud mürgitusohuga, seetõttu tuleb olla ettevaatlik.

Seda on iidsetest aegadest kasutatud vesitõve raviks. Tänapäeval on adonis üks olulisi komponente südame-veresoonkonna probleemidega inimestele mõeldud ravimites. Sellel taimel põhinevaid ravimeid kasutatakse peamiselt südamepuudulikkuse või südame neurooside korral.

Broomi ja adonisega preparaate määratakse unetuse ja närvisüsteemi liigse erutatuse korral. Seda määratakse ka epilepsia ja vegetatiivse düstoonia korral.

Adonist hinnatakse selle eest, et selle toimeained akumuleeruvad organismis vähem. Taimel on nõrk diureetiline toime, mis aitab ummistuste korral. See muudab selle kasulikuks tursete korral.

Rahvameditsiinis on seda lille kasutatud ka teiste haiguste raviks. Keetmisi ja tõmmiseid kasutatakse õhupuuduse, krampide, nefriidi ja nakkushaiguste korral. Adonise tõmmisest tehtud kompressid võivad leevendada põletikulisi protsesse lihastes. Samuti on see lill neerudele mõeldud taimesegude koostisosa.

Adonis rahvameditsiinis

Adonis on rahvameditsiinis leidnud laiemat rakendust. Traditsiooniline meditsiin kasutab seda südameravimite komponendina. Rahvameditsiinis kasutatakse tinktuure ja keetmisi paljude teiste haiguste raviks. Seda tarbitakse neeruhaiguste, organismi põletikuliste protsesside, bronhiidi, vesitõve jne korral.

Kilpnäärmeprobleemide korral

Selline segu on tõhus vahend struuma vastu, selle valmistamiseks vajate:

• adonis;
• kannike;
• kummel;
• pune;
• münt;
• saialill;
• luuderohi;

Kõik ürdid tuleb hoolikalt purustada, seejärel segada võrdsetes osades. Seejärel võtta 7 g segatud ürte ja valada need klaasitäie sooja veega. Segu tuleb lasta seista 24 tundi, seejärel keema ajada ja kurnata. Tarbida jahtunult 1/3 klaasi pärast sööki.

Bronhospasmi korral

Selle haiguse raviks on vaja ka segu, kuid vaja on adonise seemneid, mitte rohelist osa või õit. Segu valmistatakse adonise seemnetest (10 g), kummelist (20 g), liivateest (20 g), reast (50 g) ja kannikesest (10 g). Kõik komponendid peenestada ja põhjalikult segada. Seejärel võtta 1 tl segu ja valada peale klaas keeva vett, seejärel katta kaanega ja lasta tõmmata 20–30 minutit. Valmis ravim kurnata ja juua klaasitäis päeva jooksul. Järgmiseks päevaks jätmist ei soovitata, sest tõmmis kaotab kiiresti oma ravivõime. Valmistõmmisel on mitte eriti meeldiv maitse, seega võib sinna lisada suhkrut, kuid parem mett, sest see suurendab ravimi efektiivsust. Tõmmist tuleb juua söögikordade vahel ja enne magamaminekut.

Bronhospasmi korral lastel võib seda tõmmist samuti kasutada, kuid väga ettevaatlikult. Isegi minimaalne päevase annuse ületamine võib põhjustada mürgistust. Alla 6‑aastastele lastele ei soovitata ravimit üheski annuses kasutada. 6–9‑aastastel on ööpäevane norm 0,1–0,2 g, 9–14‑aastastel 0,3 g, 16‑aastastel ja vanematel kuni 0,5 g.

Närvisüsteemi talitlushäirete korral

Närvisüsteemi suurenenud erutuvuse korral on soovitatav kasutada keedist. Selle valmistamiseks on vaja 1 tl peenestatud ürti ja klaas keeva vett. Valada ürdile keev vesi, seejärel panna veevanni 10 minutiks. Pärast seda lasta vahendil tõmmata 30 minutit. Võtta 1 tl mitte rohkem kui 4–5 korda ööpäevas. Lastele võib seda keedist anda kuni 2 korda päevas, 1/2 tl.

Teiste närvisüsteemi häirete raviks on vaja segu adonisest, nõgesest, vereurmarohust, kibuvitsast, naistepunast, melissist, südamerohust ja kibuvitsamarjadest. Kõik koostisosad peenestada ja segada võrdsetes vahekordades, seejärel põhjalikult segada. Seejärel võtta 6–8 g segu ja valada peale klaas keeva vett. Jätta tõmbama mõneks tunniks, seejärel kurnata ja juua päeva jooksul 1/4 klaasi. Tõmmise tarbimine ei sõltu söögiaegadest.

Maksafunktsiooni häire korral

See retsept parandab maksa tööd, aitab võidelda tursete vastu ja normaliseerib vereringet. Taime kasutatakse ürdisegu koosseisus, millesse kuuluvad järgmised taimed:

• 20 g adonist;
• 20 g vereurmarohu;
• 30 g raudrohtu;
• 30 g põldosja.

Taimed peenestada, seejärel põhjalikult segada. Seejärel eraldada 15 g valmis segu ja valada peale 2,5 klaasi keeva vett. Lasta ravimil tõmmata tund aega, seejärel kurnata, jahutada ja võtta 1/2 klaasi kaks korda päevas enne sööki. Kuna kasulikud omadused kaovad kiiresti, võib valmistada 2 korda vähem ravimtaineid, et need päeva jooksul ära tarbida.

Südamepuudulikkuse korral

Selleks otstarbeks kasutatakse adonise tõmmist koos teiste südamele kasulike taimedega. Tõmmise valmistamiseks on vaja adonist, südamerohu ürti, melissi, ristikut ja valget puuvõõrikut. Võtke kõiki koostisosi võrdses koguses, seejärel hõõruge need pulbriks. Segage hoolikalt ja valage peale 4 klaasi keeva vett. Laske tõmmisel seista vähemalt 4 tundi, seejärel kurnake. Kuna koostisosad on tugevasti peenestatud, tuleb tõmmis kurnata läbi tiheda riide. Võite kasutada mitme kihina kokkuvolditud marli. Võtke ravimit 1/4 klaasi pärast sööki.

Selline taimsegu normaliseerib südamerütmi ja omab rahustavat toimet.

Unetuse ja suurenenud ärevuse korral

Rahustina kasutatakse taimse segu tõmmist. See tugevdab närvisüsteemi, ennetades selle häirete teket. Tõmmist kasutatakse ka suurenenud ärevuse korral.

Selle valmistamiseks vajate adonist, südamerohu ürti, põdrakanepit, melissi, naistepuna ja kibuvitsa. Kõik koostisosad purustage hoolikalt, segage ja valage peale 0,5 liitrit keeva vett. Seejärel katke kaanega ja laske seista veel 3–4 tundi. Valmis vahend kurnake, võtke 1 supilusikatäis 3–4 korda päevas. Unetuse puhul on soovitatav tõmmist tarbida enne magamaminekut.

Epilepsia korral

Rahvameditsiinis peetakse adonist üheks tõhusaimaks vahendiks epilepsia ravis. Selle haiguse puhul kasutatakse taime tõmmist. Adonis toimib ka epilepsia ennetajana. Tõmmise valmistamiseks võtke 5–7 g ürti, purustage see ja valage peale klaas keeva vett ning katke kaanega. Laske tõmmata 30–40 minutit, seejärel juua 1 supilusikatäis kolm korda päevas. Tõmmis on tõhusam, kui lisada sellele broomi või kodeiini.

Siiski ei tasu tõmmist kuritarvitada, kuna see võib tõsta vererõhku ja suurendada südame löögisagedust.

Kõhukinnisuse korral

Adonisega taimsegu keetmine võib hõlbustada roojamist ja parandada soolestiku mikrofloorat. Selle valmistamiseks on vaja paakspuud (50 g), leedriõisi (20 g), apteegitilli vilju (20 g) ja adonist (10 g). Koostisosad purustada ja segada, seejärel valada 1 supilusikatäis segu üle klaasi keeva veega ja jätta pooleks tunniks vesivannile. Seejärel kurnada ja tarbida 100 ml pärast sööki.

Krampide korral

Kuna adonist peetakse südameürdiks, tuleb see tõhusalt toime krampidega. Sel eesmärgil valmistatakse tõmmist. Vaja läheb 1 supilusikatäis purustatud ürti ja 300 ml keeva vett. Valage ürt veega üle, katke kaanega ja asetage 2–3 tunniks pimedasse kohta tõmbama. Seejärel kurnake ja tarbige 1 supilusikatäis mitte rohkem kui 3 korda päevas.

Tõmmis läheb kiiresti hapuks, seetõttu tuleb iga päev valmistada uus ravim.

Neeruhaiguse korral

Adonise ürdisegu keetis on diureetilise toimega, parandab neerude tööd, leevendab olemasolevaid turseid ja takistab uute tekkimist. Segu koosneb adonisest (4 g), karumarjast (5 g), põldosjast (2 g) ja kasepungadest (3 g). Kõik koostisosad tuleb peeneks hakkida, segada ja valada 350 ml keeva veega. Seejärel panna veevanni 30 minutiks. Keetis jahutada, kurnata ja valada kaanega klaasnõusse. Võtta 1 spl vähemalt 5–6 korda päevas.

Tervendavate segude liigid

Adonist kasutatakse nii iseseisva vahendina kui ka segude koostisosana. Igal ravimtooraine valmistusviisil on kasulik toime ja see on suunatud konkreetsetele haigustele. Näiteks keetmisel on diureetiline toime, tinktuur aga võitleb hästi põletikuliste protsessidega.

Tõmmis

Tõmmisel on viirusevastane, põletikuvastane ja diureetiline toime. Seda saab kasutada nii sisemiselt kui ka välispidiselt. Adonise tõmmisest kompressi võib panna valusatele liigestele ja lihastele. Selle valmistamiseks kulub 1 tl purustatud ürti klaasi keeva vee kohta. Vala tooraine vette, seejärel lase tõmmata 30–50 minutit. Valmis vahend kurna ja võta 1 tl kolm korda päevas. Lastele on lubatud võtta 5–10 tilka. Juua vahendit jahutatult. Kompressi jaoks tuleb riie tõmmises leotada, seejärel mähkida see valusa koha ümber lühikeseks ajaks.

Tinktuur

Tinktuuri hinnatakse eelkõige selle võime tõttu säilitada kasulikke omadusi pikka aega. Seda on lihtne valmistada, kuid tuleb meeles pidada, et tegemist on pikaajalise protsessiga, seega tuleb seda teha ette. Vaja läheb 100 g kuiva toorainet (lehed ja õied), vala klaasnõusse 1 liiter viina või piiritust. Nõu peab tihedalt sulguma. Ürti võib valada otse viinapudelisse. Seejärel sulge see tihedalt ja aseta 20 päevaks pimedasse kohta. Üks kord 7 päeva jooksul võta pudel välja ja sega sisu. Kui tinktuur on valmis, kurna see. Säilitada soovitatakse klaasnõus, selleks võib kasutada sama pudelit.

Seda tuleb võtta 3–5 tilka kolm korda päevas. Tinktuur on hea viirushaiguste ennetusvahend ja leevendab põletikulisi protsesse.

Keetis

Keetist on väga lihtne valmistada. Tuleb valada 1 spl purustatud toorainet klaasi keeva veega. Soovitatav on seda teha emailnõus. Seejärel kata keetis kaanega ja kurna 30–40 minuti pärast. Keetis jahutada ja võtta 1 spl mitte rohkem kui 3 korda päevas.

Võib valmistada kontsentreerituma keetise. Selleks kulub 1 spl toorainet ja 2 klaasi vedelikku. Vala rohi veega, seejärel kuumuta keemiseni ja hoia madalal kuumusel 15–20 minutit. Seejärel lase tõmmata pool tundi ja kurna.

Pange tähele! Keedusel on diureetiline ja põletikuvastane toime.

Keetmist võib juua nii enne sööki kui ka pärast seda. Keetmine on tugevatoimeline vahend, seetõttu piisab tavaliselt 10–14 päevasest ravikuurist. Mõnel juhul võib seda pikendada, kuid soovitav on konsulteerida arstiga, et vältida negatiivseid tagajärgi.

Keetmist võib hoida külmkapis mitte kauem kui 48 tundi.

Tee

Tee aitab vabaneda palavikust, nohust ja teistest viirushaiguste ebameeldivatest sümptomitest. Seda on kasulik tarbida talvel, gripiepideemia ajal, kuna see mitte ainult ei võitle sümptomitega, vaid ka ennetab viirushaiguste teket.

Tee valmistamiseks tuleb peenestada 1 spl toorainet, seejärel valada peale 2 tassi keeva vett. Jätta tõmbama, kuni vahend jahtub, seejärel kurnata.

Vaatamata sellisele nimele ei tohi seda juua tasside kaupa nagu tavalist teed. Soovitatav on tarbida 1 spl korraga mitme tunni jooksul, olenevalt seisundist. Valmis jooki võib magustada meega, nii muutub see veel kasulikumaks.

Adonise kasvatamine aias

Ravimitoorme leidmine pole alati lihtne. Mõnikord seisavad inimesed silmitsi sellega, et nende piirkonnas see ei kasva. Seetõttu otsustavad nad istutada adonise oma suvilakrundile, et tagada endale ravimivahend terveks aastaks. Lisaks on see tagasihoidlik taim ja igaüks saab sellega hakkama.

Adonis on üheaastane ja mitmeaastane. Üheaastased liigid tuleb istutada sügisel mulda, süvendades seemned kuni 2 cm. Soovitatav on kasutada ainult värskeid seemneid, kuna aja jooksul kaotavad nad idanevuse. Mitmeaastaste liikide seemned istutatakse samuti sügisel, kuid mitte mulda, vaid pottidesse, seejärel hoitakse neid jahedas kohas. Lume olemasolul asetatakse potid seemnetega lumehangedesse.

Adonise jaoks võib kasutada poest ostetud mulda või valmistada see ise, segades mulda, sõnnikut ja liiva vahekorras 1:1:2.

Idud tärkavad, kui õhutemperatuur jõuab 20 kraadini ja kõrgemale. Mõned seemned võivad aga idaneda kogu aasta jooksul. Tärganud seemnetele tuleb tagada piisav valgustus, kuid hoida neid otsese päikesevalguse eest. Tiheda tärkamise korral on parem seemikud harvendada. Samuti on oluline regulaarselt kobestada ja niisutada mulda seemikute ümber.

Adonise ümberistutamine avamaale pole samuti keeruline. Seda tuleb teha vähemalt 4–5 kuud enne talve saabumist, vastasel juhul ei jõua lilled juurduda ja hukkuvad külma kätte.

Adonise kasvatamiseks ravimisel on piisav väike peenar, kuna seda kasutatakse ravimkeetmistes ja -tõmmistes väikeses koguses. Oluline on valida aias õige koht. Heaks peetakse ala, mida hommikul valgustab päike ja pärast lõunat on varjus. Hea õitsemise tagamiseks tuleb mulda regulaarselt kasta ja väetada. Lillede vahekaugus peaks olema umbes 20 cm.

Seemikute ümberistutamiseks tuleb teha sügavad augud, et juur mahuks sinna paindumata. Pärast ümberistutamist kasta adonist ja kata see.

Kasvuperioodi jooksul tuleb taime õigeaegselt kasta ja mulda kobestada, et juured saaksid hapnikku. Samuti ei tohi esimese kahe kasvuaasta jooksul adonise õisi ega lehti ära korjata.

Talvel tuleb lillepeenar katta. Seda saab teha kotiriide või okaspuude okste abil.

Vastunäidustused

Vaatamata rohketele kasulikele ainetele on taimel oma mürgisuse tõttu mitmeid vastunäidustusi. Esiteks ei tohi seda tarvitada rasedad naised, kuna see võib põhjustada raseduse katkemist, ja rinnaga toitmise ajal. Seda ei tohi mingil kujul lastele anda. Samuti on adonise kasutamine keelatud haavandi, gastriidi, enterokoliidi, arütmia ja hüpertroofilise kardiomüopaatia korral. Ei soovitata juua taimel põhinevaid preparaate inimestel, kellel on halb vere hüübivus.

Keelatud on adonist puhtal kujul kasutada inimestel, kellel on hüpertensioon ja muud südamehaigused, millega kaasneb kiirenenud südametegevus. Nende patoloogiate korral võib taime juua teiste taimsete segude koostises.

Tervetel inimestel on siiski soovitatav konsulteerida arstiga adonise tarvitamise ja sobiva annuse osas.

Adonises sisalduvad ained võivad põhjustada organismis negatiivseid tagajärgi isegi väikese üleannustamise korral. Mürgistuse sümptomiteks on krambid, iiveldus, oksendamine, suurenenud unisus. Kui mõni neist sümptomitest ilmneb, tuleb võtta aktiivsütt arvestusega 1 tablett 10 kg kehakaalu kohta ja proovida teha maoloputust. Mõned soovitavad võtta oksendamist esilekutsuvaid preparaate, kuid seda ei soovitata teha. Pärast söe võtmist tuleb kutsuda kiirabi.

Mõned allikad väidavad, et kohv ja vein võivad nõrgendada taime negatiivset mõju organismile.

Adonisest saab hea ravim paljude haiguste raviks, kui annust rangelt järgida. See sõltub sageli organismi individuaalsetest omadustest, seetõttu määrab selle arst. Istutades adonise oma maatükile, saab end varustada ravimtaimega.

Adonise foto