Sinine sibul: kasulikud omadused ja vastunäidustused

Looduses ei kohta tõeliselt sinist värvi sibulat. Siniseks loetakse sorte, mille värvus varieerub helevioletsest kuni peaaegu mustani, violetsete ja sinakate varjunditega. Maitse on kergelt magus. Kuid niiskel pinnasel ja päikesevalguse puudusel kasvatatud sordid on teravamad kui tavaline kollane sibul. Magusad sordid: Jalta, Albina. Viimane on madala saagikuse tõttu kallis ja seda leidub väga harva.

Mille poolest erineb sinine sibul tavalisest

Peamised erinevused on tingitud erinevustest keemilises koostises:

1. Sinised sordid sisaldavad vähem kaaliumi, rubiidium puudub, mis aeglustab veidi südametegevust, samas kui tavaline sibul võib suurtes kogustes põhjustada bradükardiat.
2. Sinised sordid sisaldavad fluori, mis tugevdab hambaemaili, kuid on vastunäidustatud, kui joogivees on seda keemilist elementi liiga palju.
3. Siniste sortide puhul on väävli toime pehmem, seega on seedetraktile vähem ärritav mõju.
4. Violetne sibul sisaldab rohkem luteiini – seedetrakti limaskesta ärritava toime minimeerimine muudab verd veidi paksemaks võrreldes tavalise sibulaga.
5. Violetsetes sortides on rohkem rauda, mis soodustab hapniku transportimist veres.
6. Tumedates sortides on vähem B4-vitamiini, seetõttu on diureetiline toime nõrgem kui heledatel sortidel.

Muud erinevused:

1. Keetmisel omandab ebameeldiva sinaka varjundi.
2. Maitseskaala on rikkalikum kui tavalisel sibulal, seega on võimalik kasutada seda vürtsikates mitte teravates kastmetes, sobib ideaalselt mereandide ja võileibadega.
3. Sinine sibul on säilitustingimuste suhtes nõudlikum, soojuse puudumisel muutub see väikeseks, kõrvetavaks ja mõruks.
4. Erinevalt tavalisest sibulast püsib iseloomulik suulõhn mitte rohkem kui 20 minutit.

Mis on kasulikum

Kasulikkuse aste sõltub kasutuseesmärgist:

1. Viirushaigused – tavaline sibul on kasulikum. Erandiks on mädane kurgupõletik koos limaskesta olulise kahjustusega. Sel juhul kasutada ainult helevioletset magusat sibulat – vahekorras 1:1 õli ja meega.
2. Infektsioosse iseloomuga maksahaigused, steatoos – mis tahes sinise sibula sort, vahekorras 1 osa sibulat ja 3 osa mett. Võtta magusaid sorte. Mõrud sordid kiirendavad vedeliku väljutamist hepatotsüütidest.
3. Viirushaiguste, seedetrakti funktsiooni häirete (mädanemisprotsessid, seedesekretsioonide happesuse vähenemine) ennetamiseks on eelistatud sinine sibul. See tugevdab immuunsust loomulikul teel, mitte ei asenda selle toimet. Tavalise sibula toime sarnaneb antibiootikumiga – lokaalne mõju koos surnud fagotsüütide kehast väljutamise kiirendamisega.
4. Aritmia, vererõhu hüpped, kesknärvisüsteemi häired – ainult sinine sibul. Selles on madalam metallide kontsentratsioon Mendelejevi tabeli esimesest veerust, puudub tugev ioniseeriv toime nagu hariliku sibula tarbimisel.
5. Helmintiaas, nahainfektsioonid – harilik sibul. See on tõhusam ka kõrge kehatemperatuuri korral või kui temperatuur tõuseb perioodiliselt 3 päeva või kauem, kuna seedetraktis on käärimise tõenäosus väiksem. Stomatiit, gingiviit, herpes – 1:1 meega pluss 1/3 alkoholi koguhulgast.
6. Nõrkus, peapööritus ja muud sümptomid, mis on seotud südame-veresoonkonna häirete ja rauapuudusega – sinine sibul. Kasuteguri suurendamiseks tarbida koos lahja liha, sea- või vasikamaksa, kalaga.

Koostis ja kalorisisaldus

Sinise sibula kalorsus sõltub sahharooside sisaldusest sibulas. Keskmine kalorsus on 40 kcal/100 g. Magusates ja mittepõletavates sortides võib kalorsus ületada keskmist väärtust 20–30%. Magusates põletavates sortides lagundavad fütontsiidid süsivesikuid omastamise ajal, vähendades kalorsust 30–40%.

Sinise sibula sortidesse kuuluvad järgmised keemilised elemendid ja bioloogiliselt aktiivsed ained.

Vitamiinid:

1. B4: vedeliku eraldumise kiirendamine peensooles, happesuse kerge alandamine seedetraktis (omadused avalduvad köögivilja toorelt tarbimisel).
2. B9: rasestumise tõenäosuse suurendamine, histamiini ja prostaglandiinide sünteesi aeglustamine – põletiku leevendamine (sisaldub suurtes kogustes, kontsentratsioon tõuseb praadimisel, kuivatamisel).
3. C: immuunsuse tugevdamine, raua omastatavuse kasuteguri suurendamine, vedelikuvahetuse kiirendamine.
4. E: tugev antioksüdant, rakkude vananemisprotsesside aeglustamine (kõrge kontsentratsioon).
5. H: valkude ainevahetuse kiirendamine, lihasmassi kasvatamine, müofibrillide lihaskiudude tiheduse suurendamine (madal kontsentratsioon).
6. K: vere hüübimistaseme tõstmine, luuüdi vereloomefunktsiooni stimuleerimine (madal kontsentratsioon).
7. PP: närviimpulsside läbimise kiirendamine ajukoores, koos fosfori ja magneesiumiga, veresoonte seinte tugevdamine (sisaldub väikestes kogustes).

Mineraalid:

1. Kaalium: südamelöökide rütmi aeglustamine, ainevahetusprotsesside kiirendamine, ainete ühtlane jaotumine veres (kõrge kontsentratsioon).
2. Kaltsium: südamelöökide rütmi ja oksüdatsiooniprotsesside kiirendamine, luukoe tugevdamine (sisaldub väikestes kogustes).
3. Raud: kuulub molekulide koostisse, mis transpordivad hapnikku veres (transferriin, hemoglobiin), suurtes kogustes hävitab luukoe (madal kontsentratsioon).
4. Magneesium: veresoonte seinte tugevdamine, vedelikuvahetuse kiirendamine, oksüdatsiooni-redutseerimisprotsesside normaliseerimine (sisaldub väikestes kogustes).
5. Väävel: aminohapete omastamise stimuleerimine, allergiliste reaktsioonide pehmendamine või stabiliseerimine (väikestes kogustes).
6. Fluor: hambaemaili tugevdamine, kaaliumi ja rubiidiumi ioniseeriva toime neutraliseerimine (madal kontsentratsioon).
7. Kroom: vähendab lokaalset temperatuuri põletikualadel, kerge veresuhkru taseme stabiliseerimine, moodustab kaaliumi ja rubiidiumiga mürgiseid dikromaate (madal kontsentratsioon).
8. Tsink: väikestes kogustes fosfolipiidide ainevahetuse normaliseerimine, vereringe paranemine kapillaarides (madal kontsentratsioon).

Sinine sibulisort on rikas luteiini poolest, mis tagab bakteritsiidse ja toniseeriva toime.

Kuidas sinine sibul kasulik on

Üldine kasu

Sinisel sibulal on järgmised kasulikud omadused:

1. Immunomoduleeriv toime, mis välistab autoimmuunhaiguse tekkimise.
2. Limaskestade õrn puhastus – mäda koguneb mitte liiga tihedateks tükkideks, mis väljutatakse organismist väljaheitega, limaskest ei vedeldu.
3. Naha ja veresoonte elastsuse suurendamine.
4. Näohooldus. Välispidisel kasutamisel ei kuivata nahka – seda saab kasutada näo puhastamiseks, maskid ei pinguta nahka, kortsud on välistatud.
5. Kaitse parasiitide eest. Kaugelearenenud helmintoosi korral tagab täiskasvanud isendite ja nende vastsete ühtlase väljutamise, minimeerib lämbumise tõenäosust.
6. Isu suurendamine.
7. Loomsete rasvade omastamise kiirendamine.
8. Seedimisnõrede ummikute likvideerimine, mida ei ole põhjustanud kanalite obstruktsioon.
9. Enesetunde parandamine.
10. Higistamise normaliseerimine.
11. Hapniku ühtlase jaotumise stimuleerimine veres ja kudedes.
12. Kerge rahustav toime, mis koos meega mitmekordistub.
13. Hambaemaili tugevuse ja elastsuse suurendamine, selle vastuvõtlikkuse vähendamine orgaaniliste hapete mõjule.
14. Piimhappe kahjuliku mõju vähendamine lihaskiududele pärast nende ülekoormust.
15. Kehakaalu normaliseerimine.
16. Väikeste kolesterooli naastude lagundamine ja nende hilisem väljutamine uriiniga.
17. Maksarakkude taastumise kiirendamine.

Naistele

Sinine sibul tõstab libiidot ja reproduktiivfunktsiooni tänu foolhappe, väävli ja kroomi kombinatsioonile.

Muud kasulikud omadused naisorganismile:

1. Kehakaalu normaliseerimine tsükliliste hormonaalsete muutuste ajal.
2. Menopausi sümptomite leevendamine tänu süstemaatilisele tarbimisele.
3. Naha pingulduvuse ja elastsuse suurendamine, selle happe-aluse tasakaalu normaliseerimine nii välis- kui ka sisemisel kasutamisel.
4. Tselluliidiladestuste tekke aeglustamine.
5. Juuste ja küünte kasvu kiirendamine.
6. Menstruatsioonivalu intensiivsuse vähendamine.
7. Häälepaelte elastsuse toetamine (luteiin).

Meestele

Sinine sibul – peamine kasu meestele on luukoe tugevdamine. Igapäevasel tarbimisel ja doseeritud füüsilise koormuse korral järgneb lihasmassi kasv. Süstemaatiline tarbimine vähendab eesnäärmehaiguste esinemise tõenäosust. Vastunäidustuste puudumisel, tarbides 1–2 sibulat päevas, on võimalik vabaneda uretriidist algstaadiumis.

Sinised sordid parandavad kaudselt potentsi, leevendavad põletikku, tugevdavad veresooni, parandavad verevoolu koobaskudedesse. Erektsioonifunktsiooni parandamiseks tuleb tarbida vähemalt 2 keskmist toorest sibulat ööpäevas.

Raseduse ajal

Sinise sibula peamine funktsioon raseduse ajal on östradiooli ja progesterooni tasakaalu normaliseerimine. Kaaliumi, kaltsiumi ja B9-vitamiini kombinatsioon hoiab emaka optimaalses toonuses vastavalt trimestrile.

Muud omadused:

• loote skeleti tugevdamine;
• ema jäsemete ja näo tursete minimeerimine;
• vedeliku tasakaalu säilitamine;
• sellele perioodile iseloomulike düspeptiliste nähtuste kõrvaldamine;
• sünnitusjärgsete venitusarmide tekkimise ennetamine.

Imetamise ajal

Komponendid tungivad rinnapiima. Seetõttu tugevneb beebi immuunsus. Loomulik isu võimaldab kiiremini lisatoitudele üle minna ning tagada lapse füüsilise ja vaimse arengu ilma viivitusteta.

Sinised sibulasordid tagavad kõigi vajalike toitainete õigeaegse kättesaamise rinnapiima kaudu, mis on hea, kuna see vähendab diateesi tekkimise riski, toetab piimahammaste õigeaegset kasvu minimaalse valuga.

Lastele

Lastele võib siniseid sibulasorte toidule lisada toorelt alates 3. eluaastast, keedetult alates ühe aastasest. Peamine toime on haiguskindlus või nende kiire kulgemine kerges vormis. Fütontsiidid kohandavad limaskesti väliste ärritajate mõjuga, tugevdavad kaitsefunktsioone.

Sinise sibula süstemaatiline tarbimine väikestes kogustes viib laste kõhukinnisuse tõenäosuse miinimumini. Toimub soolestiku mikrofloora stabiliseerimine juba varasest east, tagades toitainete kõrge omastamise efektiivsuse toiduainetest ja madala toidumürgituste tõenäosuse.

Lapsed, kes juba varasest lapsepõlvest alates tarbivad sibulat toorelt, ei ole altid helmintoosidele ega põskkoopapõletikule. Erandiks on soolevälised helmindid: dirofilaaria, siberi kaksiksuulane, ankülostoom, toksokaar. Nende helmintooside puhul on sibula tarbimine näidustatud alles pärast kompleksravi läbiviimist.

Riivitud sibul koos toore munakollasega kõrvaldab vitamiinipuuduse korral tekkiva nõrkuse ilmingud. Kui kuulata lapse soove, taastub vitamiinide tasakaal nädala jooksul ning avitaminoosi tagajärjed kõrvaldatakse 7–10 päeva jooksul.

Kaalukaotuse ajal

Sinise sibula tarbimine kiirendab ainevahetusprotsesse organismis, mille tulemusel suureneb isu. Kaalulangusefekti täheldatakse rasvade põletamise tõttu. Et mitte viia organismi kurnatuseni, tuleb toituda tasakaalustatult. Menüüs peaksid olema kala, kana, peet, porgand, ananass, tatar, madala rasvasisaldusega piimatooted. Rukkileiba ja sibulat ei tohiks kombineerida piimatoodetega, kuna see põhjustab kõrvetisi. Kindlasti tuleb teha doseeritud füüsilisi koormusi ja mitte püüda kiiresti kaalust alla võtta. See toob kaasa seedetrakti limaskesta hävimise, venitusarmid nahal ja lihaste ebaproportsionaalse arengu.

Probleemsetele piirkondadele võite teha tselluliidivastast massaaži. Riivige peene riiviga 1 keskmine sibul. Lisage 1 tl mett, mida olete veevannis soojendanud. Vahustage vahuks 1 munakollane. Segage see järk-järgult massi, segades kiiresti. Peale selle, et tselluliidivastane massaažikreem hävitab ühtlaselt ladestusi, rikastab see ka nahka vitamiinidega ja eemaldab «apelsinikoort, hanenahka». Masseerige ringjate liigutustega mitte kauem kui 2 minutit. Loputage sooja keedetud veega. Kuiva naha puhul lisage segusse täis supilusikatäis vaseliini. Hoidke kreemi külmkapis. 90 cm suuruste puusade puhul piisab sellest 4 seansiks. Massaaži ajal peaks nahk segu täielikult imama. Kätele võivad jääda tumedad ladestused – see on surnud epiteel. Enne pealekandmist hõõruge piirkond põhjalikult peopesadega. Nahk ise «ütleb», kui palju kreemi kanda. Pärast nimetissõrmedega masseerimist hõõruge uuesti peopesadega.

Toidud peaksid olema maitsvad, mitte rasked kõhule. 1 liitrile külmale veele võtke klaas tatratangu, 200 g kanafileed, 300 g krabipulki, 2 suurt sibulat. Tatar ja suvalisteks tükkideks lõigatud liha keetke keema, seejärel alandage kuumus miinimumini ja keetke poolküpseks. Lisage hakitud sibul. Keetke kuni valmimiseni. Soolake. Lisage krabipulgad ja laske keema tõusta. Lisage 1 sl peeneks hakitud peterselli, 1 tl tilli. Lülitage kuumus välja.

Kasutamine rahvameditsiinis

Sinist sibulat kasutatakse rahvameditsiinis konnasilmade ja paise eemaldamiseks, köhast vabanemiseks ning külmetushaiguse kulgemise leevendamiseks.

1. Klaas mett keetke veevannis keema. Jahvatage 1 kg puhastatud sibulat pudruks, valage peale keev mesi. Laske jahtuda. Tarvitage segu 2 päeva jooksul angiini ja/või kuiva köha korral. Samuti eemaldab see tõhusalt paiseid. Pange vatitampoonile, kinnitage plaastriga.
2. Segage 1:1 sibulapuder ja pehmendatud või. Kandke jalgadele 5–7 minutiks. Segu on efektiivne jalgade kõvastunud naha ja konnasilmade korral. Ärge kasutage rohkem kui üks kord päevas. Loputage sooja veega ilma seebita. Pärast pealekandmist ei tohiks jääda rasvast kilet.
3. Segage 3 sl sibulapuder ja 1 sl aaloepuder. Laske seista 6–8 tundi, segades iga tund. Seejärel lisage 1 tl jahvatatud sidrunikoort ja suhkrutatud mett. Laske seista 2 päeva, segades iga 6 tunni järel. Kandke segu väga õhukese kihina. Ärge kasutage sisemiste paise või vereinfektsiooni korral. Kasutage ettevaatlikult näol, sest võivad tekkida põletused.

Inhaleerimine
3 liitrile külmale veele võtke 1 kg puhastamata sibulat. Laske seista 10–12 tundi. Keetke keema. Lisage 4–6 loorberilehte, 5 spl teelehte. Kasutage nakkusliku köha korral. Hingake mitte kauem kui 30 sekundit. Segu võib kasutada jalavannina kui tugevat seenevastast vahendit.

Külmetuse korral kompressi jaoks
Koorimata sibul küpsetada ahjus. Kuumalt valada anumasse. Püreestada ja lisada 2 spl sinepit 1 kg kohta. Tõsta kilekotti, mässida 2–3 linase rätiku sisse ja asetada seljale. Mitte kasutada alla 12-aastastel lastel – võimalik lämbumine. Jahtunud segu võib kasutada nakkuslike nahahaiguste raviks. Mädaste korral lisada 6 spl mett, 4 spl vaseliiniõli ja segada.

Kahju ja vastunäidustused

Sinised sordid, erinevalt kollastest, ei põleta limaskesta nii tugevalt. Sellist efekti on võimalik saavutada ainult köögivilja igapäevasel tarbimisel 2 või enama sibula ulatuses, ilma rasvaseid ja liharoogi toitumisse lisamata. Lillad sordid tõstavad ka vere ja seedetrakti happesust. Kui kuritarvitada sibula ja kapsaga salateid, suureneb raskesti lagundatava kiudaine käärimise tõenäosus, mis võib põhjustada 2., 4. astme düsbioosi. Tumedad sordid põhjustavad puhitust, seega ei tasu neid kombineerida kaunviljadega.

Sinist sibulat ei tohi tarbida järgmiste kehaseisundite ja haiguste korral:

• haavandid, gastriit, spastiline koliit;
• osaline või täielik soolesulgus;
• kivid sapipõies, neerudes;
• neerude mitteinfektsioossed haigused;
• maksa ja kõhunäärme haiguste äge faas;
• soolevälised ussid;
• südame- ja neerupuudulikkus;
• limaskesta kõrge tundlikkus;
• allergia.

Tähtis! Kuivatatud sibul on vastunäidustatud aeglase südametegevuse, madala vererõhu ja luude hapruse korral. Kaaliumi kontsentratsiooni vähendamiseks veres tuleb roogadele lisada sidrunhapet, tarbida rohkem merekala ja merikapsast. Viimane sobib suurepäraselt siniste sortidega.

Kuidas valida ja säilitada

Kui sibulapartiist eraldub halb lõhn, ei tasu seda isegi valikuvõimalusena kaaluda. Kastis peaks olema kuiv sibul. Kest peaks kergesti eralduma ja tekitama ühtlast krabinat. Selle all ei tohiks olla niiskust.

Parem on võtta keskmise tihedusega sibulaid. Liiga tihedad ja kuivad viitavad sellele, et tegemist on eelmise aasta saagiga, suured ja niisked aga sellele, et neid on järk-järgult veega kastetud. Sabad peavad olema täiesti kuivad. Saba ja sibula vahel ei tohiks olla vedrutunnet. Saba peaks sujuvalt üle minema sibulaks. Kui juure ja saba lähedal on märkimisväärne paksenemine, siis on sibul istutatud seemnete jaoks. See tähendab, et keskosa muutub puiseks.

Väike, ideaalselt kuivatatud, kergelt terava lõhnaga sibul säilib kaua, kuid selles on mõrkjas maik. Väike, suurepäraselt kuivatatud, vürtsika lõhnaga sibul sisaldab palju fruktoosi. Magus sibul sobib ideaalselt konserveerimiseks, lastele ja kalavõileibadele. Seda tuleb hoida riputatud asendis. Vastupidiselt kõigile väidetele säilib see kuivas kohas temperatuuril 18–25°C kuni kevadeni. Keskmise suurusega magusat sibulat on parem hoida kas pärjas või pappkastis konvektori lähedal. Kui see hakkab kuivama, panna konvektorile ööseks 200 ml vett, vahetades iga päev. Hoiule tuleb panna ainult suurepäraselt kuivatatud sibul, vastasel juhul hakkavad keskmised ja alumised kihid idanema.

Toorainet ei tohi hoida niiske soojuse allikate lähedal. Magus sibul armastab eraldi hoidmist. Seda ei tohi säilitada koos küüslauguga, sest see idaneb kiiresti. Magus sibul hakkab mädanema seestpoolt, pealmised kihid muutuvad kõvaks. Külmkapis kaotab köögivili magususe ja muutub kõvaks. Sibul on end suurepäraselt näidanud külmutatud kastmetes ploomi ja tomatiga. See võtab köögiviljasegudes, mis sisaldavad paprikat, kibeduse ära.

Mida saab sinisest sibulast valmistada: retseptid

Sinisibul sobib suppidesse, kastmetesse, salatitesse, hautatud lihasse, kui seda on vaja pehmendada.

Kalaroog

Kui heeringas pole esimese värskusega, saab selle spetsiifilist maitset varjata järgmiselt. Keedetud või konserveeritud mais lasta läbi hakklihamasina. Sibul jahvatada pudruks. Anumasse asetada lahtiselt heeringafilee, sibul, mais, keedetud munad (viilutatud õhukesteks ringideks), riivjuust, määrides kõik kihid majoneesiga. Nii kordamööda, kuni heeringas otsa saab. Võib ka 1 kg keedetud peeti riivida jämeda riiviga. 0,5 kg heeringafileed lõigata ribadeks, 200–300 g sibulat – jämedateks ribadeks. Ei soolata, heeringas annab soola. Lisada majonees.

Võileivapasta

200 g kohupiima kohta võtta 1 keskmise sibula puder, 1 spl peeneks hakitud tilli, 2 spl majoneesi, soola maitse järgi. Määrida pasta saiatükkidele. Panna tomatirõngad ja magusa paprika viilud. Selle pastaga saab saia küpsetada. Lõigata sai nagu hot dog. Põhja pasta, seejärel jahivorstikesed või suitsuvorstikesed, pasta, paprika, pasta, krabipulgad. Pealt ohtralt katta pastaga ja küpsetada. Küpsetamiseks on parem riivida kõva juustu. Kohupiimamass ei sula hästi. Kui juust on väherasvane, lisada (200 g riivjuustu kohta 4 spl majoneesi ja 2 sibula puder). Kui kasutada riivjuustu, siis küpsetada sai ahjus, mähkides ühe kihi fooliumisse. Saia pealmine osa määrida ühtlaselt õhukese võikihiga.

Tükk veiseliha mõõtmetega 3 x 4 cm, paksusega 1,5 cm, peksta läbi. Pärast peksmist peaksid mõõtmed kahekordistuma. 1 kg rasvast kalahakkliha segada 1 tl soola, 2 spl mannaga. Määrida pekstud veiselihale. 0,5 kg kooritud sibulat lõigata jämedateks ribadeks, puistata hakklihale. Keerda tihedaks rulliks ja kinnitada hambaorkudega. Mähkida 3–4 kihti fooliumisse. Küpsetada 40–50 minutit temperatuuril mitte üle 140. Peaks tulema mahlane rull. Lahti keerata alles pärast täielikku jahtumist. Kui hakkliha on väga rasvane, siis 1 kg kohta riivida 400 g pehmet juustu. Sellist rulli võib lahti keerata soojalt.

Kaste kartulikotlettidele

1 kg kooritud sibulat lõigata rõngasteks. Hautada suures koguses võid (umbes 400 g). Poolvalmis sibulale lisada 300 g tükeldatud paprikat ja 0,5 kg seeni. Hautada kuni valmimiseni ja soolata. Blanšeeritud seeni eelnevalt hoida sõelal, vastasel juhul pehmendavad veejäägid köögivilju.

Kuidas marineerida sinist sibulat

Marineerimiseks on parem võtta väike sibul, jälgides, et keskosa poleks kõva. Kihtide vahel ei tohiks olla märkimisväärset ruumi.

1. Koorige sibulad, peske need ja asetage tihedalt puhtasse purki. Optimaalne variant on 1-liitrine anum. 1 liitri sibulate kohta võtke 100 ml äädikat, 4 spl suhkrut ja 1 spl soola (mitte täis). Valage peale keev vesi. Steriliseerige 5 minutit alates siirupi keemise algusest purgis. 12–16 tunni pärast viige jahedasse pimedasse kohta. Külmkapis kaotab marineeritud sibul maitse peenuse. Säilivusaeg 2 aastat. Tarbimiseks valmis 2–2,5 kuu pärast.
2. Pestud ja kooritud sibul lõigake suurteks rõngasteks. Purgi põhjale asetage sõstra- ja kirsilehed (5–7 tk). Pange purki kiht sibulat, kivideta kirsse, seejärel kiht sibulat ja sõstramarju. Pealmine kiht olgu kirsid. 1 liitri kohta võtke 5 spl suhkrut ja 50 ml äädikat. Kui see on mõeldud peedisalatite jaoks, siis soola ärge lisage. Võileibade jaoks piisab 1 spl soolast (mitte täis). Steriliseerige 10 minutit alates siirupi keemise algusest. Säilivusaeg – 1 aasta. Valmis tarbimiseks 1,5 kuu pärast.

Kas sinist sibulat võib praadida

Praetuna on see maitsvam kui harilik sibul ja meenutab mõneti meeseeni. Sibulat tuleb praadida madalal kuumusel väheses koguses rasvas. Kuivatage pann. Valage päevalille- või oliiviõli, oodake, kuni see keema hakkab. Lisage peeneks hakitud sibul. Loomarasvad ei sobi punase sibula sortidele. Võiga praadides tuleb see väga maitsev.

Kui sibulate säilivusaeg hakkab lõppema, võib neid hautada suures koguses võis või määrdes. Jahutage, valage anumasse ja külmutage. Külmutamiseks on parem kasutada roostevabast terasest anumaid ja määret. Või annab aja jooksul spetsiifilise kõrvalmaitse. Kui hautatud või praetud sibulat külmutatakse taimsetes rasvades, võib sinna lisada palju hakitud ürte. Nii säilib suurepäraselt aroomi ja maitse värskus. Taimsetes rasvades praadimiseks on parem lõigata sibul suurteks tükkideks – nii see ei kõrbe, tekib koorik ja säilib mahlakus; võiga praadides aga väga väikesteks.

Huvitavad faktid sibulast

1. Maksimaalne kogus kasulikke aineid asub pealmises kihis. Isegi kui see on pisut kõva, ärge seda ära visake! Kõvadus kaob blanšeerimisega.
2. Magusus ja teravus ei sõltu niivõrd sordist, kuivõrd mullast, milles seda kasvatati, sademete hulgast hooaja jooksul ja ööpäevasest temperatuurikõikumiste amplituudist.
3. Tumedad sordid on Hispaania ja Portugali sibulate ristamise tulemus. Kõigi maitse- ja ravimomaduste maksimaalseks avaldumiseks tuleb seda kasvatada kivisel pinnasel, mille viljakas kiht on kuni 30 cm. Öösel annavad kivid soojust, tagades ööpäevarings ühtlase vegetatsiooni.
4. Pinnast tuleb väetada lindude väljaheidete, õlgede ja veiste väljaheidetega, võttes kõiki koostisosi võrdsetes osades. Selline väetis laguneb aeglaselt, mis välistab sibulate mädanemise ja hoiab hästi soojust mullas.
5. Ärge võtke mõrudaid sorte konserveerimiseks. Pärast leotamist tugevneb sibula aroom, spetsiifiliste maitsenüansside bukett kaob. Kui see juhtub, võtke marinaadi jaoks 0,5 l kirsimahla ja ploomimahla, klaas suhkrut, 150 ml äädikat ja 1 sl soola. Marinaati jätkub 3–4 liitrist purki, olenevalt sellest, kui palju sibul seda endasse võtab. Kuumutage marinaad keemiseni aeglasel tulel, aeg-ajalt segades. Ärge täitke purke liiga täis. Sibul võib marinaadi tugevasti endasse imada ja suureneda. Steriliseerige 10–12 minutit, tarvitage kuu aja pärast. Säilivusaeg – aasta.

Sinise sibula foto