Sibulakoor: kasulikud omadused ja vastunäidustused

Sibulakoor on kasulik tooraine – kollakaspruuni värvi sibulakoor.

Koostis ja kalorisisaldus

100 grammi sibulakoore toiteväärtus on 41 kcal.

Keemiliste ainete koostis:

• vesi – 85,01 g;
• süsivesikud – 8,23 g;
• valgud – 1,41 g;
• toidukiud – 3,01 g;
• tuhk – 1,02 g;
• rasvad – 0,23 g;
• orgaanilised happed – 0,21 g;
• vitamiin B1 (tiamiin) – 0,06 mg;
• B2 (riboflaviin) – 0,03 mg;
• B5 (pantoteenhape) – 0,12 mg;
• B6 (püridoksiin) – 0,124 mg;
• B9 (folaadid) – 9,01 µg;
• C (askorbiinhape) – 10,02 mg;
• E (alfa-tokoferool, TE) – 0,23 mg;
• H (biotiin) – 0,91 µg;
• PP, NE – 0,52 mg;
• niatsiin – 0,21 mg;

Sibulakoorel on järgmine mineraalne koostis:

• Kaalium — 176 mg
• Kaltsium — 32 mg
• Magneesium — 15,01 mg
• Naatrium — 4,01 mg
• Väävel — 66,02 mg
• Alumiinium — 401 µg
• Fosfor — 57 mg
• Kloor — 24,01 mg
• Boor — 200,01 µg
• Raud — 0,83 mg
• Jood — 3,02 µg
• Koobalt — 5,01 µg
• Mangaan — 0,24 µg
• Vask — 90,03 µg
• Nikkel — 3,01 µg
• Rubiidium — 477 µg
• Fluor — 31,01 µg
• Kroom — 2,02 µg
• Tsink — 0,86 mg

Sibulakoor on rikas ka mitmete asendamatute ja mitteasendamatute aminohapete poolest.

Mille poolest on sibulakoor kasulik

Naistele

Naised kasutavad sibulakoort organismi säilitamiseks ja taastamiseks menstruatsiooni ajal: see leevendab valuaistingut, normaliseerib menstruaaltsükli häireid. Seda kasutatakse amenorröa raviks, menopausi ajal ja veenilaiendite raviks, samuti alajäsemete krampide korral. Naised leiavad sibulakoorele kasutust erinevates igapäevaelu valdkondades. Seda kasutatakse kosmeetilisteks protseduurideks, tervislike ja maitsvate roogade valmistamisel, viljapuid ja põõsaid kasvatades.

Meestele

Meestele sobib sibulakoor potentsi kõrgel tasemel hoidmiseks ja meeste tervise taastamiseks. See parandab kõiki organismi funktsioone, seda kasutatakse prostatiidi raviks, parandab vereringet vaagnapiirkonna siseorganites, vabastab tursetest ja valudest, leevendab põletikku, taastab kahjustatud kudesid.

Rasedatele

Rasedatel naistel ei soovitata sibulakoort mingil kujul tarbida, kuna see võib põhjustada loote kaotust.

Lastele

Enamik arste ei soovita tungivalt kasutada sibulakoore keeduseid alla kaheteistkümneaastaste laste ravimisel, et mitte keerulisemaks muuta tervislikku olukorda. Parem on alati pöörduda abi ja konsultatsiooni saamiseks kvalifitseeritud spetsialistide poole.

Sibulakoore ravivad omadused

Oma kätega saab valmistada sibulakoorel põhineva ravimi, mis toimib sama hästi kui apteegist ostetud preparaadid.

Kõigi ainulaadsete tervendavate omaduste saladus seisneb koore keetmises vees – siis satuvad kõik kasulikud ained vedelikku. Töötlemata kujul ei soovita meditsiinivaldkonna spetsialistid sibulakoori kasutada – sellest on kasulikum valmistada tõmmiseid, keeduseid, lahuseid ja õlisid.

Sibulakoore välist kasutamine on samuti võimalik, näiteks imelise õli või salvi valmistamiseks. Seda kasutatakse tõhusalt nahahaiguste ravis.

Sibulakoor aitab ravida jalataldade seenhaigusi: selleks tuleb jalgu tugevas lahuses aurutada üle 30 minuti.

Sibulakoor on pälvinud ebatavalist huvi inimestelt, kes tegelevad vananemisprobleemide uurimisega. Sibulakoore keedused ja tõmmised avaldavad mitmekülgset mõju kõigile inimese siseorganitele:

1. Normaliseerivad vereringet, tugevdades verevoolu, suurendavad hemoglobiinisisaldust veres.
2. Omavad kardiotoonilisi omadusi, parandades müokardi toonust tänu kaaliumisooladele.
3. Tugevdavad kapillaaride seinu, vähendavad nende haprust ning veresoonte seinad muutuvad läbilaskvamaks.

Sibulakoorel põhinevad rahvameditsiini retseptid

1. Keedus külmetushaiguste vastu ja diureetikum. Valmistada tuleb koore ja vee vahekorras 1:10. Keedame tasasel tulel, kurname, jahutame, kasutame.
2. Tõmmis immuunsüsteemi tugevdamiseks. Valmistatakse vesivannil kuni 15 minutit. Võetakse 2 klaasi keeva vett ja 2 supilusikat sibulakoori, lastakse tõmmata umbes 8 tundi.
3. Tinktuur veresoonte puhastamiseks ja vererõhu alandamiseks. Keedusele lisatakse alkoholitõmmist vahekorras 1:5. Laseme seista ühe nädala.
4. Salv haavade ja putukahammustuste paranemiseks. Sibulakoor jahvatatakse pulbriks, sellele lisatakse salvipõhja vahekorras 2:3.
5. Õli dermatiidi raviks. Kasutatakse välispidiselt. Kasutatakse oliivi-, taime- või riitsinusõli (kogus peaks katma koori). Kuumalt valatakse see sibulakoorele ja jäetakse kuuks ajaks tõmbama, seejärel pannakse külmkappi ja kasutatakse otstarbekohaselt.

Sibulakoor kosmeetikas

Koguge võimalusel sibulakoori, sest seda kasutatakse mitte ainult meditsiinis, vaid ka kosmeetilistel protseduuridel, näiteks juuste seisundi parandamiseks ja inimese näonaha taastamiseks. Selline vahend vabastab naha aknest ja vistrikest, normaliseerides rasunäärmete tööd. Sibulakoore keetis aitab dermatiidi korral, kiirendab paise ja muude mädaste protsesside paranemist. Sibulakoore vahendid kiirendavad ka juuste kasvu, tugevdavad nende välist seisundit, annavad läiget ja sära.

Vaatleme retsepte, mis tulevad kasuks iga naise igapäevaelus.

Näole

1. Puhastame näonahka aknest ja vistrikest. Võtame anuma, paneme kaks teelusikatäit sibulakoori ja 1 teelusikatäis kummelililli, valame kõik üle 350 ml keeva veega. Ühe tunni pärast tuleb see tõmmis filtreerida ja seejärel pühkida probleemset näonahka vatitampooni või tavalise vatiga. Sellist protseduuri tuleb korrata 10 päeva järjest, 3 korda päevas.
2. Nahahaiguste ja mädaste moodustiste korral aitab sibulakoorel põhinev õli. Võtame sibulakoori ja valame sellele 1–2 lusikatäit oliivi-, taime- või riitsinusõli. Koostisosade kogus sõltub näonaha kahjustatud piirkonna suurusest, määratakse silma järgi. Laseme segul seista kaks nädalat pimedas ja jahedas kohas. Segu filtreerime läbi marli või sõela, asetame selle tumedasse klaasnõusse, hoiame külmkapis. Kanname ravisegu nahale, hoiame umbes 20 minutit ja seejärel loputame. Kasutame vastavalt vajadusele, ilma liialdamata.
3. Kortsudest vabanemine. Võtame sibulakoori, tugevat rohelist teed ja keedame neid vees vahekorras 1:1:10 umbes kümme minutit. Laseme tõmmisel seista 0,5 tundi, seejärel võtame mis tahes hästi imava kanga, millel on eelnevalt ettevalmistatud väljalõiked silmadele ja ninale, kastame selle täielikult keetisesse, asetame näole ja hoiame kuni vedeliku täieliku kuivamiseni. Loputame soovi korral, kuid seda pole vajalik teha.

Juustele

1. Kõõmast vabanemiseks võtame 1 spl sibulakoori ja tammekoort, valame 5 klaasi veega. Keedame segu 0,5 tundi tasasel tulel, aeg-ajalt segades. Kurname, laseme jahtuda. Seejärel kanname juustele ja mässime pea polüetüleeniga umbes kaheks tunniks. Kõõma täielikuks kadumiseks tuleb sellist protseduuri korrata kord nädalas, 2–3 protseduuri järjest.
2. Juuste väljalangemise vältimiseks võtame 2 tl sibulakoori, lisame sama palju tammekoort, valame 4 klaasi vett. Keedame keetist 1 tund. Iga päev kahe nädala jooksul loputame juukseid ja peanahka. Sellist protseduuri saab korrata kuu aja pärast.
3. Juuste tugevdamiseks ja värvi muutmiseks. Sibulakoor valatakse üle keeva veega vahekorras üks kahele, lastakse tõmmata üle 9 tunni. Seejärel eraldame vee koorist ja loputame selles pestud juuksed. Et saada veel suuremat juuste tugevdust, lisame sibulakoorile tillirohtu.

Tähelepanu! Kui Te olete altid allergilistele reaktsioonidele, siis tuleb kindlasti teha test sibulakoortega. Valmistatud sibulakoorte keetmisega tuleb niisutada vatitükk, tõmmata seda mööda kätt küünarnuki lähedal ja loputada. Hinnata naha reaktsiooni. Kui kõik on korras, võib julgelt kasutada, aga kui esineb punetust või sügelevat löövet, siis ei tasu riskida ja kasutada sibulakoortest keetmisi.

Sibulakoore keeduse kasu ja kahju

Kasu

1. Võitlus suuõõne infektsioonhaiguste, stomatiidi ja igemeabstsessiga.
2. Kasutamine nahahaiguste ja seborröa vastu võitlemiseks, kuna keetmisel on antiseptilised omadused.
3. Kasutatakse jalgade seene ravis.
4. Omab diureetilist ja kolereetilist toimet, kasutatakse neerude ja sapipõie raviks, samuti uriiniinfektsioonide ravis.
5. Antioksüdant kvertsetiini olemasolu annab allergiavastase toime.
6. Vähendab trombooside teket ja vähendab insuldi ja infarkti riski.
7. Aeglustab vähihaiguste arengut, kasutatakse pahaloomuliste kasvajate ravis.
8. Koorte keetmine on suurepärane spasmolüütikum ja lahtisti, kasutatakse kõhukinnisuse korral ning toimib ka antihistamiinikumina.
9. Tugevdab inimese immuunsüsteemi.

Kahju

Tähelepanu! Keetmised tuleb valmistada ranget proportsionaalset suhet järgides, ei soovitata ületada kuivaine kontsentratsiooni vees. Kui keetmine on valmistatud valesti, võib see anda vastupidiseid tulemusi, mitte oodatuid.

Keetmise kasutamine on vastunäidustatud:

1. Allergilise reaktsiooni korral sibulakoortes sisalduvatele komponentidele.
2. Individuaalse talumatuse korral mõne koortes sisalduva komponendi suhtes.
3. Erinevate seedetrakti haiguste puhul, eriti nende ägenemise ajal.
4. Suurenenud vere hüübivuse korral.
5. Rangete dieetide järgimise korral.
6. Alkoholsete jookide tarbimise korral.
7. Teatud ravimite võtmisel, mis ei sobi kokku sibulakoorte keemilise sisaldusega.

Ei soovitata rasedatel ja imetavatel emadel sageli keetmist seespidiselt kasutada, samuti alla kaheteistaastastele lastele.

Enne iseseisva ravi alustamist tuleb siiski konsulteerida spetsialistidega.

Tavalise keeduse valmistamise retsept

Kõigepealt võtame sibulakoored ja valame need külma veega vahekorras 1:10. Asetame potti, paneme pliidile ja keedame madalal kuumusel 20 minutit. Laseme jahtuda, seejärel filtreerime läbi marli või mõne sõela, pärast lahjendame veidi keedetud veega. Keetmine on kasutamiseks valmis.

Sibulakoore tee: kasu ja kahju

Looduslikust toormest teed sobivad suurepäraselt kõhukinnisuse all kannatavatele inimestele: need normaliseerivad seedimisprotsessi ja maomahla eritust, aitavad toidul paremini omastuda.

Soovitatav tarbida nakkuslike külmetushaiguste ja erinevate grippide korral, bronhiaalastma korral. Tee loputab ja desinfitseerib neere ja põit, leevendab põletikulisi protsesse. Võib rahulikult juua sibulakooreteed lihtsalt organismi tervendamiseks ja ennetuslikel eesmärkidel.

Soovitatav tarbida inimestel, kellel on anamneesis hüpertensioon: kuum jook sobib suurepäraselt rohelise või musta teega. Seda võib juua iga päev, kuid ei tohi liialdada joodud ravimjoogi kogusega. Ärge unustage ka, et hüpertensioonihaigetele see tee absoluutselt ei sobi.

Kuidas valmistada
Sibulakooretee valmistamine: võtke 1 klaas keeva vett, valage peale 2 supilusikatäit purustatud koori, laske tõmmata kümme minutit. Pärast kurnake ja lisage viil sidrunit ning 1 teelusikatäis mett. Soovitatav tarbida soojalt.

Sibulakoor toiduvalmistamises

Sibulakoori kasutatakse sageli mitte ainult meditsiinis ja kosmetoloogias – see on leidnud laialdast kasutust ka kulinaarias. Heal perenaisel on alati kõik vajalik köögis olemas ja seda kasutatakse maitsvate roogade valmistamiseks. See koostisosa annab roogadele pikantsust ja unustamatu maitse, samuti rõõmustab silma oma kuldse värviga ja aromaatse, kutsuva ning joovastava lõhnaga.

Igapäevases toidusedelis rikastab sibulakoor organismi kõigi vajalike mineraalide ja vitamiinidega. Koore abil saab organismist välja viia kogunenud toksiine ja jääkaineid, tegeleda erinevate haiguste ennetamisega ning reguleerida seedimisprotsesse.

Koor peab kindlasti võtma värskelt ja puhtalt sibulalt. Mitte mingil juhul ei tohi roogade valmistamiseks võtta mädanema hakkavaid sibulaid või neid, millel on tekkinud seen.

Retseptid

1. Vene kulinaarias kasutatakse sibulakoore keedist pelmeenide keetmisel. Võtke üks peotäis koori ühe klaasi vee kohta ja keetke 10 minutit, seejärel laske tõmmata 5–10 minutit. Pärast kurnake keedis, soolage, keetke uuesti ja asetage sinna pelmeenid. Tulemuseks on lõhnavad ja ilusad pelmeenikesed.
2. Sibulakoorega saab keeta kanapuljongit. Vaja läheb vett, sibulakoori, kanafileed, maitseaineid ja soola. 200 g kanafileed peske, lõigake tükkideks, koos sibulakoorega (4–5 sibulalt) valage peale 2 l vett ja pange keema, kuni liha on valmis. Seejärel lisage vürtsid ja soola maitse järgi. Koor võtke potist välja ja visake ära. Puljongit serveeritakse soojalt, roheluse ja krutoonidega.
3. Seapeki valmistamise viis sibulakoores. Valmistame soolvee. Võtame poti, valame 1 liiter vett ja lisame 1 klaasi soola, laseme keema tõusta. Lisame sibulakoored 10 sibulast ja keedame 5 minutit, lisame 4 loorberilehte ja 6 tükki vürtsipipart. Seejärel paneme soolveesse seapeki ja keedame veel umbes kümme minutit. Laseme puljongil tõmmata 20 minutit, võtame seapeki välja ja asetame taldrikule. Pärast seapeki jahtumist hõõrume seda purustatud küüslauguga (4–5 küünt). Mähime seapeki fooliumisse ja paneme sügavkülma. Serveerida tuleb viilutatult koos leivaga. Parem on võtta seapekk, millel on lihakihte; see on palju maitsvam.

Kahju ja vastunäidustused

Inimestele, kellel on kõrge verehüübivus ja kes ei talu teatud koostisosi sibulakoores, ei soovitata seda toorainet kasutada.

Koore vale kasutamine või annuse ületamine võib põhjustada järgmisi ebameeldivaid kehareaktsioone:

• oksendamist;
• kõhuvalusid;
• halba enesetunnet, jõuetust;
• kõhulahtisust.

Ebameeldivate olukordade vältimiseks tuleb toiduvalmistamise retseptides rangelt järgida proportsioone.

Sibulakoore kasutamine aias või köögiviljaaias

Sibulakoore koostisesse kuulub palju mineraale, vitamiine ja universaalseid bioloogilisi komponente. Iga inimene, kellel on oma maatükk, saab sibulakoort aianduses kasutada. See asendamatu vahend aia ja köögiviljaaia jaoks on alati tuntud ja oma mõjult tõhus. Sibulakoor tagab taimedele orgaanilise väetise, toimib väetisena ning hoiab ära kahjulike putukate ja erinevate haiguste ilmnemise.

Aitab parasiitide vastu:

• kartulimardikas;
• lehetäi;
• ämblikulest;
• tripsid;
• ristiõieliste kirp;
• pungaslest;
• kurgi valejahukaste.

Sibulakoor toimib taimede väetisena, see on tõhus immuunsuse tõstmisel, eemaldab mullast kahjulikud mikroobid ja bakterid, ravib varajast kollasust ja mustjala seenhaigust; kasvuhoonetingimustes on seda hea kasutada parasiitide ennetamiseks.

Kui lisada sibulakoort taime istutamisel mulda, on võimalik mitte ainult kaitsta taime erinevate haiguste eest kasvu ajal, vaid ka tõsta tulevast saaki. Peaaegu kõik aednikud on sibulakoore keedise heaks kiitnud, kuna see vahend on nende töös väga kasulik. Koore mullasse panemisel küllastub pinnas haruldaste ainete ja mineraalidega.

Kasutatakse sibulakoore keediseid:

• tomatite ja porgandite kastmiseks või pihustamiseks;
• istikute kasvatamiseks;
• kasvuhoonetöötluseks;
• kartulite, kõrvitsate, kabatšokkide ja teiste köögiviljade väetamiseks;
• võitluseks roomavate ja lendavate kahjuritega, mille loetelu oli varem tekstis esitatud.

Sibulakoore kasutamine looduslikul kujul on samuti tõhus vahend. Tänu sellele toorainele saavad aiataimed hakkama ilma keemiliste lisandite ja preparaatideta.

Sibulakoort kasutatakse juurviljade säilitamiseks. Sellised tooted nagu kartul, peet ja porgand, seller ja petersellijuurikad säilivad sibulakoortes, see kaitseb neid mädaniku ja bakterite eest ning pikendab juurviljade säilivusaega. Kasti pannakse köögiviljad, kaetakse kestadega ja asetatakse keldrisse. Selline säilitusviis on aktuaalne talve- ja külmadeks aastaaegadeks. Suvikõrvitsa, porgandi ja redise puhul on sibulakoorelahusega pihustamine päästeks tekkiva mädaniku, mikroobide ja hallituse eest.

Kuidas värvida mune sibulakoorega

Paljud inimesed armastavad ülestõusmispühade tähistamist, see on huvitav isegi väikestele lastele. Sibulakoor on looduslik värvaine ega kahjusta mune ega seega ka inimesi, kes neid söövad. See annab koorele meeldiva tooni. Lihavõttepühadel on kombeks kinkida värvitud mune, just seetõttu püüavad kõik neid võimalikult ilusaks ja originaalseks värvida.

Munade värvimise viis
Võtke 1 liiter vett ja 2 suurt peotäit sibulakoori (sageli kogutakse neid järk-järgult mitme kuu jooksul). Kuumutage keemiseni ja keetke 20 minutit. Märkus: kuna poti seinad värvuvad samuti kestade värvi, on parem võtta mitte uus pott, vaid selline, millest ei kahju. Pärast keetise veidi jahutamist asetage munad, lükates sibulakoored poti seinte äärde, puistake munarida soolaga, et vältida koore pragunemist (kui see juhtub, värvub muna läbi prao samuti sibulakoore värvi). Asetage pott pliidile, keetke 7–10 minutit nõrgal tulel pärast keemist. Kui Teile meeldivad pehmeks keedetud munad, võtke need välja palju varem. Võtke värvitud munad välja ja pange teise anumasse, valage külma vett, hoidke neid seal 2–3 minutit, et koor paremini puhastuks ja värvi kinnistamiseks. Seejärel pühkige need rätikuga. Kui soovite, et munad läigiksid, hõõruge neid mis tahes taimeõliga ja asetage pidulikule taldrikule või ilusasse punutud korvi, millega Te lähete kirikus värvitud mune õnnistama.

Sibulakoor on enamasti mitut värvi: kollane, punane ja oranž. Sellest sõltub ka munade värvuse toon. Munadele saab teha marmorefekti, mis saadakse eri värvi sibulakoorte ja peeneks lõigatud tavalise paberi segamisel. Koos sellega mähkige munad marli või nailonsukkadesse, sukkadesse ja keetke kauem kui pool tundi nõrgal tulel. Tulemuseks on erakordne, ahvatlev ja huvitav värv.

Veel saab teha täpilisi mune. Selleks tehke muna märjaks, veeretage seda kuivas teraviljapudrus (riis, hirss), mässige see nailonisse või marli ja keetke sibulakoortes.

Mune saab värvida triibuliseks, kasutades mitmevärvilisi niite või kummikuid.

Kui olete ostnud spetsiaalsed kleebised ja laiad ribad munadele, kleepige need juba sibulakoortega värvitud munadele. Kui teil on eriline joonistamisanne, saab mune kaunistada, värvida vastavalt oma soovile.

Huvitavad faktid sibulast

Sibula kujund on omane multifilmilugudele ja kinematograafilistele liinidele. Üle maailma kasutatakse sibulat meditsiinis, kosmetoloogias, toiduvalmistamises. See universaalne köögivili on kõige levinum ja seda kasvatatakse peaaegu kõigil kontinentidel. See on olemas juba iidsetest aegadest, ja seetõttu on selle kohta kogunenud palju põnevaid lugusid.

1. Linné pakkus sibulale nimeks 'all', see tähendab keldi keelest tõlkes 'kõrvetav' (väga sobiv sõna kõrvetava kontsentraadi jaoks, mis eraldub selle köögivilja puhastamisel).
2. Sibula sünnikohaks peetakse Edela-Aasiat, kuid senini vaieldakse selle üle.
3. Sibul alustas oma teekonda läbi Euroopa pronksiajal.
4. Kaasaegse maailma andmetel on teada üle 900 sibulaliigi, kuid ainult 229 liiki on köögiviljakultuurid, ülejäänud on metsikud taimed. Neid võib kohata niitudel, steppides ja isegi metsades.
5. Sibula kujutis avastati esmakordselt Tutanhamoni hauakambrist.
6. Cheopsi püramiidide ehitamisel kulus palju raha küüslaugu ja sibula ostmiseks orjadele – nii kirjutas ajaloolane Herodotos.
7. Hiina rahvas hakkas sibulat kasvatama esmakordselt umbes 4–5 tuhat aastat tagasi.
8. Ameerikasse jõudis sibul edukalt tänu Kolumbusele.
9. ÜRO spetsialistide statistiliste andmete kohaselt on Prantsusmaa ja Inglismaa sibula tarbimisel teisel kohal, esimene on Liibüa.
10. Porrulauku peetakse Suurbritannias Walesi sümboliks. Iidsete legendide järgi on teada, et sõdurid võitsid lahingu sakside vastu tänu sellele, et kõrgem juhtkond käskis neil kiivri külge kinnitada porrulauk. Nii määrati lahinguvõidu tähistamise päev. Siin on selline huvitav lugu.
11. Sibula maitse ja iseloomulik lõhn põhjustab pisaranäärmete eritist silmast. Teadlased on tõestanud, et selline mõju organismile võitleb pahaloomuliste kasvajate arenguga. See saab aluseks tulevastele uuringutele vähi ravis.
12. Sibul on paljude toitumisspetsialistide arvates rasvapõletaja. Sibulasuppi kasutatakse sageli väljatöötatud dieetide toidusedelis.
13. Arstid soovitavad sibulat tarbida talveperioodil organismi immuunsuse tugevdamiseks, eriti nakkushaiguste perioodil.
14. Inimesed, kes kasvatavad sibulat oma kasvuhoonetes, haigestuvad harvemini kui teised.
15. Sibula küpsetamisel aurustuvad selle ained ja see omandab magusaka maitse.
16. Sibula lõikamisel pisarate vältimiseks soovitavad kokad pesta nuga ja käsi külma veega.
17. Sibulat lõigates voolavad pisarad tänu sibula poolt eralduvale lakrimaatorile, mis satub õhku ja lahustub. Selle protsessi käigus tekib väävelhape, mis on silmi ärritavaks teguriks.
18. Sibula poolt eralduv mahl soodustab haavade kiiret paranemist mesilaste, kihulaste ja muude putukate hammustuste korral.
19. Arstid väidavad, et sibul aitab inimesel ajavööndite vahetusel kiiremini kohaneda.
20. Inglismaal registreeriti ebatüüpiline juhtum: põllumehed kasvatasid sibula kaaluga 6 kilogrammi ja esitlesid seda laadal, kus kasvatajad said auhinna.
21. Sibul sisaldab palju kasulikke elemente: magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi, rauda, väävlit ja palju teisi. See sisaldab glükoniili, mis on vajalik diabeetikutele, alandab veresuhkru taset ja aitab selle haigusega võidelda.
22. Kahjuks on see köögivili väga ohtlik meie lemmikloomadele (koertele, kassidele) ja üldse kõigile loomadele.

Sibulakoore foto