Sealiha: kasulikud omadused ja valmistusretseptid

Mida iganes keegi ka ei ütleks, on sealiha ilmselt üks populaarsemaid lihatüüpe. Peale selle, et see on üsna maitsev ja uskumatult aromaatne, on sellel ka palju erinevaid kasulikke omadusi. Sellegipoolest ei soovita enamik toitumisspetsialiste ja arste sealiha tarbimist selle mitmete oluliste puuduste tõttu. Siiski on üsna keeruline anda konkreetset vastust küsimusele, kas seda toodet oma toidulauale lisada. Seetõttu peab inimene ennekõike ise otsustama, millist liha eelistada, arvestades oma maitset ja tervislikku seisundit.

Mille poolest erineb sealiha veiselihast

Välimuse järgi on sealiha veiselihast eristada üsna lihtne, isegi kui inimene lihast eriti hästi aru ei saa. Igal sordil on oma selgelt väljendunud spetsiifilised omadused, mida on lihtne märgata. Peamine erinevus veiselihal, sealhulgas vasikalihal, on lihaskiudude struktuur. Kuna lehm on looduslikult suur veis, pole üllatav, et ka tema lihakiud on üsna suured, oluliselt suuremad kui sigadel.

Teine ilmekas erinevus on liha värvus. Sealihal on õrnroosa värv kergelt punaka varjundiga, veiseliha on aga eranditult tumepunane. Samuti võib värv olla vähem või rohkem väljendunud, kuna see sõltub looma vanusest. Tume toon on tingitud liha kõrgest rauasisaldusest ja mida rohkem seda on, seda erksam ja küllastunum on värv. Tähelepanuväärne on, et väga väikeste sigade liha võib olla üsna kahvatu, kuna nad pole veel jõudnud koguda piisavalt rauda.

Samuti on sea- ja veiselihal lõhna erinevus. Veiselihal on iseloomulik piimane lõhn, kuna väikesi vasikaid toidetakse sünnist saati piimaga, samas kui sealihal on kergelt magus ja värske aroom. Lisaks kõigele muule on veiseliha peamine erinevus sealihat, mis muudab lehmaliha dieetiliseks, minimaalne rasvakihtide ja rasva hulk üldiselt. Seda põhjendab asjaolu, et veised a priori ei ladesta toitaineid sellistes kogustes nagu sead, kuna need lähevad lihastesse. Seal lähevad toitained peamiselt rasvamassi, mistõttu on liha rasvasem.

Kumb liha on kasulikum: sealiha või veiseliha

Paljud toitumisspetsialistid on juba väga pikka aega vaielnud, kumb liha on kasulikum – sealiha või veiseliha. Enamus siiski arvab, et veiseliha on palju kasulikum kui sealiha, kuna see on puhas liha, mis on rikas erinevate kasulike ainete ja mikroelementide poolest. Lisaks peetakse just veiseliha dieetiliseks, kuna sellel on minimaalne kahjulike rasvade ja kolesterooli sisaldus.

Kahtlemata oleme igaüks kuulnud sellist väljendit, et sealiha on räpane liha. Suures osas on see tõsi, kuna sead on iseenesest koristajad – nad söövad kõike, mis ette satub. Samuti on hästi teada, et see toode sisaldab palju rasvu, mistõttu seedesüsteem seedib seda üsna raskesti. Uuringute andmetel võib sealihas olla kuni 25% rasva, samas kui veiselihas see arv ei ületa 13%.

Oluline on asjaolu, et searasva lagundamine organismis algab alles temperatuuril üle 35°C, misjärel algab otsene seedimine. Selline protsess on organismi jaoks üsna loomulik ega tekita tugevat koormust seedetraktile. Veiseliha lagundamine algab aga temperatuuril 45–50°C, mis põhjustab maksa, kõhunäärme ja sapiteede pingelisemat tööd. Need protsessid soodustavad kahjulike ja toksiliste ainete kiiret eemaldamist organismist ning eelnevad liigse kaalu kaotusele.

Lisaks rasvasuse ja seeditavuse erinevusele erineb nende kahe looma liha oluliselt kasulike mikro- ja makroelementide komplekti poolest. Näiteks sealihas on rohkem kui üheski teises B-rühma vitamiine, samuti lüsiini, mis on aminohape, mis osaleb otseselt luukoe moodustamises. Need omadused teevad sealihast laste toitumises esmatähtsa toote.

Mis puudutab veiseliha, siis see sobib rohkem aktiivset eluviisi elavatele inimestele, eriti sportlastele. See liha on rikas madala väärtusega valkude, eriti kollageeni ja elastiini poolest, mis vastutavad liigestevaheliste sidemete eest. Samuti aitab veiseliha tugevdada immuunsust tänu suurele tsingi ja heemse raua sisaldusele.

Milline sealiha osa on kõige kasulikum

Kõige õrnemaks, dieedilisemaks ja seega kasulikumaks sea karkassi kategooriaks peetakse seljatükki. See on mahlane liha õhukese rasvakihiga. Eelistatult nimetatakse seljatükiks fileed koos selgroo või roidetega või pidevat viljaliha (karbonad). Tänu õhukesele rasvakihile on see liha tihe ja mahlane, mis tuleneb selle suurepärastest maitseomadustest ja kõrgest kalorsusest.

Teine, mitte vähem kasulik, nõutud ja üsna kallis osa sea karkassist on sisefilee, mis asetseb selgroo keskosas rasvakihi all. Tähelepanuväärne on see, et just sisefilee on kõige väiksema kalorsusega ning seetõttu asendamatu dieettoitumises.

Koostis ja kalorisisaldus

Kui võrrelda omavahel erinevaid lihaliike, siis sealiha peetakse erinevalt näiteks linnulihast või veiselihast kõige kaloririkkamaks, kuna just selles sisaldub uskumatult suur kogus proteiini. See on üsna oluline kõrgmolekulaarne orgaaniline aine, mis võtab otseselt osa lihaspõhja moodustamisest, soodustab elutähtsate organite surnud osakeste asendamist ning aitab taastada hormonaalset tasakaalu. Proteiin on puhas valk, mistõttu on selle tarbimine väga oluline sportlastele ja suurenenud füüsilise aktiivsusega inimestele.

Sealihas sisalduvad peaaegu kõik B-rühma vitamiinid, mis on inimorganismile äärmiselt vajalikud. Näiteks B1, mis on koostises, aitab tõsta immuunsust ja parandab närvisüsteemi tööd, B2 osaleb ainevahetuses ja lõhustab rasvamolekule. B3 täidab keha jõu ja energiaga, B5 kaitseb limaskesta ja naha nakkuslike nakatumiste eest. Tänu koliinile ehk B4-le on vererakud kaitstud hävimise ja deformatsioonide eest, lisaks aitab just see vitamiin kummalisel kombel vähendada kolesteroolitaset veres. Biokeemiline analüüs näitas, et 100 g selles lihas on peaaegu 25% valku ja üle 12% rasvu, samas kui süsivesikud ja toidukiud puuduvad täielikult. Mis puudutab kalorsust, siis 100 g lihas on 170 kilokalorit, searasvas aga peaaegu 550.

Mille poolest on sealiha kasulik

Sealiha kasulikkuse üle käib palju vaidlusi, kuid siiski on mõned usaldusväärsed faktid. See avaldab soodsat mõju enamikule elutähtsatele kehasüsteemidele, sealhulgas aitab parandada nägemist, kõrvaldab kõhukinnisust, aitab eemaldada maksast raskmetallide soolasid ning soodustab vererakkude arengut. Lisaks aitab sealiha võidelda kopsu- ja hingamisteede haigustega, eriti kopsupõletikuga.

Naistele

Kuna sealiha on rikas erinevate vitamiinide ja mikroelementide poolest, võib see õige tarbimise korral olla väga kasulik naise organismile. Kuna see liha on üks kergemini seeditavaid, parandab see ainevahetust, mis on eriti oluline raseduse ja rinnaga toitmise ajal naistele. Seoses sellega, et lahjas sealihas on minimaalne valkude ja rasvade hulk, on see väga kasulik kaalu langetamisel ning B-rühma vitamiinid mõjuvad soodsalt naiste reproduktiivfunktsioonile. Samuti aitab lahja sealiha närvilisuse korral, kuna see viib korda närvisüsteemi talitluse ja normaliseerib und.

Meestele

Teaduslikult on tõestatud, et sealiha on meeste tarbimiseks üsna kasulik, kuna see tugevdab nende tervist. Sealiha regulaarne esinemine mehe toidulaual aitab ennetada impotentsust ning suurendab erektsiooni. Peale selle on sealiha number üks toode nendele meestele, kes aktiivselt sportivad ja lihasmassi kasvatavad, kuna see sisaldab spetsiaalseid mikroelemente – lipiide, mis soodustavad rakkude kasvu. Sealiha dieetiline osa, nimelt seasisefilee, on väga kasulik meestele pärast infarkti, kuna see aitab üsna kiiresti taastada organismi pärast läbielatud stressi.

Raseduse ajal

Väga sageli soovitavad paljud arstid ja toitumisspetsialistid naistel raseduse ajal lisada sealiha oma igapäevasesse toidulauale. Seda põhjendatakse sellega, et see toode sisaldab suures koguses palju kasulikke aineid, mis mõjuvad soodsalt loote kasvule ja täielikule arengule. Lisaks sellele parandab sealiha raseduse kulgu, muudab selle rahulikumaks ja aitab leevendada sünnitust ennast. Tänu suurenenud lipiidide sisaldusele sünnitusjärgsel perioodil aitab sealiha naise organismil üsna kiiresti taastuda.

Imetamise ajal

Väga kasulik on sealiha tarbimine ka naistele rinnaga toitmise ajal, kuna see toode soodustab suurepäraselt rinnapiima tootmist. Seda põhjendatakse sellega, et sealihas on palju vajalikke vitamiine ja mikroelemente, näiteks rauda, mis on üks hemoglobiini komponente. Piisava hemoglobiini taseme korral imetava naise veres paraneb rinnapiima tootmine.

Lastele

Kuigi sealiha peetakse ebapuhtaks lihaks, soovitavad lastearstid ja toitumisspetsialistid tungivalt seda lastele tarbimiseks alates varasest east. See sisaldab suures koguses kaaliumi, rauda ja fosforit ning mõjub väga positiivselt noorele kasvavale organismile. Seetõttu võib hakata lapsele sealiha andma kaheksa-üheksa kuu vanuselt. Alguses võib selle jahvatada püreeks ja anda väikeste portsjonitena, soovitatavalt koos köögiviljapüree või värskete köögiviljadega.

Kahe aasta möödudes võib juba lapse toidulauale lisada sealihakotlette ja kombineerida neid erinevate pudrudega. Vanemad peaksid olema äärmiselt tähelepanelikud ja ettevaatlikud, kuna see toode võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Kui pärast väikese sealihaportsjoni söömist tunneb laps end hästi ja väliseid ilminguid ei ilmne, võib lihaportsjonit järk-järgult suurendada.

Kaalukaotuse ajal

Paljud arvavad, et kehakaalu langetamise ajal tuleb sealiha esimese asjana toidust välja jätta, kuid vähesed teavad, et sealiha sisefilee soodustab kaalulangust, kuna selle kalorisisaldus on minimaalne. Lisaks parandavad selles lihas sisalduvad mitmekesised vitamiinid ja mikroelemendid ainevahetust ning normaliseerivad seedesüsteemi, eelkõige seedetrakti tööd. Et säilitada sealihas kõik kasulikud ained ja samal ajal teostada kuumtöötlus korralikult, on kõige parem valmistada seda aurutades või ahjus küpsetades.

Sealiha meditsiinis

Tänapäeval on paljud arstid ja toitumisspetsialistid oluliselt muutnud oma suhtumist sealihasse. Kui varem ei soovitatud seda tarbida raskeid haigusi põdevatel inimestel, siis nüüd on teaduslikult tõestatud, et see punase liha liik on palju ohutum kui kõik teised. Kuigi sealiha on palju rasvasem kui näiteks lamba- või veiseliha, on see oma keemilise koostise poolest palju tervislikum. Samuti tuleb märkida, et sealihas sisalduvad polüküllastumata ja monoküllastumata rasvhapped sobivad inimorganismile peaaegu ideaalselt.

Diabeedi korral

Diabeeti põdevatel inimestel soovitatakse sealiha tarbida, kuid eelnevalt tuleb läbida endokrinoloogi ja toitumisspetsialisti kontroll, kuna toode on allergeen. Peamine reegel on süüa lahjat liha minimaalse rasvasisaldusega ning kindlasti kombineerida seda köögiviljalisanditega. Rangelt on keelatud lisada erinevaid kastmeid, eriti tomatipõhiseid.

Tänu sealihas sisalduvale suurele tsingi- ja magneesiumisisaldusele paraneb südame-veresoonkonna töö.

Tähtis: sealiha glükeemiline indeks — 0 ühikut.

Pankreatiidi korral

Üldtunnustatud normide kohaselt keelab meditsiin pankreatiidi põdevatel inimestel sealiha tarbimast. Kuid kõik ei tea, et see keeld kehtib ainult haiguse ägedas vormis kannatajatele. Kõigil muudel juhtudel on lahja sealiha väga kasulik lisada haige inimese toitumisse. Siiski peavad pankreatiidist vaevlevad inimesed olema sealiha tarbimisel äärmiselt ettevaatlikud, kuna ekstraktiivainete suure sisalduse tõttu võib see olla peamiseks allergeeniks põletikuliste protsesside korral.

Samuti soovitavad arstid piirata selle toote kogust kroonilise pankreatiidi korral. Seda tuleb toitumisse lisada üsna ettevaatlikult ja rangelt piiratud koguses. Süüa võib ainult keedetud või küpsetatud sisefileed, kombineerides seda köögiviljade lisanditega.

Gastriidi korral

Gastriidiga inimesed peaksid eelistama lahjaid lihasorte. Kuigi sealiha imendub organismis kergesti, on kõige parem tarbida sisefileed, kuna just selles on rasvasisaldus minimaalne. Oluline nüanss gastriidiga patsientidele on ka see, kuidas liha on valmistatud. Dieedi lemmikuks peaksid saama aurutatud sealihatoidud, need võivad olla erinevad pihvid, kotletid või zraasid.

Ei tohi unustada ka keedetud liha, kuid see peaks olema valmistatud minimaalse vürtsikogusega, soovitavalt üldse mitte lisada, isegi soola. Mingil juhul ei tohi süüa praetud või konserveeritud liha, see põhjustab mao limaskesta ärritust ja seega haiguse ägenemist. Nende soovituste eiramine võib põhjustada mitte ainult gastriidi ägenemist, vaid ka sellise haiguse nagu maohaavand tekkimist, mis tekitab oluliselt rohkem ebamugavusi.

Podagra korral

Podagra on väga salakaval ja piinarikas haigus, mis on inimkonnale tuntud juba väga pikka aega. Kuna see haigus mõjutab ainevahetust organismis, on igati mõistlik kehtestada õige toitumine. Tõeliseks päästjaks podagrat põdevale inimesele saab õige dieet, mis sisaldab palju kasulikke vitamiine, mineraale ja mikroelemente. Sealiha sobib sel juhul optimaalselt tarbimiseks, kuna see on rikas B‑vitamiinide ja muude kasulike ainete poolest. Siiski tuleb meeles pidada, et kasulik on tarbida dieetlikku sisefileed minimaalse rasvasisaldusega.

Koletsüstiidi korral

Koletsüstiit on väga ohtlik maksahaigus, mille puhul maks ei tule oma otsese ülesandega – toksiinide organismist väljutamisega – hästi toime. Seetõttu peavad selle haigusega inimesed eriti hoolikalt jälgima oma toitumist ja võimalusel välistama kõik kahjulikud tooted. Mis puutub sealihasse, siis arstid ei soovita koletsüstiidiga inimestel seda toodet tarvitada, kuna isegi dieetlihas võib sisaldada erinevaid kahjulikke baktereid ja mikroorganisme, mis mõjuvad halvasti üldisele tervislikule seisundile.

Kahju ja vastunäidustused

Kuigi sealiha on üsna kasulik, kuna see sisaldab palju vitamiine ja mikroelemente, on sellel tootel ka negatiivseid külgi. Arvukad uuringud sealiha kohta on kinnitanud, et võrreldes teiste lihaliikidega on see kõige kahjulikum ja ohtlikum. Seega väide, et sealiha on räpane, pole mitte ainult religioosne eelarvamus, vaid teaduslikult tõestatud fakt.

Esiteks on see põhjendatud sellega, et sealihas on palju kahjulikke aineid, mis võivad põhjustada inimese organismis põletikulisi protsesse, eriti kui liha on läbinud ebapiisava kuumtöötluse. Lisaks on see liha rikas kasvuhormoonide poolest ning liigses koguses soodustavad need hüpertroofia ja erinevate põletikuliste protsesside teket organismis. Samuti on teadlased korduvalt tõestanud, et just kasvuhormoonide liig põhjustab igasuguste kasvajate teket, mis võivad olla nii pahaloomulised kui ka healoomulised.

Veel üks pettumust valmistav fakt sealihatarbijatele: kasvuhormoonide liig koos kõrgenenud kolesteroolitasemega, mis võib tekkida selle toote liigsest tarbimisest, viib inimkehas vähirakkude tekkeni. Need rakud võivad üsna kiiresti areneda suurteks mitteopereeritavateks kasvajateks, kui inimene oma dieedist sealiha ei eemalda. On tõestatud, et suitsetajad, kes tarbivad iga päev sealiha, haigestuvad palju sagedamini kopsu- või hingamisteede vähki.

Lisaks sellele sisaldab sealiha histamiini, mis suures koguses organismi sattudes võib põhjustada pimesoole, sapipõie või veresoonte põletikku ning provotseerib furunkuloosi, abstsessi ja muude nahahaiguste teket. Vähem kahjulik ei pruugi olla ka sealihast loobumine. Näiteks naistel, kes lähevad üle tervislikule eluviisile ja välistavad selle liha täielikult oma toidusedelist, võib reproduktiivfunktsioon täielikult „välja lülituda”, mille tagajärjel kaob menstruatsioon.

Sealiha kõige olulisem puudus, mis muudab selle üsna ohtlikuks ja ei soovita seda sageli tarbida, on gripiviirus, mida sead väga sageli kannavad. Nagu arvukad analüüsid on näidanud, leidub seakopsudes alati erinevaid gripitüvesid, eriti palju neid on suveperioodil. Tähelepanuväärne on, et see viirusetüüp on üsna vastupidav kuumtöötlusele, kuna enamikes sealihavorstitoodetes esineb selle osakesi ühel või teisel määral. Olgu märgitud, et moslemimaades, kus sealiha on keelatud toode, esineb massilisi gripipuhanguid üsna harva.

Kuidas valida ja säilitada sealiha

Igal lihal on terve rida nõudeid valiku ja säilitamise osas. Eriti hoolikalt tuleb sellele protsessile läheneda sealiha valimisel, kuna see sisaldab palju patogeenseid baktereid ja aineid. Lisaks aitab õige liha valik ja säilitustingimuste järgimine sellel tootel maksimaalselt säilitada kõiki oma positiivseid omadusi ja suurepäraseid maitseomadusi edaspidi.

Esimene asi, millele tuleks liha valides tähelepanu pöörata, on selle välimus, sest halba toodet on lihtne tuvastada isegi visuaalselt. Samuti tasub teada, et mida tumedam on liha värv, seda vanem loom oli, mis tähendab, et selline sealiha on sitke ja maitsetu. Siiski ei tasu osta ka liiga heledat liha, kuna vajaliku värvi puudumine viitab sellele, et looma toideti eluajal hormoonpreparaatidega. Ja kuna siga ei suuda oma organismist välja viia kahjulikke aineid, mis sinna satuvad, tähendab see, et sellises lihas on neid üsna palju. Hea sealiha peaks olema mõõduka heleroosa tooniga.

Teine kvaliteetse sealiha tunnus on selle elastsus. Kui liha ei vetru ja võtab mistahes etteantud kuju, tähendab see, et see pole värske ning seega võivad selles sisalduda kahjulikud bakterid. Lisaks tasub võimalusel vaadata sea nahka, et hinnata selle seisundit ja tuvastada kahtlaseid laike.

Sealiha tuleb hoida ainult külmkapis või sügavkülmas, sõltuvalt edasisest kasutuseesmärgist. Seda ei tohi pakkida õhukindlasse anumasse ega mässida toidukilesse, liha peab kindlasti "hingama". Tavakülmikus temperatuuril 0 kuni +5°C võib sealiha säilida kuni nädal, sügavkülmas temperatuuril -10 kuni -17°C võib seda liha säilitada umbes kuus kuud.

Veel üks hea viis sealiha säilitamiseks on suitsutamine. Siiski saab sel viisil hoida ainult mõnda sea rümba osa, eelistatult peekonit, mille hulka kuuluvad rinnatükk ja kondiga ribid või kõhuosa, samuti sinki, sealhulgas reie või terve kints. Suitsutatud sealiha võib külmutada, kuid seda ei soovitata, sest pärast sulatamist võib see hakata mõruma.

Mida saab sealihast valmistada: retseptid

Sealiha on üks levinumaid ja populaarsemaid lihatüüpe, mistõttu pole üllatav, et maailmas on lugematu arv selle valmistamise retsepte. Vaatamata mõningatele eripäradele saab sealiha valmistada kõigi kättesaadavate meetoditega: praadida, aurutada, küpsetada ja keeta. Peaasi, et kuumtöötlus oleks korralik, sest kõigile on hästi teada, et toorest sealiha ei tohi süüa.

Šašlõkk

Sealiha šlaššikuks on palju erinevaid retsepte. Igaüks leiab endale sobiva, kuid kõige optimaalseim on veini marinaadis sea kaela šlaššik. Selle retsepti järgi on liha õrn ja mahlane, samuti rikkaliku värvi ja aroomiga. Selle retsepti järgi šlaššiku valmistamiseks on vaja poolteist kilogrammi sea kaela, kolm-neli suurt sibulat, kamp värsket basiilikut, pool liitrit kuiva punast veini, samuti soola ja pipart maitse järgi.

Valmistamismeetod on üsna lihtne. Kõigepealt tuleb liha lõigata väikesteks portsjoniteks, mis hästi vardale mahuvad. Sibul tuleb lõigata poolrõngasteks ja basiilik jämedalt hakkida, seejuures tuleb neid kergelt sõrmedega muljuda, et nad oma mahla ja aroomi eraldaksid. Lõigatud sealiha asetada sügavasse anumasse, näiteks potti, rikkalikult maitsestada soola ja pipraga, seejärel lisada lihale sibula ja basiiliku segu. Pärast seda kõik hoolikalt segada ja valada peale punane vein nii, et liha oleks täielikult kaetud. Seejärel jätta liha marineerima toatemperatuuril mõneks tunniks ning pärast seda aega võib hakata küpsetama kuni täieliku valmimiseni ja serveerida lauale.

Millist sealiha osa on šašlõki jaoks parim võtta
Kõige maitsvam sealiha šašlõkk valmib seakaelast, sest just sellel lõigul on liha ja rasva ideaalne suhe ning see on üsna õrn. Tänu rasvkudede õigele jaotusele valmib seakaelast šašlõkk kiiresti ja hästi, jäädes samal ajal mahlakaks. Tuleb valida mitte liiga rasvast liha, et šašlõkk ei jääks kuivaks või alaküpsenud.

Peale seakaela võib kasutada ka ribide osa, seljatükki või fileed. Filee puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata marinaadile, et šašlõkki mitte kuivaks kuivatada. Šašlõki jaoks võib kasutada ka sinki, kuid seda liha tuleb kaua marineerida, kuna see on palju tihedam kui rümba ülemine osa ja võtab kauem aega immendumiseks.

Gulašš

Sealiha guljaši retsepte, nagu ka sealiha šašlõki retsepte, on väga palju. Kõige levinum on aga guljašš tomatite ja sibulaga. Selle valmistamiseks läheb vaja pool kilo sealiha, eelistatavalt sinki või reieliha, üks keskmine sibul, paar supilusikatäit tomatipastat, supilusikatäis jahu, klaas vett ja praadimiseks taimeõli.

Selline guljašš valmib üsna kiiresti: sibul ja liha tuleb lõigata, seejärel praadida neid kergelt keskmisel kuumusel taimeõliga pannil kuni kuldpruuni värvuse saamiseni. Seejärel lisage maitseaineid maitse järgi ja jahu, segage panni sisu hoolikalt läbi ning lõpus lisage tomatipastat. Segage kõik uuesti, praadige 1–2 minutit, valage klaas vett, vähendage kuumust miinimumini. Seejärel katke pann kaanega ja laske tund aega haududa, seejärel on guljašš valmis söömiseks.

Kotletid

Üsna mahlaste ja maitsvatena valmivad sealihakotletid mitte hakklihast, vaid hakitud lihast, sest nii säilib neis liha struktuur ja selgelt väljendunud iseloomulik maitse. Lisaks võtab selliste kotlettide valmistamine vähe aega ja vaeva. Hakitud sealiha kotlettide jaoks läheb vaja pool kilo liha, eelistatavalt abatükki või kaelaosa, üks väike sibul, paar küüslauguküünt, üks kanamuna, kaks supilusikatäit hapukoort ja tärklist, maitseained maitse järgi.

Valmistusviis on üsna lihtne: esmalt tuleb liha peenikesteks tükkideks hakkida (umbes 5 mm). Seejärel hakitka sibul peeneks ja segage see lihaga kokku. Järgmisena lisage nendele hapukoor, muna ja maitseained, segage hoolikalt, seejärel lisage tärklis ja segage veel kord. Valmis mass katke toidukilega ja pange külmkappi mitmeks tunniks. Kui tainas on tõmbunud, vormige sellest kotletid, mida praadige keskmisel kuumusel umbes 5–7 minutit mõlemalt poolt kuni kuldse kooriku tekkeni.

Šnitslid

Sealihakotletid valmivad üsna lihtsalt ja kiiresti, nad võivad saada väärikaks kaunistuseks pidulikul laual või lihtsalt maiuspalaks pereliikmetele.

Maitsvate ja mahlakate kotlettide valmistamiseks on vaja 700 g sea sisefileed, kolme kanamuna, jahu paneerimiseks ja maitseaineid maitse järgi. Liha tuleb lõigata kiudude suunas pöidlapaksusteks tükkideks. Iga tükk tuleb tampida ja maitsestada mõlemalt poolt. Seejärel asetada liha umbes tunniks külmkappi. Selle aja jooksul valmistada kotlettide kate, vahustada munad soola ja pipraga, seejärel lisada paar lusikatäit vett.

Kui liha on seisnud, võtta see välja ja praadida kuumal pannil taimeõlis. Esmalt tuleb iga tükk veeretada jahus, seejärel kasta kummaltki poolt kattesse ja asetada pannile. Praadida mõlemalt poolt umbes 7–9 minutit, kuni tekib kuldpruun koorik.

Küpsetatud sealiha

Kõige parem viis sealiha valmistamiseks, et säilitada maksimaalselt selle kasulikke omadusi ja toitaineid, on küpsetamine ahjus. Retsepte on üsna palju, kõige populaarsem neist on küpsetatud sealiha valge kastmega. Selle valmistamiseks on vaja kilogrammi sea sisefileed, pool kilo sibulat, sada grammi sojakastet ja õunasiidri äädikat, paari küüslauguküünt, taimeõli ja maitseaineid maitse järgi. Lisaks tuleb kastme jaoks eraldi ette valmistada järgmised koostisosad: supilusikatäis majoneesi, hapukoort ja kappareid, sibulat ja koort maitse järgi.

Valmistamisviis on üsna lihtne: lõigata liha väikesteks tükkideks ja sibul õhukesteks ribadeks, segada kõik sügavas kausis või potis. Jätta pooleks tunniks seisma, selle aja jooksul valmistada marinaad, segades õli, äädika, sojakastme ja maitseained. Seejärel segada marinaad liha ja sibulaga ning jätta umbes viieks tunniks marineeruma. Pärast seda võtta valmis liha, asetada ahjuplaadile nii, et sibul oleks all ja liha peal, panna eelsoojendatud ahju ja küpsetada umbes tund kuni poolteist tundi. Kuni liha on ahjus, valmistada kaste. Selleks segada majonees, koor, hapukoor ja kapparid, maitsestada maitse järgi. Kui liha on valmis, serveerida kohe, valades peale koorekastme.

Kuidas marineerida

Sealiha tuleb marineerida vähemalt 3 tundi, olenevalt lihaosast, marinaadist endast ja liha otstarbest. Näiteks šašlõki jaoks marineeritakse sealiha eelistatult sibula, maitseainete ja veiniga 3–6 tundi, olenevalt sellest, millist liha kasutatakse. Mida õrnem liha, seda vähem aega tuleb seda marineerida. Samuti on soovitatav lisada marinaadidesse taimeõli, kuna see aitab maitseainetel tungida lihakiududesse võimalikult sügavale.

Selleks, et liha paremini ja kiiremini marineeruks, on soovitatav lõigata see väikesteks ühtlasteks tükkideks (umbes 5×5 cm). Mida suurem tükk, seda raskem on marinaadil tungida sisse. Ka praadimiseks kulub palju rohkem aega.

Kuidas praadida

Erinevalt teistest lihaliikidest tuleb sealiha väga hästi läbi praadida, et sees ei oleks toores. Selleks, et sealiha hästi läbi praeks, tuleb tükid teha mitte paksemaks kui 2 cm. Kui liha kavatsetakse serveerida kohe pärast praadimist, ilma edasise kuumtöötlemiseta, tuleb seda korralikult peksta, et lihakiud pehmeneksid. See aitab suurel tükil paremini läbi praadida.

Küpsetada tuleb keskmisel või madalal kuumusel 20–30 minutit mõlemalt poolt või praadida kõrgel kuumusel mõni minut mõlemalt poolt kuni kuldpruuni koorikuni. Seejärel panna liha eelsoojendatud grillile või ahju 10–15 minutiks, et see hästi läbi küpseks.

Kui kaua keeta sealiha kuni valmimiseni

Sealiha keetmine on oluliselt lihtsam kui praadimine või küpsetamine, kuid ajaliselt võtab see protsess palju kauem aega. Sõltuvalt eesmärgist ja tükkide suurusest võib liha keeda ühest kuni kahe tunnini. Näiteks hea rammusa puljongi jaoks kasutatakse kondiga liha, mida tuleks keeta vähemalt poolteist tundi. Kui aga plaanitakse teha kerget suppi sea fileest, piisab liha keetmisest umbes 40–50 minutit.

Millega see sobib

Sealiha peamine eelis on see, et see sobib harmooniliselt peaaegu iga tavalise lisandiga, nagu kartulipuder või erinevad teraviljapudrud. Enamik toitumisspetsialiste, arvestades selle liha eripära, soovitab tungivalt seda kombineerida värskendavate toodetega, näiteks hapukas-magusa köögiviljalisandiga. Samuti sobib sealiha üsna hästi pastatoodetega, kuid sel juhul on parem kasutada dieetliha, et vähendada koormust maole.

Miks ei tohi süüa toorest sealiha

Toores sealiha ei tohi süüa, kuna see sisaldab eelkõige väga suures koguses parasiitide vastseid, sealhulgas helmintid, sea paeluss ja trihhiinid. Et kõik vastsed täielikult hävitada, peab liha enne tarbimist kindlasti läbima pikaajalise kuumtöötluse, sest trihhiinide vastsed on eriti vastupidavad.

Teine oluline põhjus toorest sealiha mitte tarbida on asjaolu, et siga ise on kõigesööja loom väga kiire seedimisprotsessiga. See tähendab, et isegi kui see sööb midagi kahjulikku, jääb see kindlasti selle lihasse.

Miks moslemid ei söö sealiha

Peamine põhjus, miks moslemid sealiha ei söö, on usulised veendumused. Koraanis on keeld süüa "räpase looma" liha mainitud 4 korda ning moslemite uskumuse kohaselt on see number pühade arvude hulgas. Siiski on olemas teatud erandid. Näiteks kui moslem satub olukorda, kus pole muud toitu peale sealiha, siis selle söömist ei peeta patuks.

Kas kristlased võivad sealiha süüa

Kõik kristlased, välja arvatud juudid, võivad sealiha vabalt tarbida, ning see ei ole patt. Seda põhjendatakse sellega, et judaismi dogmaks on Vana Testament, kus sealiha söömine on keelatud, kuna see ei ole koššer. Lisaks juutidele on veel mõned kristlikud usulised suunad, kus on keelatud sealiha tarbimine, kuid need keelud ei ole ranged ega laialt levinud.

Kas loomadele võib anda sealiha

Keedetud sealiha võib loomadele anda, kuid seda tuleb teha piiratud kogustes ja mitte liiga sageli. Mis puutub toores lihasse, siis enamik veterinaare soovitab seda kindlasti mitte teha, kuna lisaks paljudele parasiitidele võib see sisaldada ka erinevaid baktereid ja isegi katkuviirust.

Huvitavad faktid sealiha kohta

1. Lahjas sealihas on vähe rasva, tegelikult vähem kui veise- ja noore lambalihas.
2. Seda liha on kõige parem grillida – nii sulab sellest kogu liigne rasv.
3. Standardne portsjon sealiha, mis kaalub 180–200 g, sisaldab umbes 40 g valku. Seetõttu peetakse seda liha ideaalseks valguallikaks sportlaste lihaskonna toetamiseks.

Foto sealihast