Peet: koostis, kasulikud omadused ja vastunäidustused

Alates 11. sajandist kasvatatakse Venemaal peeti. Selle erinevaid liike kasutatakse söödana, suhkrutootmiseks, kulinaarsetes retseptides, kosmetoloogias, toorainena ravi- ja profülaktilistes vahendites. Valgevenes ja Ukrainas nimetatakse peeti «burjak», kuna see võib keetmise ajal pruuniks muutuda. Venemaal on aga juurdunud moonutatud kreekakeelne nimetus «sfekeli» – peet.

Mille poolest erineb suhkrupeet söödapeedist?

Kõigi peediliikide eellaseks on selle metsik sort, mis pärineb Kaug-Ida ja India piirkondadest. Kõige populaarsemad peediliigid on lehtpeet, söögipeet (kasutatakse toiduvalmistamises), söödapeet ja suhkrupeet.

Suhkrupeet on tehniline kultuur, mida kasvatatakse edasiseks töötlemiseks. Sellest saadakse etanooli – toormaterjal alkoholi tootmiseks, samuti suhkrut. Selle peamine erinevus teistest liikidest on kõrge sahharoosisisaldus viljades (kuni 20%), mõru kollakas koor ja selle all heledad valged viljad. Viljakuju on enamasti piklik.

Söödapeet eristub kõrge valkude, taimsete kiudude ja kiudainete sisalduse poolest. Selle liigi kõige olulisem omadus on piimatoodangu suurenemine. Veiseloomad söövad seda hea meelega. Kui suhkrupeet ulatub enamasti väikeste mõõtmeteni, maksimaalselt 3 kg-ni, siis söödasordid võivad kasvada kuni 30 kg-ni. Söödapeedi koor ja vili on heledamad kui suhkrupeedil. Viljad võivad olla erineva kujuga, ümarad, ovaalsed. Nad kasvavad sageli mullapinna kohal.

Koostis ja kalorisisaldus

100 g tavalises söögipeedis on 43 kcal, 8,8 g süsivesikuid, 1,3 g valke ja 0,1 g rasvu.

Vitamiinid:

1. A (retinool) – vajalik luude, juuste, naha, nägemisorganite terviseks. Toetab immuunsüsteemi.
2. B1 (tiamiin) – toetab ajutegevust, stimuleerib mälu, keskendumisvõimet, mõjub positiivselt õppimisvõimele, meeleolule ja isule.
3. B2 (riboflaviin) – stimuleerib erütrotsüütide moodustumist, soodustab küünte, juuste, naha tervist, mõjub positiivselt endokriinsüsteemile.
4. B5 (pantoteenhape) – stimuleerib neerupealiste hormoonide tootmist, aidates ravida artriiti, koliiti, allergiat ja südame-veresoonkonna haigusi, tugevdab immuunsüsteemi.
5. B6 (püridoksiin) – toetab rasvade ja valkude omastamist, aeglustab vananemisprotsesse, vähendab krampe, on looduslik diureetikum.
6. B9 (foolhape) – on vajalik uute rakkude loomiseks organismis, seepärast on eriti oluline, et naised saaksid seda piisavas koguses raseduse esimesel trimestril. Lisaks toetab B9 immuunsüsteemi, mõjutab positiivselt südame tervist ja vereloomet.
7. C (askorbiinhape) – kaitseb organismi bakterite ja viiruste eest, stimuleerib immuunsüsteemi, aitab haavade paranemisel, mõjutab positiivselt veresooni ja südant.
8. PP ehk B3 (niatsiin) – laiendab veresooni ja soodustab kõigi elundite verevarustuse paranemist, vähendab "halva" kolesterooli taset.
9. U – avaldab antihistamiinset toimet, aitab võidelda allergia ilmingutega.

Mineraalained:

1. Kaalium – reguleerib veesisaldust organismi rakkudes, toetab normaalset südametegevust, soodustab aju tööd.
2. Kaltsium – on vajalik luude ja hammaste tervisele, omab põletikuvastast toimet, reguleerib hormoonide ja ensüümide tootmist.
3. Magneesium – toetab närvisüsteemi ja lihaste tööd, selle puudus võib põhjustada neeru- ja maohaigusi, peapööritust, unetust, südameprobleeme.
4. Tsink – on osa luukoe moodustumise protsessist, mõjutab positiivselt juuste seisundit, stimuleerib vaimset tegevust, selle piisav sisaldus on diabeedi, epilepsia, artriidi ja reuma ennetus.
5. Vask – on vajalik seedetrakti tervisele, juuste ja naha tervise säilitamisele.
6. Mangaan – reguleerib glükoosi tootmist ja omastamist, vähendab veresuhkru taset, reguleerib rasvade ainevahetust organismis, toetab närvisüsteemi tervist ja aju tööd.
7. Raud – on oluline kilpnäärme hormoonide sünteesiks, vajalik hemoglobiini tootmiseks, stimuleerib B-vitamiinide omastamist.
8. Jood – soodustab aju tööd, mõjutab positiivselt veresoonte seisundit, aitab omastada liigset rasva, toetab juuste, küünte ja naha tervist, on vajalik kilpnäärme tööks.
9. Boor – on vajalik endokriinsüsteemi tööks, soodustab kaltsiumi, magneesiumi ja fluori omastamist.
10. Vanaadium – osaleb rasvade ja süsivesikute omastamise protsessides, soodustab "halva" kolesterooli taseme vähendamist, soodustab rakkude tootmist, mis neelavad haigustekitajaid.
11. Fosfor – toetab luude ja hammaste tervist, tagab lihaste toitumise.
12. Naatrium – on vajalik närvisüsteemi ja lihassüsteemi õigeks tööks organismis, toetab vee-soola tasakaalu kehas, avaldab veresooni laiendavat toimet.

Mille poolest on peet kasulik?

Üldine kasu

Vitamiinide ja mikroelementide rikkalik sisaldus muudab peedi kasulikuks kõikidele kehaorganitele ja -süsteemidele. Eriti oluline on seda tarbida maksahaiguste ja sooleprobleemide korral. Peeti kasutatakse mitte ainult toitva ja maitsva toiduainena või ravi- ja ennetuseesmärkidel, vaid ka kulinaarias loodusliku värvainena ning kosmeetilistel eesmärkidel tervise ja ilu säilitamiseks. See kuulub rahvameditsiini ravimite hulka, mida kasutatakse kompresside või tilkade kujul.

Naistele

Peet on soodne ja tõhus vahend, mis aitab kaalust alla võtta ja säilitada head füüsilist vormi. See reguleerib ainevahetust, tänu millele eemaldatakse toksiinid kehast ja rasvad lagunevad kiiremini.

1–2 klaasi peedimahla joomine päevas aitab kuu jooksul parandada jume ja naha seisundit ning tasakaalustada mikrofloorat seedetrakti ja reproduktiivsüsteemis.

Tänu vitamiinide ja mikroelementide sisaldusele, mis reguleerivad hormoonide tootmist ja vereloomet, aitab peedi tarbimine kriitilistel päevadel nende kulgu leevendada.

Meestele

Kaalium, kaltsium ja B-rühma vitamiinid stimuleerivad lihassüsteemi tööd, mis on oluline meestele, kes tegelevad füüsilise töö või suure koormusega spordiga.

Arvatakse, et tänu südame-veresoonkonna stimuleerimisele, veresoonte laienemisele ning positiivsele mõjule kesknärvisüsteemile mõjub peet positiivselt libiidole ja potentsile.

Peet stimuleerib toksiinide väljutamist. Tänu sellele on see kasulik alkoholi- või nikotiinisõltuvusega meestele nii kahjulike ainete kroonilise tarbimise kui ka neist loobumise perioodil, vähendades võõrutusnähte.

Raseduse ajal

Piisav foolhappe sisaldus naise organismis on lapse kaasasündinud defektide ennetus. Vajalikku vitamiini rikkalikult sisaldav peet on soovitatav rasedatele naistele ka seetõttu, et see aitab reguleerida veetasakaalu ja vähendada turset. Teine probleem, millega naised last oodates silmitsi seisavad, on kõhukinnisus. Peet on looduslik lahtisti, millel praktiliselt puuduvad vastunäidustused.

Üks olulisi piiranguid rasedatele ja imetavatele naistele on toore peedi ja selle mahla vähendamine toidus. Toored peed pidurdavad kaltsiumi omastamist organismis, mis on vajalik nii emale kui lapsele. Seetõttu on keedetud peet lapse ootamise ja rinnaga toitmise ajal eelistatum kui toores.

Imetamise ajal

Peet avaldab positiivset mõju ema tervisele, puhastades tema keha. Pärast sünnitust tekib naistel sageli aneemia, seetõttu on rauarikas peet toitumise oluline element. Vitamiinide ja mikroelementide kompleks aitab tugevdada rasedusest nõrgestatud organismi.

Peedist rinnapiima jõudvad ained ei avalda lapsele negatiivset mõju, eeldusel, et ema ei tarbi seda liigselt. Mõned emad märgivad, et peedi tarbimine aitab vähendada gaaside teket, leevendada koolikuid ja ennetada kõhukinnisust. Siiski ei soovitata keedetud peeti tarbida esimese 2–3 kuu jooksul pärast sünnitust. Kohanemisperioodil võib imiku organism reageerida halvasti mikroelementiderikkale köögiviljale.

Toorest peeti ei soovitata rinnaga toitmise ajal tarbida, erandi võib teha ainult väikestes kogustes (200–300 ml päevas) mahla puhul. Köögivilja tuleks tarbida ettevaatlikult, alustades mõne supilusikatäiega päevas. See on vajalik veendumaks, et lapsel ei tekiks allergiat. Pärast seda võib toidulauale lisada keedetud peedi taimeõliga, lahja lihaga borši.

Lastele

Peet on lastele kasulik, sest:

1. See sisaldab palju kiudaineid, mis normaliseerivad seedimist, ja pektiinhappeid, millel on lahtistav toime.
2. See on rikas A- ja C-vitamiini, foolhappe ja magneesiumi poolest, mida on vaja kasvava organismi terveks arenguks.
3. See soodustab punaste vereliblede tootmist, ennetades aneemiat.

Peeti tuleks lapse toidulauale lisada suure ettevaatusega. See kogub nitraate, mis põhjustavad sageli mürgistust, võib põhjustada allergiat ja kõhulahtisust. Soovitatav vanus, millest alates võib keedetud peeti laste menüüsse lisada, varieerub sõltuvalt arengu iseärasustest, tavaliselt on see 8–12 kuud. Selleks ajaks peaks laps olema juba tuttav teiste köögiviljadega (suvikõrvits, kartul, porgand). Soovitav on mitte lisada peeti allergiliste reaktsioonide ajal ega muude terviseprobleemide esinemise korral.

Peedimahla võib lisada alles pärast üheaastaseks saamist ja lastearsti soovitusel, kuna see sisaldab puuviljahappeid, mis ärritavad seedetrakti organeid.

Esimesel eluaastal lastele tuleks anda keedetud peedist püreed. See peab olema segatud teiste köögiviljadega, peedi kogus ei tohi ületada 30%. Peediroogi on soovitatav anda päeva esimesel poolel, et märgata võimalikku allergiat või muid soovimatuid ilminguid seoses köögivilja talumatusega.

Üle aastastele lastele võib valmistada peedisuppe, salateid, vormiroogasid, pannkooke.

Külmetushaiguste ajal võib väikelastele, kellele vanuse tõttu on paljud nohu- ja viiruseravimid vastunäidustatud, tilgutada ninna peedi vesilahust (üks osa mahla kolmele osale veele). Oluline on silmas pidada, et see vahend ei aita allergiast põhjustatud nohu korral. Enne peedimahla tilkadena kasutamist tuleks konsulteerida lastearstiga ja mitte ületada lahuse kontsentratsiooni, et vältida põletushaavu või limaskestade ärritust. Toorest peeti võib pakkuda lastele alates pooleteiseaastasest vanusest.

Peediga laste toitude retseptid:

1. 5 tükki eelnevalt leotatud ploome lõigatakse või purustatakse blenderiga. Seejärel lisatakse neile pool keedetud peeti, mis on riivitud peene riiviga. Salatit võib maitsestada taimeõli või hapukoorega. Selline salat peaks meeldima oma õrna ja magusaka maitse tõttu.
2. Üks õun, üks porgand ja pool keedetud peeti riivitakse peene riiviga ning maitsestatakse taimeõliga.
3. Peedikotletid: 200 g keedetud peeti purustatakse hakklihamasinas või blenderis. Lisatakse 20 g võid, munakollane ning jahu tiheda massi moodustamiseks (4–6 supilusikatäit). Saadud segu keedetakse umbes 5 minutit, seejärel jahutatakse ja vormitakse sellest kotletid. Neid võib veeretada jahus või riivsaias ning seejärel praadida õlis või valmistada aurus.

Soola ja suhkrut tuleks laste peediroogadele lisada minimaalsetes kogustes vastavalt pediaatri soovitustele. Laste toidu valmistamiseks tuleks valida küpsed, ühtlased viljad, millel puuduvad kahjurite või mädaniku tunnused.

Kas peeti võib süüa kaalu langetamisel?

Peet reguleerib isu ja toidueelistusi. Tänu suurele kiudainete ja pektiini sisaldusele aitab selle lisamine toidulauale kiiremini saavutada küllastustunnet ja seda kauem säilitada. Toksiinide väljaviimine organismist, diureetiline ja lahtistav toime muudavad peedi paljude dieetide oluliseks elemendiks. Samal ajal on peedi kalorsus minimaalne – umbes 43 kcal.

Kaalu langetamiseks võib kasutada toorest peeti. Kõige populaarsemad toidud sellest on erinevad salatid:

1. 2 toorest peeti, 200 g brynzat, 2 küüslauguküünt ja 2 supilusikatäit oliiviõli. Koostisained purustatakse, maitsestatakse õli ja ürtidega maitse järgi (koriander, petersell või muud liigid). Soola lisama ei pea, kuna brynza on tavaliselt üsna soolane. Võib kasutada ka feta juustu, kuid see on poolteist korda kaloririkkam kui brynza, ja kaalu langetamise ajal võib kalorite erinevus olla oluline.
2. Salat toorest peedist, porgandist, sidrunimahlast, oliiviõlist ja rohelisest sibulast on väiksema kalorsusega kui pehme juustuga, kuid ka vähem küllastav.
3. Toores peediga salatitesse võib lisada keedetud või muud lahja liha (kana- või kalkunifilee, lahja veiseliha).

Kaalu langetamise ajal võib organism reageerida toorele peedile eriti tugevalt. Võivad tekkida soovimatud kõrvaltoimed: kõhulahtisus, allergia, vererõhu langus. Nende ilmnemisel tuleks loobuda toorest juurviljast valmistatud toitudest.

Keedetud peet põhjustab harvemini probleeme seede- või südame-veresoonkonna süsteemiga, samas säilivad selle kõige olulisemad omadused. Dieettoitumise jaoks keedetud peediga retsept:

1. 3 keedetud peeti, petersell, sidrunimahl, oliiviõli segatakse, lisatakse soola maitse järgi.
2. Lisatakse äädikat, pipart, küüslauku või muid maitseaineid ja vürtse.
3. Et salat oleks küllastavam, puistatakse peale purustatud kreeka pähkleid.

Peedidieet nädalaks (lisaks tuleb päeva jooksul kindlasti juua vett):

Esmaspäev

1. Hommikueine: 150 g keedetud peeti (ilma kastmeta või sidrunimahlaga) ja klaas vett.
2. Teine hommikueine: 100 g madala rasvasisaldusega kohupiima, tee.
3. Lõunasöök: salat värskest peedist pähklitega või 50 g liha, 50 g leiba.
4. Pärastlõunane suupiste: õun, tee.
5. Õhtusöök: klaas keefiri, 200 g keedetud kala.

Teisipäev

1. Hommikueine: klaas mahla (1 osa peedimahla, 1 osa vett, 1 osa porgandimahla) 20 g taimeõliga, et imenduks porgandist A-vitamiin.
2. Teine hommikueine: keedetud muna, tee.
3. Lõunasöök: salat keedetud peedist ploomidega, maitsestatud sidrunimahla ja maitseainetega, 50 g leiba.
4. Pärastlõunane suupiste: pirn, tee.
5. Õhtusöök: õun, küpsetatud meega (mitte rohkem kui 20 g).

Kolmapäev

1. Hommikueine: 200 g madala rasvasisaldusega jogurtit, tee.
2. Teine hommikueine: 150 g peedilaaste, vesi sidruniga.
3. Lõunasöök: 200 g madala rasvasisaldusega liha lillkapsaga (150 g).
4. Pärastlõunane suupiste: tee küpsistega «Maria» (100 g).
5. Õhtusöök: salat keedetud peedist rohelisega, maitsestatud taimeõliga (200 g).

Neljapäev

1. Hommikueine: keedetud peet viilutatult dieetleivaga (kokku 200 g), tee.
2. Teine hommikueine: banaan, tee.
3. Lõunasöök: peedipihvid (peet, manna konsistentsi jaoks, 1 muna, sool, pipar) – 2 tükki, 50 g leiba.
4. Pärastlõunane suupiste: õun, tee.
5. Õhtusöök: 200 g madala rasvasisaldusega keefiri, 200 g tatrapudru vees.

Reede

1. Hommikueine: 150 g riisi, klaas vett sidrunimahlaga.
2. Teine hommikueine: peedilaastud (100 g), tee.
3. Lõunasöök: 200 g keedetud liha (kana või kalkun) keedetud peedi lisandiga.
4. Pärastlõunane suupiste: 100 g viinamarju.
5. Õhtusöök: klaas madala rasvasisaldusega keefiri, 50 g dieetleiba.

Laupäev

1. Hommikueine: kaerahelbepuder vees, kuivatatud aprikoosidega, tee.
2. Teine hommikueine: 150 g madala rasvasisaldusega kohupiima.
3. Lõunasöök: salat värsketest köögiviljadest (peet, valgekapsas, porgand, roheline sibul, oliiviõli) 50 g leivaga.
4. Pärastlõunane suupiste: pirn, tee.
5. Õhtusöök: 150 g keedetud liha (lahja veiseliha või kana) keedetud porgandi lisandiga (100 g).

Pühapäev

1. Hommikueine: klaas värskelt pressitud mahla (1 osa peeti, 1 osa vett, 1 osa õuna) ja 50 g küpsiseid «Maria».
2. Teine hommikueine: 150 g madala rasvasisaldusega jogurtit.
3. Lõunasöök: peedipihvid (2 tükki), 50 g leiba, tee.
4. Pärastlõunane suupiste: 30 g tumedat šokolaadi, tee.
5. Õhtusöök: 150 g keedetud liha, 150 g keedetud peeti.

Selline dieet ei pruugi viia järsu kaalulanguseni, kuid tugevdab organismi, eemaldab kahjulikud ained, parandab tuju ja annab noorendava efekti.

Keedetud peedi kasu ja kahju

Pärast kuumtöötlemist säilivad peedis vitamiinid ja mikroelemendid peaaegu täielikult. Keedetud peet imendub organismis paremini kui toores. Seetõttu on kaalulangetamiseks, erinevate terviseprobleemide raviks ja ennetamiseks eelistatum valida kuumtöödeldud vilju, sealhulgas ahjus küpsetatud või aurutatud peeti.

Keedetud peeti on kasulik tarbida aneemia, joodipuudusega seotud haiguste korral, meeleolu parandamiseks ja depressiooni sümptomite vähendamiseks, maksa, mao ja soolte töö normaliseerimiseks. Seedetrakti krooniliste haiguste ägenemise ajal, joodi liigse sisalduse korral organismis, neerupatoloogiate ja suhkurtõve korral tuleks keedetud peet dieedist välja jätta või selle tarbimist oluliselt piirata.

Mis on kasulikum: toores või keedetud?

Keedetud ja toore peedi koostis erineb vähe: 100 g keedetud tootes on 50 kcal, toores – 43; valke – 2 g keedetud, 1,6 toores, süsivesikuid – vastavalt 11 ja 8 g. Rasvu keedetud tootes ei ole, toores on neid umbes 0,2 g.

Toore peedi eelised:

1. Mõnede kasulike ainete sisaldus väheneb kuumtöötlemisel pisut. Eelkõige väheneb C-vitamiini hulk.
2. Kasulike ainete positiivne mõju saabub kiiremini kui kõrgel temperatuuril töödeldud toote tarbimisel.
3. Keedetud peedis on suurem suhkrusisaldus, seetõttu ei soovitata seda suhkurtõvega inimestele.

Keedetud peedi eelised:

1. B-rühma vitamiinid tugevdavad oma toimet pärast küpsetamist või keetmist.
2. Kuumtöötlemisel hävivad võimalikud kahjulikud bakterid.

Peedimahla kasulikud omadused

Suhkrupeedi mahlal on mitmeid kasulikke omadusi: see mõjub soodsalt kilpnäärmehaiguste korral, eemaldab toksiine, vähendab „halva” kolesterooli taset, ennetades trombide ja teiste veresoonkonnahaiguste teket. Samuti tõstab see erütrotsüütide taset veres ja aitab alandada vererõhku. Aneemia on veel üks seisund, mille puhul peedimahl võib haiguse kulgu leevendada ja sümptomeid vähendada.

Kuidas mahla valmistada
Enne mahla valmistamist tuleb peedid pesta, kuivatada ja koorida. Võib kasutada mahlapressi või hakklihamasinat. Pärast peedi jahvatamist tuleb saadud mass filtreerida ja saadud mahla hoida külmkapis. Selle kasulikud omadused säilivad ööpäeva.

Tihti segatakse peedimahla teise mahlaga, kuna selle maitse on üsna tugev. Erinevalt teistest värskelt pressitud mahladest, mida tarbitakse kohe pärast valmistamist, tuleb peedimahla eelnevalt umbes kaks tundi jahedas lasta tõmmata. Selle aja jooksul eralduvad sellest lenduvad ained, mis annavad sellele ebameeldiva järelmaitse.

Tervise ennetamiseks ja raviks tarbides lisatakse peedimahla järk-järgult, alustades 1/5 kogumahust. Näiteks vähihaiguste korral soovitatakse kombineerida peeti ja porgandit, maksa- ja neerupatoloogiate korral kasutatakse porgandi asemel õunu. Järk-järgult, 5 päeva jooksul, võib peedimahla sisaldus tõusta 4/5 mahuni. Sellise segu kuur ei tohi olla lühem kui 10 päeva.

Peedikalja kasulikkus

Lisaks peedi paljudele kasulikele omadustele rikastub käärimisprotsessi käigus kali bakteritega, mis takistavad kahjulike mikroorganismide arengut. Seeläbi tugevneb peedi tarbimise kasulik mõju.

Peedikali aitab puhastada jääkainetest ja toksiinidest, normaliseerib soolestiku tööd. Hüpertensiooni korral aitab see alandada vererõhku ja vähendada hoogude sagedust. Seda võib tarbida kaalulangetamise ajal, juuste ja küünte tugevdamiseks, näonaha tervendamiseks. Vastunäidustusteks selle kasutamisel on suhkurtõbi, kuseteede kivitõbi, podagra, allergia ning ägedad seisundid seedetrakti patoloogiate korral.

Peedikalit võib juua puhtalt või lisada seda okroškasse või külmadesse suppidesse.

Lihtne kodune kalireretsept: üks peet, kooritud, lõigatakse kuubikuteks ja valatakse üle kahe liitri keedetud veega. Lahusesse lisatakse 100 g musta leiba, nõu kaetakse lõdvalt, et tootele pääseks õhku, ja jäetakse seisma 3–7 päevaks. Selle perioodi jooksul tuleb eemaldada vaht, mis tekib kali anuma pinnale, ja vältida temperatuuri tõusu seal, kus pooltoode asub. Liiga soojas ruumis (temperatuuril alates +22 kraadi Celsiuse järgi) võivad kaliss hakata arenema patogeensed bakterid. Seejärel kurnatakse kali, suletakse tihedalt kaanega ja lastakse veel kaks päeva tõmmata. Pärast seda on see tarbimiseks valmis. Kalit võib säilitada umbes kuu aega.

Kas peedilehed on kasulikud?

Peedilehed sisaldavad samu vitamiine ja mineraale kui juurvili, kuid mõned ained leidub lehtedes isegi suuremas kontsentratsioonis kui juurviljas. Lehtedes sisalduv vitamiin P suurendab veresoonte elastsust, ennetab trombe, sisemisi verejookse, skleroosi. Vitamiin U aitab parandada seisundit gastriidi, mao- ja sooltehaavandite korral ning on aine, mida paljud seostavad vananemisprotsesside aeglustumisega. Tänu lehtedes sisalduvale betaiinile eemaldatakse kehast "halb" kolesterool. Jood, fosfor, koobalt aitavad parandada keskendumisvõimet ja mälu.

Kaalulangetamise ajal võib tarbida salateid värskete peedilehtedega, mis soodustab kasulike ainete omastamist ja ainevahetusprotsesside kiirenemist.

Kompresside jaoks kasutatavad peedilehed omavad põletikuvastast ja valuvaigistavat toimet.

Enne lehtede tarbimist tuleks neid leotada kuumas vees mõne minuti jooksul. See aitab mahendada nende maitset ja vähendada mõrudust. Kulinaarias kasutatakse neid suppide koostises, marineeritakse, soolatakse, kuivatatakse, lisatakse pirukatäidistesse, valmistatakse neist salateid.

Peet meditsiinis

Peedis sisalduvad kasulikud ained muudavad selle oluliseks elemendiks ravi- ja ennetusskeemides erinevate haiguste korral. Kõigil juhtudel tuleb enne juurvilja kasutamist ravimina konsulteerida arstiga. Samuti tuleb enne ravikuuri alustamist veenduda, et puudub allergia ja muud soovimatud reaktsioonid. Enamik ägedaid seisundeid erinevate organsüsteemide haiguste korral on vastunäidustuseks peediravile.

Diabeedi korral

Juurköögiviljal on kõrge glükeemiline indeks ja süsivesikute kontsentratsioon. Seetõttu tuleks diabeedi korral peeti tarbida väga ettevaatlikult, et vältida veresuhkru taseme tõusu.

Suhkrute sisaldus toores peedis on kaks korda madalam kui keedetud peedis, lisaks, sõltumata töötlemisviisist, on glükeemilise koormuse indeks madal. Seetõttu võivad diabeedi 1. ja 2. tüübiga inimesed, kellel on seedeprobleemid, lisada juurvilja oma toidusedelisse. Lisaks mõjub see soodsalt veresoontele ja südamele. Diabeedi puhul kannatavad südame-veresoonkonna elundid, seetõttu on peedi tarbimine kasulik tromboosi ja skleroosi ennetamiseks.

Diabeedi puhul on oluline säilitada normaalne kehakaal ja vajadusel kaalust alla võtta. Juurvili soodustab rasvade imendumist ja kiirendab ainevahetust, seega on see kasulik ülekaalust tingitud elundite koormuse ennetamiseks.

Tähtis: keedetud peedi glükeemiline indeks on 65 ühikut, toorel peedil 30.

Pankreatiidi korral

Pankreatiit on pankrease põletikuline haigus, mille korral ensüümid kahjustavad kõhunääret ennast. Selle haiguse peamised toitumisreeglid on valkude, rasvade, suhkru, gaaside moodustumist soodustavate toitude ja soola koguse piiramine. Haiguse ägedas staadiumis ei ole peedi tarbimine ühelgi kujul soovitatav. Kroonilise haiguse käigus ja ennetusena on regulaarne väikestes kogustes peedi tarbimine kasulik: see puhastab soolestiku seinu, toimib loodusliku diureetikumi ja lahtistina. Samas on lubatud toiduvalikusse lisada ainult kuumtöödeldud viljad, toores peet on keelatud. Tähtis õige kombinatsioon keedetud peedi teiste toiduainetega: salateid mitte maitsestada rasvase hapukoorega, mitte lisada roogadele küüslauku või muid seedesüsteemi limaskestade ärritust põhjustavaid komponente.

Peedimahla võib tarbida, lisades seda järk-järgult, alustades väikestest annustest, kuid mitte rohkem kui üks kord nädalas. See peab pärast valmistamist seisma 3 tundi, soovitav on seda lahjendada kõrvitsa- või muu mahlaga.

Gastriidi korral

Söögipeet soodustab seedimist ja toidu omastamist, vähendab põletikulisi protsesse, aitab parandada limaskesta, ennetab kõhukinnisust, toetab immuunsüsteemi. Seega on kroonilise haiguse staadiumis lubatud tarbida peeti väikestes kogustes gastriidi korral. Haiguse ägenemise perioodil on parem hoiduda vilja tarbimisest.

Liigne tarbimine (üle 100–200 g päevas) võib põhjustada haiguse ägenemist, kuna juurvili suurendab maohappesust. Seetõttu on oluline mitte ületada raviarsti poolt lubatud peedikogust ja tarbida seda keedetud või küpsetatud kujul. Madala happesusega sekretsiooni korral soovitavad arstid kindlasti lisada peedi gastriidiga patsientide toidulauale, kuna see aitab tugevdada maomahla tootmist.

Soolestikule

Peet on rikas pektiini poolest, mis hävitab mädanikbaktereid ja aitab organismist toksiine väljutada. Juurvilja koostises olevad orgaanilised happed stimuleerivad maomahla tootmist ja soolestiku peristaltikat. Kiudained aitavad võidelda patogeensete bakteritega seedetraktis.

Juurvilja tervise- ja profülaktilise tarbimise ajal on soovitatav loobuda rasvaste, magusate ja praetud toitude söömisest, kuna need võivad vähendada protseduuride kasulikku mõju.

Peedi tarbimisest tuleks loobuda soolehaavandite ägenemise perioodil, kuna see võib põhjustada seisundi halvenemist, valu ja kõhulahtisust.

Kõhukinnisuse korral

Peedi kiudained stimuleerivad soolestiku lihaseid, toidavad selle baktereid, mis aitab taastada peristaltikat. Kui kõhukinnisuse põhjuseks on maksaprobleemid, on soovitatav tarbida peedimahla või juurvilja toorelt. Peedis sisalduv betaiin on eriti tõhus ilma kuumtöötluseta. Juhul kui kõhukinnisusega patsiendil on kaasuvad seedetrakti haigused, on soovitatav tarbida kuumtöödeldud köögivilja.

Tuleb meeles pidada mõistliku annuse järgimist peedi ravi- ja profülaktilisel tarbimisel. Liigne või liiga sage tarbimine võib põhjustada kõhulahtisust.

Podagra korral

Peeti tuleb podaagra puhul tarbida suure ettevaatusega. See sisaldab oblikhapet, mis osaleb soolade organismist väljutamise protsessides. Kuseteede talitlushäirete korral on soolade väljutamine raskendatud, need kogunevad liigestesse ja võivad esile kutsuda podaagra hood – põletiku, millega kaasneb valu.

Podaagravaevlastel on lubatud tarbida peeti ainult keedetud kujul, mitte rohkem kui 150 g päevas. Samuti on lubatud juua kalja või lahjendatud peedimahla, kuid mitte rohkem kui üks klaas ööpäevas. Tänu diureetilisele toimele väljutatakse organismist soolad. Boor tugevdab liigeseid, betaiin vähendab liigeste põletikku ja turset.

Koliidi korral

Soole seinte põletiku korral ei soovitata tarbida tooreid köögivilju, sealhulgas peeti, kuna need stimuleerivad elundi tööd. Liigne koormus haiguse ägenemise ajal võib põhjustada valu ja kõhulahtisust. Kroonilises staadiumis või remissiooni ajal on lubatud keedetud peet. Selle lisamisega toidulauale tuleb alustada ettevaatlikult, suurendades kogust järk-järgult kuni 100–200 g päevas. Keedetud juurvili aitab taastada ainevahetusprotsesse organismis, mõjub soodsalt seedetrakti limaskestadele ja aitab ennetada koliidi hoogusid.

Maksale

Juurvilja koostises sisalduv betaiin mõjub soodsalt maksale. See aine toetab elundi töövõimet, stimuleerib valgutoidu omastamisprotsesse ja hoiab ära maksa rasvumise. Peet aitab kiirendada sapi liikumist tänu oma flavanoidide sisaldusele. Seega toimub maksa põhifunktsioon, vere filtreerimine, tõhusamalt.

Hemorroidide korral

Peedi tarbimine aitab muuta roojamise protsessi regulaarseks, mis on hemorroidide ennetamise ja ravi võtmetegur. Peedimahlaga kompressid aitavad ägeda põletiku korral.

Koletsüstiidi korral

Selle haiguse puhul täheldatakse sapipõie seinte põletikku, mis viib sapivoolu häirumiseni, raskendab rasvade omastamist, mõjutab väljaheidet. Ägeda hoo esimesel ööpäeval on lubatud ainult sooja vee või nõrga tee joomine, koos valge leiva kuivikutega. Pärast ägenemise sümptomite leevenemist kehtestatakse toitumises piirangud: keelatud on rasvased toidud, rohke söömine, alkohol ja tooted, mis ärritavad seedeelundeid. Nende hulka kuulub ka toores peet, mis mõjub organismile üsna intensiivselt.

Keedetud ja küpsetatud peet ning selle mahl kuuluvad koletsüstiidi dieeti, kuna need vähendavad hoogude sagedust ja aitavad normaliseerida ainevahetusprotsesse organismis. Ägenemise ennetamiseks ja ravi toetamiseks piisab umbes 100 g peedist valmistatud toodete igapäevasest tarbimisest.

Aneemia korral

Peedis sisalduv raud ja magneesium muudavad selle oluliseks elemendiks kompleksravis aneemia korral. Peedi regulaarne tarbimine aitab parandada vere näitajaid, tõsta hemoglobiini ja suurendada punaste vereliblede kontsentratsiooni, normaliseerida hüübivust (muudab selle vähem viskoosseks) ning puhastada veresooni.

Rahvameditsiini retseptid peedi baasil

Peet on kasulik kurgu-, nina- ja ülemiste hingamisteede haiguste ravi- ja profülaktikavahendina:

1. Angiini korral segatakse mett peedimahlaga vahekorras 1:2 ja tarbitakse tühja kõhuga 2–3 korda päevas. See aitab vähendada kurguvalu, toimeained võitlevad haigustekitajatega ja võivad lühendada haiguse kulgu.
2. Peedimahla tilgutatakse ninna nohu korral, et võidelda viiruste ja bakteritega. Protseduuri jaoks lastakse värskelt pressitud mahla külmkapis seista 4 tundi, seejärel kuumutatakse see mugava temperatuurini, lahjendatakse veega vahekorras 1 osa mahla 3 osa vee kohta. Vahendit tuleb kasutada 3–4 korda päevas, 3–5 tilka, kuuri pikkusega vähemalt 5 päeva. Alla kolmeaastaste laste puhul vähendatakse annust 1 tilgani. Ülalkirjeldatud viisil valmistatud peedimahla kasutatakse ka kõrvavalu raviks.
3. Aneemia, madala hemoglobiini ja teiste vereringesüsteemi probleemide korral võib läbida peedimahla profülaktilise kuuri: peet, redis ja porgand lastakse võrdsetes osades läbi mahlapressi või hakklihamasina. Segu võetakse 15 minutit enne sööki, 2 supilusikatäit. Stabiilse tulemuse saavutamiseks ja hemoglobiini tõstmiseks tuleks kuuri läbida vähemalt ühe kuu jooksul.
4. Kõik peedi kasulikud omadused mehe kuseteede tervisele on saadaval värskelt pressitud mahla kujul. Porgandi, peedi, kurgi ja magusa pipra mahl segatakse võrdsetes osades ning võetakse 0,5 klaasi kolm korda päevas kuu jooksul. Vajadusel võib kuuri korrata pärast 10-päevast pausi.
5. Peedilehti kasutatakse paikse valuvaigisti ja põletikuvastase vahendina. Nahahaiguste, sealhulgas samblike, ekseemi ja dermatiidi korral võib kasutada keedetud peedilehtedest kompresse, mis on purustatud ja segatud meega vahekorras 1:1. Oluline on kasutada vahendit ainult armistunud piirkondadel, kui puuduvad lahtised haavad eritistega.
6. Mastiidi korral asetatakse purustatud lehed tihenenud kehapiirkondadele pooleks tunniks. Protseduuri korratakse iga päev kompleksravi osana.
7. Peavalu korral asetatakse marli sisse mähitud purustatud lehed oimudele või otsaesisele 15–20 minutiks.
8. Jalgade konnasilmad või lõhed määritakse peedilehtede mahlaga. Jalad mähitakse pealt sidemega ja jäetakse segu ööseks.

Peet kosmetoloogias

Peet on levinud koostisosa näomaskides ja juuksehooldusvahendites. Kosmeetikatoodete valmistamiseks kasutatakse nii lehti kui ka juurvilju.

Näole

Rasuse läike vähendamiseks, jume parandamiseks, naha niisutamiseks ja värskendamiseks kasutatakse keedetud peedist maske. Nende valmistamiseks keedetakse peedid, kooritakse, riivitakse peene riiviga ja eemaldatakse liigne mahl. Kokkupuuteaeg ei tohi ületada 20 minutit. Pärast protseduuri tuleb nahk puhastada tootest ja kanda sellele niisutav kreem. Erinevad lisakoostisosad aitavad saavutada soovitud efekti erinevate probleemide puhul:

1. Naha ühtlase mati tooni andmiseks lisatakse riivitud peedile üks teelusikatäis kamferpiiritust. Sellist maski kasutatakse kahe nädala jooksul ülepäeviti.
2. Naha niisutamiseks lisatakse 200 g riivitud keedetud peedile 100 ml piima, 100 ml naistepuna tinktuuri ja 2 teelusikatäit aaloemahla.

Peedikeetmisega pesemine, millele on lisatud 5% õunasiidri äädikat (1 teelusikatäis 2 klaasi keetmise kohta), aitab vähendada lööbeid näonahal.

Purustatud peedilehtedest näomask aitab leevendada ärritust, kõrvaldada lööbeid ja kiirendada kahjustuste paranemist.

Juustele

Peedimahlaga värvimine on viis anda juustele tervislikku sära, tugevdada neid, vähendada peanaha põletikku. See meetod sobib neile, kellel on allergia keemiliste värvainete suhtes, samuti isikutele, kellele ebaloomulike vahendite kasutamine on vastunäidustatud, näiteks rasedatele ja imetavatele naistele.

1. Värvi valmistamiseks on vaja klaasi peedimahla, pool pakki hennapulbrit ja 3 supilusikatäit sidrunimahla. Segu kantakse juurtele, seejärel kogu juuste pikkusele ja jäetakse 15–30 minutiks. Kui on vaja tumedat tooni, võib segule lisada basmat.
2. Porgandimahla või kookosõli lisamine aitab parandada juuste seisundit ja annab neile jõudu.
3. Heledate juustega naistel tuleb silmas pidada, et selline värvimine annab lokkidele punase tooni. Sagedamini kasutavad seda kosmeetilist protseduuri šatenid ja brünetid.
4. Nagu kõik looduslikud värvained, on peedimahlal koos hennaga nähtav toime mitte kauem kui kaks nädalat. Seejärel tuleb protseduuri korrata.

Riivitud keedetud peedist mask, mis kantakse juuksejuurtele, aitab võidelda kõõmaga. Stabiilse positiivse tulemuse saavutamiseks tuleb protseduuri korrata 2–3 korda nädalas kuu jooksul.

Kahju ja vastunäidustused

On mitmeid haigusi, mille puhul tuleb piirata peedi tarbimist:

1. Hüpotoonia ja madala vererõhu kalduvuse korral võib juurvili põhjustada tugevat vererõhu langust.
2. Neerukivitõve ja podagra korral võib peet põhjustada seisundi halvenemist, raskendada soolade väljutamist organismist ja põhjustada liigeste põletikku.
3. Seedetrakti haiguste ägenemise ajal tuleb värske peedi tarbimisest loobuda, keedetud vilja ja selle mahla võib tarbida suure ettevaatusega.
4. Diabeedi korral tuleks igapäevaselt tarbitavate juurviljade kogust piirata 100–200 grammiga, kuna need sisaldavad palju suhkrut.
5. Peedi kasutamisel lahtistava toime saamiseks tuleb meeles pidada võimalikku üledoosi ja sellega seotud kõhulahtisust.
6. Peet võib põhjustada allergilist reaktsiooni; enne selle tarbimise alustamist ravi- ja ennetuslikel eesmärkidel tuleb teha tundlikkuse test.

Peedi koristamine ja säilitamine

Juurviljad ulatuvad maapinnast kõrgemale, seetõttu tuleb peedi koristamine planeerida ajavahemikku enne esimesi külmasid, et vältida viljade kahjustamist. Mõned sordid valmivad juulis, kuid enamasti on saagikoristuse aeg august või septembri algus. Peamine märk viljade koristusvalmidusest on kuivanud ja kollaseks muutunud lehed. Juurvilja läbimõõt peaks olema umbes 10 cm.

Koristamise ajal kaevatakse peet üles ja võetakse ettevaatlikult mullast välja. Seejärel raputatakse mulla jäägid maha ja lõigatakse lehed ära. Pealsete jääk ei tohi olla üle 2 cm. Kui lõikekohad on kõvenenud ja viljad on liigsest niiskusest kuivanud, võib peedi hoiule panna.

Viljad ilma kriimustuste ja pragudeta võivad säilida kuni 8 kuud. Ruumi õhuniiskus ei tohi ületada 85%, temperatuur umbes +3 kraadi Celsiuse järgi. Vilju võib hoida saepuruga täidetud kottides. Teine võimalus on kastid, kuhu on puistatud turvast või liiva. Peedi naabrus kartuliga avaldab soodsat mõju mõlema köögivilja seisundile, nad säilitavad oma omadused kauem.

Kas neid võib külmutada

Peeti võib külmutada toorelt ja keedetult. Kõige mugavam viis on keeta viljad, peenestada soovitud suuruseks (riivida või lõigata), jaotada portsjonite kaupa anumatesse või kottidesse ning panna sügavkülma. Pärast sulatamist uuesti külmutada ei soovitata. Keedetud peet säilib külmikus temperatuuril 0 kuni +6 kraadi mitte rohkem kui kaks päeva, külmutatuna temperatuuril umbes -18 kraadi võib seda hoida kuni ühe aasta.

Mida saab peedist valmistada: retseptid

Erinevaid peediroogasid kasutatakse paljude maailma ja Venemaa rahvaste köögis. Kõige sagedamini valmistatakse sellest salateid ja esimesi roogasid, kuid on palju muid lihtsaid valmistusviise, mis aitavad tervist parandada ja tuua vaheldust tavapärasesse toitumisse.

Salat

Salatite jaoks kasutatakse toorest või keedetud peeti.

1. Värske peet sobib suurepäraselt riivitud õuna, porgandi, redise ja teiste köögiviljadega. Et muuta salat toitvamaks, võib lisada pähkleid, rosinaid, ploome, pehmet juustu või lahjat liha. Selliseid salateid on kõige parem maitsestada taimeõli või hapukoorega.
2. Keedetud peet võib olla iseseisev roog – piisab selle riivimisest, soola ja oliiviõli lisamisest. Rohelise sibula, peterselli, koriandri lisamine muudab roa aromaatsemaks. Pähklid, liha, ploomid või küüslauk annavad salatitele vürtsikust, magusust või muid maitseid.

Et erksavärviline vili ei värviks oma mahla teisi salati koostisosi, tuleb enne peedi lisamist teistele koostisosadele see segada taimeõliga.

Kaaviar

Peedikaviar'i valmistamiseks riivitakse keedetud köögivili, segatakse soola, küüslaugu, pipraga ja hautatakse tasasel tulel pool tundi. Võimalik on valmistada kaviar'i toorest juurviljast koos erinevate köögiviljade lisamisega.

Näiteks võib segada toorest riivitud peeti porgandi ja tomatitega, mis on lastud läbi hakklihamasina, võrdsetes vahekordades. Seejärel lisada kolm supilusikatäit peeneks hakitud sibulat. Segada köögiviljad, lisada neile soola, pipart, peterselli ja hautada tasasel tulel kaks tundi. Paar minutit enne valmimist lisada suhkur ja äädikas. Seejärel on kaviar valmis kasutamiseks või konserveerimiseks.

Kotletid

Originaalsete köögiviljakotlettide valmistamiseks kulub 300 g riivitud keedetud peeti. Sellele lisatakse 50 g võid, üks muna ja manna konsistentsi saamiseks, samuti soola ja pipart maitse järgi. Saadud segust kotletid veeretatakse riivsaias või jahus ja hautatakse 40 minutit. Peedile võib lisada riivitud keedetud porgandit.

Phali

Valmistamiseks läheb vaja järgmisi koostisosi: üks keedetud peet, 2 küüslauguküünt, 200 g kreeka pähkleid, koriander, petersell, roheline sibul, 5% punane äädikas. Pähklid purustatakse seguris koos rohelisega. Seejärel lisatakse neile tükeldatud keedetud peeti ja töödeldakse kõik keskmiseteraliseks seguks. Saadud massile lisatakse äädikas, pressitud küüslauk, sool ja muud vürtsid maitse järgi. Pärast segamist vormitakse pallikesed ja serveeritakse.

Püree

Seguri abil purustatakse keedetud peet (3 tk), mis on segatud oliiviõli, 2 küüslauguküüne, soola ja poole klaasi lahja jogurtiga. Saadud segu kuumutatakse keemiseni viimata ja hautatakse 5–10 minutit.

Karpatšo

Esimene samm – marinaadi valmistamine. Selleks segatakse pool klaasi oliiviõli, 2 spl balsamiäädikat ja 2 spl mett. Seejärel lõigatakse keedetud peet õhukesteks viiludeks ja marineeritakse vähemalt kaks tundi. Pärast seda valmistatakse kreem: segatakse mascarpone’i või muud pehmet soolamata juustu (200 g), 100 g hapukoort, 10 g tsitruseliste koort ja 5 g koriandrit. Peediviilud asetatakse taldrikule, puistatakse üle rohelise salatiga (rukola või muu maitse järgi), peale pannakse kreem, puistatakse seedermänniseemnetega ja peeneks hakitud rohelise sibulaga.

Kalja

Traditsioonilise vene joogi valmistamiseks on vaja:

• 100 g suhkrut
• kolm liitrit vett;
• sool – maitse järgi;
• 1,5 kg söögipeeti.

Toores peet pesta, koorida, lõigata sektoriteks. Seejärel panna see sooja vette, lisada suhkur ja sool ning jätta nädalaks sooja kohta. 6–8 päeva pärast on kali valmis.

Kali valmistamisel koos suhkru lisamisega toimub käärimisprotsesside täiendav stimuleerimine, mille tulemusena tekib joogis etüülalkohol. Seda tuleb arvestada kalja joomisel enne autojuhtimist ja tööde tegemist, mis nõuavad keskendumist.

Kaljas olev sool annab joogile täiendava maitsevarjundi ning toimib ka säilitusainena, takistades bakterite arengut käärimise ajal. Samuti aitab see peedist looduslikke suhkruid välja tõmmata. Seetõttu on ka ilma suhkrulisandita valmistatud kali üsna magus.

Käärimise kiirendamiseks võib vette lisada jogurti või hapupiima vadakut või musta leiba. Samuti on lubatud kasutada rosinaid, kuivatatud aprikoose, kuivatatud ingverit ja muid maitse- ja lõhna rikastavaid koostisosi.

Borš

Borši valmistamiseks on palju variante, need erinevad piirkonniti, perenaise maitse ja saadaolevate koostisosade järgi. Lihtne ja kiire retsept:

1. Lihapuljongist eemaldatakse liha, loorberileht ja muud maitseained. Puljongile lisatakse 3 kuubikuteks lõigatud kartulit, 200 g riivitud kapsast ning keedetakse neid umbes 10 minutit.
2. Porgand (1 tk) ja sibul (1 tk) hakitakse peeneks ning praetakse pannil 5–10 minutit. Seejärel lisatakse praetud segule 1 keskmisel riivil riivitud peet, tomatipasta (3 spl) või 2 hakklihamasinast lastud tomatit. Segu hautatakse umbes 10 minutit.
3. Praetud segu, kartul ja kapsas, eelnevalt keedetud ja tükeldatud liha segatakse, lisatakse värskeid ürte, soola, pipart maitse järgi ja keedetakse 10 minutit. Seejärel lastakse boršil seista poolteist kuni kaks tundi ja pärast seda serveeritakse.

Kaste

Väikeses kastrulis soojendatakse pool klaasi kuiva valget veini, seejärel lisatakse sinna 1 kuubikuteks lõigatud keedetud peet, seejärel lisatakse 150 g lihapuljongit. 15 minuti pärast lisatakse segule soola ja pipart. Pärast seda kastet jahutatakse ja töödelakse blenderiga ühtlaseks massiks. Enne valmistamise lõpetamist lisatakse sinna 1 spl hapukoort, soovi korral võib lisada suhkrut või muid maitseaineid.

Peedikrõpsud

Peediviiludest krõpsud on toitev ja tervislik vahepala või originaalne suupiste. Nende valmistamiseks kulub 2–3 peeti ja maitseaineid maitse järgi. Peet lõigatakse õhukesteks viiludeks, laotatakse ahjuplaadile ja pannakse 200 kraadini eelsoojendatud ahju 15–20 minutiks. Pärast kuivatamist võib krõpse puistata soola, seesami, pipra või muude maitseainetega. Aroomi andmiseks võib enne serveerimist lisada oliiviõli.

Kuidas marineerida

Talveks marineeritud peet võib olla kasulik suppide, salatite valmistamiseks või lisandina kuumadele roogadele. 1,5-liitrises purgis valmistamiseks on vaja:

• peet – 1 kg;
• 6% äädikat – 3 supilusikatäit;
• vesi – 1,5 liitrit;
• suhkur – 150 g;
• sool – 30 g;
• piment – 5 tera;
• nelk – 5 tk.

Peet tuleb keeta, seejärel lõigata pikkadeks ribadeks või riivida jämeda riiviga. Täidise valmistamiseks keeta suhkrut, soola, pipart ja nelki 5 minutit. Anum pesta ja steriliseerida. Seejärel panna sinna peet, täidis ja äädikas. Anum peediga katta kaanega, steriliseerida 10 minutit. Kohe pärast seda sulgeda purgid hermeetiliselt ja jätta pimedasse jahedasse kohta.

Kuidas keeta

Keetmiseks sobivad kõige paremini mitte üle 10 cm läbimõõduga peedid, õhukese koorega ja ilma väliste vigastusteta. Enne valmistamist tuleb peet põhjalikult pesta, lõigata ära vars ja lehed.

1. Pliidil keedetakse peeti umbes kaks tundi madalal kuumusel. Oluline on, et vesi kataks peedid täielikult. Vett ei tohi soolata, see muudab köögivilja kõvemaks. Erkpunase värvi säilitamiseks võib lisada 1–2 g sidrunhapet või pool supilusikatäit sidrunimahla ühe liitri vee kohta.
2. Protsessi kiirendamiseks võib vette lisada 3 supilusikatäit taimeõli ja keeta peeti kiirel tulel umbes 40 minutit. Seejärel tuleb panna peet külma jooksva vee alla veel 20 minutiks. Temperatuuride erinevus soodustab peedi pehmenemist.
3. Multikeetjas võib peeti keeta aururežiimil, asetades restile, või hautamisrežiimil. Valmistamisaeg sõltub seadme mudelist ja on tavaliselt umbes tund. Samuti võib kasutada küpsetusrežiimi. Selleks mähitakse peet taimeõliga määritud fooliumisse, asetatakse multikeetja kaussi ja jäetakse üheks tunniks.

Kuidas küpsetada

Küpsetamine on mugav viis juhtudel, kui on vaja valmistada suur kogus peeti, näiteks mitme salati jaoks. Ahi tuleb eelsoojendada 180–200 kraadini. Peet pesta, eemaldada sellelt liigne niiskus. Seejärel mähkida iga peet taimeõliga määritud fooliumisse. Küpsetada peeti umbes tund aega.

Kas toorest peeti võib iga päev süüa?

Vastunäidustuste puudumisel ja mõistliku koguse järgimisel on toorest peedist salateid ja suupisteid lubatud süüa iga päev. Ohutuks normiks peetakse umbes 200 g päevas, kuid soovimatute reaktsioonide ilmnemisel tuleks toormaterjali portsjonit vähendada või tarbida seda harvemini, vaheldades keedetud toote või mahlaga.

Kas võib süüa öösel ja tühja kõhuga

Juurevilja tarbimine enne sööki soodustab ainevahetuse kiirenemist, vitamiinide ja mikroelementide paremat omastamist ning söögiisu paranemist. Peedi kasutamine ravi- ja ennetuseesmärkidel toimub alati tühja kõhuga.

Peet enne magamaminekut aitab kaasa päeva jooksul söödud toidu omastamisele ja rasva põletamisele. Õhtusöögiks söödud keedetud juureviljast salat oliiviõliga annab täiskõhutunde, soodustab seedetrakti tööd ja puhastab organismi toksiinidest.

Kas loomadele võib peeti anda?

Söödapeet on toitev ja kasulik toode veistele. Ka teistele koduloomadele võib pakkuda vitamiinirikast juurevilja, kuid tuleb olla ettevaatlik.

1. Koertele võib pakkuda väikeses koguses toorest või keedetud peeti mitu korda nädalas. Samas tuleb meeles pidada, et see põhjustab lemmikloomadel sageli allergiat, seega tuleb alustada minimaalsest kogusest. Samuti võib see heleda karvkattega koertel põhjustada värvuse muutust, andes neile punaka varjundi.
2. Kassidele võib pakkuda keedetud peeti või peedimahla kuseteede kivide või seedeprobleemide ennetamiseks. Peet kuulub sageli valmiskassitoidu koostisesse.
3. Hamstrid kannatavad sageli kõhulahtisuse ja allergia all isegi väikeste peedikoguste korral. Parem on neid juureviljaga mitte toita või teha seda harva.
4. Merisead võivad saada toorest, keedetud või kuivatatud peeti. See rikastab nende organismi vitamiinidega ning on paljude haiguste ennetuseks.
5. Küülikutele on soovitatav pakkuda söödapeeti, kuid lisada see toidulauale järk-järgult, alustades 25 g päevas. See on kasulik nende tervisele ja kasvule, kuid võib samuti põhjustada allergiat ja kõhulahtisust.
6. Viirpapagoid söövad hea meelega toorest peeti. See on nende tervisele väga kasulik ja peaks olema nende toidulaual regulaarselt.
7. Ka kanad peaksid saama oma toidulauale lisandina peenestatud toorest või keedetud peeti. Kuid juurevilja kogust tuleks piirata, et vältida seedeprobleeme.

Miks muutub uriin peedi söömise järel punaseks?

Peedi koostises on betatsüaniinid, mis on looduslikud värvipigmendid. Sõltuvalt söödud vilja kogusest ja selles oleva värvaine kontsentratsioonist võib uriin omandada roosaka kuni punase tooni. Betatsüaniini peetakse tervisele kahjutuks ja seda kasutatakse laialdaselt toiduainetööstuses.

Mida rohkem vedelikku inimene päeva jooksul joob, seda väiksem on värvaine kontsentratsioon keharakkudes ja seda vähem küllastunud on eritiste värv. Ka peedisordil on tähtsus, mõned sordid sisaldavad minimaalselt värvainet. Samuti on olulised säilitustingimused. Betatsüaniin laguneb päikesevalguse mõjul. Peet, mida on hoitud õues, värvib vähem kui see, mida on hoitud pimedas. Küpsetatud või aurutatud peet värvib uriini tugevamini kui keedetud peet, kuna suurem osa värvainest läheb keeduvette.

Suurenenud maohappesus takistab värvipigmendi lagunemist. Kui tarbida peeti tühja kõhuga, ei muutu uriini värvus. Kui kombineerida juurvilja sidrunimahla, sibula ja teiste kõrge happesisaldusega toodetega, on pigmendi kontsentratsioon uriinis kõrge ning selle värvus ere.

Huvitavaid fakte peedist

1. Vana-Roomas tarbiti peedilehti, mis olid leotatud äädikas või veinis. Mainimised selle kohta, et juurviljad on toiduks kõlblikud, ilmusid palju hiljem kui teave marineeritud lehtede kohta.
2. Vana-Roomas toodi peeti koos mitmete teiste köögiviljadega ohvriks jumal Apollole. Seda vilja peeti jõudu ja noorust toovaks.
3. Lehtpeet hakkab Venemaal populaarsust koguma nii aednike kui ka kokkade seas. Selle eripära on see, et sellel puudub selle taimeliigi jaoks tavaline juurvili. Toiduks kasutatakse ainult lehti. Taim eristub erksa lehestiku poolest, mõnikord kasvatatakse seda dekoratiivsetel eesmärkidel.

Pilt peedist