Kõrvitsaõli: koostis, kasulikud omadused ja vastunäidustused

Praktiliselt kõik taimeõlid on kasulikud. Kuid kõrvitsaõli ületab paljude näitajate poolest isegi oliiviõli, mida peetakse kõige kasulikumaks. Seda kasutatakse laialdaselt kulinaarias, lisatakse suppidele, salatitele, magustoitudele, kuid samal ajal võib seda võtta ka ravimina.

Koostis ja kalorisisaldus

Kõrvitsaõli energiasisaldus on üsna kõrge – 898 kcal 100 g kohta. Kuid seda peetakse siiski dieettoodeks. Esiteks ei saa suures koguses õli niikuinii ära süüa. Teiseks sisaldab see palju kasulikke aineid. Paljud neist toimivad mitmes suunas, kuid koos tagavad nad selle toote tervendavad omadused.

Kõrvitsaõli koostisesse kuuluvad:

1. Rasvhapped – steariinhape, linoolhape, palmitiinhape. Paljudel inimestel on eelarvamus rasvade suhtes. Kuid tegelikult võivad need elemendid olla tervisele kasulikud. Kõrvitsaõli sisaldab umbes 90% küllastumata happeid, mis üldiselt aitavad stabiliseerida vererõhku ja eemaldada „halba“ kolesterooli.
2. Bioloogiliselt aktiivsed ained. See on väga suur rühm, mis hõlmab antioksüdantse ja põletikuvastase toimega aineid. Sinna kuuluvad karotenoidid, flavonoidid, tokoferoolid. Samuti hõlmavad bioloogiliselt aktiivsed komponendid fosfolipiide ja fosfatiide.
3. Mineraalid, makro- ja mikroelemendid. Seemnetes, millest seda toodet valmistatakse, on üle 50 sellise aine ja need kõik satuvad kõrvitsaõlisse. Kõige olulisemateks peetakse fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, seleeni, rauda, samuti tsinki koos selle põletikuvastaste omadustega. Osa neist elementidest, näiteks kaalium ja magneesium, on vajalikud südamelihase normaalseks toimimiseks.
4. Askorbihape, vitamiinid K ja P, samuti B-rühma vitamiinid, mis vastutavad mitte ainult kesknärvisüsteemi seisundi, vaid ka ainevahetusprotsesside eest.

Erilist rolli mängib kõrvitsaõlis sisalduv ensüüm fosfatidüülkoliin. See täidab olulist ülesannet – aktiveerib letsitiini, veel ühte ensüümi, mis on vajalik selleks, et kolesterool püsiks vedelas olekus ega muutuks veresoonte seintele ladestuvaks. Nende mõlema ensüümi olemasolu muudab kõrvitsaõli asendamatuks tooteks neile, kes põevad südame-veresoonkonna haigusi.

Kõrvitsaõli koostisosad aitavad suurendada veresoonte seinte elastsust, osalevad hemoglobiini sünteesis ning omavad allergiavastaseid ja põletikuvastaseid omadusi. Need kiirendavad ainevahetusprotsesse, vähendavad turset ja parandavad vere mikrotsirkulatsiooni. Tänu sellele, et kõrvitsaõli sisaldab kudesid toitvaid aineid, stimuleeritakse troofilist ainevahetust ja need taastuvad kiiremini.

Kõrvitsaõli kasulikud omadused

Üldine kasu

Tänu oma ainulaadsele keemilisele koostisele on kõrvitsaõli soovitatud järgmistel juhtudel:

1. Ainevahetusprotsesside normaliseerimiseks.
2. Ateroskleroosi ning südame- ja veresoonkonnahaiguste raviks ja ennetamiseks.
3. Eesnäärme adenoomi ja kroonilise prostatiidi raviks, kuna see omab nii valuvaigistavat, põletikuvastast kui ka androgeenset toimet.
4. Põiehaiguste raviks ja ennetamiseks – õli mitte ainult leevendab valu, vaid hõlbustab ka urineerimist.

Lisaks kasutatakse seda haavade paranemist soodustava vahendina põletuste ja isegi külmakahjustuste korral. Sellega määritakse kahjustatud nahapiirkondi igasuguste haiguste, sealhulgas akne korral.

Naistele

Kõrvitsaõli on naistele kasulik, kuna sellel pole mitte ainult põletikuvastased omadused, vaid ka võime normaliseerida hormonaalset tasakaalu. Seetõttu kasutatakse seda toodet reproduktiivfunktsiooni taastamiseks ja menstruaaltsükli normaliseerimiseks. Ning kuna kõrvitsaõli parandab vereringet, määratakse seda nii veenilaiendite ravis kui ka vaagnaelundite ummiku kõrvaldamiseks. Põletikuliste günekoloogiliste haiguste korral võetakse seda koos antibiootikumidega.

Soovitud efekti saavutamiseks tuleb kõrvitsaõli tarvitada regulaarselt, ravikuuri minimaalne kestus peaks olema kaks nädalat. Optimaalseks annuseks peetakse 4–5 tilka õli, mis tuleb juua puhtal kujul.

Mõnede günekoloogiliste haiguste korral soovitatakse õli välispidist kasutamist vaginaalsete aplikatsioonidena. Selleks niisutatakse tampoone, mis asetatakse kuni 30 minutiks. Väga sageli kasutatakse seda vahendit erosiooni korral, kuid alles pärast günekoloogiga konsulteerimist.

Tsüstiit on põie põletikuline haigus, millega puutuvad tavaliselt kokku ainult naised, meestel esineb seda füsioloogilistest iseärasustest tulenevalt üliharva. See on enamasti bakteriaalse päritoluga ja selle raviks on vajalikud antibiootikumid. Kõrvitsaõli kasutatakse tsüstiidi kompleksravis. Seda võetakse lausa 8–10 tilka kolm korda päevas, vett peale joomata. Sellest piisab valu leevendamiseks.

Meestele

Tugevama soo esindajatele on kõrvitsaseemneõli kasulik mitte ainult oma positiivse mõju tõttu südame-veresoonkonnale, vaid ka seetõttu, et see sisaldab aineid, mis normaliseerivad erektsioonifunktsiooni. Tsink kõrvaldab põletikulise protsessi, teised ained parandavad urineerimist ja kõrvaldavad ebamugavustunde põies, mis on seotud eesnäärme suurenemisega.

Läbiviidud uuringud on näidanud, et kõrvitsaseemneõli aeglustab selle organi patoloogilist suurenemist. Lisaks on see suurepärane ennetusvahend ateroskleroosi vastu, sealhulgas ka peaaju veresoonte puhul, ning hoiab ära infarktid, insuldid ja paljud muud probleemid.

Raseduse ajal

Tulevastele emadele on kõrvitsaseemneõli eriti kasulik esimesel trimestril, see aitab võidelda iiveldusega ja normaliseerib seedimist. Hiljem aitab see toode ka kõrvaldada kõhukinnisust, millega paljud naised raseduse ajal kokku puutuvad. Kuid sel perioodil on kõige parem kasutada kõrvitsaseemneõli salatite maitsestamiseks väikeses koguses kaks korda päevas. Seda võib võtta suu kaudu iseseisva ravimina ainult väga väikestes kogustes, mitte rohkem kui 3 korda 4 tilka ööpäevas.

Kõrvitsaseemneõli kasutatakse raseduse ajal kerge lahtistina mikroklistiiride koostise kujul. Rektaalsel manustamisel on annus vaid 20 ml.

Imetamise ajal

Raseduse ajal ja sünnitusjärgsel perioodil puutuvad paljud naised kokku kuseteede ja suguelundite põletikuliste haigustega, isegi kui sellised patoloogiad pole neid varem kunagi häirinud. Kõrvitsaseemneõli aitab põletikku leevendada ja nendest probleemidest vabaneda.

Lisaks sellele puutub naise organism raseduse ajal ja pärast sünnitust sageli kokku vitamiinipuudusega, mis pole üllatav, sest kõik toiduga saadud elemendid kuluvad esmalt lapse organismi arenguks ja hiljem piima tootmiseks. Seetõttu halveneb naha, juuste ja küünte seisund. Kõrvitsaseemneõli tarbimine aitab taastada naha nooruslikkust, muuta selle elastsemaks ja pingul. See toode tugevdab ka juukseid ja peatab nende väljalangemise, muutes need läikivaks ja siidiseks.

Kõrvitsaseemneõli tarbimine sünnitusjärgsel perioodil on seedesüsteemile väga kasulik, peamiselt kõhukinnisuse raviks ja ennetamiseks. Pealegi tugevdab toode mitte ainult soolte peristaltikat, vaid parandab ka toitainete imendumist.

Kuid kõrvitsaseemneõli tuleb juua ettevaatlikult, kontrollides, kas lapsel pole allergilist reaktsiooni. Alustada tuleb minimaalsest annusest, suurendades seda järk-järgult.

Lastele

Kõrvitsaseemneõli saab kasutada mitte ainult täiskasvanutele, vaid ka esimese eluaasta lastele. Sellises vanuses väikelastele on lubatud ainult väline kasutamine. Kõrvitsaseemneõli kasutatakse sellistel juhtudel kerge lahtistina kõhukinnisuse korral, samuti määritakse sellega nahal olevaid ärritusi. Kuid seda tuleb siiski kasutada ettevaatusega. Kui nahk punetab, tekib lööve, tuleb kõrvitsaseemneõlist loobuda.

Seda ei tohi lapse toitumisse lisada enne kolmeaastaseks saamist ja ka pärast seda vanust võib lapsele veel mõnda aega anda mitte rohkem kui 2–3 ml õli päevas, lisades seda köögiviljatoitudesse või pudrule. Ravimina, näiteks nägemise parandamiseks, antakse seda ainult üle 12-aastastele lastele ja noorukitele.

Kaalukaotuse ajal

Eespool kirjeldatud kõrvitsaõli ainulaadne keemiline koostis muudab selle ideaalseks vahendiks kehakaalu langetamiseks, kuna selles tootes sisalduvad ained lõhustavad rasvu ja normaliseerivad lipiidide ainevahetust. Veelgi enam, need takistavad rasvakihi teket kõige probleemsemates piirkondades – näiteks tuharatel ja reitel, kõhupiirkonnas jne. Lisaks aitab see õli tänu seedimise normaliseerimisele aktiivselt organismist mürgiseid aineid välja viia. See parandab kõiki ainevahetusprotsesse, sealhulgas lümfisüsteemis, nii et selle kasutamine võimaldab vältida tselluliiti.

Kaalu langetamiseks võib kõrvitsaõli tarbida mitmel viisil. Kuid igal juhul peab see jääma külmaks, kuna kuumutamisel selle kasulikud ained lihtsalt hävivad.

Peamised kõrvitsaõli kasutusviisid kehakaalu langetamiseks:

1. Tühja kõhuga. See meetod sobib ainult neile, kes saavad õli tarbida puhtal kujul ilma seda maha joomata. Ravimit tuleb võtta tühja kõhuga, maksimaalne kogus on 1 tl. 15–30 minuti pärast võib hommikusööki süüa, kuid menüüs ei tohi olla kukleid. Kõrvitsaõli maitse ei meeldi kõigile, seega võib sellele lisada veidi mett. Sellise ravi optimaalne kestus on kolm nädalat. Pärast seda tuleb teha kuuajaline paus, mille jooksul tuleb samuti toitumist kontrollida. Seejärel saab vajadusel kuuri korrata.
2. Salatikaste. Kui puhta õli joomine on füüsiliselt raske, võib seda kasutada salati kastmena. Kuid siis on see ainus roog, mida võib õhtusöögiks süüa. Seetõttu on parem valida retseptid, kus koostisosadena kasutatakse lisaks köögiviljadele ka lahja liha. Kuuri kestus on kolm nädalat. Seejärel tuleb teha kahenädalane paus, seejärel võib sellise toitumise juurde tagasi pöörduda.
3. Lisandina hapupiimatoodetele. Arvestades kõrvitsaõli lahtistavat toimet, ei tasu seda ilmselgelt keefirisse lisada. Kuid võib segada seda mee ja õunasiidri äädikaga ning tarbida koos madala rasvasisaldusega kohupiimaga. Õli tuleb võtta mitte rohkem kui 1 tl. See on suurepärane hommikusöögivariant. Väikese koguse õli võib lisada ka jogurtismuutile. Kasutamise kestus on sama, mis salatite puhul.
4. Lisandina värskelt pressitud õuna-porgandimahlale. Siin võib õli lisada otse klaasi, mitte rohkem kui 1 tl. See ei riku joogi maitset, kuid on kasulik südame-veresoonkonnale ja aitab kaalust alla võtta.

Toitumisteadlased väidavad, et selline kõrvitsaõli kasutamine aitab suhteliselt kergelt kaotada kuni 5–6 kg kuus, ja see on tõesti nii. Kuid ei tohi unustada, et sellist efekti on võimalik saavutada ainult siis, kui loobuda magusast ja jahust. Meetodi eelis seisneb aga selles, et ei pea järgima ranget dieeti, mis võtab organismilt energiat.

Kõrvitsaõli kasu kapslites

Kõrvitsaõli kapslites on kasulik, sest see säilitab oma raviomadused. Lisaks on see väga mugav vorm suukaudseks tarbimiseks, kuna mitte igaüks ei saa lihtsalt vedelat õli juua. Želatiinkapslid on ohutud, need töödeldakse organismis suurepäraselt. Siiski määratakse neid eranditult hüperlipideemia (ehk rasvumise) korral, maksakahjustuste korral ja eesnäärme adenoomi ravis. Parodontiidi, uroloogiliste ja günekoloogiliste haiguste korral see vorm midagi ei anna. Kuid ülalkirjeldatud juhtudel võetakse seda suu kaudu:

• adenoomi ja kroonilise prostatiidi korral 1–2 kapslit kolm korda ööpäevas;
• rasvumise korral – 1–2 kapslit, samuti kolm korda ööpäevas, sõltumata toidu tarbimisest;
• maksakahjustuse korral – 3–4 kapslit kolm korda ööpäevas, kuid kindlasti pärast toidu tarbimist;
• ateroskleroosi ennetamiseks – mitte rohkem kui 1–2 kapslit päevas.

Ravikuuri kestuse määrab arst. Enamikul juhtudel tuleb kapsleid võtta 3–4 kuud. Kuid ateroskleroosi ennetamiseks võidakse neid määrata ka pikemaks perioodiks ning maksahaiguste ravis võib kuur olla arvestatud 3–4 nädalaks. Kõik sõltub konkreetsest patoloogiast.

Kapsleid ei tohi võtta maohaavandi ja soolehaavandi ägenemise staadiumis, gastriidi, duodeniidi, teiste seedetrakti haiguste korral, kalkuloosse koletsüstiidi (ehk kivide olemasolu) korral. Samuti ei soovitata õli sellisel kujul rasedatele.

Kõrvitsaõli meditsiinis

Kõrvitsaõli on tunnustatud ametliku meditsiini poolt. Seda kasutatakse kompleksravis paljude haiguste korral. Juba 2000. aastate alguses viidi läbi uuringud, mis tõestasid, et kõrvitsaõli kasutamine ületab selliste populaarsete ravimite nagu kaptopriil ja felodipiin hüpotensiivset toimet.

Mõnikord kasutatakse seda ka iseseisva vahendina. Näiteks tehakse kõrvitsaõli baasil aplikatsioone parodontiidi korral, hemorroidide ja kõhukinnisuse korral määratakse seda rektaalselt mikroklistiirideks. Seda kasutatakse ka günekoloogiliste haiguste raviks – selle baasil valmistatakse vaginaalseid tampoone. Lisaks kasutatakse kõrvitsaõli haavu parandava vahendina. Sellega määritakse kahjustatud nahapiirkondi 2–3 korda ööpäevas.

Diabeedi korral

Kõrvitsaõli peetakse kasulikuks ka suhkurtõve korral. See aitab võidelda selle tüsistustega, ravides haavandeid ja haavu ning parandades nägemist, kõrvaldab rasvumisega seotud haiguse põhjuseid. Lisaks sisaldab kõrvitsaõli sellist komponenti nagu D-hiro-isonitool, mis suurendab insuliinitundlikkust ja aitab reguleerida veresuhkru taset. Tänu sellele peetakse kõrvitsaõli 2. tüüpi suhkurtõve korral väga kasulikuks tooteks, mida kasutatakse nii seespidiselt (glükoosi- ja lipiidide ainevahetuse normaliseerimiseks) kui ka välispidiselt haavade paranemiseks.

Kuid samal põhjusel ei soovitata kõrvitsaseemneõli võtta 1. tüüpi diabeedi korral. Mõnel juhul võib arst lubada väikest kogust, kuid reeglina on see toode vastunäidustatud. Seega ei tohi seda dieeti lisada ilma spetsialistiga konsulteerimata.

Pankreatiidi korral

Näib, et kuna kõrvitsaseemneõlil on põletikuvastased omadused, võib seda pankreatiidi korral julgelt tarbida. Kuid tegelikult see nii ei ole. Pankreatiit on kõhunäärme põletikuline haigus ja selle ravis koostatakse dieet nii, et vähendada rasvade hulka toidus, suurendamata koormust sellele elundile. Sel põhjusel ei saa süüa isegi tooreid kõrvitsaseemneid, ainult kuivatatud, mis sisaldavad vähem rasva.

Kõrvitsaseemneõli on vastunäidustatud ägeda pankreatiidi ja selle kroonilise vormi ägenemise korral. Seda võib tarbida ainult püsiva remissiooni ajal – siis on toode isegi kasulik, kuna see aitab kudesid taastada. Kuid isegi sel perioodil ei soovitata tarbida rohkem kui 1 tl õli päevas ja kõige parem – teiste roogade koostises.

Gastriidi korral

Arvatakse, et kõrvitsaseemneõli mõjub maolimaskestale soodsalt tänu oma põletikuvastastele omadustele, parandades selle pinda. Osaliselt on see tõesti nii, kuid tuleb meeles pidada, et ägeda kõrge happesusega gastriidi korral, nagu ka kroonilise haiguse ägenemise ajal, ei tohi kõrvitsaseemneõli tarbida. Seda võib võtta seespidiselt ainult remissiooni ajal, 1 tl tund enne iga söögikorda.

Kapslite kujul ei tohi seda tarbida isegi haiguse remissiooni ajal – see ei too oodatud kasu, kuid võib põhjustada kõrvaltoimeid.

Soolestikule

Soole jaoks on kõrvitsaõli kasulik, kuna sellel on haavu parandav toime ning see annab ka lahtistava efekti. Kuid seda tuleb võtta ettevaatusega – näiteks ägeda haavandtõve või selle ägenemise korral on see õli keelatud.

Kõhukinnisuse korral

Kõrvitsaseemneõli võimaldab kõrvaldada kõhukinnisuse erinevaid põhjuseid. Kui seda kasutada mikroklistiirina, võitleb see suurepäraselt hemorroidiaalsete sõlmedega ja ravib pärasoole lõhed. Selleks piisab vaid 5 ml õlist ühe protseduuri jaoks, isegi lahjendama seda pole vaja.

Teisest küljest aitab kõrvitsaseemneõli suukaudsel manustamisel kõrvaldada soolestiku peristaltika häireid ja normaliseerib seedimist. Selleks tuleb seda ravimit võtta 1 tl hommikul tühja kõhuga, ilma joomata. Päeva jooksul ei ole vaja seda rohkem juua. Ravikuuri kestus on 10 päeva. Vajadusel saab seda kuuri korrata ühe kuu pärast.

Koliidi korral

Selle haiguse korral ei ole ägenemise ajal soovitatav juua kõrvitsaseemneõli, et mitte provotseerida olukorra halvenemist. Kuid remissiooni perioodil on see toode vajalik, et kõrvaldada kõik põletiku tagajärjed ja vältida selle retsidiivi.

Maksale

Maksa jaoks on kõrvitsaõli hea, kuna sellel on hepatoprotektiivne toime. Seda tuleb juua, et normaliseerida selle elundi tööd. Seda toodet määratakse hepatiidi, mittealkohoolse tsirroosi ja muude sarnaste haiguste ravis. Üldiselt soovitatakse järgida üldisi soovitusi, st mitte rohkem kui 1–2 tl kolm korda päevas ja ainult pärast arstiga konsulteerimist.

Lisaks võetakse kõrvitsaõli maksarakkude kaitsmiseks keemiaravi ajal. Seda kasutatakse ka selle elundi taastusravi kiirendamiseks pärast mõningaid operatsioone. Sellistel juhtudel piisab kõrvitsaõli võtmisest sõltumata toidukordadest, 1 tl üks kord kahe päeva jooksul, kuid pika aja jooksul – enamasti vähemalt aasta.

Hemorroidide korral

Selle haiguse korral soovitatakse kõrvitsaseemneõli kasutada mikroklistiirina – mitte rohkem kui 5 ml korraga. Sügeluse või põletuse korral soovitatakse selle toote kasutamine lõpetada.

Koletsüstiidi korral

Selle haiguse ägeda vormi korral on kõrvitsaõli vastunäidustatud. Samuti ei tohi seda võtta, kui sapipõies on tekkinud kivid – see toob kaasa olukorra halvenemise. Kroonilise vormi korral püsiva remissiooni staadiumis võib õli kõrvaldada sapi seiskumise ja parandada ainevahetusprotsesse. Kuid seda võib tarbida ainult pärast raviarstiga konsulteerimist ja väikestes kogustes.

Prostatiidi korral

Ägeda prostatiidi korral määratakse antibiootikume, kõrvitsaõli on vaid abivahend. Kuid kroonilise vormi puhul käsitletakse seda juba täisväärtusliku ravimina. Seda võib võtta vedelal kujul 1–2 tl kolm korda päevas, või valida kapslid ja võtta 1–2 tükki kolm korda päevas. Kuid otsus, milline vorm on tõhusam ja millises annuses, jääb raviarsti otsustada.

Usside vastu

Kahjuks ei saa ussidest täielikult vabaneda ainult kõrvitsaõli abiga. Kuid see tugevdab apteegiravimite toimet ja võib vähendada nende kasutamise kõrvaltoimeid. Selle toote eeliseks on ka see, et erinevalt paljudest farmaatsiatoodetest võib kõrvitsaõli kasutada ka laste puhul (tõsi, alla kolmeaastastele väikelastele ei soovitata seda siiski kasutada).

Kõrvitsaõlis leiduvad ained aitavad välja viia erinevaid parasiite, sh usse. Selle vahendi toime tugevdamiseks aitab köömen. Selle vürtsi terad soovitatakse uhmris purustada, et saada 1 spl toorainet. Seejärel valada see kogus klaasitäie kõrvitsaõliga. Segu valada tumedast klaasist pudelisse ja lasta jahedas kohas mitu päeva tõmmata, aeg-ajalt pudelit loksutades. Põhimõtteliselt võib vahendit juba 2 päeva pärast kurnata. Täiskasvanutele soovitatakse anda 1 tl tõmmist hommikul (tühja kõhuga) ja õhtul (mitu tundi pärast viimast söögikorda). Lastele piisab poolest annusest.

Kõrvitsaõli kosmetoloogias

Kõrvitsaõli kasutatakse kosmetoloogias näonaha, käte ja küünte hooldamiseks, samuti lisatakse seda valmis juuksemaskide koostisesse.

Näole

Kosmetoloogias kasutatakse kõrvitsaõli sageli kuiva ja vananeva naha jaoks. Sellisel juhul kantakse see lihtsalt õhukese kihina eelnevalt puhastatud näonahale, sealhulgas silmade ja suu ümbrusesse. Toode jäetakse pooleks tunniks mõjuma ja seda ei loputata, vaid eemaldatakse õlijäägid pabersalvrätikuga.

Kuid see on vaid üks selle kasutusvaldkond, ja on ka teisi:

1. Kõrvitsaõli kasutatakse losjoonina, millega määritakse näo- ja kehanahka pärast päikesevanni, et saada ilus päevitus.
2. Akne raviks tehakse järgmine mask: võetakse puhas marlisalvrätik, volditakse mitu korda kokku, niisutatakse seda kõrvitsaõlis ja asetatakse probleemsetele nahapiirkondadele 7–10 minutiks. Seejärel pestakse jäägid jaheda veega maha. See aitab põletikku leevendada.
3. Toitev mask avokaadoga. Võetakse veerand sellest viljast, püreestatakse, lisatakse 2 tl kõrvitsaõli ja 1 tl kakaopulbrit ning segatakse hoolikalt. Saadud segu kantakse näonahale 30–35 minutiks. Mask eemaldatakse esmalt niiske marlisalvrätikuga, seejärel pestakse nägu jaheda veega.
4. Vananemisvastane mask. Selleks võetakse 1 tablett askorutiini, purustatakse pulbriks, segatakse 3 tl tärklise ja 5 ml kõrvitsaõliga. Saadud segu kantakse aurutatud näonahale (parem teha maski pärast vanni), jäetakse 30 minutiks, seejärel pestakse külma veega maha. See vahend silub suurepäraselt peeneid ja miimikakortse, pinguldab näoovaali.

Muide, kõrvitsaõliga saab ravida põletusi, sealhulgas ka pikaajalisest päikese käes viibimisest tekkinud põletusi.

Juustele

Kõrvitsaõli toidab peanahka, parandab mikrotsirkulatsiooni, tagades seeläbi verevoolu juuksefolliikulitesse. See parandab juuste seisundit, stimuleerib nende kasvu, muudab lokid läikivamaks. Soovitud efekti saavutamiseks võib lihtsalt hõõruda väikese koguse õli juuksejuurte piirkonda pool tundi enne pesu, seejärel pesta maha tavalise šampooniga.

Siiski kinnitavad spetsialistid, et tegelikult on võimalik saavutada tugevam efekt, kui õli esmalt soojendada vesivannil. See peaks olema soe, mitte kuum. Vahendit kantakse mitte ainult peanahale, vaid ka juuksekarvadele kogu pikkuses. Pärast seda kaetakse pea polüetüleenkilega ja peale mähitakse froteerätikuga. Vahendit tuleb hoida vähemalt 2 tundi, soovi korral võib isegi üle öö jätta, kuid seejärel tuleb see tavapärase šampooniga väga põhjalikult maha pesta. Et mask annaks tulemusi, tuleb seda teha ülepäeviti vähemalt kuu aja jooksul.

Variandina võib võtta 1 spl kõrvitsaõli 4 spl takjasõli kohta, mis antud juhul toimib baasina, lisada 5–6 tilka virsikuõli ning 2–3 tilka rosmariini ja jojoba eeterlikku õli. Segu kantakse kuivadele juustele, pannakse peale polüetüleenmüts ja mähitakse pea froteerätikuga. Optimaalse efekti saamiseks hoitakse segu 1–2 tundi, seejärel pestakse see tavapärase šampooniga maha.

Kõrvitsaõli kasutamine kulinaarias

Kõrvitsaõlil on väga tugev, isegi terav lõhn. Seetõttu kasutatakse seda toiduvalmistamisel väikestes kogustes, et see ei varjutaks teiste toodete aroomi. Kõrvitsaõli võib lisada igasugustesse kastmetesse, ka magusatesse. Väikest kogust kasutatakse juba valmis liha- ja kalaroogade puhul, et muuta maitset erksamaks. Lisaks lisatakse kõrvitsaõli salatitesse, vinegretti, valmis lisanditesse erinevatest putrudest või pastast, kartulipudrusse. Sellega kastetakse küpsetatud kartuleid. Vähese kõrvitsaõli võib lisada kõrvitsa-, porgandi-, läätse- või hernesupile.

Põhimõtteliselt on see suurepärane koostisosa nii igapäevaseks kui ka pidulikuks menüüks. Näiteks võib valmistada ühe järgmistest salatitest, mis sobivad hästi dieettoiduks.

Salat röstitud peediga

Tuleb võtta kaks peeti, küpsetatud viiludena, 1 spl kõrvitsaõli, kimp tavalist rohelist salatit, 50 g feta juustu (võib võtta kodust pehmet juustu), 30 g seedermännipähkleid, 1 tl sinepit, balsamiäädikat ja vedelat lillemesi – sama palju, soola, pipart, oreganot, küüslauku – vastavalt maitsele. Küüslauguküüned purustatakse, segatakse teiste kastme koostisosadega (õli, äädikas, mesi, sool ja pipar). Seedermännipähklid kuivatatakse pannil. Talrikule laotakse salatilehed, peale – purustatud juust ja peediviilud, seejärel kastetakse saadud kastmega.

Kana salat kõrvitsaõliga

Valmistamiseks 400 g keedetud kanafilee jaoks on vaja 2 spl õunaäädikat, 3 spl kõrvitsaõli, 2 kõvaks keedetud muna, 2 punast magusat paprikat, 1 spl kappareid. Segatakse äädikas kõrvitsaõliga, lisatakse kapparid, sool ja pipar maitse järgi. Kanalihatükid lõigatakse portsjoniteks, seejärel jäetakse 15 minutiks marinaadi. Paprika lõigatakse poolrõngasteks, munad – õhukesteks viiludeks. Kanalihatükid koos kirjeldatud kastmega asetatakse taldrikule, peale – paprika ja munad. Soovi korral võib kaunistada rohelise ja sibulaga.

Austria ja Saksa köögis segatakse kõrvitsaseemneõli sageli justnimelt õunasiidriäädikaga. Saadud kastet kasutatakse salatite maitsestamiseks mitte ainult liha ja köögiviljadega, vaid ka marjade ja puuviljadega.

Kas kõrvitsaõliga saab praadida?

Seda toodet ei tohi mingil juhul allutada tõsisele kuumtöötlusele (antud juhul kuumutamisele), mille käigus hävivad kõik selle kasulikud ained. Seetõttu ei tohi kõrvitsaseemneõlis midagi praadida.

Kahju ja vastunäidustused

Kõrvitsaseemneõli võib suurtes kogustes tarvitades põhjustada üsna tugevat lahtistavat toimet, tekitada ebamugavustunnet kõhus ja mitmesuguseid düspeptilisi sümptomeid. Välispidisel kasutamisel on kõrvaltoimeteks nahaallergilised reaktsioonid nagu sügelus, punetus ja lööve.

Tuleb samuti arvestada, et lisaks kasulikele komponentidele sisaldavad kõrvitsaseemned raskmetallide sooli, eriti kõrged on plii ja kaadmiumi näitajad. Nende sisaldust tooraines reguleerivad rangelt sanitaarnormid. Kui kõrvitsaseemneõli kasutatakse ravimina, tuleb rangelt järgida annust ja kõik on korras – isegi 6 tl sisaldab väga vähe kahjulikke elemente. Keerulisem on kontrollida toiduvalmistamisel kasutatava kõrvitsaseemneõli kogust, seetõttu on oluline mitte sellega liialdada.

Lisaks tuleb meeles pidada, et selle toote tarbimiseks on mitmeid absoluutseid vastunäidustusi. Kõrvitsaseemneõli on keelatud ägeda gastriidi, pankreatiidi, koliidi, teiste soolepõletike ning sapikivitõve korral.

Kuidas valida ja säilitada kõrvitsaõli

Kvaliteetne kõrvitsaseemneõli on tumerohelise tooniga, mõnikord peaaegu must, mistõttu nimetati seda omal ajal isegi 'mustaks kullaks', kuna see oli tõesti kallis. Värvus tuleneb sellest, et seemned ise sisaldavad palju karoteeni ja klorofülli. Kahjuks ei õnnestu poes tooni näha, kuna õli peab müüdama ainult tumedates klaaspudelites, et see valguse käes ei rikneks. Saab vaid pudelit veidi keerata ja vaadata, kuidas viskoosne õli aeglaselt mööda seinu voolab – see ei tohi mingil juhul olla vedel.

Kui võimalik, tuleks kõrvitsaseemneõli degusteerida. Kuid isegi visuaalselt saab selle kvaliteeti määrata – piisab tilga pritsimisest salatilehele. Kvaliteetne õli ei voola laiali. Mis puutub selle maitsesse, siis on selles pähkliseid noote, see ei tohi mingil juhul olla mõru. Aroom on samuti väga oluline. Esmapilgul võib lõhn tunduda tugev, kuid ebameeldivaks seda nimetada ei saa. Palju sõltub seemnete röstimise tehnoloogiast, kuid igal juhul peaks õli lõhnama just nimelt seemnete järgi, mitte viljaliha ega kindlasti mitte riknenud rasva järgi.

Tuleb meeles pidada, et suhteliselt väikese saagise ja valmistamise töömahukuse tõttu ei saa kõrvitsaõli lihtsalt odav olla. Kui selle hind poes on madalam kui oliiviõli hind, peaks see juba muret tekitama.

On selge, et etiketil peab olema kindlasti märgitud selle toote tootja – ja mitte ainult kaubamärgi nimi, vaid kõik ettevõtte kontaktandmed. Lisaks märgitakse pudelile valmistamise kuupäev ja säilitamise tähtaeg.

Isegi kõige kvaliteetsemat kõrvitsaõli säilitatakse mitte rohkem kui 10 kuud ja ainult kõigi reeglite järgimisel. See talub halvasti valgust ja päikesekiiri, mistõttu tuleb seda hoida pimedas jahedas kohas, kus temperatuur ei ületa +15°C. Õli tuleb hoida tihedalt suletud tumedast klaasist anumas. Soovitatakse lisada see roale vahetult enne serveerimist. Sest kui sellise kastmega salat veidi aega päikese käes seisab, hakkab see mõruma.

Kuidas õigesti juua kõrvitsaõli

Seda õli peetakse suurepäraseks alternatiiviks loomsetele rasvadele. See sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid, millest mõnda ei suuda pakkuda ükski teine toode. Samas on kõrvitsaõli üks küllastumata rasvade sisalduse meistreid. Kuid organism saab sellest kasu ainult siis, kui seda tarbitakse suhteliselt väikeses koguses, mis on samuti seotud eespool kirjeldatud toote keemilise koostise omadustega.

Kõrvitsaõli maksimaalne annus on 3 teelusikatäit päevas. See kogus jagatakse kolmeks võtukorraks. Õli soovitatakse juua kaks tundi pärast sööki või tund enne sööki. Seda ei tohi maha juua veega. Kuid on inimesi, kellel on raske õli võtta ilma joogita. Nad tunnevad selle juures teatud ebamugavust. Sellistel juhtudel võib õli maha juua värskelt pressitud apelsini- või greibimahlaga, või parem – süüa seda koos väikese tüki eilse leivaga.

Kas võib juua öösel ja tühja kõhuga

Paljud inimesed arvavad, et parem on võtta kõrvitsaõli tühja kõhuga. Selles on kindel loogika – tühja kõhuga on õli kergem juua, lisaks imendub sel ajal tootest maksimaalne kogus kasulikke aineid. Kuid tuleb mõista, et mitte iga inimene ei talu hästi õli võtmist tühja kõhuga. Seetõttu tuleks alustada väga väikesest annusest, seda järk-järgult suurendades, vastasel juhul võivad tekkida kõrvaltoimed iivelduse näol.

Mis puudutab maksimaalset annust, siis siin puudub ühtne arvamus. Mõned spetsialistid ütlevad, et tühja kõhuga võib võtta ainult 1 teelusikatäie, ja ülejäänud kogus jagada veel kaheks võtukorraks. Teised väidavad, et hommikul võib võtta 1 supilusikatäie õli ja loobuda kahest järgmisest võtukorrast. Parim on lähtuda oma kehast ja selle toote üldisest taluvusest.

Kõrvitsaõli võtmine enne magamaminekut on põhimõtteliselt võimalik. Kuid tuleb arvestada, et sellel on kerge lahtistav toime. Kui inimene kannatab kõhukinnisuse all, on see isegi kasulik – hommikul on tal võimalus olukorda normaliseerida. Kuid kui sellist probleemi pole, siis rahulik uni kindlasti häirub.

Kuidas teha kõrvitsaõli kodus

Õli valmistamise algoritm:

1. Valige tooraine, sorteerige seemned, kuivatage neid looduslikul viisil ja eemaldage kestad.
2. Valage seemned üle puhastatud veega, jälgides, et vesi kataks need täielikult.
3. Kuumutage anumat veega ja seemnetega tulel mõni minut, kuid ärge laske keema tõusta.
4. Valage vedelik ära, tõstke seemned köögikombaini või blenderisse ja jahvatage.
5. Tõstke saadud mass eelnevalt ettevalmistatud puhtasse mitmekordselt kokkuvolditud marli ja pigistage õli käsitsi välja.

Saadud toodet tuleb samuti hoida tihedalt suletud tumedast klaasist anumas. Selle säilivusaeg on lühem kui tööstuslikult toodetud õlil, kuid arvestades, et seda saadakse väga väike kogus, pole see nii oluline. Pealegi saab õli kohe kasutada kosmeetilistel või raviprotseduuridel ja sel juhul võib olla täiesti kindel, et see ei sisalda kahjulikke aineid.

Huvitavaid fakte kõrvitsa kohta

Legend räägib, et keskajal tuli väikese pudeli kõrvitsaõli eest maksta sama palju kui ehtsa täiskaalulise kuld sõrmuse eest. Tõenäoliselt on see ilus müüt, sest tegelikult levis kõrvits Euroopas laialt alles pärast Ameerika avastamist. Kuid vanasti nimetati kõrvitsaõli tõepoolest 'mustaks kullaks'. Tänapäeval pole sellel tootel muidugi uskumatut hinda, kuid see on siiski üks kallimaid taimeõlisid, kuna see nõuab erilist toorainet ja selle tootmisel kasutatakse peamiselt käsitsitööd.

Esimest korda hakati kõrvitsaõli tootma Austrias. Tänapäeval kasvatatakse siin selle köögivilja unikaalset sorti – Steiermarki õlikõrvitsat, mis sai oma nime föderaalmaa järgi, kus seda kasvatati. Selle sordi eripära on see, et seemned on kestata. Neist toodetakse Steiermarkis Euroopa maitsvaimat õli, millel on õrn aroom ja kerge pähklimaitse. Venemaal hakati kõrvitsaõli tootma alles 19. sajandil. Kuid kuigi paljud aretajad on saavutanud teatud edu, ei saa ükski sort maitse poolest võistelda Steiermarki õlikõrvitsaga.

Selle kõrvitsa massiline kasvatamine poleks siiski kasumlik. 1 liitri õli saamiseks tuleb töödelda 2,5 kg seemneid, see on umbes 30 kõrvitsat. Ehk siis 80–160 liitri õli saamiseks tuleks kasvatada 5 tuhat kõrvitsat, mis on tohutud külvipinnad. Iga kõrvitsa seemneid on ainult 150 g, ülejäänud on viljaliha, mida ei kasutata kuidagi, vaid jäetakse põllule, et see looduslikult mädaneks ja muutuks järgmise aasta saagi väetiseks. Seda võib pidada kohutavaks raiskamiseks, sest viljaliha sisaldab ka vitamiine, pektiini ja palju kasulikke aineid.

Huvitav, et Steiermargi õlikõrvitsa kaal on keskmiselt vaid umbes 8 kg, kuigi on sorte, mille viljade kaal ulatub kümnete kilogrammideni. On isegi hiiglaslikke sorte, mille ühe kõrvitsa kaal võib ulatuda 800 kg-ni ja läbimõõt 4 meetrini, kuid see on muidugi haruldus. Õlikõrvitsad on väikesed ja õrna viljalihaga.

Mis puutub õli tootmisse, siis traditsioonilistes õlikõrvitsa kasvatuspiirkondades hoiavad tootjad retsepti saladuses. Asi on selles, et lõplik maitse ja lõhn sõltuvad suuresti seemnete röstimise temperatuurist ja selle protsessi kestusest. Seega jäävad mõlemad näitajad saladuseks.

Kõrvitsaõli foto