Kõrvitsajahu: kasulikud omadused ja vastunäidustused

Kõrvitsaseemned on üks kõige kasulikumaid tooteid. Neil on palju ravivaid omadusi. Kuid nende kasutusala oli pikka aega piiratud sellega, et neid kas söödi toorelt või kuivatatult või toodeti neist õli. Viimastel aastatel on tekkinud veel üks nende töötlemise saadus, millel on kõik seemnete kasulikud omadused – see on kõrvitsajahu. Tänapäeval kasutatakse seda üha enam toiduvalmistamises ja kosmetoloogias.

Mis on kasulikum: kõrvitsajahu või nisujahu

Sellele küsimusele ei saa üheselt vastata. Ühest küljest on nisujahu kalorsus kõrgem – 342 kcal 100 g kohta, kõrvitsajahul umbes 305 kcal. Samal ajal sisaldab nisujahu rohkem valke, selle toiteväärtus on kõrgem.

Teisest küljest sisaldab nisujahu valku gluteeni, mis võib põhjustada haigust nagu tsöliaakia. Kõrvitsajahus gluteeni pole, seetõttu sobib see selle haiguse all kannatavatele inimestele. Samal ajal sisaldab see palju mikroelemente. Sageli soovitavad dietoloogid segada mõlemat jahuliiki, et saada maksimaalset kasu.

Koostis ja kalorisisaldus

Kõrvitsajahu energeetiline väärtus on piisavalt kõrge – umbes 305 kcal 100 g kohta. Kuid ainulaadne keemiline koostis teeb selle uskumatult kasulikuks.

Kõrvitsajahu sisaldab järgmisi koostisosi:

1. Askorbiinhapet, mis tõstab immuunsust.
2. Karotenoide, mis mõjuvad soodsalt nägemisele.
3. B-rühma vitamiine, sealhulgas foolhapet.
4. Väärtuslikke oomega-3 rasvhappeid, mis on vajalikud organismi normaalseks toimimiseks.
5. Rikkalik mineraalide komplekt, sealhulgas fosfor, seleen ja tsink (tsingisisalduse poolest peetakse seda meistriks, kuna rohkem seda elementi leidub ainult seesamiseemnetes).

Samuti tuleb märkida, et 60 g kõrvitsajahus on fosforit ja magneesiumi koguses, mis on piisav täiskasvanu päevase vajaduse rahuldamiseks.

Kõrvitsajahus on palju flavonoide ja mitukümmend aminohapet, mille tõttu peetakse seda väärtuslikuks dieettooteks.

Mille poolest on kõrvitsajahu kasulik

Üldine kasu

Kõrvitsajahu sisaldab palju kasulikke aineid, tänu millele saab seda kasutada:

• seedimise normaliseerimiseks;
• loodusliku immuunsuse tugevdamiseks;
• südame-veresoonkonna tegevuse parandamiseks;
• helmintoosi raviks;
• kaalu vähendamiseks ja suhkurtõve ennetamiseks.

Samuti aitab kõrvitsajahu oluliselt parandada naha, juuste ja küünte seisundit tänu kõrgele vitamiinide ja tsingi sisaldusele.

Naistele

Naistele on kõrvitsajahu eelkõige ilutoode, sest see aitab toime tulla probleemse nahaga ja soodustab organismi noorenemist. Kuid see toode on oluline ka hormonaalse tasakaalu normaliseerimiseks. Eriti kasulik on see menopausi ajal, kuna võimaldab vältida sellega seotud tüsistusi ja ebameeldivaid sümptomeid ning ennetada selle perioodiga seotud südame-veresoonkonna tegevuse halvenemist.

Meestele

Meestele on see toode huvitav, kuna see sisaldab palju tsinki. See võimaldab vabaneda eesnäärme põletikulistest haigustest ja mõjub üldiselt hästi erektsioonifunktsioonile ning reproduktiivsüsteemi organite seisundile.

Raseduse ajal

Tulevastele emadele on see toode oluline, kuna see võimaldab ennetada erinevaid aneemiavorme – selle probleemiga seisavad silmitsi paljud rasedad, sest enamik vitamiine ja mineraale kulub organismil loote arenguks. Samas võimaldab kõrvitsajahu vabaneda turseet ja aitab reguleerida kehakaalu, mis on samuti raseduse ajal väga oluline.

Imetamise ajal

On olemas uuringud, mis tõestavad, et kõrvitsajahus sisalduvad ained võimaldavad parandada psühho-emotsionaalset seisundit. Noortele emadele on see oluline, kuna aitab ennetada sünnitusjärgset depressiooni. Samuti aitab kõrvitsajahu tarbimine vabaneda raseduse ajal juurde võetud liigsetest kilodest ning viia korda naha ja juuste seisund.

Lastele

Lastele on kõrvitsajahu kasulik, kuna see sisaldab palju vitamiine, mis on vajalikud organismi normaalseks arenguks. Lisaks ei ole selles gluteeni ning paljud tänapäeva lapsed kannatavad kui mitte talumatuse, siis liigse tundlikkuse all selle valgu suhtes. Kõrvitsajahu võib lisada laste toidulauale pärast üheaastaseks saamist, lisades seda vähehaaval pudrule.

Kaalukaotuse ajal

Kõrvitsajahu iseenesest ei ole rasvapõletustoode. Kuid see aitab ainevahetust korrastada, mis toob kaasa rasvaladestuste vähenemise. Lisaks saab selle abiga normaliseerida seedeprotsesse, mis võimaldab vabaneda toksiinidest.

Mõned dietoloogid soovitavad järgida kolmenädalast dieeti, mille puhul asendatakse üks toidukord hapendatud piimatoodetest ja kõrvitsajahust valmistatud kokteiliga. Ülejäänud toidukorrad peavad lihtsalt vastama tervisliku toitumise reeglitele, see tähendab, et tuleb loobuda praetud ja rasvastest toitudest, alkoholist, magusast karastusjoogist ning pärmitaignast küpsetistest.

Kokteili tarbimise ajakava on järgmine:

1. Esimese nädala jooksul tuleb hommikusöögiks juua pool klaasi kokteili, mis põhineb 100 ml-l madala rasvasisaldusega jogurtist või keefirist, segatuna 1,5 teelusikatäie kõrvitsajahuga.
2. Teise nädala jooksul on hommikusöök toitvam – juba 3 teelusikatäit kõrvitsajahu 100 ml madala rasvasisaldusega keefiri või jogurti kohta.
3. Kolmanda nädala jooksul suureneb hommikuse portsjoni maht – see on juba 4 teelusikatäit jahu 150 ml keefiri või jogurti kohta.

Selle aja jooksul saab kaotada 5–7 kg ülekaalu. See võib tunduda mitte eriti muljetavaldava tulemusena. Kuid see on stabiilne ja ülekaal ei naase pikka aega, eriti kui aeg-ajalt juua sellist kokteili keha puhastamiseks. Lisaks toimub kaalulangus organismile maksimaalselt ohutul viisil.

Kuidas võtta kõrvitsajahu ravieesmärkidel

Unikaalne kõrvitsajahu koostis teeb sellest suurepärase ravivahendi. Seda kasutatakse harva iseseisva ravimina, kuid see on oluline osa kompleksravist. Selle eeliste hulka kuulub muuhulgas asjaolu, et seda saab kombineerida mis tahes roogadega, ilma et see kaotaks oma kasulikke omadusi. Lisaks võib seda võtta koos mis tahes ravimitega. Mõnikord määratakse seda profülaktilise vahendina, kui on vaja võtta palju erinevaid ravimeid. Sellistel juhtudel võimaldab kõrvitsajahu vähendada maksa lisakoormust ja toimib hepatoprotektorina.

Kõrvitsajahu lusikatäie söömine niisama, kuivalt, on väga keeruline. Seetõttu on soovitatav lisada seda hapendatud piimatoodetesse koguses 1–2 teelusikatäit 100 ml keefiri või jogurti kohta. Sellist vahendit võib võtta mitte rohkem kui kaks korda päevas. Ravikuuri kestus on üks kuu, pärast mida on soovitatav teha paus. Kokku võib aasta jooksul läbida 3–4 sellist kuuri.

Kasutamine kosmeetikas

Selle vilja viljalihast saadud kõrvitsajahu on soovitatav kasutada koduses kosmeetikas. See sisaldab B-vitamiine, askorbiinhapet, samuti tsinki, millel on põletikuvastased omadused, mis muudab selle toote uskumatult kasulikuks akne vastu võitlemisel. Samal ajal sisaldab kõrvitsajahu selliseid komponente nagu metioniin ja lüsiin. Need on aminohapped, mis stimuleerivad kollageeni – valgu, mis vastutab naha nooruslikkuse ja elastsuse eest – tootmist. Seetõttu on kõrvitsajahul põhinevatel vahenditel ka noorendav toime.

Näiteks võib valmistada järgmisi maske:

1. Kuivale nahale. Võtta 2 spl kõrvitsajahu seemnetest, segada 1 spl keefiri või hapukoorega, sama palju lillemett ja sidrunimahla. Segu kanda puhastatud näonahale 15 minutiks, seejärel põhjalikult maha pesta. Koostisel on kerge valgendav toime. Samuti on sellel haavu parandav toime, nii et mõnikord kantakse seda ainult kahjustatud piirkondadele.
2. Mask pigmentatsiooni vastu. Segada kõrvitsajahu kuuma veega nii, et tekiks väga vedela konsistentsiga vahend (nagu kosmeetiline piim). Lisada sellele kõrvitsamahla või värskelt pressitud sidrunimahla ja pühkida pigmentatsiooniga piirkondi sellega losjooni asemel.
3. Noorendav mask. Umbes 20 g jahu keeta väheses koguses keeva veega nii, et tükke ei tekiks. Seejärel kuumutada tasasel tulel paksenemiseni, siis välja lülitada ja oodata, kuni see jahtub. Vahepeal puhastada nahk oliiviõli ja sidrunimahla seguga, seejärel kanda peale kõrvitsamask ja 15 minuti pärast loputada see sooja veega.

Samamoodi kasutatakse kõrvitsajahu käte- ja küünenahahoolduseks. Seda võib kombineerida erinevate õlidega.

Samuti lisatakse kõrvitsajahu valmis juuksemaskidesse, et leevendada peanaha põletikku ja vabaneda seborröast.

Kahju ja vastunäidustused

Kuigi üldiselt on kõrvitsajahu kasulik ega põhjusta allergiat, ei saa välistada selle individuaalset talumatust. Selle toote dieeti lisamisel tasub alati paar päeva jälgida organismi reaktsiooni, enne kui asuda regulaarsele kasutamisele.

Kõrvitsajahu võtmine rohkem kui 4–5 tl päevas ei ole soovitatav, kuna see võib põhjustada seedehäireid, kõhulahtisust või kõhukinnisust sõltuvalt organismi eelsoodumusest. Ärritatud soole sündroomi korral võib sellisest kiudainete kogusest tekkida kõhupuhitus.

Kuidas säilitada kõrvitsajahu

Seda toodet säilitatakse täpselt samamoodi nagu mis tahes muud jahu, see tähendab, et see tuleb kaitsta niiskuse ja otsese päikesevalguse eest. Kui jahu asub kohas, kus sellele langeb pidevalt päikesevalgus, muutub selle lõhn veidi mõruks. Ka maitseomadused riknevad sel juhul.

Optimaalne variant on säilitada jahu pimedas ja kuivas kohas toatemperatuuril. Paljud tootjad pakendavad selle spetsiaalse lukuga õhukindlasse pakendisse. Kui jahu kulub kiiresti, võib selle selles pakendis jätta. Vastasel juhul on parem see valada klaaspurki, mille kaas sulgub tihedalt.

Kuidas valmistada kõrvitsajahu kodus

Kõrvitsajahu pakuvad mahetoodetele spetsialiseerunud kaubandusfirmad. Vaatamata kõigile selle jahu positiivsetele omadustele on sellel tõsine puudus – kõrge hind. Kuid sellist toodet saab valmistada ka kodus. Eriti oluline on see neile, kes kasvatavad kõrvitsat ise, sest sel juhul saavad nad olla täiesti kindlad tooraine kvaliteedis.

Seemnetest

Nagu juba märgitud, valmistatakse kõrvitsajahu enamasti seemnetest. Kuid mitte igast kõrvitsast ei saa seemneid, mis sobiksid jahu tootmiseks. Praktika näitab, et parimaid tulemusi annavad suureviljalised sordid. Samas tuleks eelistada kõvakoorelisi sorte. Mõnes riigis on isegi aretatud spetsiaalselt paljasseemnelisi kõrvitsaid, mida nimetatakse ka paljateralisteks. Näiteks on sellised sordid nagu Herakles või Golosemjannaja 14 (Gribovi jaama aretus). Selliste sortide seemnetel ei ole praktiliselt koort, need on kaetud vaid õhukese kilega, mis lihtsustab nende töötlemist ja võimaldab saada paremate omadustega jahu. Seda saab hõlpsasti kasutada leiva, koogikeste või pannkookide küpsetamisel.

Kui aga selliseid kõrvitsasorte pole saadaval, võib piirduda tavalistega. Tuleb lihtsalt mõista, et jahu saagikus on väike, kuna viljades pole ka seemneid eriti palju. Näiteks kui köögivilja kaal on 3–4 kg, siis keskmiselt saab selle seemnetest umbes 100 g jahu. Nii et seda võib igal juhul pidada premium-klassi tooteks.

Niisiis, jahu saamiseks pestakse vili põhjalikult, seejärel pühitakse lapiga. Puhastamise etapp on väga oluline, kuna seemned ei läbi kuumtöötlust.

Seejärel lõigatakse kõrvits lahti, seemned valitakse välja, püüdes need kohe kleepunud viljalihast puhastada. Pärast seda laotatakse need ühe kihina puhtale paberile (mitte mingil juhul ajalehele) ja seejärel kuivatatakse loomulikul viisil. Kui kodus on lemmikloomi või väikseid lapsi, on parem panna seemned riiulile, kuhu nad ligi ei pääse.

Seemnete koorimist ei soovitata. Asi on selles, et koore all on roheline kile, mis sisaldab ainet kukurbitatsiin, mis uuringute kohaselt aitab võidelda isegi pahaloomuliste kasvajatega.

Järgmisel etapil jahvatatakse kuivatatud seemned kohviveskis või spetsiaalses teraviljaveskis. Iga kord pannakse seadmesse selline portsjon, et tera saaks vabalt liikuda. Esmasel töötlemisel purustab tera seemned, jagades need suurteks tükkideks. Samal ajal puruneb seeme ise kiiremini kui kest. Kõigil järgnevatel etappidel purustatakse ka kest, kuid ikkagi, selleks ajaks kui seeme muutub pulbriks, on selle osakesed suuremad kui ülejäänud jahu. Nii et lõppetapil sõelutakse saadud toode kindlasti, et vabaneda kliidest.

Viljalihast

Samuti saab jahu valmistada kuivatatud kõrvitsa viljalihast. Kuigi see on pigem lihtsalt vitamiinipulber, kuna nii palju valku ja rasvhappeid see ei sisalda. Küll aga on selles rohkem karotinoide, millel on tugev antioksüdantne toime. Ja kuigi selline jahu ei sobi küpsetamiseks, saab seda siiski lisada kokteilidele, smuutidele, kastmetele, suppidele ja köögiviljahautistele – dieet- ja ravivõtte eesmärgil.

Sellise jahu valmistamiseks võetakse kindlasti küps kõrvits, kontrollitakse, et see poleks riknenud. Seejärel pestakse see põhjalikult, kooritakse ja eemaldatakse seemned. Viljaliha riivitakse jämeda riiviga, kuid võib ka väikesteks kuubikuteks lõigata. Seejärel kuivatatakse seda kas ahjus või koduses kuivatis, sest loomulikul kuivatamisel kuluks liiga palju aega. Kuivatatud mass jahvatatakse segistis või veski abil pulbriks, millel on ilus kollane või oranž toon.

Mida saab kõrvitsajahust valmistada: retseptid

Kuigi see toode on massiliselt ilmunud suhteliselt hiljuti, on kokad õppinud kõrvitsajahu kasutama väga erinevates roogades. Erinevalt nisujahust on sellel iseloomulik meeldiv maitse. Ja sellest valmistatud küpsetisi peetakse kohevamaks ja aromaatsemaks. Kuid kõrvitsajahu ei kasutata ainult pagaritoodetes, vaid ka paksendajana suppide ja kastmete valmistamisel. Seda saab kombineerida erinevate koostisosadega. Näiteks küpsetamisel segatakse kõrvitsajahu sageli nisu-, rukki- või kaerajahuga. Samuti kombineeritakse seda linaseemnete, seesamiseemnete, pähklituumadega jne.

Võib proovida järgmisi retsepte.

Kohupiima-kõrvitsavorm

Selle valmistamiseks 500 g madala rasvasisaldusega kohupiima kohta kulub üks klaas kõrvitsajahu (200 g), rosinaid või muid kuivatatud puuvilju, suhkrut maitse järgi, 2–3 kana muna (võib võtta ka rohkem, kui need on väikesed).

Kõigepealt hõõrutakse kohupiim jahu ja suhkruga läbi, kuni saadakse ühtlane mass, seejärel lisatakse rosinad või peenestatud kuivatatud puuviljad ja segatakse hoolikalt. Munad vahustatakse eraldi, seejärel valatakse saadud mass sisse ja segatakse uuesti. Soovi korral võib sellele taignale lisada veidi vanilli või kaneeli. Küpsetusvorm määritakse õliga või vooderdatakse küpsetuspaberiga. Õli soovitatakse kasutada maisi- või linaseemneõli ja soovitatavalt rafineerimata, et vormiroog oleks aromaatsem. Taigen jaotatakse vormi, määritakse vahustatud munakollase või hapukoorega. Küpsetatakse ahjus temperatuuril 250 kraadi. Mass tuleb tihe, kuid küpseb umbes 15–20 minutiga.

Küpsised kõrvitsajahust

Selleks, et küpsetised paremini vormi säilitaksid, soovitatakse kõrvitsajahu segada nisujahuga vahekorras 1:2. Küpsised säilitavad endiselt kasulikud omadused, kuid sisaldavad vähem gluteeni kui tavalised. Samas tulevad nad piisavalt ilusad ja kohevad, säilitades värskuse mitme päeva jooksul.

Kõrvitsa- ja nisujahu segu klaasi kohta kulub 100 g võid, samuti 5 supilusikatäit suhkrut. Või kuumutatakse, kuni see muutub vedelaks, seejärel lisatakse suhkur ja segatakse korralikult, kuni see lahustub, ning seejärel segatakse jahuga. Vajadusel võib taigna muuta vähem tihedaks, lisades sellele piima. Et küpsised oleksid kohevad, kasutatakse kas küpsetuspulbrit või söögisoodat. Et tagada neile meeldiv aroom, lisatakse sidrunikoort. Valmis tainas rullitakse taignarulliga lahti ja lõigatakse sellest vormide abil küpsised. Saadud kujundid küpsetatakse ahjuplaadil (pärgamendil või võiga määritud pinnal).

Traditsiooniline kook

Selle roa jaoks läheb vaja ainult kõrvitsajahu – 0,5 kg 1 klaasi suhkru ja 5 muna kohta. Et kook oleks aromaatsem, kasutatakse veidi rummi või aromaatessentsi. Kohevuse tagamiseks läheb vaja küpsetuspulbrit või söögisoodat.

Munavalged vahustatakse klaasitäie suhkruga, kuni tekib paks vaht. Munakollased hõõrutakse mõne lusikatäie suhkru, vanilli ja kaneeliga. Vahepeal sõelutakse jahu läbi sõela, et see muutuks kohevamaks (ja tainas kergemaks), lisatakse küpsetuspulber, seejärel valatakse sisse suhkruga vahustatud munakollased ja rumm ning segatakse. Kui mass on valmis, lisatakse vahustatud munavalged. Kuid seekord ei tohi põhjalikult segada. Selline ebaühtlaselt munavalgetega kaetud mass jaotatakse vormi ja pannakse 80 kraadini eelsoojendatud ahju. Sellel temperatuuril küpsetatakse kooki 20 minutit, seejärel kontrollitakse selle seisundit. Kuldne toon on valmis roa iseloomulik tunnus. Kui kook on jahtunud, kaetakse see kookos- või šokolaadiglasuuriga.

Muidugi võib kõrvitsajahuga küpsetisi dieetilisteks nimetada vaid tinglikult, sest need sisaldavad ikkagi suhkrut, seega tuleb nende tarbimisel mõõdukust hoida.

Kõrvitsajahu iseennast kasutatakse sageli traditsiooniliste roogade kalorsuse vähendamiseks. Näiteks paneeritakse selles hakklihatooteid. Kõrvitsa viljalihajahu võib toiduvalmistamisel puistata täisteraputrude hulka – saadakse vitamiinilisand, mis annab roale ilusa tooni.

Huvitavaid fakte kõrvitsa kohta

Seda, et kõrvitsal on tervendavad omadused, teatati juba iidsetel aegadel. Sellele viitavad nii arheoloogilised leiud kui ka kõrvitsa mainimine paljudes Egiptuse ja Euraasia rahvaste iidsetes müütides. Keskajal eurooplased veel päevalilleõli ei tundnud – päevalille toodi palju hiljem Uuest Maailmast. Kuid nad oskasid pressida õli kõrvitsaseemnetest, mida sageli nimetati mustaks kullaks – selle värvi, hinna ja kasulike omaduste tõttu. Samal ajal hakati pressimisel tekkinud terajääke jahuks töötlema.

Juba renessansiajastul, kui avanesid uued kaubateed Aasiasse, jõudis kõrvits Kaug-Ida maadesse – Hiinasse, Jaapanisse, Indiasse. Just siin kasvatatakse praegu kõige rohkem kõrvitsaid seemnete jaoks. Ja kõrvitsajahu on just selles piirkonnas üks populaarsemaid toidulisandeid.

Kõrvitsajahu foto