Kalkuni liha: kasulikud omadused ja valmistusretseptid

Kalkuniliha on tuntud oma tervisekasulikkuse poolest: seda soovitatakse allergia korral ja madala kalorsusega dieetidel. Tänu sellele, et liha peaaegu ei sisalda rasva, kuid on rikkalikult valku, seeditakse see kiiresti ja imendub kergesti. Võrreldes sea- või veiselihaga on kalkunilihal suurepärased maitse- ja dieediomadused.

Kalkuniliha sisaldab olulisi mikroelemente, näiteks kaaliumit ja fosforit. Lisaks on see ka väärtuslik magneesiumi allikas, mis toetab rakkude hapnikuga varustamist, tsingi allikas, mis toetab immuunsüsteemi ja reguleerib maitsemeelt, ning raua allikas. Kalkuniliha sisaldab märkimisväärses koguses B-rühma vitamiine, mis on vajalikud närvisüsteemi toimimiseks. Kalkuniliha on oluline B12-vitamiini allikas, mis mõjutab punaste vereliblede teket.

Toitumisspetsialistid soovitavad kalkuniliha väikelastele, rasedatele ja imetavatele naistele, eakatele inimestele ja kõigile, kes soovivad elada tervislikku eluviisi.

Mille poolest erineb kalkun kanast?

Nii kana kui ka kalkun on üsna laialt tuntud kogu maailmas. Klassifitseerituna linnukasvatussaadustena on neil mitu ühist joont, kuid neil on ka eristavaid omadusi. Mõlemad liigid on toitvad ja valgurikkad; tegemist on väga maitsva ja tervisliku lihaga, seetõttu on tänapäeval olemas palju erinevaid nendel põhinevaid roogasid. Linnuliha võib küpsetada, grillida, teha segasalateid, suppe, hautisi, vormiroogasid ja isegi võileibu. Mõlemal lihaliigil on veiselihaga võrreldes madal kalorsus ja rasvasisaldus, mistõttu soovitatakse neid tarbida inimestele, kes hoolivad oma tervisest, ning ka neile, kes soovivad lihasmassi kasvatada.

Kana (ladinakeelne nimetus Gallus domesticus) on tuntud ka kui „kodulind“. Teatud andmetel pärineb see lind India subkontinendilt, kuid uuringud jätkuvad, kuna täpne päritolu pole kindlaks tehtud.

Kalkun (ladinakeelne nimetus Meleagris gallopavo) on suur kodustatud uluklind, kellel on kiilas pea ja üsna kirju sulestik. See linnuliik on väga populaarne ja seda peetakse traditsiooniliseks pidulikel üritustel eri riikides. Lind on eriti populaarne Põhja-Ameerikas, kust ta pärineb.

Vaatamata sellele, et mõned inimesed ajavad kalkuni ja kana segamini, tuleb teada, et kalkunid ja kanad on kaks täiesti erinevat liiki, mis pärinevad erinevatest maailmajagudest, ning neil on selged erinevused suuruses, välimuses, liha maitses ja kalorsuses. Peamine erinevus kalkuni ja kana vahel seisneb nende välimuses.

1. Kalkunid on tumeda sulestikuga linnud, kana võib aga olla täiesti erinevat värvi.
2. Kalkun on suurt kasvu ja tal on pikk sabasulestik. Kana on väike lind, kellel on peas hari.
3. Kanadel on valged munad ja hele liha. Kalkuni munad on pruunid, liha on tumedam kui kanalihal.
4. Kalkunilihas on vähe kaloreid ja rasva, kanalihal on aga kõrgem kalorsus ja rasvasisaldus.

Koostis ja kalorisisaldus

Ühe portsjoni kalkunirinna koostis:

• Rasvad – 2 g.
• Süsivesikud – 1 g.
• Kolesterool – 1 g.
• Valgud – 24 g.
• Seleen – 24 mg.
• Fosfor – 196 mg.
• Vitamiin B6 – 7 g.
• Vitamiin C – 4 g.
• Riboflaviin – 7 g.
• Niatsiin – 7 g.
• Kaalium – 3 g.
• Tiamiin – 6 g.
• Tsink – 5 g.
• Trüptofaan – 3 mg.

Kalkunilihas on vähe rasva. See on vähem kaloririkas kui kana (140 kcal 100 g kohta). Liha on rikas valkude ning mineraalide poolest: fosfor, raud, tsink, seleen, vitamiinid B3, B5, B6 ja väiksemates kogustes vask ning vitamiinid B2, B12.

Mille poolest on kalkuniliha kasulik?

Üldine kasu

1. Toetab immuunsust. Kalkuniliha on rikas kaaliumi, seleeni ja valkude poolest. Need toitained võivad oluliselt mõjutada immuunsust, mis viib selle tugevnemiseni. Näiteks seleen aitab organismil tõhusamalt võidelda tervisele ohtlike viiruste ja bakteriaalsete infektsioonidega.
2. Kiirendab ainevahetust. Toitumisspetsialistid soovitavad tarbida tooteid, mis kiirendavad ainevahetust. On oluline, et keha oleks aktiivne ja laetud. Pealegi on kiirenenud ainevahetusega inimesed vähem altid rasva kogunemisele. Sellised ühendid nagu kaalium, niatsiin, tsink, tiamiin, mida leidub kalkunilihas, mõjutavad ainevahetuse kiirust.
3. Mõjub soodsalt hormoonidele. Erinevad tegurid võivad mõjutada inimese vaimset seisundit, põhjustades depressiooni, stressi ja ärevust. Üheks selliseks teguriks on hormoonide tootmine. Kalkunilihas sisalduv trüptofaan vastutab serotoniini, mida nimetatakse ka naudingu- ja õnnehormooniks, tootmise eest. Toitumisspetsialistid ütlevad, et serotoniini puudus võib viia stressi või raske depressioonini. Seetõttu tuleks kalkuniliha tarbida regulaarselt, kuna see mõjutab otseselt meeleolu ja organismi üldist psühholoogilist seisundit.
4. Suurendab testosterooni. Kalkuni orgaaniline valk aitab säilitada meestel optimaalset testosterooni taset. Kalkunis sisalduvad hormoonid võivad suurendada östrogeeni ja testosterooni tootmist.
5. Ennetab unetust. Aminohape trüptofaan mängib elutähtsat rolli unega seotud protsessides ja seda soovitatakse kroonilise unetusega inimestele. Kalkuniliha sisaldab trüptofaani.
6. Vähi ennetamine. Tryptofaan on aminohape, mis on vajalik immuunsüsteemi T-rakkudele, mis tapavad vähirakke.
7. Aitab kontrollida kehakaalu. Inimestel, kes kannatavad rasvumise või ülekaalu all, soovitatakse seda tüüpi liha oma toidulauale lisada kehakaalu säilitamiseks. Kalkuniliha on suurepärane toitainete allikas (riboflaviin, tiamiin, fosfor, valk, kaalium, B- ja C-vitamiinid). Lisaks sellele sisaldab linnuliha peaaegu mitte mingisuguseid rasvu. Grillil praetud liha portsjon sisaldab umbes 23 kalorit, seega sobib kalkuniliha suurepäraselt neile, kes soovivad kaalust alla võtta, kuid ei kujuta oma toidulauda ilma lihata ette.
8. Kasulik mõju südamele. Linnuliha ei sisalda küllastunud rasvhappeid, mis soodustavad füsioloogiliste häirete teket, mis võivad põhjustada südamehaigusi. Liha sisaldab monoküllastumata rasvhappeid, mis teadaolevalt vähendavad trombotsüütide agregeerumist. Kalkuniliha sisaldab ka palju seleeni, mis pakub toitainelist eelist, kuna see mineraal kaitseb organismi oksüdatiivse stressi eest, mis soodustab südamelihasega seotud haiguste arengut.
9. Valkude allikas. Kvaliteetset valku sisaldav kalkun on looduslik allikas ainetele, mis aitavad vabaneda nahaprobleemidest, juukseprobleemidest ja küüneprobleemidest. Lisaks on kalkunilihas sisalduvad toitained vajalikud hapniku transportimiseks kõikidesse elutähtsatesse organitesse ja need aitavad ka noorendada kahjustatud rakke. Seega võib kalkuniliha tuua palju kasu tervisele, kuid peamine on mitte unustada selle mõõdukat tarbimist.
10. Kasulik luudele. Inimese organism vajab fosforit. See mineraal on vajalik, kuna see aitab tugevdada luukude. Lisaks aitab fosfor organismil toota valku, mis võimaldab tal töödelda saadud rasvu ja süsivesikuid. Fosforit leidub praetud ja keedetud kalkunilihas. Üks portsjon sisaldab umbes 200 mg fosforit, mis aitab säilitada luukoe tervist.
11. Vähe kolesterooli. Kõrge kolesteroolisisaldus organismis põhjustab südame töö häireid. Kalkuniliha on madala kalorsusega liha, milles peaaegu pole rasvu ja on vähe kolesterooli.
12. Kasulik diabeedi korral. Kalkuniliha tarbimine leevendab diabeedi sümptomeid. See on tingitud sellest, et lihas pole peaaegu üldse rasvu ega kolesterooli. Seega võivad diabeedi all kannatavad inimesed süüa kalkuniliha, kartmata oma tervise pärast.
13. Ravib aneemiat. Aneemiaga inimestel soovitatakse tarbida toitu, mis on rikastatud toitainetega nagu raud. Kalkuniliha tarbimine võib aidata, kuna see sisaldab palju seda elementi.
14. Sisaldab fosforit. Kalkun on suurepärane fosfori allikas. See on organismi levikult teine mineraal. See täidab üht põhifunktsiooni luukoe tervise säilitamisel ja selle taastamisel, samuti toetab vere pH-d.
15. Sisaldab rauda. Linnuliha on rikas raua poolest. See mineraal aitab transportida hapnikku ning osaleb punaste vereliblede loomises. See mõjutab hormoonide ja neurotransmitterite tootmist. Lihas sisalduv raud imendub paremini kui taimsetes toodetes sisalduv raud.
16. Sisaldab tsinki. Tsink mõjutab geene, soodustab haavade paranemist ja tugevdab maitsemeelt. See normaliseerib kilpnäärmehormoonide talitlust ning soodustab insuliini sünteesi.
17. Sisaldab seleeni. Kalkun sisaldab seleeni – mineraali, mis takistab vabade radikaalide teket. Seleen soodustab ka kilpnäärmehormoonide muundamist.
18. Sisaldab B3-vitamiini. Ka niatsiiniks nimetatav B3-vitamiin mõjutab ainevahetusreaktsioone, soodustab energia tootmist. Sellel on otsene mõju DNA moodustumise protsessile.
19. Sisaldab pantoteenhapet. Kalkuniliha on suurepärane pantoteenhappe allikas. See hape kuulub ensüümide hulka, mis võimaldavad tõhusalt kasutada toiduga kehasse sattuvat energiat. See osaleb ka nn steroidhormoonide, neurotransmitterite ja hemoglobiini tootmises.

Naistele

Kalkuniliha sisaldab A- ja E-vitamiini, fosforit ja naatriumi, mis on naise tervisele hädavajalikud. Lihas pole praktiliselt kolesterooli, see seedub ja imendub suurepäraselt. Naatriumisisalduse poolest ületab kalkuniliha vasika- ja veiseliha. See aitab täiendada vereplasmat ja normaliseerib ainevahetusprotsesse.

Meestele

Liha on rikas kvaliteetse valgu poolest, seega sobib see suurepäraselt toiduks meestele, kes tegelevad spordi või aktiivse tegevusega. Samuti tuleb märkida, et kalkunilihas sisalduv suur tsingikogus tugevdab immuunsüsteemi ja mõjub soodsalt potentsile.

Raseduse ajal

Raseduse ajal vajab naine kõrge kalorsusega toitu, ja kuigi kalkuniliha on raske nimetada kõrge kalorsusega, võib selle tarbimine siiski kasu tuua lapseootel emale. Siiski tuleb jälgida, et liha oleks korralikult küpsetatud. Alaküpsetatud toode võib kahjustada rasedat naist ning mõjutada loote arengut.

Siin on mõned tervisekasud kalkuni tarbimisest raseduse ajal:

1. 100 grammi kalkuniliha sisaldab umbes 32 g valku, mis on naisele sel perioodil vajalik.
2. Liha sisaldab ka B-rühma vitamiine, nagu B6 ja B3.
3. Liha on rikas erinevate aminohapete poolest, mis on raseda naise organismile olulised.

Imetamise ajal

Kuna kalkuniliha kuulub hüpoallergeensete toodete hulka, on see soovitatav naistele imetamise ajal. Emapiimaga saab laps palju kasulikke toitaineid, näiteks kaltsiumi, mis on vajalik luukoe moodustumiseks, ning mikroelemendid, mis avaldavad soodsat mõju aju arengule.

Kalkuniliha tuleks toidulauale lisada järk-järgult, alustades väikestest portsjonitest. Kui imiku organism reageerib sellele tootele normaalselt, võib portsjonit suurendada 150 grammini. Kui lapsel tekivad seedeprobleemid, tuleb ajutiselt kalkunilihast loobuda.

Lastele

Kalkuniliha sobib suurepäraselt lapse esimeseks lisatoiduks. Soovitatav on teha lihast püree, et beebi organismil oleks toodet lihtsam omastada. Liha võib ka lahjendada puljongi või piimaga. Esimesel korral piisab poolest teelusikatäiest. Kuna selle linnu liha on hüpoallergeenne, ei põhjusta see terviseprobleeme.

Seda lihaliiki ei soovitata lisada lapse toidulauale, kui lapsel on neeruprobleemid. Vanemad lapsed võivad kalkuniliha tarbida regulaarselt, kuna see sisaldab suures koguses lapse organismile vajalikke kasulikke aineid. Näiteks oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped soodustavad väikelaste õiget arengut, kuna need mõjutavad aju talitlust. Kalkuniliha sisaldab ka kergesti seeditavat valku, mis hõlbustab seedimist.

Kalkunipuljongi kasu ja kahju

Kalkunipuljongi kasulikud omadused

1. Vähendab liigesevalu. Puljong sisaldab kondroitiinsulfaate, glükoosamiini ja muid ühendeid, mis aitavad vähendada liigesevalu ja põletikke.
2. Juuksete ja küünte tervis. Kalkunipuljongis sisaldub kollageen – valgu tüüp, mis aitab parandada juuste ja küünte kasvu.
3. Kaalukontroll. Sellise puljongi tarbimine annab täiskõhutunde, vähendab tõhusalt söögiisu ja aitab seeläbi kaalust alla võtta.
4. Vähendab põletikke. Puljong sisaldab väärtuslikke aminohappeid, nagu glütsiin, proliin ja arginiin, mis aitavad võidelda põletikuga.
5. Luukoe tervis. Puljong on hea mikroelementide allikas, mis mängivad elutähtsat rolli luude tugevuses, moodustumises ja tiheduses.
6. Vähendab infektsioonide riski. Kalkunipuljong tagab laia toitainete spektri, mis tugevdavad soolestikku ja kaitsevad organismi infektsioonide eest.

Kahju

1. Kahjulikud kemikaalid. Tööstuslikus mastaabis kasvatatud linnud on tavaliselt täis kasvustimulaatoreid, hormoone, antibiootikume ja muid kemikaale, mis võivad inimesele kahjulikud olla. Keetmise ajal satub vette suur hulk keemilisi ühendeid, mis võivad ummistada soolestikku, neere ja maksa.
2. Kolesteroolivaba kalkuniliha sisaldab palju loomset valku ja võib seetõttu olla ohtlik neeruhaiguste või podagra põdejatele.

Kalkunirasva kasulikkus

Kalkuni rasv sisaldab happeid, mis on inimesele normaalseks arenguks vajalikud. Kalkuni rasva peamine kasu on suur vitamiinisisaldus, eriti E- ja D-vitamiinid. Samuti on see rikas seleeni ja koliini poolest.

Arvukad läbiviidud uuringud on kinnitanud, et kalkunirasv praktiliselt ei sisalda kolesterooli. Toitumisspetsialistid väidavad, et see praktiliselt ei kahjusta organismi erinevalt teistest loomsetest rasvadest.

Mis on kasulikum: kana või kalkun?

Eksperdid leiavad, et mõlemal lihaliigil on nii eeliseid kui ka teatud puudusi. Kanalihat on toitev – seda võib süüa iga päev. See on suurepärane valguallikas ning sisaldab palju teisi inimorganismile kasulikke aineid.

Omakorda iseloomustab kalkunifileed ideaalne küllastunud rasvhapete tasakaal, seega peetakse seda optimaalseks tooteks neile, kes jälgivad hoolikalt oma figuuri. Lisaks ei põhjusta kalkuniliha allergiat, mistõttu on see imikutele ohutu toode. Seda soovitatakse lisada diabeetikute ja hüpertensiivsete patsientide toidulauale, kuna liha rasva ja kahjuliku kolesterooli sisaldus on minimaalne.

Kalkuni kasu kehakaalu langetamisel

Kalkuniliha sobib suurepäraselt kaalu langetamiseks. Vähese kalorsuse ja kiire seeduvuse tõttu soovitatakse seda dieedil olevatele inimestele. Selleks, et toit oleks kergesti seeditav, ärge unustage eemaldada nahka, mis sisaldab suurema osa kaloritest.

Kalkuniliha sisaldab keskmiselt kuni 100 kalorit 100 g toote kohta (võrdluseks: praetud kanarind sisaldab 240 kalorit 100 g kohta). Tänu madalale kalorsusele, rasvasisaldusele ja heale seeduvusele on kalkuniliha paljude kaalulangetusdieetide asendamatu osa. Lisaks oma toiteväärtusele on kalkuniliha tervisele kasulik. See sisaldab palju mikroelemente, mis mõjutavad organismi talitlust. Lihas sisaldub magneesium, mis avaldab soodsat mõju lihasmassile.

Kalkuniliha meditsiinis

Meditsiini seisukohast on kalkuniliha väga kasulik toode, kuna see mõjub positiivselt vere koostisele, aitab normaliseerida punaste vereliblede arvu ning parandab ainevahetust.

Diabeedi korral

Kalkuniliha on kergesti seeditav liha, mis mõjub organismile positiivselt. Seda peetakse väga kasulikuks suhkurtõvega inimestele, kuna see sisaldab B3-vitamiini, mis kaitseb kõhunääret hävimise eest ja aitab stabiliseerida kesknärvisüsteemi tööd. B2-vitamiin aitab maksal puhastada organismi mürgistest ainetest, mis satuvad sinna koos võetavate ravimitega. Samuti tuleb märkida, et kalkunilihas sisalduvad mineraalid aitavad tasakaalustada energiavahetust ja suurendada organismi kaitsevõimet.

Tähtis: Keedetud kalkuniliha glükeemiline indeks on 0 ühikut.

Pankreatiidi korral

Kalkuniliha on vajalik inimestele, kes põevad pankreatiiti, eriti ägedas faasis. Ekstraktiivainete eemaldamiseks tuleb liha keeta väikeste tükkidena (kuni 100 grammi) poolteist tundi. Lubatud päevane lihakogus ägenemise faasis on 150–200 grammi (keedetud või aurutatud), remissiooni faasis 150–200 grammi (hautatud, keedetud või küpsetatud).

Gastriidi korral

Gastriidi korral on lubatud ainult lahja liha, seega võib kalkuniliha süüa. Seda tuleks küpsetada või keeta. Samuti on lubatud liha jahvatada hakklihaks. Remissiooni perioodil võib kalkuniliha süüa juba tervena, kuid rangelt väikeste tükkidena.

Podagra korral

Kalkuniliha sisaldab puriine, seetõttu tuleb selle tarbimist piirata või see sootuks toidust välja jätta. Kana ja part peetakse selle haiguse puhul ohutumateks toodeteks.

Kahju ja vastunäidustused

Kalkunil praktiliselt vastunäidustusi pole. Kuid tasub teada, et neeruhaiguste ja podagra all kannatavad inimesed ei peaks kalkuniliha oma toidulauale lisama. Kuna kalkunilihas on palju naatriumi, ei tohiks hüpertoonikud liha valmistamisel soolata.

Kuidas valida ja säilitada kalkunit

Kalkuni valimisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et nahk oleks terve, ilma verevalumite või laikudeta. Oluline on, et liha ei näeks pundunud välja. Selle värvus peab olema ühtlane, vajutamisel peaks see taastuma endise kujuga. Rasv peaks olema hele. Ei tohiks olla sulgi ega muid elemente.

Liha soovitatakse hoida jahutatult. See külmutatakse kilekotis. Külmutatud kalkunit võib säilitada ööpäeva. Uuesti külmutamist ei soovitata.

Kuidas valmistada kalkuniliha: retseptid

Hautatud kalkun

Koostisosad:

• 450–500 g kalkunifileed;
• 2 spl taimeõli;
• 35 g võid;
• vürtspipar;
• must jahvatatud pipar;
• sibul;
• sool;
• till;
• petersell.

Kuidas valmistada:

1. Sibul tuleb hakkida, liha puhastada ja lõigata väikesteks tükkideks.
2. Pannile tuleb koos võiga panna sibul ja liha, lisada pipar ja soolada.
3. Paari minuti jooksul praadida liha keskmisel kuumusel, kuni tekib väike koorik. Lisada või ja vürts-pipar.
4. Pärast mõneminutilist praadimist valada pannile klaas vett.
5. Vähendada kuumust, katta kaanega. Keeta umbes 60 minutit, aeg-ajalt segades. Serveerimisel soovitatakse roog kaunistada ürtidega.

Kalkunikotletid

Koostisosad:

• 700 g kalkuni reiefileed;
• 2 muna;
• 2 spl. hapukoort;
• 2–3 spl jahu;
• 1 sibulapea;
• 4 küüslauguküünt;
• till, sool ja pipar;
• taimeõli.

Kuidas valmistada:

1. Filee tuleb lõigata väikesteks kuubikuteks, soolada, pipardada ja lisada munad.
2. Lisada hapukoor, hakkida sibul kuubikuteks.
3. Sibul lisada lihale, pigistada küüslauk, hakkida till.
4. Lisada jahu ja segada hoolikalt. Jätta 40 minutiks toatemperatuurile.
5. Tõsta kotletid lusika abil kuumale pannile ja praadida mõlemalt poolt.

Huvitavad faktid kalkuni kohta

1. Asteegid kodustasid metskalkuni esimestena, hispaanlased tõid kalkunid Euroopasse. Seejärel tõid Vana Maailma palverändurid mitu kodustatud kalkunit tagasi Põhja-Ameerikasse.
2. Kalkunid võivad joosta kuni kiirusega 46 km/h ja lennata kiirusega 80 km/h.
3. Kalkuni sugu saab määrata tema väljaheidete järgi: isased toodavad spiraalset kuju, emaslooma väljaheide meenutab kujult tähte G.
4. Emane muneb 10–12 muna, üks muna päevas pika aja jooksul – umbes kaks nädalat.
5. Väikesed kalkunipojad toituvad tavaliselt marjadest, seemnetest ja putukatest, samas kui täiskasvanud isenditel on mitmekesisem toit, mis võib hõlmata tammetõrusid ja isegi väikseid roomajaid.
6. Tänapäeval on umbes 30 kalkunitõugu. Ameerika Ühendriigid on maailma suurim kalkuniliha tootja, samas kui Iisraelis on suurim tarbimine elaniku kohta, millele järgnevad Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa ja Itaalia. Üllataval kombel ei tarbita Aasia riikides (erandiks on Lähis-Ida) peaaegu üldse kalkuniliha.

Kalkuniliha foto