Saialill: raviomadused ja vastunäidustused

Rahvasuus nimetatakse seda taime „saialilleks“, seda kasvatatakse peenardel ja lilleaedades, peaaegu terve hooaja kaunistades õuesid oma ereda õitsemisega. Saialill pole lihtsalt ilus lill, vaid universaalne ravimtaim, mis aitab toime tulla kümnete erinevate haigustega. Raviomadused on teaduslikult kinnitatud, mistõttu on saialill kantud erinevate riikide farmakopöadesse.

Keemiline koostis

Saialill on üks nõutumaid ravimtaimi, seda saab osta igast apteegist. Pealegi kasvatavad paljud seda ise, sest tegemist on universaalse vahendiga, mida saab kasutada nii raviks kui ka erinevate haiguste ennetamiseks. Taim on hindamatu väärtusega tänu oma rikkalikule keemilisele koostisele. Et teada saada, kui kasulik see rohi on, tasub uurida selle keemilist koostist.

1. Flavonoidid on taimsed looduslikud komponendid, millel on spasmolüütiline, haavu parandav, diureetiline ja antioksüdantne toime. Need tugevdavad immuunsüsteemi ja omavad viirusvastast efektiivsust.
2. Karotenoidid on taimsed looduslikud pigmendid, mis värvivad õisikud erkoranžiks. Sama aine sisaldub porgandis ja kõrvitsas. Karotenoidid neutraliseerivad vabade radikaalide toimet. Nende kõige väärtuslikumad liigid on saialilles kõrge kontsentratsiooniga – see on provitamiin A.
3. Eeterlikud õlid sisalduvad samuti saialilles, need on efektiivsed patogeensete mikroorganismide vastu ning on ka võimsad stimulaatorid, mis ergutavad keha taastumisprotsesse aktiveerima.
4. Triterpenoidid on taimsed ained, mille koostisesse kuuluvad happed, need aitavad podagra korral, omavad põletikuvastast toimet, mõjutavad närvilöökide juhtivust, puhastavad pikaajaliselt veresooni ja alandavad kolesteroolitaset.
5. Steriinid on inimhormoonide analoogid, steroidained. Nad lahustavad kolesterooli, toetavad maksa ja reproduktiivsüsteemi tervist.
6. Salitsüülhape on orgaaniline ühend, millel on antiseptiline, põletikuvastane, valuvaigistav ja reumavastane toime.
7. Kumariinid on aktiivsed ained, mis peatavad kasvajate kasvu, blokeerivad viiruste ja bakterite arengut ning stimuleerivad immuunsüsteemi.
8. Luteiin on orgaaniline pigment, mis toetab silmade tervist ja normaliseerib närvisüsteemi toimimist.

Need pole kaugeltki kõik aktiivsed ained, mis esinevad saialille õisikutes. Samuti on selles imelises taimes leitud järgmisi komponente:

1. Tsink – oluline naha ja juuste tervisele ning immuunsuse tõstmisele.
2. Kaalium ja magneesium – vee-soolatasakaalu, südame ja närvisüsteemi toetamiseks.
3. Raud ja kaltsium – luu-lihaskonna terviseks ja normaalseks vereloomeks.
4. Vask – vereloomeks, hormonaalse tasakaalu ja põletikuliste protsesside kõrvaldamiseks.
5. Seleen – vähi ennetamiseks, ebatüüpiliste rakkude kasvu ja arengu peatamiseks ning endokriin- ja reproduktiivsüsteemi normaalseks toimimiseks.
6. Molübdeen – tervete hammaste, kaunite juuste ja küünte jaoks ning infektsioonide vastu.

Saialille varred ja lehed pole samuti kasutud, kuid neid kasutatakse rahvameditsiinis kordades harvem. Need sisaldavad vaike ja eetreid, tänu millele saab taime kasutada antibakteriaalse vahendina ja parkainete allikana. Suurt väärtust omavad selle taime seemned – need sisaldavad suures koguses rasvu ja neid kasutatakse ravivate omadustega õli tootmiseks.

Välimus ja kasvukoht

Saialill on rohtsete taimede perekond, nii mitme- kui üheaastased. See perekond kuulub korvõieliste sugukonda ja seetõttu on sarnased botaanilised omadused. Saialill on kogu maailmas ametlikult tunnustatud ravimtaimena, seetõttu kasutavad seda sageli ravimifirmad preparaatide tootmiseks.

Selle taime botaanilised omadused:

• kõrgus – 30–70 cm;
• rohelised karvased lehed;
• juurmiste lehtede rosett;
• tipmised õisikud, korvikesed;
• tilgakujulised või ovaalsed lehed;
• õite värvus – heledast kollasest kuni erksa oranži toonini.

Saialill paljuneb seemnete ja vegetatiivsete meetoditega, kuid kõige lihtsam on seda kasvatada just külvi teel. Idanemispotentsiaal säilib seemnetes piisavalt kaua – kuni kolm aastat. Lisaks paljuneb saialill aktiivselt isekülvi teel, seetõttu peaksid need, kes seda oma maatükil kasvatavad, jälgima seemnete valmimist ja need õigeaegselt eemaldama.

Saialill on levinud peamiselt Euraasias, suurim arv sorte kasvab ja neid kultiveeritakse mandri Euroopa osas. See on väga vastupidav ja tagasihoidlik taim. Lõunapoolsetes piirkondades võib selle taime õitsemist jälgida isegi kuni külmadeni. Saialillel on silmapaistvad dekoratiivsed omadused, mistõttu kasutatakse seda maastikukujunduses. See lill on tuntud oma pika õitsemisaja poolest, seega võib see kaunistada lillepeenraid ja -aedu kogu hooaja vältel.

Liigid

Erinevatel andmetel on saialille perekonnas 12–20 liiki. Mõned liigid on haruldased ja neil pole selgeid botaanilisi tunnuseid, mistõttu on klassifitseerijatel probleeme nende taimede identifitseerimisega. Kuid tänaseks on kõige levinumateks ja kõikjal esinevateks variantideks tunnistatud kolm liiki.

1. Aed-saialill on kõige populaarsem liik, mida kasutatakse ravimisel ja kasvatatakse ilutaimena. Seda kultiveeritakse tööstuslikus mastaabis. Seda lille kasvatatakse farmaatsiaettevõtetele piirkondades, kus on hea keskkond ja madal kiirgustase.
2. Põld-saialill on metsik liik, millel on samad raviomadused kui eelmisel liigil. Sellel taimel on väiksemad õied ja ta ulatub kõrguselt maksimaalselt 40–50 cm-ni.
3. Kolmas liik on terve rühm alamliike ja kõikvõimalikke hübriidsorte, mis on loodud dekoratiivsetel eesmärkidel, kuid mida kasutatakse ka rahvameditsiinis.

Aed-saialill on aktiivsete komponentide kontsentratsiooni poolest liider, mis mõjub positiivselt inimese tervisele. Seda saab kasvatada kodustes tingimustes aiamaal. Et tooraine oleks keskkonnasõbralik ja kahjutu, tuleb lilled istutada autoteedest eemale ja mitte kasutada mürgiseid keemilisi väetisi. Ilma nendetagi kasvab saialill hästi ja õitseb rikkalikult, peamine on valida hea päikeseline koht ja tagada taime regulaarne kastmine.

Kogumine ja säilitamine

Neile, kellel pole võimalust ise ravimtoorainet koguda ja valmistada, müüakse igas apteegis valmis, juba kuivatatud saialille – paberkottides või pakendatuna. Kuid kui on soov ise toorainet varuda, tuleb järgida järgmisi reegleid.

1. Valida kogumiseks keskkonnasõbralik koht, kus puuduvad mürgiseid heitmeid eraldavad tehased ja ettevõtted.
2. Lõigata ainult õisikud, ja seda enne seemnete moodustumist.
3. Ideaalne kogumisaeg on varahommik, kui kaste on just kuivanud.
4. Ärge koguge saialille pärast vihma või rohket kastmist.

Õied tuleb ettevaatlikult lõigata teravate aianääpidega ja panna kasti või korvi. Kodus laotada puhas riie ja sellel kuivatada õied loomulikul viisil 5–7 päeva. Kui õied on täielikult kuivanud, panna need kottidesse või karpidesse hoiustamiseks. Toorainet võib hoida klaaspurkides. Soovitatav kasutusaeg on 1 aasta, kuid kõige kauem võib taimset toorainet säilitada 2 aastat.

Saialille raviomadused

Aed-saialill on võimas ravim, mida saab kasutada erinevate terviseprobleemide korral. Selle kasulikud omadused on nii mitmekesised, et neid saab kasutada väga erinevate haiguste puhul. Siin on üldine loetelu raviomadustest:

• immuunmoduleeriv;
• antibakteriaalne;
• seenevastane;
• bakteritsiidne;
• viirusevastane;
• põletikuvastane;
• rahustav;
• spasmolüütiline;
• valuvaigistav;
• kasvajavastane;
• antikoagulantne;
• köhavastane;
• rögaeritust soodustav;
• krambivastane;
• diureetiline;
• higistamist soodustav;
• palavikku alandav;
• tooniseeriv.

Peale selle võib saialill mõjutada inimese organismi erinevalt sõltuvalt soost, füsioloogilisest seisundist ja vanusest. Seetõttu tuleb teada, mille poolest on saialill kasulik meestele ja naistele, kuidas see võib mõjutada laste tervist ning mis head on selles taimes rasedatele ja imetavatele.

Naistele

Saialill on kasulik naiste tervisele, see suudab normaliseerida hormonaalset tasakaalu ja aidata toime tulla mitmete reproduktiivsüsteemi organite haigustega. Taim sisaldab taimseid hormoone, mis mõjuvad soodsalt reproduktiivsüsteemi talitlusele. See aitab toime tulla kandidoosi, munasarjapõletike ja kuseteede suguelundkonna infektsioonidega.

Saialill on efektiivne hormonaalse tasakaalu häirete korral, mis põhjustavad menstruaaltsükli häireid. Seda taime saab kasutada ka naha ja juuste hooldamiseks, see aitab lahendada enamiku probleeme, mis halvendavad välimust.

Meestele

Ka mehed saavad hinnata selle taime kasulikke omadusi. Saialill aitab meeste reproduktiivsüsteemi nakkushaiguste korral, tugevdab immuunsüsteemi ja kaitseb enamiku levinud vähivormide eest, mida esineb meessoo esindajatel. Kuid oluline on meeles pidada, et pikaajaline saialille tarbimine võib meestele kahjulik olla, kuna see sisaldab fütormoone, mis on struktuurilt ja valemilt identsed naissuguhormoonidega.

Raseduse ajal

Arstid ei soovita saialille kasutada ravimiseks raseduse ajal. Kuid see keeld kehtib ainult sellel taimel põhinevate vahendite suukaudsel manustamisel. Vajadusel võib kasutada tõmmiseid ja salve välispidiselt, kuristamiseks ja suuõõne probleemide raviks.

Saialille võivad rasedad naised kasutada naha ilu ja tervise säilitamiseks. Sageli tekivad hormonaalsete häirete tõttu nahale vistrikud ja pigmentatsioon. Tugevatoimelise keemilise kosmeetika kasutamine võib kahjustada, kuid väike kogus taimseid aineid, mis satub organismi läbi naha, on kindlasti ohutu. Seetõttu pole põhjust muretseda.

Imetamise ajal

Arstid ei keela saialille kasutamist rinnaga toitmise perioodil. See taim põhjustab väga harva allergilisi reaktsioone, kuid siiski ei soovitata seda suu kaudu võtta. Kui on vaja taimset materjali seespidiselt kasutada, tuleb ajutiselt rinnaga toitmine lõpetada. Välispidisel kasutamisel pole vaja toitmist katkestada. Siin on, mille poolest on saialill kasulik imetavatele naistele:

• aitab nahahaiguste korral;
• toetab piimanäärmete tervist (kasutatakse kompresside jaoks);
• tuleb toime külmetushaigustega (kuristamiseks, inhalatsioonideks);
• valuvaigistav (kompresside kujul).

Saialille võib seespidiselt kasutada põletikuliste protsesside, hormonaalsete häirete korral ning ka vajadusel erinevate sünnitusjärgsete probleemide raviks.

Lastele

Saialill on üks väheseid taimi, mida võib kasutada lastele alates sünnist. Kuid esimesed paar aastat on lubatud seda taime kasutada ainult välispidiselt, nahahaiguste raviks. Taim tuleb tõhusalt toime erinevate dermatiitidega lastel, seda kasutatakse komplekssetes segudes laste vannide jaoks. Pediaatrias kasutatakse järgmisi saialille omadusi:

• põletikuvastane;
• antiseptiline;
• taastav;
• kuivatav;
• allergiavastane.

Saialill aitab toime tulla kõige levinuma lasteprobleemiga – higilööbega. Kui muud vahendid on keelatud, võib seda taime kasutada ravimvannide valmistamiseks. Pärast protseduuri muutub laps rahulikumaks, lööve väheneb, sügelus kaob. Saialilles leiduvate eeterlike õlide aurude sissehingamise tulemusel normaliseeruvad uni ja isu.

Kaalukaotuse ajal

Saialille võivad kasutada ka need, kes soovivad kaalust alla võtta tervist kahjustamata. See taim aitab normaliseerida ainevahetusprotsesside kiirust, puhastada organismi jääkainetest ja toksiinidest. Saialill stimuleerib tõhusalt kõigi tüüpi seedeensüümide tootmist, aidates seega normaliseerida isu ja luua toitumiskava. Kaalu langetamisel kasutatakse saialille seespidiselt teena. Samuti võib seda taime kombineerida teiste ürtidega, mis võimendavad kaalukaotuse efekti.

Saialill rahvameditsiinis

Rahvameditsiinis on kümneid viise saialille kasutamiseks. Iga konkreetse diagnoosi puhul erineb ravimi retsept, võtmise viis, annus ja ravi kestus. Oluline on teada, kuidas seda taime igal konkreetsel juhul õigesti kasutada, et sellest maksimaalset kasu saada.

Diabeedi korral

Arvukad uuringud on kinnitanud, et saialill on tõhus suhkurtõve ravis. Muidugi ei saa taime abil täielikult välja ravida, kuid see taim aitab vähendada tüsistuste tekke riske, kaitseb organismi hüpoglükeemia ja hüperglükeemia eest, puhastab veresooni ja stimuleerib ainevahetusprotsesse. Diabeetikutel soovitatakse võtta 2 korda päevas teed saialilleõitest. Kui vastunäidustusi pole, võib seda ravimit kasutada 2 kuu jooksul, seejärel teha sama pikk paus ja korrata.

Tee keedetakse vahetult enne kasutamist. Tuleb võtta mittetäielik teelusikatäis kuivanud saialille õisikuid, valada peale tassike keeva vee ja lasta 5–7 minutit kaanega seista. Seejärel võib joogi kohe kurnata ja juua, lisades sellisele teele suhkruasendajaid või fruktoosisiirupit.

Pankreatiidi korral

Saialill on kasulik pankreatiidi korral kolmel põhjusel. See peatab põletikulised protsessid, kõrvaldab bakteriaalse mikrofloora, normaliseerib kõhunäärmeensüümide tootmist. Kuid saialille on keelatud kasutada ägenemise perioodil, kui kõhunääre toodab ka ilma stimulatsioonita liiga suures koguses seedeensüüme.

Pankreatiidi korral põletiku kõrvaldamiseks tuleb võtta saialilletõmmist 3 korda päevas 3 nädala jooksul. See tuleb keeta vahetult enne tarbimist. Kui tõmmis on soe, tuleb see kurnata ja juua ning 15 minuti pärast süüa. Tõmmis tuleb valmistada 1 teelusikatäiest õisikutest ja tassist keevast veest.

Gastriidi korral

Gastriidi korral saab saialille kasutada normaalse seedimise taastamiseks, põletikuliste protsesside ja tüsistuste arengu ennetamiseks. Hüpohappe gastriidi korral kasutatakse alkohoolset tinktuuri – seda tuleb võtta ½ teelusikatäit enne iga söögikorda. Ei pea muretsema selle pärast, et ravim on alkoholipõhine – sellises annuses ei mõjuta etanool võimet juhtida sõidukit ega täita ülesandeid, mis nõuavad suurenenud keskendumisvõimet.

Suurenenud happesusega gastriidi korral on parem juua teed või vesitõmmist. Teed saab valmistada vahetult enne sööki ja juua kohe, kui see on tõmbunud (3–5 minutit). Tõmmis on parem valmistada ette – keeta 250 ml keevas vees 1 supilusikatäis rohtu ja lasta tõmmata 2 tundi, juua 50 ml kaupa.

Soolestikule

Soole peristaltika häirete, põletiku, düsbioosi korral on soovitatav süüa kaerahelbeputru, mis on keedetud kuumas saialilletõmmises või -keetises. Kui süüa sellist rooga hommikusöögiks iga päev 2 nädala jooksul, saab kiiresti ja tõhusalt toime põletikulise protsessiga, normaliseerida soole motoorse funktsiooni ja viia mikrofloora normi.

Samuti võib raviks kasutada tõmmist. Soolekasvajate korral manustatakse seda igapäevase klistiiri kujul. Teiste haiguste puhul, millega kaasneb äge põletikuline protsess, kasutatakse soole limaskesta taastamiseks veetõmmist suu kaudu. Seda võetakse enne sööki 10–15 minutit enne 50 ml kaupa. Ravimi valmistamine on väga lihtne – tuleb valada 20 g rohtu 1 l keeva veega ja lasta seista 2 tundi.

Kõhukinnisuse korral

Kroonilist kõhukinnisust saab ravida saialilletinktuuri suukaudse võtmisega tühja kõhuga. Hommikuti tuleb lahustada 1 supilusikatäis vahendit 1 klaasis vees ja juua 30 minutit enne sööki. Kõhukinnisuse korral võib kasutada ka saialilleõli, võttes 1 teelusikatäit 2 korda päevas. Peaasi – ravi ajal järgida dieeti, tarbida rohkelt köögi- ja teravilju, loobuda kiirtoidust, rasvasest ja vürtsikast toidust.

Podagra korral

Podagra korral kasutatakse saialille tugeva orgaaniliste hapete ja komponentide allikana, mis on võimelised lagundama kusihappe soolade kristalle. Kõige tõhusam on välise kasutamise kombineerimine suukaudse tarbimisega. Podagra korral on alkohoolse tinktuuri suukaudne kasutamine rangelt vastunäidustatud, seetõttu kasutatakse keetist ja tõmmist. Vaja on võtta kuu jooksul 100 ml keetist või tõmmist 2 korda ööpäevas ning väliselt kasutada alkohoolset tinktuuri kompressideks.

Koliidi korral

Soolepõletiku korral kasutatakse taime antiseptilist, antibakteriaalset ja põletikuvastast potentsiaali. Saialille saab kasutada kahel viisil.

1. Ägedas staadiumis jooge saialille teed 1 tass 3–4 korda päevas 3–5 päeva jooksul.
2. Kui põletikuline protsess veidi vaibub, tehke klistiiri keedusega. 2 supilusikatäie tooraine kohta võtke 100 ml vett ja keetke 15 minutit.

Kroonilise koliidi korral soovitatakse kasutada saialilletinktuuri pikkade kuuridena 4–6 nädalat, juua 20 tilka enne iga söögikorda.

Maksale

Maksahaiguste korral stimuleerib saialill selle elundi verevarustust ja kõrvaldab põletikulise protsessi viirushepatiidi korral. Seda tuleb kasutada pikkade kuuridena, 3–4 kuud. Esimesel kuul võib kasutada saialilleleotist 1 supilusikatäis 3–4 korda päevas. Seejärel 1,5–2 kuuks vähendage annust 2 korda ja jooge 1 supilusikatäis 2 korda päevas, kolmandal või neljandal kuul jätke ainult üks annus päevas.

Hemorroidide korral

Hemroidi korral leevendab saialill põletikku, vähendab sõlmede suurust ja kaitseb tüsistuste eest. Neid kolme retsepti saab kasutada.

1. Valmistage suposiidid 50 g searasvast, 2 supilusikatäiest saialillest ja 20 g kookosõlist. Keetke kõiki koostisosi madalal kuumusel 15 minutit, kurnake ja valage vormidesse, kasutades toidukilet või kummikindaid.
2. Pruulige leotis, kurnake läbi marli. Kasutage pressjääki kompressides. Korrake protseduuri 2 korda päevas.
3. Määrige hemorroidisõlmi 2 korda päevas saialilleõliga.

Samuti on kasulik kombineerida välist kasutamist ürditee joomisega. Jooge 1 tass 2 korda päevas.

Koletsüstiidi korral

Saialill sisaldab mõruaineid ning aineid, mis toniseerivad sapipõie seinu. Seetõttu stimuleeritakse selle taimse vahendi kasutamisel sapi tootmist, normaliseerub sapipõie motoorne funktsioon, mida ongi vaja koletsüstiidi korral. On vaja kasutada saialilleleotist enne iga söögikorda, 1 supilusikatäis, juues sooja keedetud veega. Leotist valmistatakse järgmiselt: valage klaasitäie keeva veega 2 supilusikatäid ürti ja laske kaanega 20–30 minutit tõmmata.

Angiini korral

Saialill on väga efektiivne viirusliku ja bakteriaalse etioloogia angiini ravis. Taimset toorainet võib kasutada alkohoolse tinktuurina või vesileotise kujul. Angiini ravis tuleb kasutada saialille lahuste valmistamise alusena, millega tuleb kuristada.

1. Tinktuur: 1 supilusikatäis 150 ml vee kohta, kuristage kurku 5–7 korda päevas.
2. Vesileotis: 2 supilusikatäit segu 500 ml vee kohta, kuristage kurku 5–7 korda päevas.

Peamine kuristamise reegel on teha seda pärast söömist, joomist või ravimite võtmist. Oluline on, et inimene ei sööks ega joo pärast protseduuri 30 minuti jooksul.

Köha korral

Köha korral kasutatakse saialille tee ja piiritustinktuuri kujul. Tee tuleb valmistada värskelt enne iga kasutamist. Kiiremaks paranemiseks tuleb teed juua 4–6 korda ööpäevas. Piiritustinktuuri tuleb kasutada rindkere hõõrumiseks. See aktiveerib vereringet, mille tulemusena organism imab kiiresti taime komponente. Saialill tagab põletikuvastase, rögaeritust soodustava ja antibakteriaalse toime. Eeterlikud õlid, mis sisalduvad õisikutes, kergendavad hingamist ja blokeerivad kuiva köha hood.

Soore korral

Kandidoosi korral võib kasutada saialille keetmist loputamiseks. Tähtis on kasutada just keetmist, mitte tõmmist, sest keetmine tapab kõik mikroobid ja vähendab bakteriaalse infektsiooni lisandumise riski. Keetmist tuleb valmistada järgmiselt – võtta 2 supilusikatäit kuivatatud õisikuid 300 ml keeva vee kohta ja keeta tasasel tulel 30 minutit. Seejärel kurnata vahend ja pärast jahtumist kasutada vastavalt vajadusele.

Külmetuse korral

Külmetushaigust saab mitu korda kiiremini ravida saialilletõmmise abil. Seda tuleb keeta 4–5 korda päevas ja juua koos pärnameega. Võib valmistada ürtide segu ja sellest teed keeta. Tuleb võtta võrdsetes osades saialille, kummelit, harilikku kirburohtu ja pärnat. Keeta 1 teelusikatäis tassi keeva veega ja juua kuumalt. Võib keeta 1 supilusikatäie saialille 0,5 l lahjas piimas ja juua päeva jooksul 4–5 korda 100 ml. Samuti saab saialille kasutada sümptomaatiliseks raviks – tilgutada keedist ninna tugeva nohu korral, kuristada kurku, hingata auru, et blokeerida põletikuline protsess hingamisteedes.

Kõrvapõletiku korral

Eksudatiivse kõrvapõletiku korral tuleb kasutada piiritustinktuuri – tilgutada 1 tilk igasse kõrva, isegi kui põletik esineb ainult ühes. Saialilletinktuur kõrvaldab põletikulise protsessi, kuivatab ega lase bakteriaalsel infektsioonil edasi tungida. Mädase kõrvapõletiku korral tuleb kasutada tugevat keetmist – tilgutada 2–3 tilka igasse kõrva 3–4 korda päevas. Välise kõrvapõletiku korral võib kasutada kompresse saialille piiritustinktuuriga. Kroonilise kõrvapõletiku korral tuleb puhastada kõrvu saialilletõmmises niisutatud vatitikuga 1 kord päevas 30 päeva jooksul.

Tsüstiidi korral

Tsüstiidi korral kasutatakse selle taime antibakteriaalset, põletikuvastast ning diureetilist potentsiaali. Seda tuleb kasutada kolmel viisil.

1. Keeta 20 g ürti 2 liitris vees, oodata, kuni tõmmis jahtub 45 kraadini, ja kasutada seda vanniks 2–3 korda päevas.
2. Saialille veekeedist kasutada pesemiseks, et kõrvaldada kuseteede bakteriaalset infektsiooni.
3. Suukaudselt võtta taime piiritustinktuuri 20 tilka 4 korda päevas.

Saialill tsüstiidi korral peatab põletikulise protsessi, stimuleerib organismi kaitsemehhanisme infektsiooni vastu võitlemiseks ja parandab enesetunnet.

Menopausi korral

Saialill on rikas taimsete hormoonide poolest, seega aitab see hästi menopausi sümptomitega toime tulla. See vähendab kuuma hoode sagedust, normaliseerib hormonaalset taset, kõrvaldab nõrkuse ja peapöörituse hood. Võib kasutada saialille ja punase harja kombineeritud tinktuuri (1 tl 2 korda päevas) või eraldi keeta keeva veega (1 tl taimset materjali) ja juua sellist teed 3–4 korda päevas.

Tuulerõugete korral

Tuulerõuged on haigus, mis esineb tavaliselt lastel. Kuid mitte harva haigestuvad ka täiskasvanud, kes ei jõudnud lapsepõlves selle viiruse vastu immuunsust omandada. Probleem on selles, et selle vastu pole tõhusaid ravimeid – see on haigus, mille organism peab ise võitma. Sellest hoolimata kasutatakse tuulerõugete puhul vahendeid, mis leevendavad haiguse kulgu ja vähendavad sümptomite intensiivsust.

Tuulerõugete peamine ilming on sügelev lööve üle kogu keha. Selle sümptomiga toimetulemiseks võib aidata tavaline saialill. Võib kasutada tugevat õite tõmmist kahjustatud nahapiirkondade hõõrumiseks või teha kompresse tugeva sügeluse korral. Taime alkohoolse tinktuuriga võib hõõruda juba lõhkenud ville, et desinfitseerida nahka ja vältida bakteriaalse infektsiooni lisandumist.

Dermatiidi korral

Dermatiidid arenevad erinevatel põhjustel. Need võivad olla infektsioosse, allergilise või neuroloogilise iseloomuga. Olenevalt põhjustest kasutatakse erinevaid ravimeetodeid, kuid igas teraapiakompleksis võivad esineda saialillepõhised vahendid. Saialille saab dermatiidi korral kasutada mitmel viisil. Siin on 3 kõige populaarsemat retsepti.

1. Valmistada õliekstrakt – hautada taimeõlis (250 ml) 2 supilusikatäit saialille 30 minuti jooksul temperatuuril 60 kraadi, jahutada ja kurnata. Määrida kahjustatud nahapiirkondi 2–3 korda päevas.
2. Valmistada taimest keedus – valada külma veega (500 ml) 20 g taime, hõõruda vatitampooniga dermatiidiga nahapiirkondi 3 korda päevas.
3. Pruulida 2 supilusikatäit taime 400 ml keeva veega, lasta tõmmata ja jahutada. Teha kompresse 20–30 minutiks 2–3 korda päevas.

Juba pärast esimest kasutamist võib märgata positiivseid mõjusid. Täielikuks tervenemiseks tuleb saialille kasutada 5–7 päeva jooksul.

Mastopaatia korral

Mastopaatia korral võib saialille tõmmist kasutada seespidiselt – keeta 50 g taime 1 l keeva veega ja juua 3 korda päevas 150 ml. Tõmmisest järele jäänud pressimisjääki ei tasu ära visata, see tuleb koguda puhtasse sidemesse või marli ja kasutada kompresside jaoks – panna valutavale rinnale 1 kord päevas 30–40 minutiks.

Igemepõletiku korral

Igemepõletiku korral võib saialille kasutada ainult siis, kui puudub veritsus, vastasel juhul võib taim seisundit halvendada ja provotseerida veel suuremat verejooksu. Igemepõletiku puhul kasutatakse alkohoolset tinktuuri. Tuleb lahustada 1 supilusikatäis tinktuuri klaasis puhtas keedetud vees ja loputada suud 3–4 korda päevas 1 nädala jooksul.

Vähi korral

Saialill sisaldab aineid, mis suudavad blokeerida vähirakkude arengut ja hävitada teatud tüüpi pahaloomulisi kasvajaid. Saialille vähkkasvajate vastu võitlemiseks on lubatud kasutada ainult kompleksravi osana – see ei asenda vähitablette.

Naiste reproduktiivsüsteemi vähkkasvajate korral kasutatakse saialille suposiite vaginaalselt ning juuakse ürdi keedust 150 ml 2 korda päevas. Teiste vähitüüpide puhul kasutatakse ainult tõmmist 50 ml 2 korda päevas enne sööki. Tõmmist tuleb valmistada termoses 4–6 tunni jooksul, pruulides 20 g ürti 50 ml keeva veega.

Psoriaasi korral

Psoriaasi korral on kõige tõhusam ravimvorm õliekstrakt. Kasutatakse ka taimede seemnetest valmistatud rasvaõli. Õliekstrakti hõõrutakse kahjustatud nahapiirkondadesse 2 korda päevas 14 päeva jooksul. Võib kasutada ühekordselt, kui algab ägenemine. Suukaudselt tuleb võtta 1 teelusikatäis tinktuuri 1 kord päevas. Saialilleõli kasutatakse ka välispidiselt hõõrumiseks ja kompressideks.

Prostatiidi korral

Prostatiiti on saialille abil üsna lihtne ravida. Seda kasutatakse vee tõmmisena. Kui probleem on muutunud krooniliseks, tuleb juua saialille vee tõmmist 30 päeva jooksul 2 korda päevas. Eesnäärme ägeda põletiku korral on parem kasutada tõmmist 100 ml iga 3–4 tunni järel. Seda saab valmistada 20 g ürdist ja 700 ml keeva veest, lastes seista suletud anumas 2 tundi.

Allergia korral

Kõikvõimalikke nahaallergilisi reaktsioone ravitakse sama skeemi järgi nagu dermatiite. Pühkimiseks kasutatakse järgmisi vahendeid:

• vesikeetis;
• alkohoolne tinktuur;
• õliekstrakt;
• salv.

Allergilise lööbe raviks saab valmistada mitmekomponentset salvi. Võtta 20 g kummelit, 30 g saialille ja 10 g nöörirohtu. Keeta seda kõike 300 ml taimeõlis nõrgal tulel 20 minutit. Seejärel lasta salvil jahtuda, kurnata see ja valada säilituspurki. Kasutada kaks korda päevas.

Herpese korral

Herpese korral tuleb nahahaavandeid ja limaskestade haavandeid töödelda alkohoolse tinktuuriga, mis on lahjendatud keedetud veega vahekorras 1:1. Samuti võib vatipadja õliekstraktis niisutada ja panna 15–20 minutiks peale. Saialill blokeerib viiruse arengut, kuivatab ja kiirendab kudede taastumist herpese puhul.

Aritmia korral

Saialill on üks populaarsemaid südameürte, seda saab kasutada südame töö normaliseerimiseks. Aritmia korral on soovitatav blokeerida hoog, võttes seespidiselt 1 teelusikatäis saialille tinktuuri. Tinktuur tuleb juua rohke veega.

Pikaajalises perspektiivis suudab taim aidata haigusest jagu saada. Valmistada 1 liiter keeva veega 2 supilusikatäit õisi ja juua, kui see on jahtunud, 100 ml 2 korda päevas.

Sinusiidi korral

Põskkoopapõletiku korral kasutatakse saialilletinktuuri kompressideks. Niisutage väikesed sidemetükid vahendis ja asetage põskkoopapiirkonnale 30–40 minutiks. Samuti on kasulik võtta tõmmist seespidiselt – juua 100 ml 3–4 korda päevas ägenemise korral. Võib tilgutada nina taimekeedist 2–3 tilka 2 korda päevas.

Varikoosi korral

Saialill on üks tõhusamaid taimi veenilaiendite ravis. Selle taime õisikuid saab kasutada värskelt. Need tuleb lasta läbi hakklihamasina, valada üle meega, lasta tõmmata 1 tund ja kasutada saadud putru kompressideks haigetele nahapiirkondadele. Samuti võib kasutada saialilleõli – seda tuleb kanda iga päev kahjustatud piirkondadele enne magamaminekut. Seda võib kasutada 2 korda päevas, kui pole vaja kuhugi minna. Oluline on pärast õli kandmist olla puhkeseisundis.

Saialillega ravikoostiste liigid

Saialillest ravimeid saab valmistada mitmel viisil, sõltuvalt sellest, millist haigust ravida. Samuti võetakse retsepti valikul arvesse organismi individuaalseid omadusi. Näiteks maksahaiguste, hüpertensiooni või suhkurtõve korral on kategooriliselt keelatud kasutada viina või piiritusel valmistatud vahendeid.

Kuid mõningate haiguste korral on veetõmmised ebaefektiivsed, seepärast tuleb retsept valida vastavalt organismi iseärasustele, diagnoosile ja isiklikele eelistustele. Kellelegi on lihtsam juua teed kui 1 lusikat tinktuuri, teisele aga tilgutada suhkrule 20 tilka piiritusekstrakti, sest veetõmmis on piisavalt mõru.

Tõmmis

Veetõmmist on väga lihtne valmistada – on 2 valmistusviisi. Esimeses viisis kasutatakse keeva vett (600 ml) ja 2 supilusikatäit segu. Tõmmist on parem valmistada kaanega anumas, lase tõmmata 2 tundi, seejärel kurna. Seda tuleb hoida külmkapis ja juua 50 ml.

Teine valmistusviis võimaldab saada kontsentreerituma ravimpreparaadi. Termoses tuleb valada 500 ml keeva veega 2 supilusikatäit ürti ja jätta 5–6 tunniks seisma. Seejärel kurna tõmmis ja juua 50–60 ml enne sööki.

Tinktuur

Tinktuuri saab valmistada 100 ml piiritusest ja 1,5 supilusikatäiest kuivast toorainest. Tinktuuri tuleb hoida pimedas kohas 3 nädala jooksul. Ligikaudu iga 3–4 päeva tagant soovitatakse tinktuuri loksutada – see muudab selle kontsentreeritumaks. 3 nädala pärast võib vahendi kurnata, valada klaaspudelisse ja hoida kuivas, pimedas kohas temperatuuril mitte üle 25 kraadi. Sellise vahendi maksimaalne kasutusaeg on 1 aasta.

Saialilletinktuuri võib valmistada mitte piiritusel, vaid viinal või puskaril. Kuid sel juhul on proportsioonid veidi erinevad. Iga 100 g viina kohta tuleb võtta 2 supilusikatäit toorainet. 0,5 liitri kohta võta klaasitäis kuiva ürti, vala üle viinaga ja hoia 2 nädalat pimedas kohas, seejärel kurna ja vala üle nõusse, mis on vahendi kasutamiseks mugav.

Keetis

Keetmist saab valmistada nii kuivatatud kui ka värsketest saialilleõisikutest. Kuid parem on kasutada just kuivatatud toormaterjali, kuna selles on toimeainete kontsentratsioon kõrgem. Keetmine valmistatakse 20 g ürdist ja 1 liitrist veest. Ravimit tuleb auruvannis keeta 15–20 minutit, seejärel katta kaanega, mässida tihedalt teki sisse ja lasta veel paar tundi seista. Valmis keetmine, kui see on tõmbunud, kurnata ja hoida külmkapis.

Tee

Saialille tee on universaalne vahend, mis aitab mitmesuguste haiguste korral. Selle peamine eelis on lihtne valmistamine. Saialille teed võib tarvitada nii ravieesmärgil kui ka ennetuseks. Sellise ravimi valmistamiseks tuleb tassi valada 1 teelusikatäis ürti 250 ml keeva veega ja lasta tõmmata 5–7 minutit, kattes anum kaanega. Tee kurnata ja juua, võib lisada mett ja suhkrut.

Saialille teed saab valmistada ka muul viisil, näiteks panna teekannu 2 supilusikatäit õisikuid, valada peale keev vesi ja kasutada tõmmisena. Samuti soovitatakse korjata värskeid õisi ja lisada teele. Seda taime võib segada musta või rohelise teega, muutes joogi tervislikumaks ja andes sellele õrna lillelõhna.

Salv

Kodus saab valmistada saialille ravimsalvi. On mitu populaarset retsepti. Esimeses kasutatakse alusena oliiviõli. Vaja on võtta 0,5-liitrine klaaspurk, puistata sisse kuivatatud õisikud nii, et need täidaksid poole mahust. Seejärel valada peale soojendatud taimeõli kuni ääreni ja sulgeda kaas. Lasta salvil tõmmata 2 nädalat, hoides anumat pimedas ja soojas kohas. 14 päeva pärast kurnata läbi sõela ja hoida külmkapis, kasutada vastavalt vajadusele.

Teine retsept – võtta 400 g searasva ilma soola ja lisanditeta, sulatada ja puistada sisse 4 supilusikatäit kuivatatud saialille õisikuid. Hautada ahjus temperatuuril 70–80 kraadi 20 minutit ja kurnata. Hoida vahendit samuti külmkapis.

Küünlad

Rahva- ja traditsioonilises meditsiinis on väga populaarsed rektaalselt manustatavad küünlad, mis on valmistatud saialille õitest. Neid saab osta apteegist või ise valmistada. Retsept on üsna lihtne, vaja on järgmisi koostisosi:

• 50 ml saialille õliekstrakti;
• 5 g mesilasvaha;
• 5 g kakaovõid.

Tuleb segada koostisosad ja kuumutada 60 kraadini, seejärel valada vormidesse ja kasutada ettenähtud otstarbel. Küünlaid saab kasutada mitte ainult rektaalselt, vaid ka vaginaalselt erinevate naiste reproduktiivsüsteemi nakkushaiguste raviks.

Saialillepõhised apteegipreparaadid

Farmaatsiaettevõtted on pikka aega kasutanud saialille raviomadusi oma preparaatides. Apteegitooteid, mille koostises on selle taime ekstrakt, on üle kahekümne. Selliste toodete ostmine hõlbustab ravi, kuna see välistab vajaduse ise ravimeid koguda ja valmistada. Salv (nahahaiguste raviks), tinktuur (nahale hõõrumiseks ja suukaudseks manustamiseks), küünlad (sisestamiseks) ja kuivatatud toormaterjal (ravisegude kodus valmistamiseks) – need on kõige levinumad saialillepõhised apteegipreparaadid, mida saab osta ilma arsti retseptita.

Saialilleõli: omadused ja kasutamine

Saialilleõli on tõhus vahend nahahaiguste raviks. Seda kasutatakse laialdaselt ka veenilaiendite, hemorroidide, abstsesside ja haavade ravis ning kirurgiliste sekkumiste järgsel taastumisel. Õli kasutatakse ka kosmetoloogias hooldustoodete ja kosmeetika valmistamiseks. See ravimvahend omab järgmisi omadusi:

• kõrvaldab põletikulised protsessid;
• desinfitseerib;
• normaliseerib rakkude regenereerimise kiirust, parandab;
• pehmendab nahka;
• kõrvaldab valu ja sügeluse.

Õli saab kasutada ka stomatiidi ja igemehaiguste korral – sellega määritakse suu limaskesti 2–3 korda päevas. Veenilaiendite puhul tehakse õlikompresse ja -sidemeid kapillaaride taastamiseks ja tromboosi vältimiseks.

Kasutamine kosmeetikas

Ka kosmetoloogias kasutatakse saialille raviomadusi. See taim sobib suurepäraselt rasuse ja probleemse naha hooldamiseks, seda saab kasutada kuiva ja tundliku dermise taastamiseks olenevalt olukorrast. On 3 populaarset retsepti, mida saab kasutada naha ilu ja tervise jaoks.

Valgendav mask

Juba iidsetest aegadest on saialilleõisi kasutatud liigse pigmentatsiooni eemaldamiseks käte ja näo nahalt. Taime mahla saab kasutada naha valgendamiseks mõeldud maski valmistamiseks. Kanna taime mahla puhtal kujul masseerivate liigutustega nahapiirkondadele, kus on pigmendilaigud. Loputa maha 10 minuti pärast. Saialillemahla võib segada sidrunimahla ja teepuu eeterliku õliga (1–2 tilka).

Naha aurutamine

Kui pooridesse koguneb sageli nahaeritist, mille tagajärjel tekivad mustad täpid, tuleb üks kord nädalas teha piisavalt lihtne protseduur – pruulida 2 supilusikatäit saialilleõisi ja hoida nägu auru kohal, kuni vedelik jahtub. Seejärel võib kasutada geeli või koorijat näo põhjalikuks puhastamiseks – see eemaldab aurutatud pooridest rasvajäägid ja nahk on kordi puhtam. Taime põletikuvastased omadused aitavad vältida põletikulisi protsesse.

Toonik probleemsele nahale

Kui nahale tekivad sageli vistrikud ja T-tsoon läigib liigsest rasueritusest, võib kasutada 70% saialille alkoholtiinktuuri ja aaloemahla. Segada 60 ml tiinktuuri ja 2 supilusikatäit mahla, loksutada ja pühkida nahka pärast pesemist.

Saialill toiduvalmistamises

Saialille kasutatakse toiduvalmistamises sageli. See taim annab roogadele erilise aroomi ja maitse. Neile, kes soovivad oma menüüd mitmekesistada, on mõned huvitavad retseptid.

Juustusalat saialillega

Valmistamiseks kulub juustuassortii – 200 g. Võib võtta mis tahes juustuliike, mitte rohkem kui kolme. Tuleb riivida juust, lisada 50 g purustatud saialilleõisikuid ja hunnik viilutatud rohelist sibulat. Maitsestada salat oliiviõli, sinepiseemnete ja sidrunimahlaga.

Liköör

Saialill võib anda alkohoolsetele jookidele erilise aroomi ja vähendada alkoholi kahjulikku mõju organismile. See liköör on õrna maitse ja aroomiga. Joogi valmistamiseks tuleb 5 minutit keeta 200 ml vees 2 sl saialilleõisi ja 1 tl piparmündilehti. Seejärel puljong kurnata ja lisada 1 klaas suhkrut, keeta 5 minutit. Kui siirup jahtub, segada see 700 ml viinaga, loksutada ja jätta külmkappi ööpäevaks. Serveerida jahutatult.

Maitseaine

Saialilleõitest saab valmistada maitseainet, mis võib muuta iga roa võimalikult tervislikuks ja maitsvaks. Tuleb kuivatada kuivatis või ahjus 40 kraadi juures värskeid õisi õitsemise tipul. Parem valida kõige suuremad ja säravamad õisikud – neis on kõige rohkem karotenoide. Kuivanud õied peenestada pulbriks kohviveskiga või panna riidest kotti ja taotada taignarulliga, seejärel sõeluda läbi sõela. Kuiv pulber lisada suppidesse, kasutada liha ja kala, pilafi ja salatite juures.

Kas saialille võib loomadele anda

Saialill on tõhus mitte ainult inimeste haiguste ravis. Seda saab kasutada ka loomade jaoks. Saialill on tõhus vahend erinevate haavade raviks – neid saab töödelda tinktuuriga. Saialille vesitõmmis on asendamatu vahend silmahaiguste raviks. Väikestele kutsikatele ja kassipoegadele sobib vesitõmmis silmahaiguste ennetamiseks. Samuti võib saialille kasutada kasside ja koerte seedetrakti haiguste korral. See taim stimuleerib isu, kõrvaldab põletikulised protsessid, normaliseerib seedimist.

Vastunäidustused

Vaatamata sellele, et saialill on looduslik ravimvahend, võib see üsna sageli tervist kahjustada, kui seda kasutatakse vastunäidustuste olemasolul. See taim võib olla ohtlik järgmiste seisundite korral:

• verejooksud;
• allergia korvõieliste sugukonna taimede suhtes;
• maohaavand;
• rasedus ja imetamine;
• tuberkuloos;
• hüpotooniline tõbi.

Ettevaatusega kasutatakse saialille erinevate südamehaiguste korral. See taim võib põhjustada arütmiat inimestel, kellel on kaasasündinud või omandatud südamerikked. Samuti ei soovitata saialille sageli kasutada tromboosi korral, kuna see lahjendab verd tugevalt ja võib halvendada veresüsteemi seisundit.

Huvitavad faktid saialille kohta

Saialille on kasutatud alternatiivmeditsiinis juba mitu aastatuhandet. Selle aja jooksul on spetsialistid jõudnud seda taime iseärasusi uurida. Selle lillega seostatakse palju huvitavaid fakte.

1. Slaavi maades nimetatakse taime harva saialilleks, siin tuntakse seda rohkem kui 'küünelilli'. Selline nimi tekkis õiele seemnete kuju tõttu – need meenutavad kassi küünt.
2. Euroopa maades nimetatakse seda lille sageli Maarja kullaks.
3. Hiina meditsiinis kasutatakse saialille kõige kauem, seal peetakse seda lille üheks pikaealisuse sümboliks.
4. Aednikud istutavad saialille kogu krundi perimeetrile ja kasutavad seda peenarde piirina maavitsaliste istutamisel. Selline nipp tagab kaitse kartulimardikate eest.
5. Kuna muistsed inimesed ei suutnud selle taime ravimõimeid seletada, arvasid nad, et sellel on maagiline toime ja see peletab eemale kurje vaime, mis kutsuvad esile haigusi.

Nagu näha, on saialill universaalne ravim. Kui seda lille õigesti kasutada, võib see olla mitte ainult aia kaunistuseks, vaid ka tugevaks ravi- ja ennetusvahendiks!

Saialille foto