Kuidas kuivatada kõrvitsat kodustes tingimustes

Kõrvits on kasulik ja maitsev toode. See säilib hästi isegi toatemperatuuril, kuni seda ei ole lõigatud. Lõigatud köögivili rikneb üsna kiiresti ja kuna kõrvits on tavaliselt suur, on selle kohe ära söömine ebareaalne. Siis tuleb appi toote kuivatamine. Kuiv kõrvits võib kaua säilida, seda saab lisada erinevatesse roogadesse või lihtsalt süüa, eriti tsukaadide või krõpsudena, mida pole eriti keeruline valmistada.

Kuidas valida kõrvitsat kuivatamiseks

Kuivatamiseks sobivad kõige paremini hilise valmimisajaga sordid. Neil on paks kõva koor ja varasemate sortidega võrreldes tihedam viljaliha. Seetõttu kuivab see kiiremini ja kvaliteetsemalt ning tuleb ka maitsvam.

Pealegi ei tohi püüda söögiks ja kuivatamiseks kasutada söödasorte – selline köögivili on alati maitsetu ja rikub kogu mulje. Eelistada tuleks laua- ja muskaarkõrvitsat – näiteks sorte nagu Zimnja Sladkaja, Stolovaja Sladkaja, Spagetti, Butternut, Buttercup või Blue Hubbard.

Hea, kui köögiviljal on ühtlane läikiv koor ja pole mädanenud kohti ega tumedaid laike. Puudutamisel peaks kõrvits olema kõva ja tihe, pehme vili lahtise viljalihaga – pole parim variant, seda ei soovitata kasutada.

Terve köögivilja tunnuseks loetakse ka nn saba – see on varrejäänus, millega kõrvits taime külge kinnitus. See peaks olema roheline ja mitte mädanenud.

Kuidas valmistada köögivili kuivatamiseks ette

Kõigepealt tuleb kõrvits põhjalikult pesta, ja seda kindlasti seebiga, kuna see on maas olnud.

1. Pestud köögivili kuivatada rätikuga ja asuda puhastama. Et seda oleks mugavam teha, lõigata kõrvits võimalusel esmalt pooleks või neljandikku ja alles seejärel lõigata paksu kihina kõva koor. Selleks läheb vaja teravat suurt nuga. Kui koor on eemaldatud, valida lusika või kätega seemned välja ja seejärel lõigata ära niiske lahtine viljaliha, milles seemned asusid.
2. Seejärel tuleb kõrvitsa lõikamine, tükkide kuju sõltub sellest, kuhu köögivili hiljem läheb, millistes roogades seda kasutatakse ja milline kuivatusmeetod on valitud. Suhkrutatud puuviljade jaoks sobivad kuubikud, suppide või salatite jaoks – ribad, krõpsude jaoks – viilud. Tükkide servad peaksid olema umbes 3–5 cm paksused, väikesed kuivavad liiga kokku ja vähenevad oluliselt, suured võivad seest tooreks jääda.
3. Selleks, et kõrvits kuivatamise ajal värvi ei kaotaks ega tumeneks, soovitatakse seda blanšeerida: keeta vesi, lülitada kuumus välja ja panna keevasse vette lõigatud köögivili. 2 minuti pärast kalla keev vesi ära ja kasta kõrvits jääveega üle, seejärel laota see rätikule, et veepiisad ära voolaksid.
4. Kui kavatsetakse kõrvitsat õhu käes kuivatada, tuleb see eelnevalt soolases vees leotada (söögilusikatäis soola poole liitri vedeliku kohta). See protseduur peletab putukad eemale ja hoiab ära toote riknemise.

Kuidas õigesti kõrvitsat kuivatada

Mõned rahvakäsitöölised kohanevad kõrvitsat kuivatama isegi gaasipliidi kohal. Nad nöörivad viilud õngenöörile või paksule sünteetilisele niidile ja riputavad need "helmed" toote täieliku kuivamiseni üles. Sellisel meetodil on õigus elule, kuid see nõuab ka palju tähelepanu: pidevalt tuleb jälgida, et niit ei katkeks ega kukuks põleti lahtisele leegile. Kuivatamine gaasi kohal ei mõju ka õhu kvaliteedile kõige paremini: ruumi koguneb palju põlemisprodukte, seetõttu tuleb tagada hea ventilatsioon.

Parem on kasutada traditsioonilisemaid ja ohutumaid meetodeid – nagu kuivatamine ahjus, elektrikuivatis või mikrolaineahjus. Eriti kuna nendes saab valmistada mitte lihtsalt kuiva toodet, vaid ka maiustusi – suhkrutatud puuvilju.

Selleks tuleb köögiviljakuubikud ühe kihina laiase kaussi laotada, katta need suhkruga ja panna neile peale press, seejärel panna sahvrisse või mõnda muusse pimedasse ja jahedasse ruumi 12–15 tunniks. Kui see aeg on möödas, vala mahl ära ja jäta kõrvitsaviilud veel samaks ajaks seisma, mille lõppedes vala mahl tagasi kaussi ja keeda tükke selles 15 minutit, lisades veel veidi suhkrut. Soovi korral võib lisada apelsini- või sidrunimahla, kaneeli või riivida ingverit.

Võtta lusikaga kuumad kõrvitsakuubikud välja ja tõsta need sõelale, et liigne siirup ära voolaks. Sellist kõrvitsat võib saata kas ahju, elektrikuivatisse või mikrolaineahju ja teha sellest suhkrutatud puuvilju.

Kui tahetakse valmistada soolast toodet – võib kõrvitsat soolaga üle puistatuna hoida. Kuid eraldunud soolases mahlas keetmine pole soovitatav, parem lasta see nõrguda ja soolada uuesti, kui kõrvits on juba alustele või ahjuplaatidele laotatud.

Ahjus

Ahjus kuivatamiseks on kõige mugavam lõigata köögivili väikesteks kuni 1 cm paksusteks viiludeks. Pärast blanšeerimist kuivata need ja laota ahjuplaadile ühte kihti, et tükid üksteisega ei puutuks.

Kuumutage ahi 60 kraadini ja asetage sinna küpsetusplaat kõrvitsaga. Ärge sulgege ust, et õhuvoolud saaksid vabalt tsirkuleerida, kaasa tõmmates niiskust, mis aurustub kõrvitsast. Kui ahjul on konvektsioonifunktsioon, võite selle sisse lülitada ja sel juhul uks sulgeda.

Pärast 5-tunnist kuivatamist temperatuuril 60 kraadi võtke küpsetusplaat välja, keerake kõrvitsaviilud ümber ja jätke need jahtuma. Seejärel saatke küpsetusplaat tagasi ahju ja kuivatage, seades kõrgema temperatuuri – 80 kraadi. Selles režiimis viige toode valmimiseni. Selleks kulub umbes 2 tundi, kuid aeg-ajalt piiluge ahju ja kontrollige tükkide olukorda. Võimalik, et need kuivavad ka varem: see sõltub pliidi mudelist (elektriahjudes toimub protsess kiiremini kui gaasiahjudes) ja kõrvitsa sordist.

Elektrikuivatis

Elektriline kuivati on kõige mugavam seade kõrvitsa kuivatamiseks: see hoiab stabiilselt programmeeritud režiimi ega võta perenaise aega.

Asetage ettevalmistatud kõrvitsatükid elektrikuivati alustele ühte kihti, ilma tükke üksteise vastu surumata, et kuum õhk saaks vabalt tõusta läbi kõigi "korruste" alt üles. Pange alused üksteise peale, sulgege seade kaanega ja käivitage see, seades temperatuuriregulaatori 55 kraadile ja taimeri 2 tunnile.

Kui programm on oma tsükli lõpetanud, keerake kõrvitsaviilud ülemine pool allapoole ja vahetage kuivati aluste-korruste asukohti: saatke alumised üles, laske ülemised alla. Käivitage kuivati uuesti kaheks tunniks, kuid seadke temperatuur kõrgemaks – 70 kraadi. Pärast programmi lõppu vahetage uuesti "korruste" asukohti, kuid tükke endid ei pea enam ümber pöörama.

Kõrvitsa kuivatamise koguaeg võib olla 8–12 tundi, see sõltub elektriseadme võimsusest, kõrvitsa sordist ja isegi ilmast – külm ja vihm, eriti kui korteris pole veel küte sisse lülitatud, aeglustavad protsessi ruumi kõrge õhuniiskuse tõttu.

Igal juhul tuleb iga 2 tunni järel vahetada aluseid ja lülitada temperatuuri kõrgemalt madalamale – ja vastupidi.

Mikrolaineahjus

Otsustades kuivatada kõrvitsat mikrolaineahjus, tuleb varuda kannatust ja tähelepanelikkust ning järgida kõiki soovitusi, muidu toode lihtsalt põleb.

Lõigake kõrvits 3x3 cm kuubikuteks. Asetage laiale taldrikule või mikrolaineahjule sobivale alusele puuvillane salvrätik, jaotage selle peale ühte kihti tükid, katke need teise salvrätikuga ja asetage anum mikrolaineahju. Seadke võimsusregulaator 600 W (mitte rohkem!) ja taimer 4 minutiks. Kui määratud programm lõpeb, võtke taldrik koos kõrvitsatükkidega välja ja keerake iga tükk ümber. Samal ajal hinnake, kui valmis kõrvits on. Järgmine kuivamisseanss peaks toimuma sama võimsuse juures, kuid mitte üle 40 sekundi, mille möödudes kontrollige kõrvitsat uuesti. Järgmise seansi kestust saab vähendada 30 sekundini. Korrake protseduuri kuni toote täieliku kuivamiseni.

Kõrvitsa kuivatamine mikrolaineahjus on kõige kiirem viis. Kuid seda piiravad kaks tegurit: esiteks on vajalik pidev tähelepanu protsessile ja pidev kontroll toote seisundi üle, teiseks on selle elektriseadme mahud väga piiratud, seetõttu pole võimalik korraga kuivatada suurt kogust köögivilja.

Päikese käes

Tükeldatud kõrvits kuubikuteks, kangideks või viiludeks laotada võrk- või restalustele ühte kihti. Peale asetada marli, et kärbsed ja teised putukad tootele ei satuks.

Viia alused aeda või põllule, päikesepaistelisse kohta, mis on võimalikult kaugel lähimast teest, et tolm ega autoheitmed kõrvitsani ei ulatuks. Võib-olla leidub tükeldatud köögiviljadega anumatele kohta hästi päikesevalgustatud verandal või lehtlas.

Kuivatusprotsessi ajal tuleb kõrvitsaviile iga päev pöörata, et päike pääseks igale neist igast küljest. Nii kulgeb kuivatamine ühtlasemalt. Ööseks on parem viia köögiviljadega alused tuppa – nii on kuivav kõrvits garanteeritult kaitstud võimaliku öise vihma ja hommikuse kaste eest.

Kui aiamaal aluste jaoks ruumi ei leidu, võib tükid nöörile või paelale nöörida ja riputada päikeselise terrassi talade külge. Mõned perenaised riputavad kõrvitsa rõdule. Peaasi, et ei unustaks toodet marliga kärbeste eest katta.

Kui ilm ei vea alt, kuivab kõrvits päikese käes nädalaga, maksimaalselt 10 päevaga.

Kuidas määrata toote valmidust

Pole hea, kui kõrvits jääb alakuiatuks, ja halb, kui see kuivab üle. Esimesel juhul hallitab ja mädaneb see kiiresti, teisel juhul muutub maitsetuks ja on raskesti töödeldav toiduvalmistamisel. Seetõttu on oluline mõista, milliseid tükke pidada valmisks.

Hästi kuivatatud viilud ei tohiks käte külge kleepuda, kuna väljastpoolt peaksid need olema kuiva koorikuga. Samas ei tohi need olla kõvad ega rabedad – see on ülekuivatatud toote tunnus. Painduvad ja vetruvad tükid, mida saab sõrmedega painutada – sellist kõrvitsat võib lugeda õigesti kuivatuks.

Võib isegi proovida viilu närida. Kui kõrvits on valmis, hakkab see justkui suus sulama. Soola ja suhkruta kuivatatud looduslik toode puhtal kujul on magus, kuna pärast niiskuse aurustamist suureneb looduslike suhkrute kontsentratsioon.

Kuidas teha kõrvitsakrõpse

Lihtsaim variant – lõigata kõrvitsa viljaliha väga õhukeseks ja pärast soolas hoidmist 10–12 tundi määrida päevalilleõliga ning üle puistata lemmikmaitseainete ja ürtidega, seejärel saata kuivama ahju või elektrilisse kuivatisse. Kuid selleks, et saada õrnu, suus sulavaid krõbedaid kiipe, tuleb veidi rohkem vaeva näha.

Kõigepealt tuleb kõrvitsa viljaliha pool tundi ahjus küpsetada, seejärel tõsta see blenderisse ja muuta püreeks. Kahekilogrammisest kõrvitsast saab 2 tassi viljaliha.

Maitsesta mass soola ja pipraga, lisa veidi humalat-suneli, kuivatatud purustatud küüslauku, sega läbi ja tõsta ahjuplaadile, mis on kaetud õlitatud küpsetuspaberiga. Jaota kõrvitsamass õhukese kihina (üks klaas ühe ahjuplaadi kohta) ja pane kuivama ahju. Krõpsude valmistamiseks võib kasutada ka elektrilist kuivatit, mille kandikud samuti eelnevalt küpsetuspaberiga katta.

Kuivata krõpse temperatuuril 60 kraadi, kuni need muutuvad rabedaks. Kui mass on osaliselt kuivanud, umbes poole võrra, tõmba puidust või silikoonist kotletipööraja abil jooned, et jagada mass ruudukesteks, millest igaühest saab eraldi krõps.

Kuidas õigesti kuivatatud kõrvitsat säilitada

Kuivatatud kõrvits tuleks jahedana panna klaaspurkidesse ja need tihedalt kaanega sulgeda – kas lihvitud klaaskaantega või keeratavate metallkaantega, et täielikult vältida niiskuse, putukate ja võõraste lõhnade sattumist nõusse. Purkide põhja panna küpsetuspaber, hoida neid jahedas pimedas ruumis, eelistatavalt kuivas sahvris, hea ventilatsiooniga. Samamoodi võib säilitada ka krõpse. Erinevus on ainult säilitusajas – tavaline kuivatatud kõrvits säilib soodsates tingimustes aasta ilma kvaliteeti kaotamata, krõpsud tuleb ära süüa kiiremini – ühe kuu jooksul, kuna need on õliga kokku määritud, mis võib rääsuda ja toodet rikkuda.

Magusaid sukaade säilitatakse kõige kauem külmiku riiulil, neid võib varuda pikka aega ja suures koguses ning panna sügavkülma.

Mille poolest on kuivatatud kõrvits kasulik

Rääkides kõrvitsa kasulikkusest, mainivad arstid kõigepealt selle madalat kalorsust, ja see kehtib isegi kuivatatud viljade kohta, millest on suurem osa vett aurustatud. Nii sisaldab tass kuivatatud köögivilja vähem kui 100 kalorit, mis on 3 korda vähem kui sama kogus kartulit. Seetõttu võib seda köögivilja kasutada rasvumise ja ülekaaluga võitlevate inimeste toitumises. Selles aitavad neid kiudained ja pektiinid, mida kõrvitsas on palju ja tänu millele toimub soolestiku puhastamine, toksiinide väljutamine ja seedimise parandamine. Lisaks paisuvad pektiinkiud kiiresti seedetraktis ja tekitavad maos täituvus- ja küllastustunde, mille tõttu väheneb inimese söödud toidukogus.

Kuivatatud kõrvitsas suureneb tänu liigse vee aurustamisele korduvalt kasulike ainete ja vitamiinide kontsentratsioon. Nii sisaldab see suures koguses B-rühma vitamiine, mis aitavad tugevdada organismi immuunjõude, parandada soolestiku tegevust, kontrollida südame, veresoonte ja närvisüsteemi katkematut tööd, võidelda depressiivsete seisundite ja stressiga ning säilitada stabiilset emotsionaalset tausta. Närvisüsteemi tugevdamisel mängib suurt rolli ka mineraal magneesium, mida leidub samuti kõrvitsas piisavas koguses.

E-vitamiin parandab vereringet, vähendab verehüüvete tekke riski, samuti hoiab naha tervena, parandab selle taastumisvõimet, mis võimaldab kasutada kõrvitsat kodustes kosmeetikavahendites.

Köögiviljas leiduv PP-vitamiin (nikotiinhape) on oluline eelkõige tänu oma võimele ennetada ateroskleroosi süvenemist, alandada vere kolesteroolitaset ja parandada vere voolavust, mis teeb kõrvitsa kasulikuks ja vajalikuks toiduks eakatele inimestele, kes seisavad nende probleemidega sagedamini silmitsi. Peale selle normaliseerib see vitamiin maksa ja sapipõie tööd, aitab see aine kaasa ka füüsilise jõu kiiremale taastumisele ja toetab vaimseid võimeid – just seda, mida vanemaealised inimesed vajavad.

Kõrvitsas sisalduv askorbiinhape (C-vitamiin) on asendamatu paljudes biokeemilistes protsessides, mis toimuvad inimese kehas ja mõjutavad kõigi süsteemide ja elundite tööd. Tema abiga töötavad immuunjõud selgemalt, paraneb naha seisund, meeleolu, haavad paranevad kiiremini. Lisaks on see hea antioksüdant.

Kuivatatud kõrvitsat süües varustab inimene oma keha mikro- ja makroelementidega. Raud ei osale mitte ainult hemoglobiini moodustamise protsessis, vaid toetab ka magneesiumi, kui on vaja rahustada üleannetuid närve, stressiolukorrast väärikalt ja keha jaoks vähimate kaotustega väljuda, parandada und. Koos fluoriidiga tugevdab raud lihaseid ja luusüsteemi ning luumurdude korral soodustab luude kiiremat kokkukasvamist.

Kaalium aitab optimeerida arteriaalset vererõhku ja tugevdada veresoonte seinu, sealhulgas silmapõhja veresooni, mis mõjub soodsalt nägemise seisundile.

Mida saab kuivatatud kõrvitsast valmistada

Lihtsat magustamata ja soolamata kuivatatud kõrvitsat on kõige lihtsam kasutada püreesupi valmistamiseks. Selle maitse on omapärane, on tunda, et köögivili pole värske, vaid erilisel viisil ette valmistatud. Siiski on see endiselt kasulik dieettoode, millega saab valmistada roogasid mitte ainult täiskasvanute söögiks, vaid isegi imikutele. Kodus kuivatatud kõrvits sobib hästi ka kergetesse suupistetesse ja salatitesse.

Laialdaselt kasutatakse ka kõrvitsapulbrit. Seda valmistatakse lihtsalt: kuivatatud viilud tuleb jahvatada kohviveskis ja lisada jahule pannkookide, lettide või muffinite küpsetamisel või asendada see täielikult. Sellistel juhtudel tuleb see leotada, järgides järgmisi proportsioone – veerand tassitäie pulbri kohta võtta tassitäis vedelikku. Mõned kasutavad kõrvitsapulbrit kala või kotlettide veeretamiseks enne praadimist või lihtsalt puistavad teelusikatäie toodet hommikujogurtisse.

Kerge suupiste

Vala liitri veega üle 100 g ribadeks kuivatatud kõrvitsast ja aseta see pliidile keema, kuni see muutub pehmeks.

Kuni kõrvits jõuab soovitud konsistentsini, valmistage ette kaks küüslauguküünt – koorige ja suruge need läbi küüslaugupressi. Hakkige peeneks 100 grammi kreeka pähkleid. Lõigake suur hulk värsket aiasaaduste rohelist (petersell, till). Pange kõik salatikaussi, sealhulgas keedetud ja jahutatud kõrvits. Segage, lisage pipart, soola ja maitsestage supilusikatäie veiniäädikaga.

Kuivatatud kõrvitsapüreesupp

Keedke 150 grammi kuivatatud kõrvitsat soolases vees 10 minutit. Kuni see keeb, koorige 3 küüslauguküünt, üks sibul ja üks porgand. Riivige porgand, lõigake sibul ja praadige köögiviljad paksu põhjaga potis ühel lusikatailel taimeõlis. Lisage potti keedetud kõrvits ja 50 grammi võid, segage ja praadige massi veel 5 minutit.

Lahjendage poti sisu kuuma veega nii, et köögiviljad oleksid vedelikuga kergelt kaetud, lisage jahvatatud pipart – kas musta või valget, soolage ja hautage vaiksel tulel veerand tundi. Võtke supp pliidilt, püreestage see blenderiga ja lisage 300 ml koort (soovitavalt 20% rasvasisaldusega). Segage, pange uuesti pliidile ja kuumutage keemiseni. Supp on valmis!

Rooga lauale andes, puistage igasse taldrikusse väike peotäis krõbedaks röstitud kõrvitsaseemneid.

Kreemsupp konjakiga

Valage 200 grammi kuivatatud kõrvitsat kuuma veega ja pange keema nõrgal tulel 10 minutiks.

Lõigake sibul ja purustage küüslaugupressis 6 küüslauguküünt. Alustage sibula praadimist pannil 100 grammis võis, paari minuti pärast lisage küüslauk. Kui kogu köögis levib võrratu aroom, pange pannile paisunud kõrvits. Praadige pidevalt segades, et kõrvits kõrbema ei läheks.

Umbes 5 minuti pärast valage maitsetugevdamiseks 50 grammi konjakit, aurutage tulevast suppi koos alkoholiga veel 5 minutit ja lisage köögiviljapuljongit, milles kõrvits alguses keedeti. Kui palju vedelikku lisada, tuleb määrata kõrvitsa konsistentsi põhjal – mida tihkem see on, seda rohkem puljongit on vaja. Pealegi on eelistused erinevad: mõnele meeldivad paksud supid, teised rahulduvad õhukestega.

Kui olete vedeliku koguse otsustanud, lisage supilusikatäis suhkrut, pipart ja soola maitse järgi. Paari minuti pärast valage 200 ml koort ja, võttes pliidilt, püreestage blenderiga püreetaoliseks.

Valmis suppi võib taldrikutesse valada, kaunistades tillioksaga ja puistates peale veidi krõbedaid saiakrutoneid (valgest saiast).

Lihavõttekulitšid kõrvitsatsukaadidega

Võtke külmikust välja kaks pakki võid, et see veidi pehmeneks. Valage 30 ml piima 30 grammile värskeile pärmile. Kuni need lahustuvad, pange pannile 200 grammi suhkrustatud puuvilju ja 120 grammi rosinaid, valage neile 75 ml rummi ja asetage vaiksele tulele. Pidevalt segades kuumutage 10 minutit, alkohol selle ajaga aurustub ning suhkrustatud puuviljad ja rosinad imavad kogu rummi vedela osa endasse.

Sõeluge suurde potti 525 grammi jahu, lisage 65 grammi suhkrut ja 10 grammi soola, segage ained. Teises kausis vahustage 6 muna.

Valage potti, milles on jahu ja suhkur, lahustunud pärm ja lahtiklopitud munad. Sõtkuge tainast nii kaua, kuni see hakkab ise käte ja poti seinte küljest lahti tulema. Alustage väikeste portsjonite kaupa õli tainasse lisamist, samal ajal sõtkumist jätkates. Lisage päris lõpus alkoholis aurutatud sukaadid ja rosinad.

Katke tainas linase rätikuga ja jätke see sooja kööki pooleteiseks tunniks kerkima. Pärast määratud aega puistake lauale jahu, kummutage tainas sellele, sõtkuge see hästi läbi ning pange puhtasse kaussi, katke toidukilega ja asetage 12 tunniks külmkappi. Kui aeg on möödunud, jagage tainas 3 võrdseks osaks, vormige igast osast pall ja asetage need vormidesse, mis on vooderdatud küpsetuspaberiga. Valige vormid sellise suurusega, et tainas võtaks neis enda alla mitte rohkem kui kolmandiku mahust. Sellises olekus laske kulichidel seista, kuni need tõusevad nii, et ulatuvad üle servade. Katke vormid linase lapiga, mille alla asetage ka kulp veega, et tainas ära ei kuivaks.

Valmistage glasuur: segage 25 g jahu ja 170 g tuhksuhkrut ning valage need sõela. Sõela abil lisage ettevaatlikult ja aeglaselt munavalgele, segades pidevalt, et ei tekiks tükke.

Asetage glasuur kerkinud tainale ja asetage see ahju. Küpsetage 35 minutit temperatuuril 160 kraadi. Küpsetamise ajal on keelatud ahjuukse avamine – kulich võib kokku vajuda.

Šokolaad kõrvitsatsukaadidega

Võtke 50 g kuivatatud puuvilju (kuivatatud aprikoose ja rosinaid) ja leotage neid toatemperatuuril vees pool tundi. Koorige kõrvitsaseemned ja hoidke neid pool tundi ahjus temperatuuril 160 kraadi, segades sageli. Nii need kuivavad ja muutuvad rabedaks. Võtke kuivatatud puuviljad veest välja ja asetage need paberrätikule, et eemaldada liigne niiskus.

Vooderdage väikese ristkülikukujulise silikoonvormi, millel on madalad servad, põhi küpsetuspaberiga. Valage sinna veevannis sulatatud šokolaad (2 suurt tahvlit). Puistake peale kuivatatud aprikoose, rosinaid, röstitud kõrvitsaseemneid ja kõrvitsasukaati. Kui šokolaad on toatemperatuuril jahtunud, lõigake see tükkideks ja asetage külmkappi.

Kuivatatud kõrvitsa phali

Mõnikord nimetatakse seda Gruusia köögi rooga mitte pkhali, vaid mkhali. Sisuliselt on see külm eelroog, mille põhikoostisosadeks on kuivatatud kõrvits ja kreeka pähklid.

Keetke 500 g kõrvitsat soolaga maitsestatud vees. Kuni see keeb, valmistage pähklitest pasta. Ajage läbi hakklihamasina 3 tassi kreeka pähkleid ja üks punane sibul, lisage neile 3 purustatud küüslauguküünt, hakkige peeneks väike hunnik tilli, koriandrit ja sellerirohelist. Maitsestage segu jahvatatud pipra, kuiva safrani ja utskho-suneliga (see on Gruusia vürts sinise lambarohu seemnetest, õisikutest ja kaunadest), soolage maitse järgi ja valage juurde 3 suurt lusikatäit äädikat (alternatiivina võite kasutada sama koguse granaatõuna mahla).

Segage mass põhjalikult läbi, samal ajal vähehaaval keedetud kõrvitsat sisse segades. Asetage valmis roog ööks külmkappi, et koostisosad hästi läbi imbuksid.

Kõrvitsapannkoogid

Klopi kausis kergelt paar kanamuna, lisa supilusikatäis suhkrut, teelusikatäis soola, 0,5 teelusikatäit soodat ja pool liitrit keefirit (seda tuleb eelnevalt 3 tundi köögilaual hoida, et see poleks külm, vaid soojeneks toatemperatuurini).

Kui vedel põhi on valmis, hakake aeglaselt, väikeste portsjonitena pidevalt segades sisse puistama klaasitäis kuiva kõrvitsapulbrit. Seejärel samamoodi – väikeste portsjonitena – lisage nisujahu, seda kulub kuni 2 klaasi. Kui tainas on segatud, laske sellel seista 25–30 minutit ja küpsetage pannkoogid!

Kalkun kõrvitsaga

Kalkuni hautamiseks kuivatatud kõrvitsaga ei ole vaja köögivilja eelnevalt keeta, see valmib otse pannil koos lihaga. Tulemuseks saab lihtne rammus õhtusöök, mille juurde ei ole vaja lisandit – koos lihaga valmib piisavalt köögivilju.

Lõika 500 g väikest kalkunifileed umbes 5x5 cm tükkideks, prae neid sügaval kuumal pannil mis tahes taimeõlis, kuni tekib kuldpruun koorik. Lõika üks porgand kuubikuteks ja pane see pannile, lisa peotäis kuivatatud kõrvitsat ja ploome, soola. Vala klaasitäis lihapuljongit, kui seda pole, sobib ka vesi.

Hauta suletud kaanega väikesel tulel 40–50 minutit, seejärel lisa rõngasteks lõigatud sibul, paar lusikatäit hapukoort ja hauta veel veerand tundi, seejärel võib tule välja lülitada.

Serveeri umbes 20 minuti pärast, anna aega, et tooted imbuksid üksteise aroomidest ja puhkaksid veidi. Peal taldrikul puista liha koos köögiviljadega hakitud värske aedrohelisega.

Hirsipuder

Kui keeta piimaputru teraviljadest, mis valmivad üsna kaua – hirsi või riisist, siis kuivatatud kõrvitsat ei ole vaja eraldi keeta, see jõuab nendega koos pehmeneda. Manna- või kaerahelbepudru jaoks on parem kuiv köögivili eelnevalt ette valmistada, keetes seda soolases vees, keetes keemise algusest 10 minutit.

Niisiis, piimapudru keetmiseks hirsist sorteeri 200 g teri, pese korralikult, vahetades vett mitu korda, seejärel vala peale kuum vesi, et see veidi paisuks. Pane liiter piima paksude seinte ja põhjaga potti tulele. Kui see hakkab keema, lisa supilusikatäis suhkrut (kui tahad magusamat, ära keela endale) ja kolmandik teelusikatäit soola. Nõruta vesi hirsist, pane see potti ja lisa suur peotäis kuivatatud kõrvitsat. Pidevalt segades keeda putru nõrgal tulel 20 minutit. Enne pliidilt eemaldamist võib lisada veidi pestud seemneteta rosinaid vahelduseks.

Võid võib panna kohe potti või jaotada igasse taldrikusse.

Kuivatatud kõrvitsa kasutamine kosmeetikas

Kuivatatud kõrvitsat kasutatakse mitte ainult toiduvalmistamisel, vaid ka koduses kosmetoloogias. Köögivili parandab naha värvi, muudab selle pingulamaks ja elastseks. Kõrvitsast saab päris hea koorija.

Näokoorija

Jahvatatakse kohviveskis peotäis kuivatatud kõrvitsat, lisatakse lusikatäis jahvatatud kohvi ja veidi suhkrut. Segatakse kõik koostisosad ning hõõrutakse 5 minuti jooksul õrnalt näonahka, seejärel pestakse veidi sooja veega. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks seda protseduuri teha kaks korda nädalas.

Kuivatatud kõrvitsa foto