Kõrvits: koostis, liigid, kasulikud omadused ja vastunäidustused

Kõrvits on 'jumalate toit', nii ütlevad selle köögivilja kohta mõned dietoloogid. Sellise kõrge tiitli on ta saanud mitte ainult seetõttu, et tema koostises on palju kasulikke aineid, vaid ka tänu erksale elujaatavale värvile, mis aitab depressioonist välja tulla ja kinkida rõõmsaid emotsioone.

Mõni aeg tagasi viidi läbi isegi eksperiment, mis tõestas, et kõrvitsa kasutamine interjööri osana – nii, et see oleks alati silma all – annab rohkem positiivsust ja toob ellu rõõmsaid emotsioone. Kuid seda saab omistada ainult nendele köögiviljadele, millel on ereoranž värv.

Mis on kõrvits

Kõrvits on kas köögivili või mari sõltuvalt klassifikatsioonist (kulinaar-argielu klassifikatsioonis on see köögivili, botaanikas liigitatakse see marjade hulka). Nime 'kõrvits' päritolul on kaks versiooni. Esimese kohaselt on see tuletatud üldslaavi sõnast 'tuku', mis tähendab 'rasvuma'. Teine versioon viitab sõna laenamisele pelasgi keelest – 'kuku', mis tähendab 'punnis vili'.

Mehhikos Oaxaca orus leiti arheoloogilistel väljakaevamistel jäänused, mis kinnitavad tõsiasja, et juba umbes 5 tuhat aastat tagasi tegelesid muistsed inimesed selle kultuuri kasvatamisega. Samal ajal kasutasid nad seda köögivilja mitte ainult toiduna, vaid ka materjalina eluasemete sisustamiseks. Esmakordselt avastasid köögivilja Euroopa meresõitjad, kes saabusid Ameerika mandrile uute maade avastamiseks. Oluline on märkida, et ühes 1505. aastast pärinevas kirikuraamatus on kujutis, millel on kujutatud kõrvitsa varred, õied ja viljad.

Bütsantsi ülestähenduste põhjal teadsid inimesed juba 10. sajandil selle köögivilja olemasolust. Teaduslike tööde osas kirjeldati kultuuri esmakordselt 16. sajandil munk Bernardino de Sahagúni poolt. Munk läks Ameerika mandrile valgustajana, kuid lisaks sellele tegeles ta aktiivselt eksootilise piirkonna looduse ja asteekide elukorralduse uurimisega. Ta pühendas mitu raamatut meditsiinile ja botaanikale, kirjeldades kõrvitsa kasulikke omadusi ja iseloomulikke jooni. Umbes samal ajal hakkas kõrvits levima Euroopas ja lõplikult Vanas Maailmas kinnistudes jõudis see Aasiasse.

17. sajandil käsitleti kõrvitsat juba toidukultuuri seisukohast. Kuigi viljad saavutasid laialdase populaarsuse, hakkasid inimesed kõrvitsaõli vastu tõsiselt huvi tundma alles 18. sajandil. Austrias on olemas 1739. aastaga dateeritud dokumendid, milles mainitakse kõrvitsaõli ja räägitakse selle erilisest väärtusest. Pole asjata, et õli kannab nimetust „roheline kuld”. Samal ajal hakati õli aktiivselt kasutama salvide ravimialusena ja püüti seda toodet isegi sõjatööstuses rakendada.

Liigid

Tavaliselt eristatakse kolme liiki kõrvitsaid – kõva koorega, suureviljalist ja muskaatkõrvitsat. Vaatame liike lähemalt.

1. Kõva koorega. Küpsel kõrvitsal on väga paks ja tihe koor. Seda liiki võib pidada varavalmivaks, kuna köögiviljad valmivad tõesti kiiresti (neil kulub vähem kui 30 päeva). Viljad ei ole väga suured, kuid seemned on ühed maitsvamad. Siia kuuluvad ka põõsasordid, mis võimaldavad kasvatamisel oluliselt ruumi kokku hoida. Köögiviljade vars on sooniline (vaod on üsna selged).
2. Suureviljaline. Kõige suuremad ja magusamad köögiviljad. Mõned sordid sisaldavad üsna palju suhkrut, mõnikord isegi rohkem kui arbuusid. Köögiviljadel on ümar vars, samasugune varreots ja pungataolised lehed. Seemned võivad olla piimja või pruunika värvusega. See liik talub teistest paremini madalaid temperatuure, seetõttu võib köögivilju pikemat aega otse korteris hoida.
3. Muskaatkõrvits. Selle sordi kõrvitsatel on viietahuline varreots, mis on aluse juures oluliselt laienenud. Seemned on määrdunudkollased või pruunid. Kõrvitsad on rikkad vitamiinide poolest ja väga maitsvad. Selle liigi puudusteks on köögiviljade soojalembesus ja hiline valmimine. See võib oluliselt mõjutada saaki, kuna köögiviljad ei jõua mõnikord suvehooajal täielikult valmida. Seetõttu soovitatakse neid kasvatada lõunapoolsetes piirkondades.

Mille poolest erineb muskaatkõrvits tavalisest kõrvitsast

Muskaatkõrvits erineb selle poolest, et tal on õhem koor. Koor on väga õhuke ja seda on lihtne tavalise noaga eemaldada. Samuti on tal teistest erinev kuju. Vili on piklik, pisut sarnane suvikõrvitsaga, keskelt veidi kitsam ja õitsemiskohas paksem. Viljad on kollakaspruuni värvusega, kusjuures neil on rohekad triibud. Viljalihal on kerge muskaatlõhn.

Koostis ja kalorisisaldus

100 g tootes sisaldub:

• kalorid – 22 kcal;
• valgud – 1 g;
• rasvad – 0,1 g;
• süsivesikud – 4,4 g.

Kõrvits sisaldab palju kasulikke aineid ja vitamiine. See on rikas beetakaroteeni, vitamiinide (B1, B2, C jt) ja mineraalide (kaalium, magneesium, tsink, vask, raud ja fosfor) poolest.

Mille poolest on kõrvits kasulik

Üldine kasu

1. Tugevdab immuunsust. Kõrvits sisaldab palju karotenoide, mis aitavad kaitsta rakke vabade radikaalide tekitatud kahjustuste eest. Nagu porgand, on ka see köögivili rikas beetakaroteeni poolest, mis parandab üldist tervist ja tugevdab immuunsust.
2. Kasulik nahale. Kuna köögivili sisaldab antioksüdante, kasutavad paljud ettevõtted seda nahahooldustoodete valmistamisel. Kõrvitsat võib isegi lokaalselt nahale kanda – see parandab rakkude ainevahetust, mille tulemusena muutub nahk siledamaks ja tervemaks. Antioksüdandid aitavad kõrvaldada vananemise märke.
3. On A-vitamiini allikas. Kõrvits on rikas beetakaroteeni poolest, seega regulaarsel tarbimisel suudab organism säilitada A-vitamiini normi. Väike portsjon (100–150 g) seda toodet tagab organismile päevase vitamiiniannuse. A-vitamiin on üks mitmekülgsemaid, mängides olulist rolli paljude keha funktsioonide säilitamisel. See tugevdab luukoe tervist, hoiab nahka tervena ja kaitseb organismi infektsioonide eest. Lisaks soodustab A-vitamiin head nägemist, eriti pimedal ajal.
4. Toetab seedimist. Kiudained mängivad olulist rolli soolestiku töö säilitamisel, mõjutavad veresuhkru taset ja isegi kolesteroolitaset. On juba teada, et kiudained toetavad seedesüsteemi tervist, kuid mitte kõik ei tea, et need võivad aidata vabaneda liigsetest kilogrammidest. Tarbides kiudaineterikast toitu, saab oluliselt vähendada näljatunnet, vältides seeläbi ülesöömist.
5. Kasulik südamele. Lisaks kasulikele antioksüdantidele ja kiudainetele, mis toetavad südame tervist, sisaldab kõrvits ka asendamatuid rasvu ja vitamiine. Ühe uuringu raames uuriti selle köögivilja mõju hüpertooniale. Teadlased jõudsid järeldusele, et selles köögiviljas sisalduvad ained mitte ainult ei normaliseeri vererõhu taset, vaid kaitsevad ka südant ja aorti.
6. Leevendab põletikke. Köögiviljal on põletikuvastased omadused ja see võib pärssida artriidi sümptomite avaldumist. Kõrvitsaõli on vähemalt sama tõhus kui farmaatsiapreparaadid erinevate põletike vastu võitlemisel, põhjustamata samal ajal kõrvalmõjusid. Hammaste valu või suuõõne ja kurgu põletiku korral on soovitatav lisada kõrvits oma toidulauale, see aitab vähendada valusümptomeid.
7. Rikastab organismi magneesiumiga. Suurem osa inimkonnast kannatab magneesiumipuuduse all – mineraali, mida kasutab iga organ. See mineraal mängib olulist rolli luude ja südame tervises ning seda leidub enam kui 300 erinevas ensüümis. Magneesium on vajalik mitmesuguste ülesannete täitmiseks – alates energia tootmisest kuni närvide ja lihaste tegevuse stimuleerimiseni. Tarbides umbes 30 g kõrvitsaseemneid, saab umbes 40 protsenti selle mineraali soovitatavast päevasest normist.
8. On tervislike rasvade allikas. Tänapäeval on peaaegu kõik supermarketite riiulid hõivatud madala ja nullrasvasisaldusega toodetega, mis omakorda on toonud kaasa terviseprobleemide arvu suurenemise. Inimkeha ja aju vajavad rasvu, kuna need toetavad nende normaalset talitlust. Kõrvits on rikas rasvhapete poolest, mida organism vajab elutähtsate organite töö säilitamiseks.
9. Kaitseb onkoloogia eest. Kõrvits on rikas antioksüdantide poolest. Peamised antioksüdantsed ühendid on karotenoidid. Karotenoididerikaste toitude tarbimine vähendab teatud vähivormide tekkeriske.
10. Rikas luteiini ja zeaksantiini poolest. Kõrvits sisaldab suures koguses luteiini ja zeaksantiini, mis on kaks olulist antioksüdantset ühendit karotenoidide perekonnast. Luteiin ja zeaksantiin kogunevad silma makulasse ja võrkkesta, kaitstes seda oksüdatiivse stressi eest, mis võib põhjustada kahjustusi. Luteiini ja zeaksantiini regulaarne tarbimine on seotud väiksema kollatähni degeneratsiooni ja katarakti riskiga – kahe kõige levinuma silmahaigusega. Lisaks arvatakse, et need ühendid võivad aidata ennetada teatud vähiliike, sealhulgas rinna- ja kopsuvähki, samuti südame-veresoonkonna haigusi.
11. On fosfori allikas. Kõrvits on suurepärane fosfori allikas. Fosfor mängib elutähtsat rolli luukoe moodustamisel ja tervise säilitamisel. Lisaks osaleb ta kudede kasvus ja regenereerimises ning toetab normaalset vere pH taset.
12. Küllastab kaaliumiga. Kõrvitsas sisalduv kaalium aitab tasakaalustada vere pH-d ja stimuleerib vesinikkloriidhappe tootmist, soodustades seeläbi seedimist. Kaalium osaleb närviimpulsside edastamises ja parandab lihaste, sealhulgas südame, kontraktiilseid funktsioone. Kaalium aitab tasakaalustada elektrolüüte pärast intensiivset treeningut ja toetab seeläbi lihaste tööd. Kaaliumipuudus organismis võib põhjustada kroonilist väsimust ja lihasnõrkust.
13. Tõstab hemoglobiini. Kõrvitsas sisalduv raud esineb ka igas inimese keharakus. See mineraal osaleb hapniku transportimises ja erütrotsüütide tootmises.
14. On tsingi allikas. Ta osaleb immuunreaktsioonides, haavade paranemisprotsessis, mõjutab suguhormoone. Kõhunäärmes osaleb ta insuliini tootmises ja reguleerimises.
15. Rikastab B2-vitamiiniga. See mängib olulist rolli raku tasandil ainevahetusprotsessides. Lisaks soodustab see kudede kasvu ja taastumist ning toetab erütrotsüütide tootmist.
16. On pantoteenhappe allikas. See võimaldab inimesel tarbitud toiduenergiat tõhusalt kasutada, osaleb mitmes etapis neurotransmitterite, hemoglobiini ja mõnede hormoonide tootmisel.
17. Rikastab C-vitamiiniga. Kõrvits on C-vitamiini allikas. Selle mõju ulatub antioksüdantsetest omadustest kaugemale. Vitamiin mõjutab luukoe tervist. Lisaks kaitseb see infektsioonide eest, soodustab raua imendumist ja kiirendab haavade paranemist.
18. Laeb energiaga. Tavaliselt kasutavad inimesed keha energia säilitamiseks tehislikke stimulante ja toidulisandeid. Samas on olemas looduslikud viisid, mis aitavad energiakadusid taastada. Kõrvitsas sisalduv kiudaine mängib selles küsimuses olulist rolli. Tegelikult võimaldab see aine energiaressurssidega tõhusamalt ümber käia, mis võimaldab tunda end erksana ja energilisena pikema aja vältel.
19. On neerukivide tekke ennetaja. Selle köögivilja regulaarsel tarbimisel saab oluliselt vähendada selle haiguse potentsiaalset esinemise tõenäosust.

Naistele

Naistele on kõrvits peaaegu asendamatu toode. Selle köögivilja regulaarne tarbimine avaldab soodsat mõju nii siseorganitele kui ka välimusele. Kõrvitsas sisalduvad fütöstrogeenid võivad aidata naisi, kes kannatavad hormonaalse tasakaalu häirete all. Fütöstrogeenid on taimsed ühendid, mis tarbimisel piisavates kogustes võivad organismi mõjutada sarnaselt östrogeeniga. Lisaks menstruaaltsükli reguleerimisele aitab östrogeen ära hoida luude demineralisatsiooni ja toetab veresoonte tervist.

Samuti võib kõrvits aidata suurendada viljakust. Lisaks aitab köögivili säilitada naha nooruslikkust, mis on naistele väga oluline. Toode sisaldab rohkelt C-vitamiini ja alfa-karoteeni. Need toitained toimivad nahka noorendavate ja toitvate ainetena, kuna nad osalevad rakkude uuenemisprotsessis. Samuti mõjutavad nad kollageeni – aine, mis hoiab naha sileduse ja nooruslikkuse – tootmist. Oranžikaskollane köögivili aitab kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest. See pärsib vabade radikaalide mõju, takistades seeläbi nahakahjustusi. Toode omab koorivat ja rahustavat toimet.

Samuti tasub märkida kõrvitsajahu kasulikkust. Seda kasutatakse sageli kosmeetilistel eesmärkidel.

Meestele

Kõrvits võib aidata meestel säilitada reproduktiivsüsteemi tervist, kuna selles köögiviljas sisalduvad ained parandavad sperma kvaliteeti. Viljatus on väga sageli seotud tsingi puudusega organismis, samas on kõrvits eriti rikas selle mineraali poolest. See toode toetab ka testosterooni optimaalset taset. Kõigi loetletud tegurite kombinatsioon avaldab soodsat mõju meeste viljakusele.

Eriti kasulikuks peetakse meeste jaoks kõrvitsaseemneid. Neid kasutatakse väga sageli eesnäärme- ja kuseteede haiguste raviks. Paljud mehed, eriti pärast 50. eluaastat, hakkavad kannatama eesnäärme suurenemisega seotud probleemide all. Seetõttu on väga soovitatav pöörata tähelepanu kõrvitsale juba noores eas, kuna see aitab ennetada selliseid haigusi.

Sage põhjus prostatiidiks on ummikprotsessid, aeglane vereringe väikese vaagna piirkonnas. See tuleneb ebapiisavast liikumisaktiivsusest. Kõrvitsaseemned on laialt tuntud rahvapärane vahend meeste jõu tugevdamiseks. Prostatiidi korral on soovitatav tarbida 50–60 seemet päevas, see aitab leevendada haigust ja kiirendab paranemist.

Raseduse ajal

Kõrvits on väärtuslik köögivili, mis võib aidata naist raseduse ajal. See sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid, seega kaitseb see ema ja lapse tervist. Köögivili on rikas valgu, tsingi, A-vitamiini, folaadi ja muude oluliste ainete poolest, mis rahuldavad täielikult kasvava lapse vajadused. Lisaks sisaldab köögivili vaid 22 kalorit (100 g kohta), mistõttu ei pea muretsema lisakilode pärast. Organism suudab seda toodet suurepäraselt vastu võtta ja omastada.

Viimastel raseduskuudel aitab kõrvits toetada neerude tervist, mis sel perioodil on suure koormuse all. Turse viitab sellele, et neerud enam oma tööga toime ei tule. Sellisel juhul tuleb appi kőrvits, mida tuleks tarbida iga päev. See köögivili aitab toime tulla liigse vedelikuga organismis ning vähendab või ennetab iividlust ja toksikoosi nii esimestel raseduskuudel kui ka viimastel. Isegi väike portsjon viljaliha kõrvaldab iiveldustunde.

Samuti puutuvad paljud naised raseduse ajal kokku ebameeldiva probleemiga nagu kõhukinnisus. Ja siin tuleb appi jälle kõrvits, kuna sellel on lahtistav toime. See toode omab laia spektrit imelisi omadusi, seega peaks see võtma ühe auväärse koha laual. Eriti kasulikuks peetakse raseduse ajal toorest kõrvitsat. See on vaieldamatult liider kasulikkuse kriteeriumi järgi, kuna selles sisaldub täielik komplekt vitamiine ja elemente, mis on vajalikud lapse normaalseks arenemiseks. Kuumtöötlemisel väheneb kasulike ainete hulk, toode kaotab osa oma omadustest.

Samuti on sel perioodil väga kasulik ja soovitatav kõrvitsamahl. Kõrvitsaseemned on omakorda tõeline kasulike ainete aare, mida rase naine vajab. Need on rikkad oomega-3 rasvhapete, fosfori, magneesiumi, valgu ja tsingi poolest. Nende koostises olevad õlid toetavad luu- ja lihaskonna ning seedesüsteemi tööd, kaitsevad keha erinevate parasiitide eest ja soodustavad tervisele ohtlike mürgiste ainete väljutamist. Lisaks aitavad need võidelda külmetushaigustega, mis on eriti ohtlikud raseduse ajal.

Imetamise ajal

Toodete loendis, mida soovitatakse tarbida imetavatele naistele, on kõrvits ühel esikohal. Tarbida võib keedetud, küpsetatud, toorest ja külmutatud kõrvitsat. Selle köögivilja omadusi on juba piisavalt üksikasjalikult uuritud, nii et võib julgelt öelda, et see on teenitult tunnistatud üheks kõige väärtuslikumaks tooteks, millel on positiivne mõju, sealhulgas ka imetava naise tervisele. Samas on oluline järgida tarbimisreegleid.

Kõrvitsat võib oma toidusedelisse lisada 10–11 päeva pärast lapse sündi. Oluline on ka märkida, et naised, kellel on allergia karotiinide suhtes, ei tohiks seda toodet tarbida. Igal juhul tuleb järgida mõõdukust, eriti algstaadiumis. Esimesel korral tuleb süüa väike portsjon köögivilja ja analüüsida imiku reaktsiooni uuele tootele. Isegi kerge allergia korral tuleb tingimata pöörduda arsti poole. Mis puutub seemnetesse, siis neid võib süüa, kuid samuti väikestes kogustes. Tarbida võib nii kergelt röstitud kui ka tooreid seemneid. Keha talutavuse kontrollimiseks tuleb süüa mõned seemned ja jälgida lapse seisundit.

Mõnikord küpsetatakse kõrvitsat enne tarbimist. Imetamise ajal võib köögivilju küpsetada, kuid seejuures ei tohi lisada soola, maitseaineid ega mett, samuti tuleb piirata teiste maitseainete tarbimist.

Lisaks kõrvitsaseemnetele ja -viljalihale on kasulik lisada toidusedelisse kõrvitsamahl. See jook avaldab soodsat mõju naise organismile, mis mõjutab rinnapiima kvaliteeti ja kogust ning närvisüsteemi tööd.

Tuleb märkida, et praetud köögiviljad on sel perioodil vastunäidustatud, seetõttu ei tohi kõrvitsat praetud kujul süüa, vastasel juhul võib imiku seedimine häiruda.

Lastele

Kõrvits on kasulik ka lastele. Seda saab töödelda mitmel viisil – praadida, aurutada või isegi grillida. Kuid kõigi toitainete mikroelementide (mida lapse organism vajab aktiivseks kasvuks ja arenguks) säilitamiseks on parem tarbida töötlemata köögivilju aiast. Eriti ei soovitata toodet keeta, sest selle protseduuri käigus kaotab kõrvits suures koguses vitamiine ja mineraalaineid.

Kõrvitsa kasu lapseorganismile:

1. Lastele on väga oluline saada piisavalt vedelikku ja mitte kannatada selle puuduse all. Kõrvits on köögivili, mis koosneb peaaegu 90% ulatuses veest.
2. Köögivili varustab organismi toitainetega – vitamiinide ja mineraalidega, mis on laste arenguks vajalikud. Näiteks kaltsium ja magneesium aitavad tugevdada luid, fosfor soodustab ajutegevust, seedetrakti edukat toimimist ja hormonaalse tasakaalu normaliseerimist.
3. Kõrvits on suurepärane A-vitamiini allikas, mis on kasulik nägemisele.
4. Kõrvits sisaldab C-vitamiini ja mitmeid olulisi biokeemilisi aineid, mis võivad aidata kaitsta last külmetuse ja gripi eest. Köögiviljal on ka antimikroobsed omadused. Regulaarselt toiduna tarbitav keedetud kõrvits võib kaitsta infektsioonide ja haiguste eest ning tõsta lapse immuunsüsteemi.
5. Lapsed on vastuvõtlikud mitte ainult erinevatele infektsioonidele, vaid neid võivad rünnata ka ussid ja muud kahjulikud mikroorganismid. Soovitatav on lisada kõrvits lapse toidulauale, kuna sellel köögiviljal on antihelmintilised omadused.
6. Kõrvits sisaldab trüptofaani, mis aitab organismil toota serotoniini. See aminohape avaldab rahustavat toimet ja stimuleerib unisust. Serotoniini sisaldus kõrvitsas aitab lapsel paremini lõdvestuda ja parandab tema und.
7. Tootel on ka põletikuvastased omadused, mis on lapsepõlves äärmiselt kasulikud, kuna need võivad pärssida põletikuliste protsesside arengut.

Lisaks sellele sisaldab kõrvits magneesiumi ja kaltsiumi, mis tugevdavad luid ning kaalium aitab säilitada naatriumi hüdratatsiooni, reguleerides elektrolüüte. Kõigi nende kasulike omaduste juures tuleb järgida köögivilja tarbimise reegleid. Kui laps on saanud kuue kuu vanuseks ja hakkab sööma tahket toitu, siis võib tema toidulauale julgelt lisada ka kõrvitsat. Samuti tuleb märkida, et kõrvitsaseemneid ei soovitata väikelastele.

Allergilised reaktsioonid kõrvitsale on üsna haruldased. Kuid ikkagi enne uue toidu lisamist lapse toidulauale on soovitatav konsulteerida arstiga.

Kaalukaotuse ajal

Kõrvits, mida mõnikord nimetatakse ka sügise kuningannaks, on praktiliselt ideaalne toode neile, kes soovivad kiiresti vabaneda liigsest kaalust. Pole niivõrd tähtis, mis kujul see köögivili lauale serveeritakse. Kõrvits on madala kalorsusega ja koosneb 85–90% ulatuses veest ning sisaldab palju toitaineid, valke, rasvasi, süsivesikuid, pektiine, mineraale ja vitamiine.

Kõvits sisaldab K-vitamiini, mis reguleerib vere tihedust, ja T-vitamiini, mis mõjutab ainevahetust. Inimestele, kes on kõvitsadieedil (see ei tohiks kesta üle 2 nädala), õnnestub selle perioodi jooksul kaotada 6–8 kilogrammi.

Kõrvitsadieet mitte ainult ei aita vabaneda liigsest kaalust, vaid puhastab ka organismi toksiinidest ja jääkainetest, mis samuti mõjutab kehakaalu. Selline dieet hõlmab magustamata puuviljasuupisteid, suhkruta teed või kohvi ja mineraalvett.

Sellise dieedi rakendamiseks vastunäidustusi pole. Siiski ei tohiks sellega katsetada inimestel, kellel on seedeorganite haigused.

Samuti on väga kasulikud kõrvitsaseemned, sest need sisaldavad aineid, mis reguleerivad ainevahetusprotsesse organismis. Siiski on oluline nendega mitte liialdada, sest need on väga kaloririkkad – 100 g sisaldab umbes 446 kalorit.

Milline kõrvits on kasulikum

Sellele küsimusele pole ühest vastust, sest igal kõrvitsaliigil on oma eelised. Vaatame igaüht neist lähemalt.

Keedetud

Keedetud kõrvits säilitab mitte kõiki, kuid suurema osa tooretes viljades sisalduvatest toitainetest. Selliselt valmistatud kõrvits tugevdab immuunsüsteemi, aitab võidelda liigsete kilodega, detoksifitseerib organismi, normaliseerib seedetrakti tööd, leevendab turset ja noorendab nahka. Kuid oluline on ka märkida, et keedetud kõrvits võib inimesele kahju teha. Keedetud toodet ei soovitata tarbida:

• diabeeti põdevatel inimestel;
• krooniliste või ägedate seedetraktihaiguste korral;
• toote talumatuse korral.

Keedetud kõrvits võib seisundit halvendada, kui seda tarbida kõhulahtisuse korral.

Kuivatatud

Kuivatatud kõrvitsa kasulikkus on teada juba sajandeid. Sellisel kujul kasutasid seda ravitsejad ja targad erinevate ravimite valmistamisel. Toode sisaldab beeta-karoteeni, pektiini ja kergesti seeditavaid suhkruid. Samuti on köögiviljad rikkad vitamiinide ja mineraalainete poolest, mis vastutavad organismi nooruslikkuse eest. Kuivatatud kõrvitsas on veidi rohkem kaloreid kui värskes – 41 kcal. Samas on need väärtused siiski madalad, mistõttu kuivatatud köögiviljad võivad aidata kaalulangetamisel.

Märgime ära ka kuivatatud kõrvitsa puudused. Eksperdid ei soovita seda toodet tarbida happe-aluse tasakaaluhäirete või suhkurtõve korral. Oluline on meeles pidada, et suurenenud maohappesuse korral võivad kuivatatud köögiviljad esile kutsuda gastriiti ja muid maohaigusi.

Küpsetatud lillkapsas

Küpsetamisel õnnestub säilitada olulisi vitamiine ja aineid, mis on vajalikud inimese organismile. Sellisel kujul kõrvits aitab tugevdada südamelihase ja veresoonte tervist. Südameprobleemide ennetamiseks soovitatakse iga päev süüa 200 g küpsetatud kõrvitsat. Samuti aitab see normaliseerida urogenitaalsüsteemi tööd, vabastab neerukividest, hoiab ära põiepõletiku ja püelonefriidi.

Lisaks soovitatakse küpsetatud köögivilja tarbida suhkurtõve korral. Toode stabiliseerib närvisüsteemi tööd, parandab und ja leevendab stressi. Eriti kasulik on see maksahaiguste korral, kuna see võib toimida hepatoprotektorina. Kõrvits aitab puhastada maksa ja taastada selle funktsioone (oluline on järgida annuseid). Küpsetatud toodet kasutatakse ka välispidiselt. Sellest valmistatakse pudrutaolisi masse, mida asetatakse jalgadele. Selline protseduur leevendab jalgade väsimust.

Inimestel, kellel ei ole mingeid haigusi, tuleks seda toodet tarbida mõõdukalt.

Tuleb meeles pidada, et kõrvits võib põhjustada veresuhkru hüppeid. Muidugi ei mõjuta see tegur terveid inimesi eriti, kuid see võib mõjutada diabeedi seisundit. Seetõttu on oluline järgida portsjonite suurust ja mõõdukust. Lisaks võivad küpsetatud köögiviljad seedesüsteemi oluliselt koormata ja omada lahtistavat toimet. Seega on sooltehäirete korral parem küpsetatud kõrvitsat mitte süüa.

Toores

Toorest kõrvitsat võib ilmselt nimetada kõige kasulikumaks. Asi on selles, et töötlemata kujul sisaldab see kõiki kasulikke aineid, mida ei saa öelda töödeldud köögivilja kohta. Lisaks iseloomustab toorest kõrvitsat väikseim kalorsus. Seetõttu saab seda tarbida kaalu langetamisel. Samuti on toored viljad kasulikud südame-veresoonkonna haiguste korral. Kuid et mitte kahjustada keha, tuleb teada ka vastunäidustusi.

Toorest kõrvitsat ei tohi tarbida järgmistel juhtudel:

• seedetrakti haiguste ägenemise korral;
• madala happesusega gastriidi korral;
• soolekoolikad;
• kõrge veresuhkru taseme korral.

Enne toore kõrvitsa tarbimist on soovitatav konsulteerida arstiga.

Kõrvitsaseemnete kasu ja kahju

Seemned sisaldavad suures koguses fütosterooli. Need ühendid on väga kasulikud südame-veresoonkonna haiguste korral ning omavad ennetavat toimet, kaitstes keha teatud vähivormide eest. Lisaks on seemnetes sisalduvad ained peamiselt mono- ja polüküllastumata lipiidide tüübid, mis avaldavad soodsat mõju südamelihasele.

Kõrvitsaseemned võivad samuti aidata leevendada ärritunud põie sümptomeid ja vabaneda urineerimishäiretest.

Seemnete tarbimise normi ületamisel võivad tekkida probleemid hammastega, kehakaal suureneb ning võivad ilmneda allergilised reaktsioonid.

Kõrvitsamahl: kasulikkus ja kahju

Kõrvitsamahlal on mitmeid kasulikke omadusi. See jook avaldab organismile palavikku alandavat, haavu parandavat, antitoksilist, antimikroobset, põletikuvastast ja skleroosi vastast toimet. Mahlal on lahtistavad, diureetilised ja sapieritust soodustavad omadused. Jook toetab ainevahetust, normaliseerib närvisüsteemi talitlust ja parandab une kvaliteeti.

Mahla ei soovitata tarbida ägedate seedetrakti häirete ja kõhulahtisuse korral. Samuti ei soovitata seda inimestel, kes põevad rasket diabeeti, mao- ja soolehaavandite, koletsüstiidi ja hepatiidi korral.

Kõrvitsaõli kasulikud omadused

Kõrvitsaseemneõli on suurepärane trüptofaani allikas, asendamatu aminohape, mis organismi sattudes muundub serotoniiniks. Samuti võib õli toimida erinevate seedehäirete ravivahendina. See aitab vähendada seedetrakti põletikke ja seda kasutatakse sooleparasiitidest vabanemiseks. Kõrvitsaseemneõli soodustab kõhunäärme rakkude taastumist. See suurendab organismi vastupidavust glükoosile ja insuliinile. See toode avaldab kahjulikku mõju vähirakkudele ning vabastab organismi ainetest, mis osalevad kivide tekkes.

Kõrvitsakoore kasulikkus

Kõrvitsakoores leidub tsinki. Lisaks sisaldab see taimset valku, mis pärsib seente paljunemist. Kõrvitsakoor võitleb tõhusalt candida-seentega, mis põhjustavad soori. Koor tugevdab tervist ja aitab võidelda erinevate parasiitidega. Samuti sisaldab see karotiini – ainet, mis hoiab ära vähi.

Kuidas puhastada kõrvitsat kõvast koorest

1. Pesta köögivili.
2. Pika laia noaga eemaldada ülemine ja alumine osa.
3. Jagada köögivili kaheks pooleks.
4. Eemaldada seemned ja kiud.
5. Ülevalt alla lõikavate liigutustega lõigata koor ära.
6. Kui koor on liiga paks, tuleks vili enne viiludeks lõigata.

Märkus. Muskuskõrvits tuleb lõigata risti, mitte piki.

Kõrvits meditsiinis

Selle köögivilja kasulikke omadusi kasutatakse ka meditsiini valdkonnas, eriti rahvapärases ravis. Keedetud toodet kasutatakse tuberkuloosi, kollatõve, aneemia, hüpotoonia, podagra, neurooside, koletsüstiidi ja kõhukinnisuse korral. Toores viljaliha aitab põletuste, dermatiidi, vistrike, tedretähnide ja nahalaikude korral. Seemneid kasutatakse väga sageli organismi puhastamiseks ussidest.

Diabeedi korral

Suhkurtõve korral on kõrvitsa tarbimine lubatud. Võib süüa viljaliha, seemneid ja isegi juurte keedust. Samas on oluline märkida, et köögiviljal (eriti keedetud) on üsna kõrge glükeemiline indeks, kuigi toode ise ei koorma seedesüsteemi. Optimaalse veresuhkru taseme hoidmiseks ei tohiks patsiendid tarbida rohkem kui 200 g kõrvitsat päevas.

Tähtis: kõrvitsa glükeemiline indeks toorelt — 25 ühikut, keedetult ja küpsetatult — 75–85.

Pankreatiidi korral

Pankreatiidi ägenemise ajal on keelatud tarbida toorest kõrvitsat. Köögivilja võib aga hautada, keeta või ahjus küpsetada (enne valmistamist on soovitatav see peenestada). Dieeti tuleb lisada järk-järgult. Esimesel korral võib süüa kuni 100 g pudrust. Kui pärast tarbimist on kõik hästi, suurendatakse kogust kuni 300 g päevas. Remissiooni ajal võib kõrvitsat tarbida koos piima, või, koore, soola, suhkru ja pipraga.

Gastriidi korral

Kõrvits on gastriidi korral lubatud toode. Kaugelearenenud gastriidi, gastroduodeniidi, erosiooni või haavandi korral võib see köögivili olla osa ravidieedist. Regulaarsel õigesti valmistatud toote tarbimisel aitab see ägenemist peatada ja isegi kiirendab remissioonifaasi saabumist.

Soolestikule

Kõrvitsal on lahtistavad omadused ja see avaldab positiivset mõju seedetraktile. Köögivili aitab eemaldada organismist jääkaineid. Eriti kasulik on soolestikule kõrvitsaõli, kuna see parandab siseorganite tööd ja normaliseerib soolestiku peristaltikat.

Kõhukinnisuse korral

Kõrvits võib aidata ka kõhukinnisuse korral. Köögivili omab lahtistavat toimet, mistõttu on see selle haiguse puhul soovitatav.

Podagra korral

Podagra korral on kõrvits tarbimiseks lubatud, kuna see normaliseerib kusihappe taset. Köögivili võib kuuluda teie tavapärasesse toidulauda, sest see mitte ainult ei mitmekesista menüüd, vaid rikastab organismi kasulike ainetega.

Koliidi korral

Koliidi korral on kõrvitsa tarbimine lubatud, kuid ainult küpsetatult või kergelt praetult, ning tootel ei tohi olla jämedat koorikut. Toitu võib lisada ka tooreid ja kuivatatud seemneid.

Maksale

Kõrvits on kasulik ka maksale. See sisaldab olulisi aineid – beetakaroteeni ja teisi karotenoide, mis aitavad parandada maksakudede seisundit ning soodustavad toksiinide väljutamist.

Hemorroidide korral

Kõrvits võib hemorroidide sümptomitest vabaneda. Kõige tõhusam on sel juhul köögiviljamahl. Ravi jaoks tuleb küpsest viljast mahl välja pressida, kurnata ja tarbida 55–70 ml hommikul tühja kõhuga ja õhtul enne sööki. Kuur kestab kuni 4 nädalat.

Koletsüstiidi korral

Kõrvitsat võib koletsüstiidi korral tarbida. Kõige kasulikumaks peetakse kõrvitsaseemneid. Nende põhjal valmistatakse tavaliselt spetsiaalseid ravimeid. Looduslikul kujul võib päevas süüa kuni pool klaasi seemneid.

Rahvameditsiini retseptid kõrvitsa baasil

Suuõõneprobleemide korral

Segada kõrvitsaõli (1 tl) nuluõliga (1 tl), segada ja panna külmkappi.

Kuidas kasutada: kasta vatt segu sisse ja pool tundi enne sööki pühkida suu limaskesta.

Närvisüsteemi probleemide korral

Pigistada umbes 1 kg kaaluvast kõrvitsast mahl.

Kuidas kasutada: neuroosi korral juua kuni pool klaasi värskelt pressitud mahla 15 minutit enne sööki kuni 2 korda päevas. Koguseid suurendatakse järk-järgult kuni 2 klaasini. Kuur kestab 60 päeva. Paus – 2 nädalat.

Unetuse korral

1. Segada suures kannus 300 g kõrvitsa viljaliha, mett (2 spl) ja valada see segu 2 l sooja veega.
2. Juua segu 2 tundi enne magamaminekut pool tassi, kuur kestab 2 nädalat.

Artriidi korral

Segada 50 ml kõrvitsaõli kuivatatud koirohuga (2 spl). Seejärel panna segu 1,5 tunniks vesivannile. Lasta tõmmata 48 tundi, seejärel kurnata.

Kuidas kasutada: hõõruda kaks korda päevas kahe nädala jooksul.

Maksale ja seedetraktile

Segada naistepuna ja raudrohi (mõlemat 2 spl) kõrvitsaõliga (200 ml). Lasta tõmmata 1 nädal, hoida anumat jahedas pimedas kohas.

Kuidas kasutada: 1 tl pool tundi enne sööki ühe nädala jooksul.

Kõrvits kosmetoloogias

Kõrvits avaldab positiivset mõju nahale ja juustele. Köögivili aitab kaitsta nahka päikesekiirte kahjuliku mõju eest ning annab näole värskuse ja terve välimuse. Köögivili aitab ka tugevdada ja taastada juukseid, muutes need tervemaks ja kaunimaks.

Näole

Tursete mask igale nahatüübile

1. Riivida toore kõrvitsa viljaliha, katta riivitud köögivili alt ja ülevalt steriilse sidemega ning kanda näole.
2. Hoida 20 minutit.
3. Eemaldada mask ja pesta nägu.

Rasusele nahale

1. Keedetud kõrvits püreestada (3 spl), lisada munakollane ja mesi (1 tl).
2. Kanda mask näonahale.
3. Hoida 15 minutit. Pesta nägu.

Juustele

Juukseid tugevdav mask
Koostisosad:

• kõrvitsamahl – 200 ml;
• kookoseekstrakt (õli) – 1 spl;
• jojobaõli – 1 spl;
• oliiviõli – 1 tl;
• sidrunimahl – 1 tl

Kuidas valmistada
Segada kõik koostisosad. Kanda mask juustele. Hoida 15–20 minutit. Loputada juukseid.

Toitev mask
Koostisosad:

• kõrvits – 2 tl;
• kõrvitsamahl – 4 tl;
• muna (munakollane) – 1 tk;
• riitsinusõli – 3 tl;
• mandel (ekstrakt) – 2 tl

Kuidas valmistada

1. Püreestage kõrvits. Segage kõik koostisosad.
2. Kanda mask juustele (kogu pikkuses).
3. Hoida 30–40 minutit.
4. Loputage mask sooja veega maha.

Kahju ja vastunäidustused

Kõrvitsat ei soovitata tarbida raske diabeedi korral. Toore köögiviljade mahlad on vastunäidustatud haavandite ja gastriidi korral (madalama happesusega). Samuti ei tohiks seda toodet oma toidusedelisse lisada, kui olete köögivilja suhtes allergiline või teil on individuaalne talumatus.

Kuidas valida ja säilitada kõrvitsat

Valikul tuleks tähelepanu pöörata selle kujule; köögivili peaks olema ümar või ovaalne. Väga sageli osutuvad suured kõrvitsad liiga kuivaks või liiga vesiseks. Soovitatav on valida vilju, mille kaal ei ületa 3–5 kg. Viljaliha peaks olema tugevalt kollane või oranž. Hea vilja koor on tihe, kuid mitte puine.

Hoida köögivilja pimedas, jahedas ja kuivas kohas. Et vili paremini säiliks, tuleks osta kõrvitsat varreluudiga. Hoida vilju varreluudiga ülespoole, ning köögiviljad ei tohiks üksteist puutuda. Kõrvitsat võib hoida ka rõdul riide all (nii et päikesekiired sellele ei langeks) temperatuuril 5–15°C.

Kui köögivili on juba lõigatud, võib selle panna külmkappi, kuid maksimaalselt 10 päevaks. Kui mässida köögiviljatükk fooliumisse, võib see seista umbes 1 kuu.

Kas neid võib külmutada

Et kõrvitsat võimalikult kaua säilitada, tuleks see külmutada. Külmutada võib toorest, keedetud ja küpsetatud toodet. Sobib igasugune sort, kuid oluline on, et vili oleks küps ja mitte üleküpsenud.

Kuidas õigesti süüa kõrvitsat

Värsketest kõrvitsaviljadest valmistatakse erinevaid toite ja jooke. Tarbida võib viljaliha, seemned ja mahlad. Samuti kasulik lisada oma toidusedelisse kõrvitsaseemneõli.

Kui palju võib päevas süüa

Päevane norm – 150 g viljaliha (toorelt) ja kuni 2 spl seemneid

Kas võib süüa öösel ja tühja kõhuga

Kõrvitsa ja sellest mahla tarbimine tühja kõhuga aitab maksa puhastada toksiinidest ja üldist tervist parandada. Köögivili võib tarbida ka enne magamaminekut, sest see aitab vabaneda unetusest.

Kas toorest kõrvitsat võib süüa

See köögivili on kahtlemata kasulik ka toorelt, sest just selles olekus on selles koondunud kõige rohkem vitamiine ja mineraalaineid.

Mida saab kõrvitsast valmistada: retseptid

Supp

Koostisosad:

• kõrvits – 700 g;
• porgand – 2 tk;
• sibul – 2 tk;
• õli (taimeõli) – 3 spl;
• kartul – 1 tk;
• vesi – 1 l;
• puljong (kana) – 3 kuubikut;
• koor (rasvane) – 1 tass;
• muskaatpähkel (jahvatatud);
• pipar (must jahvatatud) – 1 tl;

Kuidas valmistada:

1. Piserdage hakitud kõrvits, sibul ja porgand õliga.
2. Kuumutage ahi (kuni 220°C) ja pange köögiviljad (ahjuvormil) sinna 40 minutiks (kuni pehmendemiseni).
3. Keetke vesi ja keetke tükeldatud kartulit (see võtab 20 minutit).
4. Pange kõik koostisosad blenderisse peenestamiseks.
5. Valage supp kastrulisse ja pange keema madalal kuumusel.
6. Lisage koor, maitsestage ja soolage.

Puder

Koostisosad:

• kõrvits – 400 g;
• piim – 1 tass;
• sool – 1/2 tl;
• suhkur – 1/2 tl;
• või – 2 tl;

Kuidas valmistada:

1. Koorige kõrvits ja hakkige (peenelt).
2. Valage keedetud piima sisse.
3. Pärast keemist pange väikese tulele ja katke kaanega 20 minutiks.
4. Töödelge kõrvits blenderis või hõõruge läbi sõela.
5. Lisage või koos suhkruga ja soolage.
6. Segage ja serveerige lauale.

Pannkoogid

Koostisosad:

• kõrvits – 400 g;
• muna – 2 tk;
• jahu – 5 spl

Kuidas valmistada:

1. Koorige kõrvits ja riivige see.
2. Lisage munad, jahu, soolage (võite lisada vanilliini, muskaatpähklit või kaneeli).
3. Praege pannkoogid taimeõlis.
4. Serveerige hapukoorega.

Kotletid

Koostisosad:

• kõrvitsa viljaliha – 500 g;
• koor – 100 g;
• Muna – 3 tk;
• manna – 4 spl;
• riivsai (panerimiseks) – 100 g;
• suhkur – 1 spl;
• õli (taimeõli) – 2 tl

Kuidas valmistada:

1. Riivige kõrvits ja pigistage mahl.
2. Asetage kuumale pannile kõrvits, koor ja hautage (5 minutit).
3. Lisage manna, suhkur, soolage ja segage.
4. Hautage kõrvitsat (15 minutit) ja laske jahtuda.
5. Lisage massi munakollased ja segage. Vahustage munavalged ühes anumas, teise anumasse pange riivsai.
6. Vormige kotletid, seejärel kastke need munavalgetesse ja seejärel veeretage riivsaias.
7. Kuumutage õli pannil, asetage kotletid ja praege mõlemalt poolt.
8. Serveerige kuumalt, hapukoorega.

Kaaviar

Koostisosad:

• kõrvits – 400 g;
• paprika (magus) – 1 tk;
• sibul – 1 tk;
• küüslauk – 2 küünt;
• tomatipasta – 2 spl

Kuidas valmistada:

1. Lõigake kõrvits.
2. Lõigake sibul (peeneks) ja paprika kuubikuteks.
3. Valage kastrulisse 1–2 lusikat õli (taimeõli), lisage paprika ja sibul, praege pehmumiseni, lisage hakitud küüslauk.
4. Lisage kastrulisse kõrvits, sool ja segage. Praege 2 minutit, katke kaanega ja asetage nõrgale tulele hauduma (umbes pool tundi) kuni kõrvits on pehme.
5. Lisage tomatipasta, jahvatatud must pipar ja sool, segage ja hautage umbes 10 minutit.
6. Püreestage kaaviar blenderis.
7. Pange purkidesse ja sulgege kaantega.

Sukaadid

Koostisosad:

• suhkur – 700 g;
• vesi – 1 tass;
• kõrvitsa viljaliha – 2 kg;
• apelsin – 2 tk

Kuidas valmistada:

1. Koorige apelsinid, lõigake kõrvits kuubikuteks. Jagage tsitrusviljad sektoriteks.
2. Pange kastrulisse vesi, suhkur ja laske keema. Keetke segades kuni, kuni suhkur lahustub.
3. Lisage kastrulisse apelsinid ja kõrvits. Keetke umbes 6 minutit.
4. Eemaldage mass pliidilt ja oodake, kuni see on täiesti jahtunud. Korrake keetmist veel 2 korda (8–12-tunn pausidega).
5. Eraldage suhkrustatud puuviljad siirupist. Pange apelsinid ja kõrvits kurni või sõelale.
6. Asetage kõrvits ahjuplaadile (katke see eelnevalt küpsetuspaberiga) ja pange veidi eelsoojendatud ahju 5 tunniks.
7. Segage kausis veidi tuhksuhkrut vanilliga, kaneeli ja tärklisega ning puistake selle seguga suhkrustatud puuviljad.

Moos

Koostisosad:

• kõrvits – 1 kg;
• suhkur – 1 kg;
• vesi – 1,5 klaasi

Kuidas valmistada:

1. Pange pliidile vesi, lisage suhkurt. Keetke kuni siirup tilkma lusikast peenikese joana.
2. Koorige ja lõigake kõrvits kuubikuteks (1 cm), valage üle siirupiga ja pange madalale tulele. Keetke kuni valmis.
3. Valage moos purkidesse ja sulgege kaantega.

Kompott

Koostisosad:

• vesi – 1 l;
• suhkur – 1 klaas;
• kõrvitsa viljaliha – 500 g;
• nelk – 6 punga;
• sidrun – 1 tk.

Kuidas valmistada:

1. Koorige ja lõigake kõrvitsa viljaliha.
2. Laske vesi keema, lisage suhkur ja nelk. Kui suhkur lahustunud, lisage kõrvits. Keetke umbes 15 minutit.
3. Pigistage sidrunimahl ja lisage see kompoti viimases etapis.
4. Jahutage kompott.

Mahl

Koostisosad:

• kõrvitsa viljaliha – 1 kg;
• vesi – 2 l;
• suhkur – 250 g;
• sidrun – 1 tk.

Kuidas valmistada:

1. Pange kastrulisse kõrvits (jämedalt riivitud).
2. Valage kõrvits üle veega (suhkruga), pange madalale tulele. Keetke 15 minutit, segades pidevalt.
3. Jahutage ja hõruge läbi peene sõela.
4. Asetage saadud mass kastrulisse. Koorige sidrun ja lisage see kastrulisse. Pange keema. Pärast keemist keetke veel 10–15 minutit.
5. Valage jook purkidesse, keerake kaaned peale ja mässige sooja.

Smuti

Koostisosad:

• õun – 2 tk;
• kõrvits – 1 tass;
• mesi – 2 spl;
• vesi – 150 ml;
• kaneel – 1/2 tl;

Kuidas valmistada:

1. Koorige ja lõigake kõrvits tükkideks.
2. Asetage kõik koostisosad blenderisse (soovi korral lisage kaneeli) ja segage (2 minutit).
3. Valage smuutid klaasidesse.

Küpsetatud kõrvits

Koostisosad:

• kõrvits – kuni 1–1,5 kg;
• või – 50 g.

Kuidas valmistada:

1. Lülitage ahi sisse, asetage küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile kõrvits (terve vili).
2. Küpsetage – 60 minutit (temperatuur 200°C).
3. Lõigake kõrvits tükkideks ja koorige.
4. Küpsetatud kõrvitsale valage sulatatud või üle.

Kas loomadele võib kõrvitsat anda

Koertele seda köögivilja võib anda, kuid ainult keedetud kujul. Eriti kasulik on see seedehäirete ja kõhuvalu korral. Kassidele pole kõrvits samuti vastunäidustatud. Keedetud viljaliha on nende jaoks kõige sobivam variant. Enne keetmist tuleb eemaldada koor ja südamik.

Huvitavaid fakte kõrvitsa kohta

1. Kõrvits võib sisaldada umbes 500 seemet. Keskmine annab umbes ühe tassi seemneid.
2. 2016. aastal õnnestus Belgias kasvatada kõrvits kaaluga 1000 kg.
3. Antarktika on ainus kontinent, kus kõrvitsad ei kasva.
4. Kui enamik inimesi mõtleb kõrvitsale, kujutavad nad tavaliselt oranži köögivilja, kuid tegelikult võivad viljad olla rohelised, punased, valged ja kollased.
5. Iirlased hakkasid esimestena Halloweeniks köögivilju nikerdama ja panid neisse ühel ajal põlevaid süsi küünalde asemel. Iiri immigrandid tõid oma kombed Ameerikasse ja avastasid, et kõrvitsast on palju lihtsam vajalikke nikerdusi välja lõigata, seega hakkasid just seda köögivilja kasutama.
6. Suurim kõrvitsapirukas kaalus umbes 1670 kg.
7. Selle kultuuri sorte on üle 45 erineva.
8. Ühe liitri seemneõli valmistamiseks on vaja umbes 35 kõrvitsat.

Kõrvitsa foto