Kas astelpaju seemnetega süüa tohib?

Vaatamata oma hapukale maitsele meeldib astelpaju paljudele. Lisaks on seda rahvameditsiinis juba ammu kasutatud, kuna tegemist on väga kasuliku marjaga, millel on hulgaliselt unikaalseid omadusi. Vaatamata sellele leidub arvamus, et astelpaju, täpsemalt selle seeme, avaldab seedetrakti tööle negatiivset mõju ja võib käivitada pimesoolepõletiku. Kas see tõesti nii on ja kuidas on õige astelpaju süüa – seemnega või ilma?

Kas kõigil astelpaju sortidel on seemned?

Astelpaju sorte on palju, kuid sellise taime sorte, mis annaks seemneteta marju, kahjuks pole. Siiski on see sellise toote austajatele kasulik, sest just seemned sisaldavad tohutul hulgal kasulikke aineid inimorganismile. Seemned ise on väga väikesed, nii et isegi suure soovi korral on marju neist puhastada üsna keeruline. Õnneks ei riku need maitset, seega ei tasu selle pärast muretseda.

Astelpajuseemnete kasulikkus

Enamikul juhludest kasutatakse astelpajuseemneid õli valmistamiseks, mis on väga rikas järgmiste komponentide poolest:

1. F-vitamiin, mis on erinevate rasvhapete aare, mis on inimorganismile asendamatud.
2. Tokoferool. Unikaalne aine, mis avaldab soodsat mõju ainevahetusele.
3. Riboflaviin. Avadb soodsat mõju inimese kesknärvisüsteemile ja ka vereringesüsteemile.
4. Linoleenhape. Parandab naha seisundit, normaliseerib seedetrakti tööd.

Astelpajuõli valmistatakse mitte ainult tööstlikus mastaabis. Seda saab valmistada ka kodus.

Kuidas valmistada astelpajuõli

Alustuseks tuleb marjapress läbi mahlapressi ajada. Saadud mass blenderda korralikult. Kui kodus pole blenderit, saab kõike teha käsitsi. Peaasi on varuda kahvel ja kannatust. Seejärel lisada pudrule mida tahes taimeõli. Eri soovitusi pole. Võib kasutada nii oliivi- kui päevalilleõli.

Valitud õli tuleb hästi kuumutada (umbes 50 kraadini) ning seejärel valada eelnevalt valmistatud astelpajupudrule. Õli ei tasu säästa. See peab katma pudru umbes 1–2 sentimeetri ulatuses. Sega kõik uuesti hoolikalt läbi ja jäta mass tumedasse jahedasse kohta üheks nädalaks seisma.

Selleks, et astelpajuõli oleks kvaliteetne, tuleb seda regulaarselt segada – 1–2 korda päevas. Pärast nädalast ootamist tuleb mass läbi marli või peene sõela ajada. Kõik, mis pärast valmismassi pressimist ettevalmistatud nõusse satub, on suurima väärtusega. Kodus valmistatud astelpajuõli tuleb hoida jahedas kohas, vältides otsest päikesevalgust.

Millal ja kuidas astelpaju korjata

Varajase sügise alguses on esimesed marjad juba küpsed. Tõsi, sel ajal on nad veel väga happelised ja mõrkjad, nii et see maius on ainult asjatundjale. Pole üldse vaja astelpaju varasügisel korjata. Võib oodata, kuni saabuvad külmad ja marjad muutuvad kõvaks. Siis on saagi korjamine palju lihtsam. Ei maksa karta, et linnud viljad ära söövad – astelpaju neid eriti ei köida. Lihtsaim on laotada puu alla presend ning hakata ettevaatlikult oksi raputama. Marjade korjamine otse puult on üsna ohtlik, kuna põõsal on tohutult palju okkaid, mille vastu on väga lihtne end vigastada.

On olemas ka alternatiivne koristusviis. Hilissügisel võib marjadega oksi lõigata ja viia katusega ruumi. Kui külmad saabuvad, muutuvad marjad kõvaks ja neid on palju lihtsam korjata. Okkad tuleb eelnevalt aiakääridega eemaldada ning marjad ise tuules tuulata, seejärel panna need kotti.

Kas astelpaju seemnetega süüa tohib?

Vaatamata arvukatele väidetele, ei ole astelpajumarjad mürgised ega avalda kahjulikku mõju. Vastupidi, need on väga kasulikud ja omavad ainulaadseid omadusi, mis mõjuvad positiivselt inimese organismi seisundile.

Kasu

On mitmeid põhjuseid, miks tasub astelpajumarju koos seemnetega tarbida:

1. Seemnetes sisaldub tohutult palju vitamiine ja mineraalaineid, mis on inimese organismile elutähtsad.
2. Astelpajuseemnetes sisalduvad aktiivsed komponendid aitavad puhastada jääkainetest ja toksiinidest.
3. Astelpajuõli, mida valmistatakse seemnetest, kasutatakse aktiivselt meditsiinis ja kosmetoloogias, kuna sellel on palju raviomadusi. Seetõttu pole üldse vaja loobuda astelpajuseemnete tarbimisest.
4. Astelpajuõli aktiivsed komponendid parandavad naha, küünte ja juuste seisundit. Astelpaju on sageli üks koostisosi paljudes kosmeetikatoodetes, mida kasutavad naissoost esindajad oma iluhoolduses.

Samuti määratakse astelpaju seemnetega patsientidele, kes põevad järgmisi haigusi:

• viljatus;
• veresoonte patoloogiad;
• kasvajad kehas (nii healoomulised kui ka pahaloomulised);
• roojamishäired;
• kõhunäärmehaigused;
• patoloogiline lihasnõrkus.

Kahju

Vaatamata astelpaju ja selle seemnete kõigile ainulaadsetele omadustele, on mitmeid vastunäidustusi, mille korral sellise marja tarbimist ei soovitata:

1. Organismi individuaalne talumatus üksikute komponentide suhtes, mis kuuluvad viljade ja seemnete koostisse. Tuleb meeles pidada, et astelpaju koosneb tohutul hulgal bioloogiliselt aktiivsetest komponentidest, mis kontrollimatu annustamise korral organismis võivad esile kutsuda allergiliste reaktsioonide ilminguid.
2. Maksa- ja kõhunäärmehaigused.
3. Sapipõiepõletik.
4. Kaksteistsõrmiksoole patoloogiad.
5. Urogenitaalsüsteemi haigused.

Mõnel juhul on marja tarbimine võimalik isegi eelnimetatud vaevuste korral, kuid sellega katsetada, ilma eelnevalt oma raviarstiga konsulteerimata, ei tasu kindlasti.

Allergilised ilmingud pärast astelpaju ja selle seemnete tarbimist ei ole sugugi haruldased. Sellist organismi reaktsiooni on võimalik ära tunda järgmiste sümptomite järgi:

• Nahapunetus.
• Sügelus.
• Põletustunne suuõõnes.
• Iiveldus ja isegi oksendamistung.
• Raske hingamine.
• Rohke süljeeritus.
• Silmade ümbruse turse.

Kas astelpaju võib süüa raseduse ja imetamise ajal?

Vitamiinid ja aktiivsed ained, mis kuuluvad astelpaju ja selle seemnete koostisse, avaldavad soodsat mõju lapseootel ema ja tema lapse organismile. Eksperdid soovitavad naistel raseduse ajal astelpaju oma toidusedelisse lisada. Seda võib süüa ka imetamise perioodil. Siiski tuleb meeles pidada, et sellisel marjal on väike lahtistav toime.

Ema poolt tarbitud astelpaju kontrollimatu annustamise korral võib lapsel seedetrakti töö häiruda ja tekkida kõhulahtisus. Samuti võib mari põhjustada allergiliste reaktsioonide ilmnemist imikul, seega ei tasu liialdada. Kui tavatingimustes võib tarbida kuni 150 g, siis raseduse ja imetamise ajal tuleks seda kogust poole võrra vähendada ning vilju süüa mitmepäevaste vahedega.

Soovitatav tarbimismäär

Astelpajumarjad, mida saab osta supermarketist või turult, on enamasti hapuka maitsega, millel on kerge mõrkjus. Magusaks muutub see alles pärast külmasid, kuid sellist astelpaju müügilt leida on suur haruldus. Spetsiifilise maitse tõttu ei ole lihtsalt võimalik palju marju ära süüa. Sellegipoolest tuleks kinni pidada sellise toote keskmisest normist – mitte rohkem kui 100–150 g ööpäevas. Sellest marjast saab ka suurepärane tee. Sellisel kujul ärritab see mao limaskesti vähem, nii et kõrvaltoimeid pole vaja karta. Peamine on meeles pidada, et astelpajuteed ei tasu kasutada traditsioonilise ja igapäevase joogina. Parem on teha väikseid pause, mis võimaldab kaitsta end kõrvaltoimete ilmnemise eest.

Tähtis! Levinud on arvamus, et astelpaju ja selle seemned võivad põhjustada apenditsiidi teket. Viimased uuringud selles valdkonnas tõestavad, et pimesool paistetab seedetrakti erinevate haiguste tõttu ning astelpaju seeme sellele protsessile mingit mõju ei avalda.

Kuidas astelpaju õigesti säilitada

Õhukese koore tõttu see mari kaua ei säili. Kasulike omaduste säilitamiseks tasub see suhkruga purustada või külmutada. Suhkruga purustatud astelpaju on mitte ainult tervislik magustoit, vaid ka suurepärane täidis erinevatele pirukatele, mida lähedased eriti külmal aastaajal rõõmuga söövad.

Soovides astelpaju õigesti säilitada, võite kasutada ühte järgmistest meetoditest:

1. Külmutada. Marjad tuleb loputada külma vee all, eemaldada kahjustatud marjad, seejärel laotada need paberrätikutele ja lasta hästi kuivada. Tavalisi rätikuid on parem mitte kasutada, kuna astelpaju on kvaliteetne looduslik värvaine, mis jätab suured kollased plekid, millest on raske vabaneda. Pärast kuivatamist tuleb marjad kallata plastiknõusse või tavalisse kotti ning seejärel asetada need külmikusse.
2. Purustada marjad suhkruga. Valmistada tooraine ette samal põhimõttel nagu esimesel juhul. Seejärel segada kuivatatud marjad hästi ja ettevaatlikult suhkruga. 1 kg astelpaju kohta kasutatakse umbes 1,3 kg suhkrut, kuid see sõltub isiklikest eelistustest. Purustatud marjad laotada ettevaatlikult puhtasse purki ja asetada külmikusse.
3. Valmistada astelpajust moosi. Marjad sobivad suurepäraselt moosi tegemiseks. See tuleb väga maitsev, magus ja uskumatult tervislik. Esimese asjana on vaja marju pesta, kuivatada ning seejärel saata need kuuma siirupisse. Marjad peavad seisma vähemalt 2,5 tundi. Seejärel kurnata siirup, panna see aeglasele tulele ja lasta keema tõusta. Kui siirup keeb, lisada marjad tagasi ja keeta kuni need muutuvad läbipaistvaks. Seejärel konserveerida moosi klassikalisel meetodil. 1 kg marjade kohta kasutatakse umbes 500 ml vett ja 1,5 kg suhkrut. Valmistatud moosi soovitatakse tarbida maitsva magustoiduna ja ainulaadse vahendina immuunsüsteemi tugevdamiseks hingamisteede haiguste ajal.

Astelpajuseemnete kasutamine kosmetoloogias

Nagu juba märgitud, on astelpaju ja selle seemned leidnud rakendust väga erinevates valdkondades, sealhulgas ka kosmetoloogias:

1. Marjadest saadud õli lisatakse šampoonidesse ja juuksemaskidesse. Need toidavad nahka ning kaitsevad juukseid UV-kiirguse ja keemiliste ainete eest, mis on värvainete koostises.
2. Astelpajuõli lisatakse lõõgastavatesse jalgade vannidesse. Sellised vannid, tänu seemnetes sisalduvatele vitamiinidele ja biotiinile, toniseerivad nahka, tugevdavad küüneplaate ja hoiavad ära nende deformatsiooni.
3. Õli baasil tehakse silmakompresse. Need mitte ainult ei muuda nahka elastsemaks, vaid ka hoiavad ära varaste kortsude teket.

Astelpajuõli võitleb tõhusalt nahapõletike, samuti lööbe ja muude nahakahjustustega. Sellel on rahustav ja tooniseeriv toime, see kiirendab ja normaliseerib ainevahetusprotsesse.