25 huvitavat fakti kukeseentest

Kukeseente hästi äratuntavad kuldsed kübarad tekitavad seenelistes ehtsat vaimustust. See pole üllatav, arvestades selle seeneliigi ainulaadseid omadusi. Neid peetakse delikatessiks ja see arvamus püsib alates Vana-Rooma ajast. Koostises on palju vaske, karotiini, leidub A-, C-, D-vitamiini ja 8 asendamatut aminohapet. Levila hõlmab Euroopa osa, Himaalajat ja Aafrikat. Suurimad kukeseened on leitud Californiast. Seeni korjatakse alates suve lõpust kuni esimeste öökülmadeni. Need kuuluvad lamellseente hulka, paljude maade kokad hindavad neid ainulaadse ja ereda maitse pärast. Kuigi seened on ammu tuntud, peidavad oranžikaskuldsed kübarad endas palju saladusi, mida teavad vaid asjatundjad.

1. Kübar ja jalg moodustavad terviku.
2. Viljaliha on hapuka maitsega, lõhn meenutab kuivatatud puuvilju.
3. Murdekohal muutub viljaliha hapniku mõjul punakaks.
4. Korjamishooaeg on kahekordne: esimene laine juunis, teine augustist oktoobrini.
5. Sarnastest liikidest on tuntud tahuline kukeseen ja sametkukeseen.
6. Kukeseentes leidub terve vitamiinikomplekt, sealhulgas kergesti omastatav D-vitamiin.
7. Neid kutsutakse „metsakuningannadeks”.
8. Seenekehad ei sisalda kahjureid, need ei ole ussitanud üheski kasvufaasis.
9. Aine kinomannoos toimib kübarates ja jalgades tugeva sooleparasiitidevastase vahendina. See laguneb soolaga kokkupuutel ja temperatuuril üle 50 kraadi.
10. Prantsusmaal kuulusid need metsaannid 17. sajandil aristokraatide menüüsse.
11. Skandinaavia maade elanikud omistasid oranžidele kaunitaridele võime suurendada seksuaalset iha ja lisasid need kindlasti roogade hulka, mida valmistati peigmehele enne pulmi.
12. Lätis on kukeseened ekspordiartikkel, nende maht 2013. aastal oli 72 286 kg.
13. Seened kuuluvad lamellseenete hulka, kuid erinevalt šampinjonidest või lampseentest ei tohi neid külmutada. Neisse tekib mõrkjus, mida saab eemaldada ainult piimas keetes.
14. Suurimad eksemplarid kaaluvad 0,5 kg ja neid leidub Californias.
15. Maitseomadused ei sõltu suurusest.
16. Kukeseente puhul peetakse optimaalseteks säilitusviisideks kuivatatud ja konserveeritud seeni.
17. Neid võib süüa toorelt raviotstarbel. Neil ei ole enda toksiine ja kui nad on korjatud ökoloogiliselt puhtas kohas, on nad absoluutselt ohutud.
18. Seente koostises olev ergosterool suudab taastada maksarakke.
19. Kukeseentega road on väga toitvad ja võivad toiteväärtuselt lihaga võrduda.
20. Rahvameditsiinis kasutatakse seenetinktuuri kasvajavastase ja immuunsüsteemi stimuleeriva vahendina.
21. Hiinas toodetakse kukeseente pulbri, ekstrakti ja tõmmiste põhjal preparaate nägemisteravuse parandamiseks ja silmahaigustega võitlemiseks.
22. Seened kasvavad ühtviisi meelsasti okas-, leht- ja segametsades, paiknedes perekondadena, mida nimetatakse „nõiaringideks“.
23. Kõige maitsvamaks peetakse praetud ja marineeritud kukeseeni.
24. 100 g värske toote kalorisisaldus on vaid 19 kcal.
25. Seentes sisaldub aine, mis blokeerib tuberkulosibakteri paljunemist.

Ise metsaande korgates tasub meeles pidada, et enamikul söödavatel liikidel on mürgised kaksikud, seetõttu tuleb protsessile vastutustundlikult läheneda, ja veel parem on minna metsa kogenud seenekorjaga. Metsasaagi hooajal jätkub kõigile.