Baklažaanid: koostis, kasulikud omadused ja vastunäidustused

Vürtsikad ja õrnad baklažaanid on leidnud laialdast rakendust kokanduses. Neid hautatakse, praaditakse, täidetakse, neist valmistatakse kaaviarit, tehakse krõpse ja marineeritakse. Lisaks suurepärasele maitsele on vili väga kasulik. Seda kasutatakse peaaegu alati dieetmenüüdes, see normaliseerib ainevahetust ja seedimist, on soovituslik veresoonkonna haigustega inimestele ning aitab isegi suitsetamisest loobuda, ja seda mugaval viisil.

Baklažaani ja kabatšoki erinevus

Sageli aetakse baklažaane segi kabatšokiga, eriti noori või rohelisekoorelisi sorte. Viljad on välimuselt üsna sarnased, välja arvatud koore värvus ja tekstuur. Kulinaarses mõttes kasutatakse neid köögivilju sarnastes retseptides ning tekib põhjendatud küsimus – kas neid võib asendada?

Baklažaanil on väljast sile, enamasti tumedat värvi koor. Kuid valmimata või erisordid võivad olla ka rohelise, kuid alati sileda koorega. Lõikepinnal on hele viljaliha, milles on palju kaootiliselt paiknevaid väikseid seemneid.

Kabatšokid on piklikud, alati rohelised ja nende koor on erilise tekstuuriga; piisab sõrmega üle tõmbamisest, et tunda arvukaid mikrokarvasid. Viljaliha kiht on koore all ühtlane, vilja keskel on seemned koondunud. Vajadusel on neid kerge eemaldada.

Mõlemaid köögivilju kasutatakse aktiivselt köögis, vahel isegi koos või sarnastes retseptides. Kuid neil on erinev koostis ja kasulikud omadused, need erinevad maitse ja aroomi poolest. Nii sisaldab baklažaan palju kaaliumi, räni, fosforit, vitamiine B5, B6, B9 ja PP. On eriline aine – nasuniin, mis kaitseb rakke lagunemise eest ja on eriti kasulik ajule. Kabatšokk sisaldab veidi vähem kaaliumi, kuid selles on palju magneesiumi, koobaltit, rauda ja mangaani, vitamiinidest peamiselt B1, B2, B4, füllokinooni ja C-vitamiini.

Koostis ja kalorisisaldus

Baklažaan on äärmiselt kasulik köögivili, mis sisaldab B-rühma vitamiine, makro- ja mikrotoitaineid, mida organism vajab. Märkimisväärne nikotiinisisaldus aitab inimesi, kes soovivad suitsetamisest loobuda. Väga väike kalorsus koos toote kergusega seedesüsteemile muudab baklažaani soovitatavaks tarbimiseks isegi kõige rangemate dieetide korral. 100 g vilja sisaldab:

• ainult 24 kcal, mis on umbes 1% soovitatavast päevasest kogusest;
• süsivesikud – 4,5 g;
• rasvad – 0,1 g;
• valgud – 1,2 g;
• orgaanilised happed – 0,2 g;
• tuhk – 0,5 g;
• vesi – 91 g;
• kiudained – 2,5 g.

Vili on rikas vitamiinide, makro- ja mikrotoitainete poolest. Muide, enamik aineid, välja arvatud askorbiinhape, laguneb kuumtöötlemisel aeglaselt. Baklažaan kaotab väga vähe kasulikke aineid isegi pikaajalisel hautamisel. Kokku sisaldab värske vili 100 g kohta:

• PP-vitamiin – 0,8 mg ehk 4% päevasest normist;
• püridoksiin B6 – 0,15 mg ehk 8% päevasest vajadusest;
• B5-vitamiin – 0,28 mg ehk 6% soovitatavast normist;
• K-vitamiin (füllokinoon) – 3,5 μg ehk 3% päevasest normist;
• askorbiinhape – 5 mg;
• folaadid B9 – 18,5 mg ehk 5% vajadusest;
• kaalium – 238 mg ehk 10% soovitatavast päevasest tarbimisest;
• räni – 29 mg, täielik päevane norm;
• fosfor – 34 mg ehk 5% päevasest normist;
• vask – 135 μg ehk 13,5% vajalikust tarbimisest;
• molübdeen – 10 μg ehk 15% soovitatavast tasemest;
• mangaan – 210 μg ehk 10% päevasest normist;
• koobalt – 1 μg ehk 10% organismi vajadustest.

Baklažaanide kasulikkus

Üldine kasu

Vitamiini- ja mineraalirikkad viljad kuuluvad peaaegu igasse dieeti. Need varustavad organismi kasulike ainetega, kustutavad nälga, seeduvad kergesti ega sisalda praktiliselt kaloreid.

Nasuniini olemasolu vilja koores mõjub soodsalt rakkude tööle, eriti kasulik on see ajule. Praegu tehakse suuri uuringuid Alzheimeri sümptomite vähenemise kohta nasuniini regulaarsel organismi sattumisel. Mineraalide ja vitamiinide kompleks tugevdab veresooni, samuti on täheldatud väikest madala tihedusega lipoproteiinide (või halva kolesterooli) koguse vähenemist baklažaanide süstemaatilisel tarbimisel.

Kiudainerikas kerge toit stimuleerib soolestiku korrektset tööd, normaliseerib seedimist. Kloorogeenhape ja polüfenoolid näitavad häid tulemusi vabade radikaalide leviku aeglustamisel organismis.

Naistele

Soovitatakse lisada toidulauale hautatud või keedetud baklažaane. Need stimuleerivad ainevahetusprotsesse organismis, parandavad soolestiku tööd. Eriti kasulik on vili rangete dieetide ajal – see ei mõjuta figuuri, kuid hoiab ära aneemia riski ja leevendab isegi kroonilise väsimuse sündroomi.

Meestele

Iidsetest aegadest on baklažaani kasutatud kerge afrodisiaakumina. See tugevdab meeste jõudu, tõstab iha ja üldist toonust. Kõige tõhusam on baklažaanikaaviar, millele tuleb kindlasti lisada tomateid, ingverit ja tšillipipart.

Loodusliku nikotiinhappe olemasolu aitab leevendada kannatusi suitsetamisest loobumisel. Baklažaan asendab kehale vajalikud ained, jääb üle vaid psühholoogiline harjumus ületada.

Raseduse ajal

Baklažaan sobib suurepäraselt raseda naise toitumisse. See on kerge toode, mis stimuleerib korralikku seedimist. Siiski on see ainult soovitatav köögivili, millel pole rasedale eriti kasulikke omadusi. Kuigi suur kogus kaaliumi koos teise kaltsiumirikka toiduga aitab oluliselt loote arengut.

Rasedatel soovitatakse tarbida hautatud või aurutatud baklažaane, mis on kõvad ja noored, minimaalse solaniinisisaldusega. See võib oluliselt halvendada seisundit, eriti toksikoosi taustal.

Imetamise ajal

Soovitatakse lisada baklažaanid imetava ema toitumisse, vähemalt kaks korda nädalas. See parandab ainevahetust, seedimist ning omab väga pehmet ja mugavat lahtistavat toimet.

Imetav ema saab olulised B-rühma vitamiinid, palju kaaliumi, kusjuures kerge tootega, mis ei põhjusta probleeme. Siiski on oluline valida noori ja kõvasid vilju, muidu võivad suured solaniiniannused põhjustada tugevat toksikoosi kuni lühiajalise laktsatsiooni peatamiseni.

Lastele

Aurutatud baklažaane teise toidu koostises (ühekordne annus kuni 30 g) võib anda lastele alates 8. elukuust. Vili seedub kergesti isegi veel täielikult väljaarenemata lapse seedesüsteemis, samal ajal stimuleerib see seda õrnalt. Alates 1,5. eluaastast võib baklažaani anda eraldi roana praetud, hautatud, konserveeritud või keedetud kujul ilma eriliste piiranguteta.

Kaalukaotuse ajal

Regulaarset baklažaanide tarbimist soovitatakse kehakaalu langetamisele suunatud dieetide puhul. See on seedesüsteemi jaoks äärmiselt kerge toode, mis sisaldab vaid 24 kcal, mis moodustab umbes 1% päevasest normist. Loomulikult pole vaja süüa 10 kg baklažaane. Siiski on vajalik köögivilja regulaarne lisamine teiste roogade koostises või iseseisva toiduna. Soovitatav nädalane norm on kuni 6 portsjonit.

Baklažaanid meditsiinis

Erinevaid sorte on alates 19. sajandist aktiivselt uuritud kasutamiseks ravimites või meditsiinis. Siiski soovitab ametlik teadus praegu ühemõtteliselt lisada baklažaanid erinevate haiguste korral dieetidesse. Kinnitatud raviomadusi uuringute põhjal ei tuvastatud.

Praegu keskenduvad peamised suunad nasuniini eraldamisele ja kasutamisele, mis kaitseb rakke lagunemise eest. On teatud põhjendus, mis vajab veel tõendust, et selle aine regulaarne saamine aitab vähendada Alzheimeri tõve tekke tõenäosust.

Teine suund uurib madala tihedusega lipoproteiinide tasemete muutust regulaarse baklažaani sisaldavate toodete tarbimise taustal. Esialgsed uuringud väikesel valimil andsid positiivseid tulemusi, kuid langus ise on üsna väike – alla 5%.

Diabeedi korral

Baklažaan ise ja sellest valmistatud tooted kuuluvad igat tüüpi diabeediga patsientide toitumisse. Glükeemiline indeks 15 ühikut võimaldab süüa vilja peaaegu piiranguteta.

B-rühma vitamiinid, samuti kaalium ja fosfor on eriti kasulikud diabeedihaigetele, kuna traditsioonilised ravirežiimid on rangete dieetidega reguleeritud. Siiski on baklažaanil mõned täiendavad piirangud: seda ei tohi tarbida diabeedi ja koletsüstiidi, pankreatiidi ägenemise, neerukivide ja haavandite korral.

Pankreatiidi korral

Baklažaane kasutatakse dieetides, kuid koguse ja annuse määrab arst. See on väga tõsine haigus, mis nõuab medikamentoosset ravi ja ranget dieeti. Ägeda pankreatiidi korral ei tohi baklažaane tarbida. Kuid see on üks kergemaid toiduaineid organismile, mistõttu määratakse see kohe pärast paastu. Kroonilise pankreatiidi korral võib tarbida hautatud, keedetud või aurutatud baklažaane.

Gastriidi korral

Toodet võib vabalt kasutada gastriidi korral igas staadiumis, kuid alles pärast kuumtöötlemist. Puuduvad ained ja elemendid, mis võiksid seisundit halvendada, põhjustada ärritust või haavandeid. Üsna väike kogus askorbiinhapet hävib hautamisel või keetmisel peaaegu täielikult. Baklažaani võib tarbida kuni 200 g ühe toidukorra kohta.

Soolestikule

Baklažaanid mõjuvad sooltele väga positiivselt. Need on kergesti seeditavad ja stimuleerivad peristaltikat. Suur kiudainete kogus vabastab probleemidest tualetis käimisega. Vastunäidustuste hulgas on ainult haavand. Muus osas võib tarbida kuni 5 kg vilju nädalas.

Kasulikud vitamiinid ja mineraalid mõjuvad tervikuna soodsalt kogu organismile. Sooled saavad vajalikke mikroelemente, mis hoiavad ära tõsiste tööhäirete tekkimist.

Kõhukinnisuse korral

Baklažaanidel puudub tugev lahtistav toime. Siiski on see äärmiselt kergesti seeditav toode, mis sisaldab kiudaineid. Stimuleeritakse seedesüsteemi ja soolestikku. Kõik hakkab tööle, stagnatsiooniprotsessid kaovad. See viib tualetis käimise normaliseerumiseni. Seetõttu soovitatakse kroonilise kõhukinnisuse korral tarbida baklažaane kui väga pehmet ja delikaatset lahtistit. Lisaks tuleb seda lisada toitumisse vähemalt 4 korda nädalas.

Podagra korral

Haiguse peamine probleem on see, et organismis kogunevad puriinid. Hape kristalliseerub liigeste pindadele ja põhjustab piinarikkaid valutundeid. Baklažaanis puuduvad ained, mis provotseerivad puriinide teket. Regulaarne tarbimine stimuleerib naatriumuraatide – veel ühe probleemse elemendi, mis viib happe kristalliseerumiseni – väljutamist.

Koliidi korral

Koliit on tõsine häire organismi töös ja seda tuleb diagnoosida. Esialgu soovitatakse paastumist või kiirete süsivesikute (nt mee) mõõdukat lisamist. Vaja on määrata häire tüüp ja selle põhjal koostada dieet.

Baklažaan, nagu iga toit, võib põhjustada seisundi tõsist halvenemist diagnoosimata koliidi korral. Hiljem võib arst lisada dieeti aurutatud või küpsetatud baklažaane. Kuumtöötlus on äärmiselt oluline, retseptis soovitatud ajale tuleks lisada veel 10–15% valmistamisajast.

Maksale

Baklažaane lisatakse dieetidesse maksahaiguste korral. Need seeditakse väga kergesti ja võivad asendada keerukamaid ja raskemaid tooteid. Nii väheneb üldine koormus organismile. Vase, koobalti ja mangaani olemasolu on maksa taastamiseks vajalik. Baklažaanid on kõige kergem toode, mis suudab neid elemente tagada.

Samas ei ole teaduslikud uuringud kinnitanud maksakaitsvat toimet ühelgi valmistusviisil. Praegu peetakse toodet ainult abistavaks, kuid siiski üheks peamiseks maksahaiguste dieetides.

Hemorroidide korral

Baklažaanidieediga ei ole õnnestunud saavutada selgelt väljendunud mõju hemorroidile. Seda vilja soovitatakse aga süstemaatiliselt tarbida vähemalt 4 korda nädalas. Mõju avaldub kahes suunas:

1. Seedetrakti töö normaliseerimine, väljaheite pehmendamine ja selle tulemusena väiksemad kahjustused hemorroidiaalsõlmedele.
2. Veresoonte seinte üldine tugevdamine, sealhulgas ka hemorroidiaalsõlmes, mis võimaldab vähendada rebendite ja verejooksude arvu.

Koletsüstiidi korral

Toitumisteadlased soovitavad piirata baklažaanide tarbimist koletsüstiidi korral. Tavaliselt soovitatakse kuni 1–2 korda nädalas, kokku alla 500 g baklažaane.

Probleem peitub nõrgas sapierutavas toimes, mis viib seiskumiseni ja veel suuremate kivide tekkeni. Haigus nõuab diagnoosimist ja selle põhjal määratakse dieet, mis vastab sapipõie konkreetsele seisundile, seiskumisprotsesside iseloomule ja kivide suurusele.

Baklažaanid kosmetoloogias

Vilja mahl ja viljaliha soodustavad loodusliku kollageeni tootmist, mis võimaldab muuta naha elastseks, siluda mikrokortse ja taastada nooruse. Just sellel omadusel põhineb baklažaanide peamine kasutamine kosmetoloogias.

1. Mask probleemsele nahale. Kooritud riivitud baklažaan valada keeva veega üle ja jätta suletud kaussi 5–7 minutiks tõmbama, seejärel vesi kurnata. Maskis kasutatakse vilja püreed. Üks supilusikatäis segada lahja hapukoorega paksuks massiks. Selle seguga katta nägu 10–12 minutiks, seejärel loputada jaheda veega.
2. Kortsude mask. Purusta blenderis või riivi peenele riivile väike tükk kooritud baklažaani, seejärel lisa teelusikatäis aaloemahla. Lase seista 5 minutit, seejärel kanna segu näole. Hoia maski 15 minutit, seejärel loputa veega. Tulemuse saavutamiseks tuleb protseduuri teha iga päev, ühe suvalise puhkepäevaga nädalas.
3. Niisutav-noorendav mask. Lõika terava noa või kartulilõikuriga kooritud viljalihast õhukesed ribad. Aseta need näole ja kata pealt marli salvrätikuga. 10 minuti pärast eemalda baklažaaniribad ja pese nägu mineraalvee või kergelt sooja piimaga.
4. Toitev mask igat tüüpi nahale. Püreesta kooritud baklažaan, maski jaoks piisab 1,5 supilusikast. Lisa 10 g mett, teelusikatäis aaloepüreed ja 25 ml naistepuna keedist. Sega kõik kokku. Osa, umbes pool, kanda kohe väga õhukese kihina näole. 3–4 minuti pärast on nahk maski imanud, seejärel kanda peale ülejäänud mass. 10 minuti pärast loputa jäägid sooja veega maha.

Kahju ja vastunäidustused

Baklažaan on organismile kergesti seeditav, õigesti valmistatud roog ei põhjusta mingit kahju. Siiski on mõned piirangud. Tuleks hoiduda tarbimisest või konsulteerida arstiga:

• koliidi korral;
• koletsüstiidi korral;
• madala rauasisalduse korral organismis;
• neerukivide korral;
• ägenenud artriidi korral;
• maavitsaliste allergia korral.

Baklažaani koostises on ainult üks potentsiaalselt ohtlik aine – solaniin. Just selle tõttu ei tohi süüa roheliseks muutunud kartulit. Seda orgaanilist ühendit on kõige rohkem pehmetes, üleküpsenud viljades. Seetõttu tuleks valida elastsed ja noored baklažaanid. Ülejäänud alkaloidid ja happed ei põhjusta inimorganismile mingit kahju. Vilja võib isegi toorelt süüa, kuid see pole sellisel kujul eriti maitsev.

Kas baklažaanidega võib mürgitust saada

Tegelikult võib saada vaid kerge mürgistuse, mida iseloomustavad peavalu, kõhulahtisus, ajutine desorientatsioon, temperatuuri tõus kuni 38 kraadini ja iiveldus ilma oksendamiseta. Selleks tuleks korraga ära süüa mitu kilogrammi üleküpsenud baklažaane minimaalse kuumtöötlusega. Mida kauem vilju hautatakse, keedetakse või praetakse, seda vähem solaniini sinna jääb.

Surmav annus 0,5 g/kg kehakaalu kohta on teoreetiliselt saavutamatu. On registreeritud vaid raskeid mürgistusi toorete musta maavitsa (Solanum nigrum) marjadega, kus selle alkaloidi kontsentratsioon on kolmsada korda suurem kui baklažaanides.

Kuidas valida ja säilitada baklažaane

Kõige paremad viljad on just aiast. Baklažaani puhul on värskus väga oluline, sest aja jooksul hävib osa kasulikke aineid ja suureneb kahjuliku solaniini kontsentratsioon. Värske ja maitsva vilja valimine on üsna lihtne, siin on peamised reeglid:

1. Baklažaanil peaks olema roheline, mitte kortsus vars.
2. Parem valida keskmise suurusega viljad, need on kõige kasulikumad.
3. Koor peaks olema sile ja ühevärviline või sujuva värvüleminekuga.
4. Kasutage alati universaalset testi – vajutage viljale, kui süvend jääb püsima – tähendab, et vili on vana ja seda ei soovitata osta.

Värsked viljad võivad jahedas kohas lebada kuni kuu. Kuid iga päev toimuvad sees protsessid, mis vähendavad vilja kasulikkust ja toodavad kahjulikku solaniini.

Baklažaanid alluvad hästi kuivatamisele, seejärel saab neid säilitada suveni. Kuid protsess põhjustab välimuse kaotust. Enam ei saa serveerida kaunist rooga ühtlaste baklažaaniviiludega.

Külmutada saab nii köögivilja endast pärast kuumtöötlemist kui ka valmis rooga, näiteks tervena küpsetatud baklažaane. Need säilitavad maitse ja aroomi 5–7 kuud säilitustemperatuuril -18 kraadi.

Parim viis baklažaanide säilitamiseks järgmise suveni on konserveerimine. Meetodeid on palju – letšo, marineerimine, soolamine, hapendamine.

Kas neid võib külmutada

Baklažaanid taluvad külmutamist hästi, kuid kui külmutada vilju värskelt suletud anumates, muutub toode aja jooksul mõruks ja konsistents muutub venivaks, kummiliseks. Ja ükski kulinaarne nipp ei vabasta nendest ebameeldivustest.

Külmutada saab ainult vilju, mis on läbinud kuumtöötluse. Sobivad praadimine, hautamine, blanšeerimine, küpsetamine. Seda ei pea valmis küpsetama, näiteks lõigatud viljaviilud piisab praadida kergelt kuldseks 2–3 minutit mõlemalt poolt ning 180 kraadi juures küpsetades piisab poolest tunnist.

Oluline on mahuti: et baklažaanid ei rikneks, tuleb need panna spetsiaalsetesse hermeetilistesse anumatesse või vaakumkottidesse.

Kuidas valmistada maitsvaid baklažaane: retseptid

Baklažaane kasutatakse aktiivselt rahvusköökides, need on paljude kulinaarsete meistriteoste aluseks. Valmistamine on mõnikord üsna lihtne, kuid tulemus on väga maitsev ja tervislik. Näiteks saab kiiresti valmistada Bulgaaria musakat. Aroomsad viljad küpsetatakse hakkliha, vürtside ja juustukastmega. Valmistamiseks on vaja järgmisi tooteid:

• kaks keskmist baklažaani;
• üks tomat;
• kaks kartulit;
• lihahakkliha;
• üks muna;
• supilusikatäis hapukoort;
• kõva juust;
• kuivatatud basiilik;
• till;
• maitsepipar;
• sool.

Restoranis serveerimine – rullikestena. Selleks lõigake baklažaanid õhukesteks viiludeks ja soolage 10 minutit, et kibedus kaoks. Kodune serveerimine meenutab veidi prantsuse liha, siin piisab vaid lõigata kõik köögiviljad ringideks ning eemaldada baklažaanidest soola abil kibedus.

Võtke sügav küpsetusvorm, asetage põhjale ringideks lõigatud kartul. See imab kõik mahlad endasse ja muutub fantastiliselt maitsvaks. Edasi on valmistamises erinevusi: restoranis serveerimiseks tuleb rullida baklažaanid hakklihaga rullikesteks ja asetada igaüks tomativiilule, koduseks serveerimiseks – lihtsalt asetada kihtidena tomatid – hakkliha – baklažaanid – hakkliha – baklažaanid. Iga kihti pisut pipardada, soolata ja lisada veidi vürtse.

Piserdage veidi õli, asetage ahju 180 kraadi juures 15 minutiks. Vahustage hapukoor munadega, lisage ülejäänud maitseained ja valage see juba soojendatud roa peale. Küpsetage veel 40 minutit. Seejärel puistake juustuga ja pange 10 minutiks ahju. Aromaatne, maitsev, rammus ja toitev musaka on valmis, enne serveerimist võib ürtidega üle puistata.

Supp

Baklažaanid on paljude retseptide koostisosa. Kuid nende maitse avaldub kõige paremini lihtsas ja väga maitsvas suvises supes. See on Vene köögi roog, mis nõuab vaid kõige kättesaadavamaid koostisosi. Vajalikud tooted:

• üks keskmine baklažaan;
• üks tomat;
• üks sibul;
• kaks kartulit;
• üks bulgaaria paprika, soovitavalt punane;
• supilusikatäis jahu;
• koriander;
• hmeli-suneli;
• loorberileht;
• liiter vett, parem aga kanapuljongit, võib isegi puljongikuubikutest;
• veidi taimeõli;
• pipar ja sool.

Lõika baklažaanid poole sentimeetri paksusteks viiludeks ja veereta jahus. Prae taimeõlis mõlemalt poolt kuldpruuniks. Seejärel tõsta paberrätikule, et liigne õli imenduks.

Tomati koorimiseks lõika see ristipidi sisse, kasta keevasse vette ja seejärel pane külma vette.

Pange kartulid, väikesteks kuubikuteks lõigatuna, keema ning lisage loorberileht. Soovitatav on kasutada just kanapuljongit. Isegi puljongikuubikust tuleb palju maitsvam kui lihtsalt vees. Keetke kartulit 5 minutit pärast keema tõusmist. Selle aja jooksul lõigake paprika väikesteks kuubikuteks ja sibul poolrõngasteks – nii ei lähe see pika keetmise ajal pudruks.

5 minuti pärast lisage kartulitele sibul ja bulgaaria paprika, laske segul 5 minutit vaikselt podiseda, seejärel lisage viiludeks lõigatud tomatid. Praetud baklažaan tükeldage supis sobivateks tükkideks ja lisage kastrulisse 5 minuti pärast.

20 minutit pärast esimest keemist eemaldage loorberileht, lisage hmeli-suneli, hakitud koriander, pipar, sool – võite ka küüslauguküüne läbi pressi lisada. Kuumutage kastrulli suurel tulel umbes minut, katke kaanega ja laske 15 minutit tõmmata. Aromaatne, väga rammus ja maitsev supp on serveerimiseks valmis.

Salat

Küpsetatud või praetud baklažaan on paljude salatite koostisosa. See annab neile erilise maitse ja rammususe, võib asendada liha, muutes salati dieedilisemaks. Tavalise salati valmistamiseks vajate järgmisi tooteid:

• üks baklažaan;
• Üks paprika;
• kaks tomatit;
• oliiviõli;
• värske koriander;
• salatileht;
• sool ja maitseained.

Lõika baklažaanid viiludeks või portsjoni kuubikuteks ja prae pannil kuldpruuniks. Õhukestele viiludele piisab 2–3 minutist mõlemal pool, kuubikud vajavad veidi kauem. Tõsta paberrätikule, lase neil puhata ja liigne õli nõrguda.

Lõigake tomatid ja paprikad portsjoniteks salatitükkideks. Haki koriander peeneks. Lisage maitseaineid, sobib hästi juba valmis Itaalia ürdisegu. Tõstke taldrikule jahtunud baklažaanid ja segage kõike hoolikalt, lisage kõrvale mõned värske salati lehed ja serveerige.

Kaaviar

Kõige populaarsem roog on baklažaanikaviar, seda võib leida isegi poeriiulitelt. Kuid maitse jätab seal soovida, ja milleks osta, kui saate seda ise palju aromaatsemaks ja huvitavamaks teha. Kõige lihtsama retsepti jaoks piisab järgmistest toodetest:

• kaks baklažaani;
• kaks tomatit;
• paprika;
• neli küüslauguküünt;
• üks sibul, soovitavalt punane;
• koriander;
• 100 ml taimeõli;
• sool.

Valmistage köögiviljad tervena ja asetage need taimeõliga määritud ahjuplaadile. Ühte rühma pange baklažaanid, kõrvale pipar ja eraldi tomatid. Kuumutage ahi 180 kraadini ja pange köögiviljad sinna 10 minutiks. Võtke pipar ja tomatid välja, jättes baklažaanid küpsema veel 15–20 minutiks sõltuvalt viljade suurusest.

Avage paprikad ja eemaldage seemned koos varrega, soovitavalt eemaldage koor, et saavutada täielik õrnus. Tomatitelt eemaldage koor, seda enam, et pärast röstimist tuleb see ise lahti.

Võtke valmis baklažaanid ahjust välja, lõigake pooleks ja kraapige supilusikaga viljaliha välja. Palju sõltub soovitud serveerimisest. Lihtsaim viis on kasutada blenderit, kuid siis muutub kõik püreeks. Kui soovite restoranivälimust, tükeldage terava noaga tomatid, paprikad ja sibul. Baklažaani viljaliha võib purustada pudrunuiaga või lusikaga. Lisage riivitud või pressitud küüslauk, maitseained, ülejäänud õli ja segage kõik ühtlaseks. Pärast tunniajalist seismist ja jahutamist külmkapis on aromaatne ja ahvatlev kaviar serveerimiseks valmis.

Sote

Elegantse prantsuse retsepti järgi valmistatud roog sobib suurepäraselt pidulikule lauale serveerimiseks. Vajalikud tooted:

• neli baklažaani;
• üks sibul, soovitavalt punane;
• kaks porgandit;
• neli tomatit;
• paprika;
• kolm küüslauguküünt;
• oliiviõli – 80 ml;
• sool.

Õrna maitse saavutamiseks on oluline eemaldada kogu mõrkjus, kasutades soola. Baklažaanid tuleb lõigata 5 mm paksusteks viiludeks. Sibul ja pipar lõigata ühtlasteks viiludeks, porgand riivida jämeda riiviga, tomatid üle valada keeva veega, eemaldada koor ja seejärel lõigata kuubikuteks.

Pange köögiviljad taimeõlis hautama. Baklažaanid kuivatage rätikuga ja asetage pannile. Neid tuleb praadida 2 minutit mõlemalt poolt kuni kuldpruuniks.

Pärast pooletunnist hautamist lisage baklažaanid, veel õli, sool, valitud maitseained ja segage. Sauté valmib väikesel tulel veel 15–20 minutit. Seejärel serveerige.

Kotletid

Suurepäraseid taimseid kotlette saab valmistada baklažaanidest. See on väga maitsev, toitev ja ilma lihata. Eriti hästi õnnestub kõva juustu lisamisega. Aromaatsete kotlettide valmistamiseks on vaja järgmisi koostisosi:

• baklažaanid – 800 g;
• kõva juust – 100 g;
• kaks mune;
• kaks küüslauguküünt;
• 50 ml piima;
• mitu tükki saia;
• Riivsai – 50 g;
• taimeõli;
• roheline sibul;
• petersell.

Lõigake baklažaanid väikesteks kuubikuteks ja praege kiiresti, kuni need veidi pehmenevad. Samal ajal, kui need jahtuvad, riivige juust, hakige peeneks petersell ja mõned rohelise sibula suled. Leotage saia või leiba piimas.

Ajage jahtunud baklažaanid läbi hakklihamasina või blenderi, seejärel tehke sama piimas leotatud leivaga, lisage riivitud juust, küüslauk, ürdid, lõhkuge mõlemad munad ja lisage maitseained. Nüüd segage kõik hoolikalt ühtlaseks massiks. Pange riivsai piisavalt suurde kaussi, et saaks kotletid veeretada. Jääb vaid vormida kotletid, veeretada need riivsaias ja panna pannile küpsema kuni valmis. Maitsev, aromaatne ja taimetoit on valmis.

Pannkoogid

Baklažaanidest saab praadida suurepäraseid köögiviljapannkooke, need sobivad suurepäraselt hommiku- või õhtusöögiks. Tervislik ja dieediline roog serveeritakse külmalt või kuumalt ning seda on väga lihtne valmistada. Vaja läheb järgmisi koostisosi:

• Noored baklažaanid – 200 g;
• Suvikõrvits – 100 g;
• Sibul – 50 g;
• Küüslauk – üks küüs;
• Värske till – viis oksa;
• Muna – 3 tk;
• Jahu – 60 g;
• Paprika – 3 g;
• Roheline sibul – neli sulge;
• feta juust – 100 g;
• sool;
• Pipar.

Parem on kasutada just fetat, kuid võib asendada teise pehme juustuga, kuigi maitse jääb vähem väljendusrikkaks.

Riivige suvikõrvits ja baklažaanid keskmise riiviga. Eemaldamaks kõrvalmaitseid, asetage mass kaussi sõelale, puistake soola ja jätke pooleks tunniks seisma. Purustage feta kahvliga püreeks, lisage peeneks hakitud sibul ja till. Küüslaugu võib riivida või suruda läbi pressi.

Lõhkuge munad eraldi kaussi, vahustage ja lisage jahu. Valage selle seguga juust, sibul ja küüslauk. Pigistage riivitud köögiviljadest vett ja lisage samuti siia. Segage kõik koostisosad, lisades paprikat ja teisi maitseaineid. Seejärel valage pannkoogisegu kuumutatud pannile õliga. Praege mõlemalt poolt kuni erksa kuldse värvini. Maitsvaid ja samas dieetilisi pannkooke võib serveerida lahja hapukoore või Kreeka jogurtiga.

Kuidas praadida

Baklažaanid praetakse väga kiiresti. On palju retsepte ja kastmeid, tõesti saab palju katsetada. Peamine reegel – ärge eemaldage koort, ainult see võimaldab säilitada kuju ja takistab püreeks laiali valgumist taldrikul. Lihtsaim ja väga maitsev praadimise retsept vajab järgmisi koostisosi:

• kaks keskmist baklažaani;
• kolm küüslauguküünt;
• Natuke peterselli;
• taimeõli.

Et roog oleks dieediline, tuleb baklažaaniviile leotada soolases vees 30 minutit kuni tund. Nii ei ima viljaliha pannilt õli.

Hakige petersell peeneks, sama võib teha küüslauguga või riivida peene riiviga. Lisage kuumutatud pannile õli, asetage baklažaaniviilud. Praege mõlemalt poolt 3–4 minutit. Enne serveerimist asetage iga viil pabersalvrätikule ja eemaldage liigne õli. Seejärel tõstke taldrikule ja puistake küüslaugu ja peterselli seguga.

Kuidas ahjus küpsetada

Küpsetamiseks on palju retsepte. Kõige populaarsemad on aga täidisega baklažaanid. Neid võib kombineerida seente, liha, erinevate köögiviljatäidistega. Dieedi- kuid väga maitsva roa jaoks on vaja järgmisi koostisosi:

• kaks baklažaani;
• šampinjonid – 100 g;
• üks sibul;
• supilusikatäis hapukoort;
• kõva juust peale – 50 g;
• pool tl paprikat;
• sool;
• pipar;
• roheline till serveerimiseks.

Lõika baklažaanid pooleks, määri iga pool õliga ja pane kõik 15 minutiks 180-kraadisesse ahju. See pehmendab viljaliha, võimaldades kraapida veidi täidise jaoks.

Lõika sibul õhukesteks poolrõngasteks, šampinjonid viiludeks ja prae kergelt kuni kuldpruunini. Maitsesta segu hapukoore, paprika, soola ja pipraga ning seejärel sega.

Eemalda baklažaanidest lusika abil veidi viljaliha ja aseta sinna valmis täidis. Aseta täidetud pooled 15 minutiks 180-kraadisesse ahju, seejärel puista peale juust ja pane veel 2–3 minutiks kuumusele. Roog on serveerimiseks valmis.

Kuidas hautada

Hautamine on üks tõhusamaid baklažaanide valmistamisviise. On palju erinevaid retsepte ja hautisi. Kõige lihtsam on valmistada hautatud köögiviljad vaid poole tunniga. Selleks on vaja järgmisi tooteid:

• baklažaan;
• üks tomat;
• Üks paprika;
• 1 sibul;
• 1 küüslauguküüs;
• kolmandik hunnikust ürte;
• spl õli;
• tl äädikat;
• pool tl suhkrut;
• pipar ja sool.

Hakkige sibul peeneks ja haudke seda kõigest 3 minutit, sellest piisab. Järgmisena lisage ribadeks lõigatud paprika 3 minutiks, seejärel kuubikuteks lõigatud baklažaan, veel 5 minuti pärast tomativiilud. Praadige kõike ühes potis või tõstke seejärel hautamisnõusse.

Hauta kaane all 5 minutit, vett pole vaja lisada, sest köögiviljad annavad palju mahla. Lisa maitseained, äädikas, riivitud küüslauk, sega ja lase haududa veel 10 minutit. Roog on valmis, seda võib serveerida nii kuumalt kui külmalt.

Kuidas marineerida

Marineeritud baklažaanid on eriti maitsvad, need immuvad uute aroomidega. Paljud retseptid on aga üsna keerulised ja nõuavad palju aega. Leidub eriline viis valmistada maitsvaid marineeritud baklažaane kiirelt ja lihtsalt, selleks on vaja järgmisi koostisosi:

• üks baklažaan;
• kuiv või poolkuiv valge vein;
• till;
• küüslauk;
• oliiviõli;
• sool;
• suhkur.

Kõige lihtsam on kasutada vahekordi liitri veini kohta, sellele tuleb lisada teelusikatäis hakitud tilli, supilusikatäis oliiviõli, 3 riivitud küüslauguküünt, vähemalt teelusikatäis soola ja suhkrut.

Lõika baklažaan väikesteks kangideks. Kiireks valmistamiseks on vaja kuumtöötlust. Aja veinimarinaadiga anum keema ja lisa baklažaanitükid, lase uuesti keema tõusta, alanda kuumust ja keeda 15 minutit. Roog on valmis, seda serveeritakse külmalt. Muide, see marinaad sobib sibula ja paprika jaoks, nii et võid kohe valmistada assortii.

Kas baklažaane tuleb koorida

See sõltub lõpptoidust ja vajalikust pehmusest. Kibedus on koondunud koore alla. Noori baklažaane pole vaja koorida. Pärast kuumtöötlemist on koor pehme ja laguneb suus kergesti.

Vananenud baklažaanidelt tuleb koor eemaldada, see pakseneb oluliselt ja muutub tugevaks ka pärast pikka hautamist.

Palju sõltub kuumtöötlemise iseloomust. Näiteks viiludeks praadimisel hoiab just koor viljaliha laiali valgumast ja säilitab korraliku kuju. Samas hautises või õrnas rullis on koor üleliigne.

Kas võib toorelt süüa

Tehniliselt võib süüa õhukesteks viiludeks lõigatud baklažaani. Toore vilja maitse on aga väga spetsiifiline ja isegi ebameeldiv. Kibedust saab soolaga eemaldada, kuid selline baklažaan jääb siiski maitsetuks. Oluline on ka küpsus; vanad ja pehmed viljad koguvad solaniini. See ei lagune kuumtöötlemisel, vaid satub organismi.

Kuid toiduvalmistamisel kasutatakse mõnikord töötlemata köögivilja. Õhukesed viilud võivad olla lisandiks köögiviljamarinaadidele. Aasia köögis serveeritakse mõnikord tooreid baklažaanikrõpse. Õhuke viil puistatakse sidrunimahlaga üle, lisatakse maitseaineid ja lastakse seista 5–10 minutit, seejärel on roog serveerimiseks valmis.

Kuidas eemaldada baklažaanide kibedus

Välimuselt ideaalne vili, värske ja ilus, võib tugevalt mõrkuda. Seda on lihtne parandada, kuid ainult külmutamata baklažaani puhul. Vaja on kasutada tavalist soola. See tõmbab viljast kibedad ained koos liigse mahlaga välja.

Baklažaan tuleb põhiliselt ette valmistada. Näiteks praadimiseks lõigata ringideks, hautiseks tükeldada kuubikuteks. Soolalahus tuleb valmistada ühe supilusikatäie soola kohta ühe liitri vee kohta. Pärast soola lahustumist lisada baklažaanid. Et need ei ujuks üles, tuleb pealt katta taldrikuga. Hoida soolalahuses 30 minutit, seejärel loputada voolava veega.

Teine meetod sobib rohkem viljadele, mida tuleb küpsetada tervena või suurte tükkidena. Soovitatav on koor eemaldada. Kui koor on retseptis vajalik, tuleks vili lõigata pooleks või suurteks osadeks, et sool saaks viljalihasse tungida. Baklažaani pind puistata soolaga 20–30 minutiks. Seejärel piisab lihtsalt loputamisest ja võib valmistada.

Kas loomadele võib baklažaane anda

Koerte ja kasside puhul on soovitatav köögiviljade osakaal 20%. Selle dieedi koostisosana võib kasutada ka baklažaani. Kuid loomal ei tohi olla probleeme neerudega ega allergiat maavitsaliste vastu. Nagu inimestelgi, ei soovitata neil vilja toorelt süüa. Parem anda küpsetatult või köögiviljahautises.

Tuleb tähelepanu pöörata kogudoosidele, eriti kasside söötmisel. Nende jaoks võib vili muutuda kiiresti mürgiseks, põhjustades kergeid mürgistussümptomeid, oksendamist, kõhulahtisust, letargiat.

Küülikutele ei tohi baklažaane anda, neil on kõrge tundlikkus solaniini suhtes. Isegi väike kogus värsket vilja võib põhjustada mürgitust.

Huvitavaid fakte baklažaanide kohta

1. Tänapäeval on tõestatud, et baklažaanid ilmusid esmakordselt Indias. Pealegi olid need pirnikujulised ja violetse koorega.
2. Muideks, baklažaani inglisekeelne nimetus on eggplant, mis tõlkes tähendab taimemuna. Põhjus on lihtne: ajal, mil inglased viljadega tutvusid, peeti kõige eliitsemateks ja kallimateks sortideks suure kanamuna kujulisi valgeid baklažaane.
3. Kuni 18. sajandini oli Euroopas populaarne kasvatada erinevaid baklažaanisorte, kuid neid kasutati üksnes dekoratiivelementidena, aia või kodu kaunistamiseks, mitte aga toiduks.
4. Baklažaani peetakse köögiviljaks, ja seda mitte ainult teadvuses, vaid ka kulinaarias. Teaduslikust vaatenurgast on see aga seemnemari, ning taime lähim sugulane on ohakas.

Baklažaanide foto