Arnika: raviomadused ja vastunäidustused

Arnikal, nagu enamikul ammu rahvameditsiinis kasutatavatel ravimtaimedel, on mitu nimetust. Rahvas nimetab teda oinalilleks, mägitubakaks (see nimi tuli Ameerikast, kus teda isegi tubakasse lisatakse), männi-nelgiks, jaanililleks... Vana-Kreeka arst Dioskorides andis talle nime «aevastajalill», sest enamikul inimestest algab lille haistmisel kohe aevastamine.

Keemiline koostis

Tänu rikkalikule keemilisele koostisele on arnikat ammu tunnustatud tõhusa ravimina. Peamine toimeaine – arnitsiin – on tuntud oma antioksüdantsete omaduste poolest.

Selle risoomid sisaldavad rohkelt tanniine, millel on verd peatav ja baktereid hävitav toime. Taime toimet tugevdavad karotenoidid, eriti luteiin, mis annavad talle võime tugevdada veresooni, alandada kolesterooli ning hoida veresuhkru taset normis. Lisaks on luteiinil ka antioksüdantne toime.

Keemilise koostise komponendid nagu arnidiool ja faradiool stimuleerivad kahjustatud naha kiiret paranemist, kiirendavad selle taastumist. Faradiool, avaldades lokaalselt ärritavat toimet, aitab verevalumitel kiiremini imenduda.

Koostiselt lähedased askorbiinhape ja C-vitamiin, mis on samuti arnika komponendid, soodustavad haavade paranemist, peatavad infektsioonide arengut tänu viiruse- ja antibakteriaalsetele omadustele ning osalevad organismi vananemise ennetamisel.

Tähelepanu väärivad ka arnika sellised komponendid nagu veresooni laiendava toimega tsüanariin, seotud ained betaiin ja koliin, mis kontrollivad maksa tegevust ja sapi moodustumist, fütosteroolid, mis suudavad normaliseerida vere kolesterooli, antiseptiliste omadustega heleniin.

Taimede koostises olevad orgaanilised happed (neid esindavad fumaar-, õun-, piim-, auriin- ja palmitiinhape) mõjutavad vereringet, parandades seda, leevendavad turset, viivad normaalseks soolestiku töö, reguleerivad happesust ja aeglustavad vananemisprotsessi.

Selline keemilise koostise komponent nagu kummi aitab organismil puhastuda jääkainetest ja soodustab sooleseinte imendumisvõime suurenemist, mis avaldab positiivset mõju seedimise paranemisele tervikuna.

Arnika koostises on samuti tuvastatud vaigud, vaha, eeterlik õli, mis osaleb hematoomide lahustumise, tursete ja reumatoidsete valude leevendamise protsessis.

Vaatamata nii rikkalikule kasulike ainete keemilisele koostisele kutsuvad teadlased ja arstid üles suhtuma arnikasse ettevaatlikult, kuna taimes leidub ka alkaloide, mis on organismile kasulikud ainult teatud, rangelt piiratud tingimustel. Üldiselt peeti alkaloide juba iidsetest aegadest mürgiks ja nendega immutati isegi nooleotsi.

Välimus ja kasvukoht

Arnika on mitmeaastane taim, botaanikud liigitavad selle rohttaimede hulka. Kõrgus võib liigist sõltuvalt erineda üsna oluliselt – mõned liigid ei kasva kõrgemaks kui 15 cm, teised venivad kuni 80 cm ja isegi kuni 1 meetrini!

Taime risoom on roomav, paikneb madalal mullas ja levib horisontaalselt või veidi kallutatud asendis. Risoomi mõõtmed on väikesed: selle tavaline pikkus on umbes 15 cm, paksus tavaliselt ei ületa 1 cm. Kuid see on kaetud suure hulga lisajuurtega, mis nagu niidid läbistavad mulda ja ammutavad seest toitaineid ning niiskust, mida taim vajab. Lisajuurte paksus on umbes 1 mm. Risoomi värvus väljast on pruun või punaka varjundiga pruun, seest on see valge.

Esimese eluaasta arnika moodustab ainult leheroseti, varsi ega õisi veel ei teki. Järgmisel aastal on see juba täisväärtuslik taim: juurmisest kuuest lehest koosnevast leherosetist tõuseb sirge vars, mis hargneb ülemises osas. Varrel, nagu udusulg, asuvad lühikesed karvakesed, eriti tihedad on need taime tipu lähedal.

Arnika lehed on kahte tüüpi. Need, mis moodustavad juurmise roseti, on laiad ja kinnituvad leherootsude külge – need on nii lühikesed, et võib tunduda, nagu oleks lehed istuvad. Nende kuju on ovaalne, servad siledad. Lehed on pealt kergelt karvased, alumisel küljel paistavad tugevalt esile pikisuunalised sooned. Varrel on teist tüüpi lehed – need on täiesti istuvad, isegi varart ümbritsevad. Nende servad on tavaliselt siledad, kuid võivad olla ka kergelt saagja servaga, kuju sõltub arnika liigist: võivad olla piklikud, munajad või lantsetjad, teritunud tipuga. Nad paiknevad paarikaupa vastakuti, nende keskmine pikkus on 15–17 cm, laius mitte üle 5 cm.

Kõikide lehtede värvus on tihe roheline, lehelaba alumine külg on heledama tooniga.

Hargnenud varre tipus moodustub üks kuni kolm õisikukorvi suurusega 2–5 cm. Õis meenutab väliselt karikakart, ainult et kollast värvi. Arnika õitsemise aeg on juunist augustini, kõrgmäestikes juulist septembrini.

Pärast õitsemist moodustuvad kollakasrohelised või hallikasmustad seemned – seemnised, silindrikujulised, pikkusega 5–10 mm. Igal viljal on selgelt näha arenenud hahkjas sasike kahvatukollaste karvakestega. Seemned valmivad augustiks-septembriks. Nad osalevad paljunemisprotsessis, kuid peamine viis on siiski risoomidega.

Taime peetakse üsna haruldaseks. Teda leidub Euroopas, endise NSV Liidu territooriumil – ainult Valgevene, Leedu ja Läti läänepiiridel, Ukraina Karpaatides, Dnepri-äärsetes ja Dnestri-äärsetes ülemjooksualades, Murmanski ja Arhangelski oblastis, Kaug-Idas ja Põhja-Ameerikas.

Taim eelistab mägiseid metsaalasid, tõuseb kuni 1000 m kõrgusele merepinnast, Alpides võib arnikat näha umbes 2800 m kõrgusel. Tasandikel esineb vaid harva, talle meeldivad männikud, pöögimetsad ja segametsad (männi-kase segametsad), raiesmikud, metsaservad ja metsalagendikud, põõsastikud. Ta kasvab keskmiselt niisketel liivastel happelise reaktsiooniga muldadel niiske õhuga piirkondades. Võib leida nii väikest rühma arnikat kui ka üksikuid isendeid.

Liigid

Looduses on üle 30 arnika liigi, kuid ravieesmärkidel ei kasutata kõiki. Kõige sagedamini valmistatakse ravimpreparaate mägiarnikast, lehtarnikast ja Chamisso arnikast.

Mägiarnika hõlmab kahte alamliiki – alpiini ja Unalaska arnikat.

Alpiini arnika kasvab kuni 30 cm kõrguseks ja teda võib kohata mitte ainult Euroopa mägedes, vaid ka Põhja-Ameerikas. Tema levila ulatub veidi ka Arhangelski ja Murmanski oblastisse, ta tunneb end hästi Koola poolsaarel selle üsna karmidel kaljudel ja isegi tundras. Erinevalt teistest sugulastest on ta kuivale mullale vastupidav ja asub elama kaltsiumirikastele mäenõlvadele hõreda põõsastiku seas, samuti paljastel samblatega kaetud kipskivimitel. Jalamitel, niitudel on teda raskem kohata.

Unalaska arnika on veidi kõrgem kui Alpi arnika ja kasvab kuni 40 cm kõrguseks. Selle isendeid – nii üksikuid kui ka tihedaid kasvukohti – leidub sageli saartel: Komandori- ja Kuriilidel, Jaapani Honshūl ja Hokkaidōl ning Põhja-Ameerikasse kuuluvatel Aleuutidel. Vähesel määral leidub seda Kamtšatkal, kus samuti on märgitud arnika väheseid asukohti.

Lehtine arnika on kõrgekasvuline taim, ulatub 80 cm kõrguseks. Tema kodukohtadeks on Põhja-Ameerika mandri stepid. Kuid teda on teiste arnika liikidega võrreldes üsna lihtne kultiveerida, seetõttu võib teda kohata erinevates piirkondades.

Chamisso arnika kannab nime botaaniku järgi, kes esmakordselt kirjeldas seda taimeliiki. Teda leidub Kaug-Idas ja Sahhalinil – mägistel aladel ja segametsades, jõgede ääres. Ta kasvab kuni 80 cm kõrguseks ja erineb teistest arnikatest oranžide õite poolest.

Sahhalini arnika väärib samuti tähelepanu. Kogu suurest botaanilisest perekonnast on see kõige kõrgem – üksikud isendid kasvavad mõnikord kuni meetri kõrguseks. Tema leviala on Venemaa Kaug-Ida; mujal maailmas Sahhalini arnikat ei esine.

Kogumine ja säilitamine

Meditsiinilistel ja kosmeetilistel eesmärkidel kogutakse õisikud koos väikeste – umbes 1 cm – varrejuppidega, mille küljes õis asub. Tooraine kogumiseks sobivad juuni teine ja kolmas dekaad.

Kvaliteetse tooraine saamiseks on parem valida ilus päev, lõuna paiku, kui kaste on kuivanud. Kuivatamiseks tuleb leida selline koht, kus õied saab vabalt laotada, nii et nad tuuletuksid kohe igast küljest. Toorainet ei tohi ümber pöörata ega segada, sest õisikud muutuvad üsna rabedaks ja pudenevad kiiresti. Lisaks peab koht olema pime.

Kogutud õisikud katta marliga, et muuta need kärbestele kättesaamatuks, kellele meeldib muneda otse õitesse. Tavaliselt kuivab arnika nädalaga.

Kõigi loetletud tingimuste järgimine on üsna keeruline, seetõttu tasub kaaluda ja hinnata: võib-olla on mugavam kuivatada toorainet elektrilises kuivatis, seades temperatuuriks mitte rohkem kui 50 kraadi.

Kuivatatud arnikat säilitatakse samuti pimedas ja hästi ventileeritavas ruumis; sellistes tingimustes ei kaota see kasulikke omadusi kahe aasta jooksul. Tuleb meeles pidada, et kontrollimatu kogumine on keelatud, kuna taim on kantud NSV Liidu, Valgevene ja Venemaa punastesse raamatutesse.

Mägiarnika raviomadused

1. Arnika õied suudavad peatada verd, tugevdada emaka kokkutõmbeid ja stimuleerida sapi tootmist. Väikestes annustes toniseerivad nad närvisüsteemi, suurtes annustes võivad olla krampide ennetamise vahendiks ja avaldada sedatiivset toimet.
2. Ajuveresooned laienevad tänu õite toimele, mida varem kasutati funktsioonide taastamiseks verejooksude järgsel rehabilitatsiooniperioodil. Lisaks on õite kasulike toimete hulgas võime alandada vererõhku ilma kõrvaltoimeteta.
3. Arnika juurel põhinevad segud avaldavad stimuleerivat mõju südame ja veresoonte tööle. Nad laiendavad veresooni, mis varustavad südant hapnikuga, suurendades seeläbi verevoolu; seda kasutatakse müokardiidi, angiospasmide ja ateroskleroosi korral, kui veresoonte valendikud on kriitiliselt ahenenud. Arnika on efektiivne südame nõrkuse ja stenokardia korral.
4. Arnika tinktuuri kasutatakse günekoloogias verejooksu peatava ja kokkutõmbava vahendina, mis on nõutud pärast sünnitust või aborti, kui emaka enda kontraktsioonivõime on vähenenud. Lisaks kasutatakse seda fibromüoomide, polüüpide, tsüstide, emakapõletike ning erinevate menstruaaltsükli häiretega patsientide ravis.
5. Et hematoomid lahustuksid kiiremini ja normaalne vereringe taastuks, määratakse arnikat patsientidele, kes on põdenud ajupõrutust või ajust verejooksu. Verevalumeid, nikastusi, marrastusi on arnikaga määritud juba ammustest aegadest ning selle tõhusust tunnustab ka kaasaegne meditsiin.
6. Haiguste loendis, mille puhul kasutatakse arnikast valmistatud vahendeid, on sapikivitõbi, koletsüstiit, kolangiit, hepatiit.
7. Arnika on asendamatu paljude nahaprobleemide lahendamisel: põletikud, mädapaised, lööbed, külmakahjustused ja põletused.
8. Hambaarstid hoiavad oma arsenalis ka arnikapõhiseid segusid: nendega ravitakse parodontoosi, stomatiiti, gingiviiti. Lisaks suudab see leevendada hambavalu. Kõik see on võimalik tänu arnika põletikuvastasele, verejooksu peatavale ja valuvaigistavale toimele ning selle võimele taastada epiteeli.

Arnika kasutamine rahvameditsiinis

Arnika on Lääne-Euroopas tuntud juba 11. sajandist. Arnika salvipurk oli iga keskaegse rüütli teekotis; seda peeti imeliseks vahendiks, mis suutis hetkega kõik haavad kinni tõmmata. Suure pinnaga liigesvigastuste korral pandi haigetele kohtadele külmad kompressid ravimtaime keedisest.

NSVL ajal kuulus arnika farmakopöasse, seda kasutati laialdaselt kõigis haiglates. Praegu ei kasutata taime nii aktiivselt, arstid määravad peamiselt selle keetmisi ja tinktuure. Teistes riikides praktiseerivad arstid kasutavad lilleekstrakti ja taimel põhinevat plaastrit.

Arnika on üks esimesi taimi, mida homöopaadid ravis kasutama hakkasid, enamasti vigastuste korral. Rahvameditsiin jääb arnikale truuks ja kasutab seda laialdaselt higi- ja diureetikumina, gripi ja bronhiidi, kõhulahtisuse ja palaviku raviks. Haavade paranemiseks peetakse seda endiselt üheks parimaks ravimtaimeks.

Stomatiidi ja parodontiidi vastu

Valada üks supilusikatäis arnika õisikuid klaasi äsja keedetud veega ja lasta kaane all tõmmata pool tundi. Pärast kurnamist loputada suuõõne. Seda võib kasutada ka kurgu raviks angiini korral. Korrata protseduure kuni 5 korda ööpäevas.

Parodontiidi ja igemeverejooksu vastu

Valmistage tinktuur ühest supilusikatäiest värsketest arnikaõisikutest ja 100 ml heast viinast, mida on infundeeritud kaks nädalat. Filtreerige. Lisage sama palju saialilletinktuuri ja 3 supilusikatäit virsikuõli. Parodontiidi ja igemete veritsemise korral immutage segu marlisalvrätikuid ja asetage need igemetele. Korrake kuni haiguse sümptomite kadumiseni.

Emakaverejooksude korral

Valage üks supilusikatäis kuiva arnikat klaasi just keedetud veega ja jätke 4 tunniks tõmbama. Joo 50 ml 3–4 korda päevas.

Liigesevigastuste ja hematoomide korral

Valu ja turse leevendamiseks liigesevigastuse või ulatusliku hematoomi korral tehakse arnikapõhiseid kompresse. Kompressilahuse valmistamiseks valage 2 supilusikatäit õisi 300 ml veega, laske keema tõusta, lülitage välja ja eemaldage pliidilt. 30 minuti pärast on tervendav segu valmis. Leotage selles marli või riidetükk ja asetage see valulikule liigesele. Esimestel päevadel tehke külmi kompresse ja kui turse väheneb, mine üle soojadele – need mõjuvad lahustavalt.

Koletsüstiidi korral

Valmistage üks supilusikatäis arnikaõisikuid 250 ml keeva veega kuumakindlas kruusis, katke kaanega ja asetage veevanni. Aurutage segu 15 minutit, seejärel eemaldage ja laske tõmmata 45 minutit, seejärel filtreerige. Ühekordne annus – üks supilusikatäis lahjendatuna 50–100 ml piimas, korrake pärast iga sööki – 3 korda päevas. Selline tõmmis omab sapieritusomadusi.

Stenokardia korral

Valmistage arnika juurtest keetmine: võtke 2 teelusikatäit toorainet ja valage neile 2 klaasi vett, pange madalal kuumusel keema umbes 5 minutit. Seejärel katke alustassi või kaanega ja laske tõmmata tund aega. Võtke filtreeritud keetmist enne hommikusööki ja õhtusööki üks supilusikatäis.

Epilepsia ja ajuhäirete korral

Hakkige peeneks üks supilusikatäis värskeid arnikaõisi, valage neile 100 ml head viina, seejärel pange pimedasse kohta tõmbama 3–4 nädalaks. Filtreerige ja jooge 3–4 korda päevas 30–40 tilka, lahjendades neid väheses koguses vees.

Maohaiguste korral

Võtke võrdses mahus värskeid arnikaõisikuid ja viina (klaas viina kohta klaas arnikat). Laske tõmmata 2 nädalat, seejärel kurnake kaks korda läbi lõuendi.

Maohaiguste korral seisundi parandamiseks ja üldise nõrkusehoogude leevendamiseks tilgutage mõni tilk saadud segu supilusikatäit vette. Võtke vastavalt vajadusele.

Tervendavate segude liigid

Apteekides on laialdaselt saadaval arnikapõhised salvid, geelid, kreemid, massaažiõli ja homöopaatilised graanulid. Kuid neis on erinevaid lisakomponente, mille tõttu võivad tekkida allergilised reaktsioonid. Seetõttu saab tervendavaid segusid valmistada kodus.

Tõmmis

Üks supilusikatäis arnikaõisi valada üle klaasi keeva veega ja jätta pooleks tunniks seisma. Kurnata läbi marli ja sellest tõmmisest saab valmistada losjoneid, mähiseid, kompresse. Et vältida võimalikku nahka ärritust, lahjendage vahendit eelnevalt veega – kas pooleks või ühe kolmandiku tõmmise kohta kaks kolmandikku vett.

Tinktuur

Puhastage 60–80 g värskeid arnikaõisi (või 2 supilusikatäit). Valage need üle poole liitri 70% piiritusega. Laske seista 3–4 nädalat tumedast klaasist pudelis pimedas ruumis (või kapis). Kurnake. Saate rohekaspruuni vedeliku, mis on mõru maitsega. Sisekasutuseks lahjendage seda vee või piimaga. Kompresside jaoks lahjendage veega: 1 osa tinktuuri 5 osa vedeliku kohta.

Tee

1. Arnika teed võivad juua südamehaigustega patsiendid, kuid ainult siis, kui seda on määranud raviarst. Teised inimesed võivad selle teega kuristada või teha selle põhjal kompresse. Tee valmistamiseks valage 2 teelusikatäit kuivatatud arnikaõisi veerand liitri keeva veega. Kurnake 10 minuti pärast. Kuristage parem sooja teega.
2. Võtke võrdsetes kogustes kummelit ja arnikaõisi, purustage need uhmris ja keetke teekannus nagu tavalist teed. Laske tõmmata 15–20 minutit, seejärel valage tassidesse ja jooge. Maitsvamaks muutmiseks lisage suhkrut või mett. Sellist teed võib juua reuma, podagra ja kõhulahtisuse korral.

Salv

Arnikasalv on efektiivne podagra, reuma, veenilaiendite, verevalumite, vigastuste, nikastuste, sinikate ja marrastuste ravis. See leevendab valu ja põletikku.

Sulatage vesivannil 20 g sheavõid ja mesilasvaha ning 25 g kookosõli. Valage samasse segusse 150 ml arnikaõli ja naistepunaõli ning 2/3 tassi vett. Eemaldage segu vesivannilt ja valage see blenderisse. Enne kui mesilasvaha hangub, hakake salvi madalatel pööretel segama. Sellest koostisainete kogusest peaks saama umbes 300 g arnikaõli. Kui mass on segunenud, tõstke see klaaspurki. Soovi korral võib lisada veidi rosmariiniekstrakti, see pikendab toote säilivusaega.

Õli

Arnikaõli nimetatakse ka mitseraadiks. See peene meeldiva lõhnaga vahend sobib hästi massaažiks. Sportlased kasutavad seda sageli, et leevendada lihasvalu pärast intensiivseid treeninguid. See aitab kiiremini taastuda sidemete venitustest, muljumistest, nihestustest ja lihaspõletikest. Seda soovitatakse hemorroidide, lihaskrampide, veenilaiendite ja vereringehäirete korral, nn rabedate veresoonte puhul, kui inimene on altid sagedastele sinikatele ja verevalumitele. Õli valmistab keha hästi ette manuaalteraapia seansiks, aitab radikuliidi ja artriidi valu korral. Seda kasutatakse ka juuste tugevdamiseks.

Arnikaõli saadakse arnikaõitest, leotades neid mistahes taimeõlis. Parem on kasutada lõhnatut oliivi- või päevalilleõli. Ühe liitri õli kohta kulub 50 g kuivatatud arnikaõisi. Segada need ühes anumas ja lasta tõmmata 1,5–2 nädalat. Selle aja jooksul annab taim kõik kasulikud komponendid üle ja tulemuseks on viskoosne tumepunase või oranžikaskollase värvusega roheka varjundiga segu.

Õli kasutatakse ainult välispidiseks kasutamiseks, seda ei tohi määrida marrastustele, kriimustustele ega muudele lahtistele haavadele.

Kasutamine kosmeetikas

Kosmeetilistel eesmärkidel on arnikat kasutatud juba ammu. Juba keskajal märgati selle imelist võimet lahendada esteetilisi probleeme. Need põhinevad peamiselt taime venotoonilisel omadusel ja võimel vähendada nn veresoonte tähekeseid, verevalumeid ja sinikaid.

Lisaks kasutab kosmetoloogia ka arnika põletikuvastaseid võimalusi. Selles sisalduv arnitsiin suurendab naha võimet seista vastu välistele negatiivsetele mõjudele. Taimes sisalduvad vitamiinid ja antioksüdandid avaldavad noorendavat toimet ning annavad sellel põhinevatele vahenditele antibakteriaalsed omadused.

Traditsiooniliselt kasutatakse arnikat päikesepõletatud naha taastamiseks, sellest tuleneva punetuse ja koorumise leevendamiseks ning pindmiste põletuste ravimiseks.

Hiljuti on avastatud arnika vahendite võime nahka heledamaks muuta tänu selles sisalduvatele triterpeenhapetele, millel on võimas melaniini sünteesi pärssiv võime. Seetõttu võib seda ravimtaime kasutada ka hüperpigmentatsiooni vastu võitlemisel.

Kuid enne arnikal põhinevate kosmeetiliste vahendite kasutamist tuleb teha tundlikkuse test, kuna ravimtaimel on allergeenne toime ja see ei pruugi kõigile sobida.

Keetis probleemsele nahale

Keetisega tuleb pühkida nahka, millel on vistrikud, mustad täpid, punetus. Eriti tõhus on see noorukieas, kui need probleemid eriti selgelt ilmnevad.

Keetise valmistamiseks valada 2 supilusikatäit kuiva arnikat keeva veega ja hoida segu vesivannil umbes 15 minutit. Pärast jahtumist kurnata ja võib kasutada, olles eelnevalt pooleks lahjendatud piima või veega.

Losjoon akne vastu

See segu aitab eemaldada vistrikke ja aknet.

Leotada arnikaõisi heas viinas, ühe osa kuiva ravimtoorme kohta võtta 10 osa viina. Lasta tõmmata nädal, kurnata ja pühkida lööbest kahjustatud kohti üks kord päevas.

Losjoon rasusele nahale

Valada klaasitäie keeva veega segu arnikast ja salveist (võtta neid üks supilusikatäis kumbagi). Lasta tõmmata pool tundi, kurnata ja lisada 30 ml viina. Saadud losioniga pühkida näonahka hommikuti ja õhtuti.

Juustele mõeldud losjoon

See vahend võitleb kõõma ja juuste rasususe vastu ning parandab nende kasvu.

Valada supilusikatäis kuivatatud arnikaõisi 100 g piiritusega. Lasta tõmmata nädal pimedas kohas. Enne kasutamist lahjendada veega: ühe osa segu kohta võtta 4 osa vedelikku, seejärel hõõruda peanahasse kaks korda nädalas.

Juuste väljalangemise vastu

Valmistage tinktuur supilusikatäiest kuivast arnikast 100 g alkoholi kohta. Võtke 1 osa tinktuuri ja lisage sellele 5 osa takja-, riitsinus- või maisiõli, segage. Kaks korda nädalas pool tundi enne pea pesemist hõõruge segu peanahasse. Regulaarsel kasutamisel kiireneb juuste kasv ja väljalangemine peatub.

Juuste loputusvahend

Valage supilusikatäis õisikuid 2 klaasi keeva veega, laske tõmmata, kuni segu muutub soojaks, seejärel kurnake ja loputage sellega juukseid, et anda neile tervem välimus. Efektiivne on kuuri kordamine 1–2 korda nädalas.

Venitusarmide vastu

Arnikal põhineva õli või salvi hõõrumine kõhunahka takistab venitusarmide teket raseduse ajal ja kui need juba on, vähendab nende ilmnemist.

Ravimit tuleb kanda 3–4 korda päevas.

Kortsude vastu

Et nahka värskendada ja anda sellele nooruslikum välimus, võite 1–2 korda nädalas näole kanda kodus valmistatud salvi. Selleks sulatage veevannil 25 g kookosõli, 20 g sheavõid ja 20 g mesilasvaha, tassike naistepunaõli ja arnikaõli, 2/3 tassi vett. Salvi pehmendamiseks lisage sellele teelusikatäis saialilleõli.

Eemaldage segu veevannilt, segage hoolikalt ja valage blenderisse. Enne kui mesilasvaha taheneb, alustage salvi madalal kiirusel vahustamist. Sellisest toorainete kogusest peaks saama umbes 300 g arnikaõli. Kui mass on segunenud, tõstke see klaaspurki. Kuid puhtal kujul on parem salvi mitte näole kanda. Parem segage tassis teelusikatäis salvi ühekordse annusega tavalisest näokreemist ja kandke see segu nahale.

Vastunäidustused

Arnikal põhinevate segude välispidisel kasutamisel on võimalikud allergilised reaktsioonid: punetus, lööve, sügelus, põletustunne. Sellistel juhtudel tuleb viivitamatult lõpetada vahendi kasutamine ja pöörduda arsti poole.

Tuleb arvestada, et arnika suukaudsel kasutamisel on võimalik kõhukinnisus. Lisaks on arnikaga ravimsegude sisetarbimine vastunäidustatud neile, kellel on suurenenud vere hüübivus, neid ei tohi juua rasedad, imetavad emad ja lapsed.

Arnikal põhinevaid preparaate ei tohi tarvitada kontrollimatult. Tuleb kindlasti konsulteerida raviarstiga ja rangelt järgida soovitatud annust ning ravi kestust. Neid ei tohi mingil juhul ületada! Vastasel juhul on võimalik mürgistus, mis väljendub suurenenud higistamises, tuikavas valus jalgades ja sääremarja lihaste krampides, õhupuuduses, külmavärinates, iivelduses, oksendamises, ebamugavustundes kõhus. Täiesti võimalik on südame-veresoonkonna tegevuse langus. Selliste sümptomite ilmnemisel tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole!

Arnika foto