Värskelt pressitud pirnimahl: kasulikud omadused ja vastunäidustused

Pirnimahl on jook samanimelistest mahlakatest ja maitsvatest viljadest. Juba Vana-Hiinas peeti pirne pikaealisuse sümboliks, Vana-Kreekas ülistati neid luuletustes ja määrati palaviku korral. Ka tänapäeval peetakse pirne ja nendest tehtud mahla väga kasulikeks ja isegi tervendavateks ning kasutatakse aktiivselt rahvameditsiinis ja kosmetoloogias. Vaatleme pirnimahla kasulikkust ja kahju üksikasjalikult.

Koostis ja kalorisisaldus

Pirnimahla koostis on väga rikas inimese organismile kasulike koostisosade poolest. Need on tanniinid ja lämmastikained, sahharoos ja glükoos, kiudained ja biotiin, katehhiinid ja pektiinid. Mineraalidest võib märkida järgmisi: vask ja mangaan, fluor, jood ja väävel, nikkel ja tsink, raud, kaalium ja kaltsium. Mineraalsete kasulike mikroelementide sisalduse poolest on pirn juhtpositsioonil kõigi puuviljade seas.

Pirnimahl ei ole ka ilma vitamiinideta: A, C, PP, P, K, E.

Pirnimahla kalorsus on 45,5 kcal 100 g kohta.

Kuidas on pirnimahl kasulik

Üldine kasu

Kuna pirnimahl on äärmiselt rikas kasulike komponentide poolest, on see väga kasulik ja avaldab positiivset mõju inimese organismile.

Pirnimahla kasulikkus:

• annab energiat ja elujõudu;
• puhastab organismi jääkainetest, toksiinidest ja kantserogeenidest;
• mõjub soodsalt seedetrakti tööle;
• normaliseerib südame-veresoonkonna tööd;
• on tõhusaks looduslikuks profülaktikaks erinevate sooleinfektsioonide vastu;
• aitab vähktõve ennetamisel ja selle vastu võitlemisel;
• stabiliseerib vererõhku;
• toetab kilpnäärme tervist;
• „jälgib“ kuseteede ja suguelundite normaalset tööd;
• tugevdab immuunsüsteemi ja aitab organismil võidelda viiruste ja bakteritega.

Naistele

E-vitamiini sisaldus pirnides muudab nendest tehtud mahla suurepäraseks vahendiks hormonaalse tasakaalu normaliseerimiseks ja kriitiliste päevade kulgemise leevendamiseks. Selles joogis sisalduv raua kõrge sisaldus leevendab hästi valu nendel päevadel. Selle regulaarne tarbimine aitab normaliseerida menstruaaltsüklit.

Meestele

Pirnimahla koostises oleva askorbiinhappe antiseptilised omadused aitavad võidelda kuseteede ja suguelundite põletikuliste protsessidega, millele mehed sageli alluvad. Pidev pirnide ja nendest tehtud mahla tarbimine tagab mehele sellise ebameeldiva haiguse nagu prostatiidi tõhusa profülaktika.

Raseduse ajal

Tänu oma sahharoosi- ja fruktoosisisaldusele stimuleerib pirnimahl suurepäraselt isu, mille kaotuse üle kurdavad naised sageli raseduse esimesel trimestril. Paar lonksu mahla suudab selle probleemi hõlpsasti lahendada.

Raseda naise jaoks on väga kasulik organismi ja immuunsüsteemi tugevdamine, selle vastupanuvõime suurendamine viirustele ja haigustekitajatele. Seda kõike annab pirnimahla regulaarne tarbimine.

Kui naine haigestub lapseootel olles grippi või ägedasse hingamisteede viirusinfektsiooni, on paljud tõhusad ravimid talle vastunäidustatud. Ka siin tuleb appi vitamiinirikas pirnimahl, mis toetab organismi haiguse ajal, lühendab paranemisaega ja ennetab retsidiive.

Imetamise ajal

Imetavatele emadele soovitavad arstid hoiduda pirnimahla liigsest tarbimisest. Põhjus on selles, et nagu iga puuvili, sisaldab pirn palju kiudaineid, mis võib vastsündinul põhjustada suurenenud gaaside moodustumist ja koolikuid.

Pärast arstiga konsulteerimist võib proovida mahla toidulauale lisada imetamise ajal, kuna nii ema kui ka tema laps vajavad piisavas koguses vitamiine. Tuleb jälgida lapse reaktsiooni pärast esimest mahla tarbimist. Kui ilmnevad lööbed või muud allergilised nähud, tekib kõhupuhitus või väljaheitehäire, siis ema peaks mahla joomisest loobuma.

Lastele

Pirn on üks puuviljadest, millega alustatakse imikute lisatoidu andmist. Pirnimahla võib toidulauale lisada pärast seda, kui lapse organism on õuntega harjunud.

Optimaalne vanus mahla esmakordseks proovimiseks on 6 kuud. Kui laps on allergik või põeb seedetrakti probleeme, on parem lükata pirnimahla proovimine edasi üheaastaseks saamiseni.

Esimestel kordadel tuleb lapsele anda keedetud veega segatud mahla vaid ühe teelusikatäie ulatuses. Aastaselt võib laps juba juua kuni 100 ml mahla päevas.

Mahla tuleb anda pool tundi enne sööki või söögikordade vahel. Et kaitsta hambavaari puuviljahapete kahjustuste eest, tuleb last kohe harjutada mahla joomist kõrre abil.

Kaalukaotuse ajal

Pirn on madala kalorsusega ja diureetilise toimega puuvili. See tähendab, et pirnimahla tarbimine ei ohusta liigsete kilogrammidega ja vabastab tursetest.

Pirnimahl annab pikaks ajaks täiskõhutunde. Pealegi on see väga magus, mida hindavad kõrgelt kehakaalu langetavad magusasõbrad, sest pärast seda ei teki kiusatust hellitada end kaloririkaste kommide või kookidega.

Kaalulangetamise ajal sobivad pirnid ja nendest valmistatud mahl suurepäraselt vahepalaks, sobivad hästi kokku teiste puuviljade ja marjadega ning hapupiimatoodetega. Näiteks võib süüa rasvavaba kohupiima ja juua klaasi pirnimahla või valmistada tervisliku puuviljasmuuti.

Pirnimahl meditsiinis

Pirnimahla kasutatakse selle kasulikkuse tõttu inimorganismile sageli erinevate haiguste komplekssel ravil.

1. Südame-veresoonkonnahaigustega inimestel normaliseerib pirnimahl südametegevust, tugevdab veresoonte seinu, parandab vereringet ja mõjub soodsalt vere koostisele.
2. Pirnimahl normaliseerib seedetrakti tööd ja parandab soolestiku peristaltikat.
3. Pirnide diureetilised omadused aitavad võidelda neerukivitõvega ning põletikuvastane omadus kaitseb lisaks põiepõletiku eest.
4. Fruktoos mõjub hästi kilpnäärme tööle.
5. Pektiinid eemaldavad kehast "halva" kolesterooli, mis takistab kolesterooli naastude teket.
6. Pirnimahla kõrge antioksüdantide sisaldus leevendab oluliselt mürgistuse sümptomeid. Eriti on pirnid tõestanud oma tõhusust seenemürgistuse tagajärgede neutraliseerimisel.
7. Inimestel, kes kannatavad mao, sapipõie ja maksa haiguste all, kõrvaldab pirnimahl valud, parandab enesetunnet ja vabastab kõrvetistest.
8. Selle kasuliku joogi rahustavad omadused tulevad kasuks depressiooni, stressi, närvivapustuste ja nendest tingitud unetuse korral.
9. Pirnimahl alandab suurepäraselt temperatuuri, mistõttu on see asendamatu palavikuga kaasnevate haiguste puhul.
10. Pirnimahl "lõdvestab" väljaheidet, mis aitab perioodilise kõhukinnisuse all kannatavaid inimesi. Kuid püsiva pikaajalise kõhukinnisuse korral ei soovita arstid seda probleemi mahlaga lahendada.
11. Pirnimahl parandab kapillaaride vereringet ja kapillaaride seinu. See tuleb väga kasuks võitluses bronhiidi ja teiste hingamisteede haigustega. Niiske ja kuiv köha kaovad kiiresti, lima eritub, astmahood ja õhupuudus leevenevad.
12. Fruktoosi ülekaal glükoosi suhtes muudab selle mahla kasulikuks suhkurtõve ja kõhunäärmehaiguste korral.
13. Mahl on näidustatud artroosi, artriidi, osteoporoosi, reuma põdevatele inimestele. See takistab kaltsiumi väljauhtumist luudest naistel menopausi ajal.
14. Puuvili parandab nägemist ja vähendab vanusega katarakti tekkeriski.
15. Lisaks parandab pirnimahl kudede regenereerimist, kiirendab haavade paranemist, vabastab peapööritusest, parandab isu, vähendab külmatundlikkust.

Pirnimahl pohmelli korral

Paljude eri riikide teadlaste uuringute kohaselt on pirnimahl tõhus vahend, mis leevendab pohmelli all kannatavate inimeste seisundit.

Mahla tuleb tarbida mitte siis, kui ebameeldivad sümptomid on juba täielikult avaldunud, vaid eelnevalt, st enne kavandatud alkoholi tarbimist. Piisab ühest klaasitäiest mahlast. Sellel on "maagiline" omadus vähendada alkoholisisaldust veres.

Mahla tarbimise tulemus on kõige selgemini märgatav tähelepanu kontsentratsiooni suurenemises. Seda märkisid katseisikud kõigepealt. Nad suutsid kergemini keskenduda ja mõtteid koguda.

Teadlased ei saa täpselt öelda, kuidas ja miks pirnimahl alkoholile nii mõjub. Seni on teadus suutnud vaid kindlaks teha, et see on kuidagi seotud mõjuga ensüümidele ja alkoholi lõhustavate ensüümide tootmisele.

Uuringud viidi läbi ühe pirnisordiga – Korea pirnidega (sarnane nendega on Hiina liik). Kuid arvatakse, et see kehtib iga sordi mahla kohta.

Kahju ja vastunäidustused

Kuigi pirnimahl on väga kasulik, võib selle liigne tarbimine kehale kahju tuua. Liigsest joogikogusest võivad tekkida allergilised reaktsioonid, tugev kõhulahtisus, sest pirnide kiudained lahtistavad tugevalt väljaheidet. Lisaks võib tekkida gaaside moodustumine, puhitus ja kõhuvalu.

Pirnimahla tarbimise vastunäidustused:

• krooniline kõhukinnisus;
• kalduvus kõhulahtisusele;
• krooniline gastriit või maohaavand;
• kõrge vanus;
• alla 6 kuu vanused lapsed;
• allergia ja individuaalne talumatus;
• ärritatud soole sündroom.

Pirnimahl kosmetoloogias

Pirnimahla kasulikud omadused võimaldavad säilitada naha nooruslikkust, tugevdada juukseid ja küüsi. See on regulaarsel seespidisel tarbimisel väga märgatav. Kuid mahla kasutamine on leidnud oma koha ka välispidisel rakendusel erinevates näonahamaskides.

Mahla segatakse ja kantakse näonahale:

• hapukoore ja mandliõliga küpsele nahale;
• munavalgega nähtavate kortsude korral;
• sidrunimahlaga pigmentlaikude heledamaks muutmiseks;
• hapupiimatoodetega liigse rasuse naha korral;
• mee ja greibimahlaga liiga kuivale nahale;
• sibula ja piimaga põletike ja löövete korral;
• pähkliõli, nisujahu ja sidruniga väsinud ja ebatervisliku jumega näonaha korral.

Juba pärast pirnimaski esmakordset kasutamist on efekt märgatav. Selliseid protseduure tuleb teha 2–3 korda nädalas kuu jooksul. Vajadusel võib kuuri korrata pärast kuu aega kestvat pausi.

Kuidas teha pirnimahla: retseptid

100% loodusliku ja tervisliku mahla ise valmistamine kodus pole mingi probleem. Esmalt tuleb puuviljad põhjalikult pesta. Supermarketites müüdavaid pirne töödeldakse sageli kemikaalidega, hõõrutakse vahaga ja need on lihtsalt määrdunud. Seejärel tuleb pestud ja kuivatatud pirnid koorida ja lõigata keskmisteks kuubikuteks, eemaldades südamiku koos seemnetega.

Klassikaline mahla retsept

Pirniviilud lasta läbi hakklihamasina. Saadud püree pigistada läbi marli ja valada emailnõusse. Selles etapis võib mahla maitsestada vastavalt soovile. Tuleb meeles pidada, et pirnimahl on iseenesest piisavalt magus. Parem on mitte kasutada suhkrut, soovitav on eelistada mett. Mahla tuleb keskmisel kuumusel keeta umbes 15 minutit ja seejärel valada steriliseeritud purkidesse või pudelitesse ning sulgeda.

Retsept mahlakeetjas

Tuleb lisada vesi mahlakeetja spetsiaalsesse sektsiooni, panna sinna pirnikuubikud ja katta kaanega, lülitada sisse. Selline mahla valmistamise protsess võtab olenevalt pirnide pehmusest 20 kuni 60 minutit. Konserveeritakse sarnaselt eelmise retseptiga.

Õunaga

Õuna-pirnimahla valmistatakse klassikalise pirnimahla retsepti järgi. Õunad peenestatakse samamoodi läbi hakklihamasina, pigistatakse läbi marli ja keedetakse koos pirnidega potis. "Standardne" proportsioon on 2 kg õunu 1 kg pirnide kohta, kuid kõike võib võtta ainult maitse järgi. "Keskmine" suhkru kogus sellise mahla jaoks on 50 g 1 kg puuviljade kohta.

Pihlakaga

Pirnimahl musta arooniaga eristub eriti peene ja elegantse maitsega, sellel on tume küllastunud värv, mis visuaalselt meenutab veini.

Koostisosad: 1 kg pirnide kohta tuleb võtta 1 kg arooniat ja 250 g peeti, 250 g suhkrut.

Kõik puu- ja köögiviljad valmistatakse ühtemoodi: pestakse, puhastatakse, eemaldatakse seemned, lõigatakse kuubikuteks. Seejärel lastakse need läbi mahlapressi või hakklihamasina ja marli. Segatakse ja pannakse tulele, keedetakse 5–7 minutit, seejärel valatakse anumatesse. Purgid või pudelid mähitakse. Soojas kohas peavad need seisma kuni täieliku jahtumiseni, seejärel saab need viia püsivasse hoiukohta (näiteks keldrisse).

Kurgiga

Koostisosad:

• 1 kg pirne;
• 1 kg kurke;
• 100 g ingverijuurt;
• 5 ingverivart.

Puu- ja köögiviljad valmistatakse nagu tavaliselt. Seejärel kasutatakse mahlapressi või hakklihamasinat. Sellist mahla ei keedeta, vaid valatakse kohe purkidesse. Seda ei ole vaja konserveerida, see on mõeldud kiireks tarbimiseks ega saa kaua säilida. Purgid ja pudelid lihtsalt suletakse tihedalt ja pannakse külmikusse, kus need võivad seista kuni kaks nädalat.

Kuidas valida pirne mahla jaoks

Mahla valmistamiseks sobivad kõik pirnisordid. Kuid kõige aromaatsem ja maitsvam jook saadakse tiheda viljaliha ja õhukese koorega viljadest.

Tuleb meeles pidada, et 1 liitri mahla valmistamiseks kulub umbes 2 kg keskmise suurusega vilju.

Kuidas säilitada pirnimahla

Selleks, et tervislik ja looduslik ise valmistatud pirnimahl hästi säiliks, steriliseeritakse ja suletakse see kuumalt. Pastöriseerida tuleb vähemalt 15–20 minutit.

Mahla võib säilitada nii purkides kui pudelites. Purgid tuleb eelnevalt kindlasti steriliseerida, pudelite kaaned tihendada parafiini või vahaga. Kuivas ja jahedas kohas selline konserv seisab kergesti terve talve. Usaldusväärsuse ja säilivuse parandamiseks suletakse pirnimahla sageli mitte puhtal kujul, vaid koos teiste puuviljade ja marjade nektarite lisamisega.

Võib teha pirnimahla ka lühiajaliseks säilitamiseks, lihtsalt sulgedes purgid tihedalt kaanega. Nii seisavad need külmikus kuni kaks nädalat.

Kuidas teha pirnimahlast veini

Selleks, et pirnimahlast veini teha, peab see käärima. Võib kasutada hapnenud mahla. Parem, kui see on viljalihaga. Võib mahale lisada natuke pirnipüreed.

Tuleb lisada suhkrut ja mõned rosinamarjad või värskeid pesemata viinamarju. See on vajalik käärimisprotsessi aktiveerimiseks. Mahl lisanditega kaetakse marliga, et sinna ei satuks kärbsed ja praht.

Kaks-kolm päeva peab mahl seisma soojas kohas. Seda segatakse perioodiliselt, lükates vahu ja kääritatud marjad põhja. Vaht hakkab aktiivselt moodustuma (sihisemiseni) – see on hea märk, et protsess kulgeb õigesti ja aktiivselt. Kui ei segata ega lükata mähku vedelikku, võib veinitoorik hapuks minna.

Mõne päeva pärast filtreeritakse mahl läbi marli või peene sõela ja valatakse veininõusse. Sellesse tuleb kindlasti jätta umbes veerand tühja ruumi, et oleks kohta suhkru lisamiseks, vahu tekkeks ja süsihappegaasi väljumiseks.

Kui mahl tundub liiga hägune – pole midagi hullu. See ei pea tingimata läbipaistev olema. Kõik sõltub pirnisordist ja lisanditest. Käärimisnõule tuleb paigaldada kork vesilukuga. Kuid seda ei pea tingimata ostma, võib lihtsalt panna meditsiinilise kinda ja teha ühte sõrme nõelaga augu. Kinda alus tuleb kinnitada tihedalt kummipaelte või nööriga pudelikaela külge. Ei tohi jääda ühtegi auku ega tühimikku, välja arvatud tehtud auk.

Nüüd tuleb pudel viia pimedasse kohta, mille temperatuur on 18–26 kraadi Celsiuse järgi, ja jätta sinna üheks kuni kaheks kuuks. Viie päeva pärast tuleb lisada 1 kg suhkrut. Selleks tuleb eemaldada vesilukk, valada läbi torukeste umbes pool liitrit mahla ja lahustada selles suhkur. See siirup tuleb valada tagasi pudelisse.

Viie päeva pärast tuleb lisada veel 1 kg suhkrut. Rohkem pole veiniga vaja midagi teha, ainult oodata. Mõnikord käärib vein väga kaua – umbes kaks kuud. Sellisel juhul tuleb umbes 50 päeva möödudes vein teise nõusse ümber valada, eraldades see settest, sulgeda vesilukuga ja jätta "valmima". See päästab võimalikust mõrkjast maitsest.

Märk sellest, et vein on käärimise lõpetanud, on tühjaks tõmbunud kinnas või mullide puudumine vesilukus. Selles etapis tuleb võtta proov ja lisada suhkrut maitse järgi või alkoholi (viina), et saada kangendatud vein. Seejärel soovitatakse see jätta kuueks kuuks seisma, filtreerides iga kuu.

Valmis pirnivein võib säilida tihedalt suletud pudelites umbes kolm aastat standardse kangusega 10–12%. Kui lisati alkoholi, siis säilivusaeg pikeneb.

Tähtis! Selleks, et vein ei rikneks, kääriks ja säiliks normaalselt, ei hapuks ega tekiks lima, on vaja happesust. Selleks tuleb virde ettevalmistamise esimesel etapil, kui lisatakse marju, lisada sidrunhapet või valada sisse sidrunimahla. Kogus sõltub maitse-eelistustest ja pirnimahla magususest.

Kuidas valida poest ostetud pirnimahla

Poeriiulid on täis pakke ja pudeleid erinevate mahlade ja nektaritega. Kuid kas neid võib juua? Ja kas need on sama kasulikud kui ise valmistatud? Kuidas valida kvaliteetset ja looduslikku jooki?

Looduslik võib olla mahl, mis on valmistatud konkreetses piirkonnas kasvavatest puuviljadest. See tähendab, et pirnimahl võib teoreetiliselt olla looduslik, kuna need puuviljad kasvavad Venemaal kõikjal. Seejärel tuleb pöörata tähelepanu tootmiskuupäevale. See peaks vastama saagikoristusperioodile. Kui kuupäev on mullune või veel vanem, siis on selline mahl selgelt valmistatud kontsentraadist, millele on lisatud suhkrut ja vett.

Kontsentraat iseenesest pole hirmutav, see on ju paksendatud naturaalne mahl. Aga tootja on kohustatud märkima, mitu protsenti mahla on selle taastatud joogi koguhulgas. Ja kui see arv puudub pakendilt, võib julgelt eeldada, et ebaaus tootja varjab väikest kogust naturaalset mahla, rikkudes GOST-i. Võidakse isegi mitte märkida koostises vett, mis on võimatu, kui mahl on taastatud.

Nektaar on mahl, mis on segatud vee ja suhkruga. Sellises joogis on puuviljaosa kõige väiksem. Tuleb pöörata tähelepanu puuviljaosa mahule nektaris: see ei tohi olla väiksem kui õigusaktidega kehtestatud. Pirnide puhul on see 50%.

Koostist uurides on oluline meeles pidada, et lõhna- ja maitseained, värvained, säilitusained ja magusained on keelatud. Hea tootja etikett peaks sisaldama koostist, toiteväärtust, kalorisisaldust, säilivusaega ja -tingimusi, tootja nime ja kontakte ning dokumenti, mille alusel mahl on toodetud. Tähis UHT tähendab, et mahla on termiliselt töödeldud, mis pikendab säilivusaega, kuid “tapab” osa kasulikest ainetest.

Kui klaaspudelis mahl on säilitatud otsese päikesevalguse käes, rikneb see kiiremini, kui etiketil märgitud.

Avatud mahla võib külmkapis hoida ühest päevast kolmeni.

Huvitavad faktid pirnide kohta

1. Pirnide kodumaa on Lõuna-Aasia.
2. Ameerika “tutvus” pirnidega alles 400 aastat tagasi.
3. Vanasti olid pirnid jumalatele ohvrianniks.
4. Vanasti päästeti pirnidega merehaigusest pikkade merereiside ajal. Väike tükk pirni lihtsalt imeti suus ja iivelduse ilmingud kadusid.
5. Pirn kuulub samasse taimede sugukonda kui õunapuu, roosid ja kibuvits.
6. Vana-Hiinas peeti pirne surematuse sümboliks, sest see puu on väga tugev. Katkise pirni leidmine oli väga halb märk. Ja kui inimene ise selle vabatahtlikult murdis, kirjutas ta iseendale surmaotsusele alla.
7. Pirnipuit on erakordselt tugev. Sellest tehti joonlaudu ja muid mõõteriistu, sest sellisest materjalist need ei deformeerunud. Sellisest puust mööbel peab vastu sajandeid ja säilitab oma esialgse välimuse. Tänapäeval tehakse pirnipuidust ka nõusid, mis ei erine kasutamisel keraamilistest või klaasnõudest ning neid võib samuti nõudepesumasinas pesta. Tõsi, erinevus on – need on palju tugevamad.
8. Samad hiinlased uskusid, et pirnist osa andmine toob kaasa lahkumineku.
9. Enne kui Kolumbus tubaka tõi, proovisid inimesed suitsetada teisi taimi, millest üks oli pirnilehed.
10. Pirnipuu on väga kapriisne. Seetõttu mõtlesid aednikud välja sellise nipi: nad poogind pirni pihlaka peale. Pihlakas on väga lihtne hooldada ja tagasihoidlik taim. Nii kasvavad viljad pihlakal, kuid muutuvad kokkutõmbavamaks.
11. Lehhed pirnipuu okstel ei paikne juhuslikult, vaid ranges järjekorras, üksteisest võrdsel kaugusel ja sama nurga all 135 kraadi. Nii saab puu maksimaalse päikesevalguse.
12. Värskeid pirne saab hoida kuni aasta. Selleks tuleb valida ainult terved viljad ja panna need ühte kihti pimedasse kohta, mille temperatuur ei ületa 0 kraadi Celsiuse järgi.
13. Pirniallergia all kannatavad kõige sagedamini inimesed, kellel on individuaalne talumatus lepa ja kase õietolmu suhtes.
14. Kokku on üle 3 000 pirnisordi.
15. Vanas-Venemaal kasutati sõna "pirn" asemel sõna "dulja". Ja vene kirjutistes esineb sõnavorm "hruša".
16. Peamine pirnitootja on Hiina.
17. Šveitsis valmistatakse pirnidest väga kontsentreeritud magusat siirupit, mida nimetatakse "pirnimeeks".
18. Ja Itaalias on olemas pirnisinep – see on sinep, millele on lisatud puuvilju, sealhulgas pirne.
19. Pirnipuit on ka materjaliks reljeefsetele laudadele, millega tehakse nikerdatud piparkooke.
20. Maailma suurim pirn kasvatati Jaapanis. Selle kaal oli umbes 3 kg.

Pirnimahla foto