Kuidas baklažaane talveks sügavkülmutada: 6 viisi

Baklažaani sügavkülmutamine võimaldab säilitada selles rohkem toitaineid kui konserveerimine. Kuid on mõningaid nüansse ja peensusi, mida tuleb teada. Näiteks on köögiviljal iseloomulik maitse, täiesti ilma oma lõhnata, kuid see imab suurepäraselt kõiki ümbritsevaid lõhnu.

Kuidas õigesti baklažaane valida

Külmutamiseks ettevalmistamine algab köögivilja valikuga. Oluline on seda õigesti teha, et mitte pärast sulatamist üllatustega kokku puutuda. Valida tuleb täiesti küpsed köögiviljad, mida on lihtne tuvastada sügava lilla värvi järgi. Nende koor peab olema läikiv ja puhas, ilma füüsiliste vigastusteta. Samuti ei tohi olla mõlke.

Pange tähele! Aja jooksul võivad baklažaanidesse koguneda kahjulikud ained, seetõttu tasub eelistada noori köögivilju.

Veel üks oluline parameeter – neil ei tohi olla rohelisi laike, mis viitavad ohtliku mürgi olemasolule sees. Kui köögiviljad asuvad pikka aega päikese käes, hakkab isegi noortes baklažaanides tekkima solaniini, mis on inimesele ohtlik. Seetõttu on parem osta köögivilju, mida müüakse suletud ruumides.

Kui baklažaani viljaliha hakkab lõikamisel kiiresti tumenema, tähendab see, et sellesse on kogunenud palju serotoniini, ja selline köögivili ei sobi samuti külmutamiseks.

Köögiviljade ettevalmistamine külmutamiseks

Eelnev ettevalmistus ei võta palju aega, kuid see on väga oluline etapp, ilma milleta oleks siniste baklažaanide maitse halb. Baklažaane saab külmutada mitmel viisil, kuid kõigi meetodite puhul on üldised reeglid, mida tuleb alati järgida. Esimene puudutab sügavkülmikut. Temperatuur sees peab olema vähemalt 12 kraadi alla nulli. Sellise temperatuuri juures võivad baklažaanid säilitada oma ainulaadse maitse ja kasulikud omadused 12 kuu jooksul.

Siniseid baklažaane võib sügavkülmas hoida ainult õhukindlas pakendis, vastasel juhul imavad nad endasse kõrval asuvate toodete lõhnu. Kui tegemist on kilekotiga, peavad köögiviljad olema tihedalt mähitud, nii et sees ei jääks õhku. Kuid lisaks on soovitatav eemaldada kõik tugeva lõhnaga tooted baklažaanidest eemale. Eriti puudutab see ürte.

Kohustuslik protsess – köögivilja leotamine soolas. See on vajalik, et vabaneda mõrususest, mis on iseloomulik baklažaanidele. Tavaliselt valmistatakse soolalahus, milles baklažaane hoitakse. Tükkideks lõigatud köögivilju on lihtsam soolaga üle puistata ja jätta mõneks ajaks seisma, kuni nad mahla eritavad.

Kuidas baklažaane talveks sügavkülmutada

Iga meetodi puhul on omad iseärasused, mida tuleb arvestada.

Värsked tervena/tükkidena

Baklažaanide sellisel viisil külmutamist ei soovitata, kuna nii kaovad kiiresti maitseomadused ja välimus rikneb. Aga kui on vaja külmutada lühikeseks ajaks, siis on see hea variant.

Kõigepealt tuleb köögiviljad ette valmistada – koorida koor ja lõigata varred. Seejärel valmistada sügav anum veega (nii et baklažaanid mahuksid tervenisti sisse) ja panna sinna 2 spl soola. Seejärel asetada köögiviljad sellesse lahusesse ja jätta 20–30 minutiks seisma. Nüüd pesta neid jooksva vee all, eemaldades soolajäägid, seejärel asetada eelnevalt ettevalmistatud rätikutele ja katta pealt salvrätikute või teise rätikuga.

Kui baklažaanid kuivavad, tuleb ette valmistada ükskõik milline laud või väike ahjuplaat, panna peale foolium või küpsetuspaber. Kui köögiviljad on täielikult kuivanud, panna need ettevalmistatud alusele ja asetada sügavkülma 60 minutiks. Samal ajal on soovitav eemaldada külmikust teised tooted, et lõhnad ei kanduks baklažaanidele. Pärast aja möödumist võtta baklažaanid välja ja keerata igaüks toidukilesse. Võib kasutada kilekotti, kuid tuleb kindlasti kogu õhk välja lasta.

Sügavkülmas hoida parem plastikust toidunõus – see on piisavalt õhukindel anum, seega ei pea muretsema toote kvaliteedi pärast.

Hoiustamise mugavuse huvides võib baklažaanid lõigata soovitud tükkideks. Enamasti on need poolrõngad või kuubikud. Köögiviljad tuleb laotada õhukese kihina, seejärel puistata soolaga ja oodata, kuni hakkab eralduma mahl. Seejärel pesta need hoolikalt ja kuivatada, pärast seda eelkülmutada sügavkülmas 20–30 minutit ja pakendada samamoodi nagu terveid köögivilju. Tükke on mugavam hoida kilekottides.

Blanšeeritud

Blanšeerimine on köögiviljade lühiajaline töötlemine keeva veega. Selle meetodi abil on baklažaanide külmutamiseks ettevalmistamine palju kiirem. Köögiviljad tuleb pesta ja lõigata soovitud tükkideks. Panna potti vett, lisada veidi soola ja lasta keema tõusta, seejärel visata baklažaanid sisse ja jätta 3 minutiks seisma. Kui tükid kerkivad pinnale, tuleb neid lusikaga alla suruda.

Kuni köögiviljad blanšeeruvad, valmistada ette anum jahutamiseks. See võib olla kauss või teine pott külma vee ja jääga. Nüüd panna baklažaanid sinna ja oodata täielikku jahtumist, seejärel valada vedelik läbi sõela. Pealt on soovitav suruda baklažaanid taldriku ja raskusega, et vesi kiiremini ära voolaks. Seejärel kuivatada, panna hoiuanumasse ja asetada sügavkülma. Selle meetodi peamine eelis – eelnevat külmutamist pole vaja.

Kuivatatud

Kuivatatud baklažaanid muutuvad palju maitsvamaks ja säilitavad oma maitseomadused kauem isegi pärast sulatamist. Kõigepealt tuleb köögiviljad ette valmistada – pesta, eemaldada varred jne. Samuti on soovitatav eemaldada õhuke koorekiht. Seejärel lõigake baklažaanid sobival viisil, kuid parem on ringidena. Seejärel asetage need ühe kihina ahjuplaadile ja pange eelsoojendatud 50-kraadisesse ahju, jättes ukse praokile. Kuivatage köögivilju 60 minutit. Kui ahjus on ventilaator, on parem see sisse lülitada. Baklažaane võib kuivatada ka köögiviljakuivatis, katta fooliumiga ja valida sobiva režiimi.

Valmis tükid tuleb jahutada toatemperatuurini, panna sobivasse anumasse ja asetada sügavkülma ilma eelneva külmutamiseta.

Praetud

Külmutatud praetud baklažaanid on suurepärane võimalus külalisi uusaastaõhtul üllatada – tõenäoliselt ei oota keegi neid köögivilju laual. See on ka kiire suupiste – piisab roa sulatamisest, soojendamisest, kaunistamisest majoneesiga ja serveerimisest.

Baklažaanid tuleb pesta, lõigata varreots ära, kuivatada, seejärel lõigata õhukesteks ringideks. Seejärel soolata köögiviljad (1 kg kohta – 1 spl soola) ja segada hästi kätega, et kibedus välja tõmmata. 30 minuti pärast, kui niiskus väljub, loputada baklažaanid jooksva vee all ja kuivatada rätikuga.

Kuumutada pann, lisada taimeõli ja praadida baklažaane mõlemalt poolt küpseks. Praadimise astet reguleerib igaüks oma maitse järgi.

Eemaldage valmis köögiviljadelt liigne rasv. Kõige lihtsam on seda teha, asetades need ajutiselt rätikule või salvrätikule. Seejärel pange need sügavkülma ja oodake, kuni need tahenevad. Nüüd saab pakkida õhukindlasse anumasse.

Keedetud

Enne baklažaanide keetmist tuleb koorde teha mõned augud ja leotada neid pool tundi soolases vees. Seejärel loputage hoolikalt külma veega. Seejärel visake baklažaanid keevasse vette – keetmise kestus sõltub viljade suurusest. Baklažaanide valmisolekut on lihtne tuvastada – need muutuvad kortsuliseks. Soovi korral võib neid lõigata, kuid seda tuleb teha, kui need on veel kuumad. Seejärel jahutada baklažaanid, teha eelkülmutamine, pakkida anumasse ja panna sügavkülma.

Hautatud

Baklažaanid tuleb ette valmistada tavapärasel viisil ja peeneks kuubikuteks lõigata. Optimaalne suurus on 2×2 cm. Soovi korral võib koore eemaldada. Seejärel soolata, segada ja lasta seista pool tundi, seejärel pesta ja eemaldada liigne vedelik.

Kuumutada ahi 180 kraadini, panna köögiviljad ahjuvormi ja hautada 15 minutit, aeg-ajalt segades. Jääb üle roog jahutada ja panna see säilitusanumasse.

Võib ka pannil hautada, kuubikuteks lõigatult, taimeõlis kuni küpsemiseni.

Kuidas õigesti sulatada

Esimene asi, mida meeles pidada – baklažaane saab külmutada ainult üks kord, seetõttu tuleks toodet sulatada väikeste portsjonitena vastavalt vajadusele. Huvitaval kombel mõned toidud ei nõua köögivilja sulatamist – võib pannile visata otse jääga. Baklažaanide korrektseks sulatamiseks on kaks võimalust:

1. Toatemperatuuril. Võtke köögiviljad sügavkülmast ja asetage need sügavasse anumasse, oodates täielikku sulamist. Kuid see protsess ei ole kiire, seega võite anumasse lisada sooja vett.
2. Külmkapis. Üks päev enne toiduvalmistamist tõstke köögivili sügavkülmast külmkapi alumisele riiulile. Soovitatav on kasutada sügavat kaussi, sest vett tekib palju. Selline viis võimaldab hoida baklažaanid loomulikul kujul, ilma kahjustusteta.

Mida saab valmistada külmutatud baklažaanidest

Baklažaanidest saab valmistada väga palju mitmekesiseid ja – mis peamine – maitsvaid roogi. Need on sageli dieetmenüü komponendid.

Praetud kartul baklažaanidega

Hea ja kiire toit, mida külalised hindavad kõrgelt. Vaatamata õlis praadimisele jääb roog tänu baklažaanile üsna tervislikuks. Valmistamiseks vajate:

• 500 g kartulit;
• 250 g baklažaane;
• 1 sibulapea;
• taimeõli/sool/pipar maitse järgi.

Sulata baklažaanid ja soojenda need toatemperatuurini, kui need on terved, lõika need kuubikuteks või ribadeks. Koori kartulid ja lõika ribadeks. Lõika sibul poolrõngasteks. Kõigepealt prae kartulid kuldpruuniks, seejärel lisa sibul, sool ja maitseained. Eraldi pannil prae baklažaanid, lisa need kartulitele ja hauta 15 minutit.

Baklažaanihautis

See roog kuulub dieettoitude hulka, kuna see sisaldab minimaalselt kaloreid ja maksimaalselt kasulikke aineid. Valmistamiseks vajate:

• 1 paprika;
• 1 porgand;
• 1 supilusikatäis taimeõli;
• 300 g tükeldatud baklažaane;
• 1 sibulapea;
• sool/vürtsid maitse järgi.

Lõika baklažaanid väikesteks kuubikuteks, vala need sügavasse nõusse, puista peale soola, sega läbi ja jäta 15 minutiks seisma. Puhasta pipar ja lõika see sobival viisil. Riivi porgand jämedalt ning lõika sibul väikesteks kuubikuteks.

Tee sibulast ja porgandist praad, nagu borssti jaoks. Loputa baklažaanid, lisa need pannile koos pipraga. Lisa sool ja maitseained maitse järgi, sega läbi, seejärel kata kaanega ja hauta 20–30 minutit.

Kaunista hautis pealt peeneks hakitud ürtidega. Seda võib süüa nii külmalt kui ka soojendatult.

Tatar baklažaanidega

Tatar on iseenesest tervislik, kuid koos baklažaanidega suureneb selle kasulikkus veelgi. See on toitev ja maitsev roog, mis valmib väga kiiresti. Vaja läheb järgmisi koostisosi:

• 1,5 klaasi tatart;
• 3 kanamuna;
• 150 g külmutatud baklažaane;
• 2–3 sibulapead;
• 4 supilusikatäit sulavõid;
• sool/vürtsid maitse järgi.

Kõigepealt tuleb tatar külma voolava vee all loputada. Seda on parem teha mitu korda. Keeda tatar soolases vees vahekorras 1 klaas tatart 2 klaasi vee kohta. Lisa valmis tatarile või ja maitseained ning mähi see kinni, et see ei jahtuks.

Nüüd keetke munad ja lõigake need väikesteks tükkideks. Sulatage baklažaanid ja praadige neid pannil, kuni need muutuvad pehmeks. Nüüd võib lisada sibula ja hautada seda koos baklažaanidega küpseks. Seejärel lisage munad ja hautage veel 5 minutit, kattes panni kaanega. Segage köögiviljad pudruga ja asetage suletud nõusse 10–15 minutiks ahju, et need aurutuksid. Serveerige rohelusokstega.

Hapukoores hautatud baklažaanid

See roog täiendab hästi lisandit ja sobib suurepäraselt pereõhtusöögiks. Valmistamiseks vajate:

• 500 g baklažaane;
• 2–3 spl jahu;
• või;
• rasvane hapukoor;
• sool/vürtsid maitse järgi.

Sulatage baklažaanid ja vabanege täielikult liigsest vedelikust, seejärel praadige neid pannil ilma õlita kuni kuldpruunini. Teises nõus segage jahu hapukoore, soola ja vürtsidega ning praadige eraldi nõus. Seejärel segage segu baklažaanidega ja hautage pannil suletud kaanega 15 minutit.

See retsept on hea seetõttu, et igaüks saab seda täiustada. Näiteks võib baklažaanidega praadida 100–200 g seeni ning kastmele lisada veidi küüslauku või sibulat.

Musaka

See on traditsiooniline baklažaaniroog Lähis-Idast. See sobib ideaalselt nii pidulikuks kui ka igapäevaseks lauaks. Kasutatakse terveid külmutatud baklažaane. Valmistamiseks vajate:

• 800 g baklažaane;
• 300 g tomateid;
• 800 g hakkliha (Idamaal kasutatakse lamba- ja veiseliha);
• 1 sibulapea;
• 300 g kõva juustu;
• 200 ml valget kuiva veini;
• vürtse/soola maitse järgi.
• 0,5 l piima;
• 2 kanamuna;
• tükk võid;
• 2 spl jahu.

Kõigepealt tuleb valmistada kaste. Selleks sulatage pannil tükk võid ja praadige selles jahu. Kuumutage piim jahu temperatuurini, segades, valage aeglaselt pannile. Lisage soola ja vürtse maitse järgi (Idamaal kasutatakse muskaatpähklit). Laske kastmel pannil keema tõusta ja lisage sinna 200 g riivitud juustu. Segage vedelikku, kuni juust on täielikult sulanud. Pange jahtuma, klappige munad, valage aeglaselt vedelikku ja segage hoolikalt – kaste on valmis.

Eemaldage tomatitelt koor (lihtsam on, kui valate need üle keeva veega), lõigake väikesteks tükkideks, sibul poolrõngasteks. Lõigake baklažaanid piklikeks tükkideks ja praadige mõlemalt poolt, seejärel asetage salvrätikule, et imada liigne rasv. Nüüd segage liha sibulaga ja praadige pannil. Umbes poole küpsemise ajal valage pannile vein ja oodake, kuni see aurustub. Seejärel lisage hakklihale tomatid, sool, vürtsid, segage ja praadige kuni valmimiseni.

Nüüd asetage ahjuvormi hakkliha, peale baklažaanitükid, kaste ja puistake riivitud juustuga. Pange roog 30 minutiks eelkuumutatud 180-kraadisesse ahju.

Bulgur baklažaanidega

Üks populaarsemaid taimetoite. Vaatamata liha puudumisele on roog toitev ja maitsev. Valmistamiseks vajate:

• 200 g bulgurit;
• 200 g sibulat;
• 300 g baklažaane;
• 150 g porgandit;
• 2–4 küüslauguküünt;
• rohelised;
• 600 ml vett;
• maitseaine pilafi jaoks;
• taimeõli;
• sool/vürtsid maitse järgi.

Hakige sibul väikesteks kuubikuteks, riivige porgand jämedalt, sulatage baklažaanid ja lõigake samuti kuubikuteks. Kuumutage pann, valage sellele 2 spl taimeõli ja pange sinna sibul. Praadige 5 minutit pidevalt segades. Kui sibul muutub poolläbipaistvaks, lisage porgand ja praadige veel 5 minutit. Seejärel lisage baklažaanid ja praadige veel 5 minutit. Kui baklažaanid imavad õli, võib lisada veel paar lusikat, et roog kõrbema ei läheks.

Nüüd tuleb pannile lisada bulgur, sool ja maitseained. Prae rooga 2 minutit segades, seejärel lisa pressitud küüslauk. Vala pannile vesi ja lase keema tõusta, seejärel kata kaanega ja keeda tasasel tulel veel 20–25 minutit, kuni kogu vedelik on imendunud. Lõpus lisa peeneks hakitud ürdid ja lase roogal veel 5 minutit tõmmata.

Baklažaanide kasulikkus

Paljud on harjunud nägema baklažaani erinevate roogade koostisosana, kuid vähesed teavad, et seda saab edukalt kasutada ka meditsiinilistel eesmärkidel – see on uskumatult kasulik toode. Kasulikud omadused tulenevad köögivilja rikkalikust koostisest:

1. Raud. Osaleb hemoglobiini tootmises, mis vastutab hapniku transportimise eest kudedesse ja süsihappegaasi äraviimise eest. Raud tugevdab ka immuunsüsteemi, osaleb närvisignaalide edastamises ja tagab kõhunäärme normaalse töö. See on väga oluline element rasedatele naistele, vastutades loote luu- ja peaaju moodustumise eest.
2. Naatrium. Osaleb normaalse happe-aluse tasakaalu säilitamises. Kuulub vere ja rakuvedeliku koostisse, mistõttu toetab südame-veresoonkonna süsteemi normaalset tööd. Naatrium vastutab ka seedimisprotsessi eest, aktiveerib olulisi ensüüme, mis on vajalikud maomahla tootmiseks.
3. Magneesium. See on väga oluline element paljude keemiliste reaktsioonide jaoks kehas. Koostoimes kaltsiumiga hoiab veresooni toonuses ja osaleb lihaste kokkutõmbumises. Magneesium on vajalik valkude tootmiseks ja glükoosi lagundamiseks. See eemaldab kehast toksiine ja parandab C- ja B-vitamiinide omastamist. Rakkude kasvu käigus hoiab nende tugevat struktuuri.
4. Kaltsium. Element, mis on vajalik naha, juuste, küünte ja luude tervena hoidmiseks. Üldiselt mõjub positiivselt kogu luu- ja liigutussüsteemile. Kaltsiumi abil toimuvad lihaste kokkutõmbed. See on ka abielement vere hüübimisel. See vastutab kõhunäärme ja kuseteede-suguelundkonna terve seisundi eest, ei lase küllastumata rasvadel imenduda ja aitab vabaneda kahjulikust kolesteroolist.
5. Fosfor. Samuti osaleb paljudes keemilistes protsessides kehas. Ilma selleta pole vaimne ja füüsiline aktiivsus võimalik, sest fosforhape tagab lihaste kokkutõmbumise, mis on vajalik hingamiseks ja liikumiseks. Fosfor osaleb ka rakkude jagunemises ja kasvus. See on oluline hammaste, luude ja küünte jaoks, aitab omastada paljusid kasulikke aineid, sealhulgas glükoosi.
6. Pektiinid. Aitavad taastada soolestiku mikrofloorat, parandavad paljude sooleinfektsioonide kulgu, on kasulikud maoärrituse, iivelduse, oksendamise jne korral. Pektiinid aeglustavad toitainete ja süsivesikute imendumise kiirust. Seetõttu siseneb suhkur aeglasemalt verre. Samal põhjusel soodustavad pektiinid kehakaalu langust. Samuti alandavad nad kahjuliku kolesterooli taset kehas. Uuringute kohaselt aitab pektiinide regulaarne tarbimine normaliseerida vererõhku.
7. Kiudaine. See võimaldab aeglustada süsivesikute omastamist ja alandada veresuhkru taset. Selle elemendi puuduse tõttu võivad esineda kõhukinnisus ja ebaregulaarne roojamine. Kiudaine alandab kolesteroolitaset ja võitleb ülekaaluga. Samuti on sellel diureetiline toime, mistõttu eemaldab see organismist kahjulikud ained.
8. C-vitamiin. See mõjub positiivselt kogu organismile tervikuna, igale elundile omal moel. Kõige olulisem toime on immuunsuse tugevdamine ja vastupanuvõime suurendamine viirustele ja bakteritele. Kui haigust ei õnnestu vältida, võib aine leevendada inimese seisundit, eemaldades toksiine ja parandades organismi töövõimet. C-vitamiini regulaarne tarbimine parandab südametegevust ja tugevdab veresooni. Lisaks alandab see halva kolesterooli taset, parandab organismi raua omastamist, vedeldab verd, takistades seeläbi trombide teket.
9. B1-vitamiin. Seda nimetatakse ka tiamiiniks. See mängib olulist rolli valkude ainevahetuses ja kaitseb rakke toksiinide eest. B1-vitamiin aitab parandada mälu ja aju tööd, parandab meeleolu, mistõttu on see kasulik depressiooni korral. Lisaks stimuleerib see luukoe kasvu, aeglustab vananemisprotsesse organismis ja vähendab nikotiini ja alkoholi kahjulikku mõju. See võib leevendada hambavalu ja parandada seedetrakti tööd.
10. B2-vitamiin. Teine nimetus on riboflaviin. Vitamiin osaleb hormoonide ja erütrotsüütide tootmises, kaitseb silma võrkkesta ultraviolettkiirte eest, parandab nägemist ja silmade kohanemist pimedas. Riboflaviin eristub võime poolest leevendada stressi, mistõttu tuleb see kindlasti lisada nende inimeste toidulauale, kes on allutatud psühholoogilistele koormustele. Vitamiin osaleb rasvade ja valkude lõhustamises ning muundab süsivesikud energiaks, samuti hoiab naha tervena.
11. B5-vitamiin. Pantoteenhape osaleb antikehade tootmises ja parandab teiste vitamiinide ja mineraalide omastamist organismi poolt. Seda kasutatakse artriidi, koliidi ja mõnede südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks. Tänu sellele vitamiinile hakkavad neerupealistes tootma glükokortikoidid, mis suudavad leevendada põletikulisi protsesse organismis ja mõjutavad inimese psühholoogilist seisundit. See vitamiin mõjutab rohkem kui teised rasvade põletamist ja soodustab saledat figuuri.
12. PP-vitamiin. See alandab halva kolesterooli taset organismis ja parandab seedimist, suudab küllastada naharakke hapnikuga, vabastada vistrikest ning hoida juukseid tervena. See mõjub rahustavalt närvisüsteemile ja hoiab maksa tervena, on kasulik peavalude ja kõhulahtisuse korral. Selle vitamiini tarbimise taustal kulgeb ateroskleroos kergemini, väheneb südameataki tekke tõenäosus. Organism vajab selle vitamiini igapäevast saamist väljastpoolt.

Seetõttu peetakse baklažaani Idamaades pikaealisuse köögiviljaks. Soovitatakse seda tarbida erinevas vanuses inimestel, kellel on probleeme südame-veresoonkonnaga. Köögivili on kasulik ka diabeetikutele.

Huvitav fakt – kodumaises rahvameditsiinis valmistatakse baklažaanide tõmmist. Selleks valatakse mitu lusikatäit tükikesi klaasi keeva veega, lastakse tõmmata ja juuakse. Ravimil on diureetiline ja põletikuvastane toime.

Baklažaan suudab organismist sooli välja viia ja turset leevendada, ning orgaanilised happed, mida köögiviljas on suurel hulgal, parandavad seedetrakti tööd. Lisaks sellele viib ta organismist välja kahjuliku kolesterooli.

Tänu rauasisaldusele suudavad baklažaanid mõjutada vere koostist, tõstes hemoglobiini. Nad avaldavad positiivset mõju ka luuüdile ja põrnale. Arstid soovitavad rasedatel naistel lisada see kasulik köögivili menüüsse.

Rahvapärimuse järgi soovitatakse süüa baklažaaniroogasid neeru- ja maksahaiguste ennetamiseks. See köögivili suudab sapp välja viia, puhastades sapiteid. Eriti kasulik on baklažaan podagra korral, tänu võimele viia organismist välja piimhapet.

Dieetilistes toidukordades pole see köögivili kaugeltki viimasel kohal. Esiteks on see madala kalorsusega toode (22 kcal 100 g kohta), teiseks on palju roogasid, mida sellest valmistada saab, puhtal kujul saab seda köögivilja samuti erinevalt valmistada. Kolmandaks tekitab baklažaan kauakestvat küllastustunnet, nii et kaalujätjad vähendavad toidukordade arvu, neljandaks parandab ta ainevahetusprotsesse.

Vastunäidustused
Ükskõik kui kasulik see köögivili ka poleks, on haigused, mille korral seda süüa ei tohi. Haavandi ja gastriidi korral tuleb seda süüa ettevaatlikult, kuna selles sisalduv taimne kiudaine võib esile kutsuda haiguste ägenemise. Samuti pole soovitatav baklažaani süüa maohäire korral samal põhjusel. Kõigi seedetrakti haiguste korral tuleb toidust välja jätta praetud toidud, kuna viljaliha võib pärast praadimist koguda toksiine ja õlisid.

Üleküpsenud vilju on ohtlik tarbida kõrge solaniinisisalduse tõttu – kasvu käigus selle hulk suureneb. See mürk võib põhjustada iiveldust, oksendamist, krampe ja olla krooniliste haiguste ägenemise põhjuseks. Muide, on olemas valged baklažaanid, milles on peaaegu sama palju kasulikke aineid, kuid solaniin puudub.

Baklažaan on uskumatult kasulik toode, millel praktiliselt puuduvad vastunäidustused. See on kasulik nii lastele kui ka täiskasvanutele. Tänu külmutamisele saab köögivilja välimust ja kasulikke omadusi võimalikult kaua säilitada. Külmutamisviise on palju ja igaüks leiab endale meelepärase. Seda, mida sellistest köögiviljadest valmistada, on aga juba maitse asi.