Mille poolest erinevad valged munad pruunidest

Tänapäeval on kaupluste ja taluturgude riiulid täis kõige erinevamaid mune: leidub valgeid, pruune, punaseid, rohelisi, siniseid ja isegi täpilisi. Ja need on ainult kanamunad!

Kogu sellest mitmekesisusest oleme harjunud kahe sordiga: valged ja pruunid. Samal ajal on paljud inimesed eelarvamuste võimuses, kui tuleb valida kanamune. Mõned arvavad, et pruunid munad on organismile «kasulikumad» või «tervislikumad», teiste jaoks on valged paremad või lihtsalt maitsvamad. Levinud on ka müüt pruuni toote erakordsest kasulikkusest ja selle positiivsest mõjust organismile, mis on suuresti seotud selle kõrgema hinnaga turul.

Noh, uurime, kas see on nii ja kas kahe erineva muna tüübi vahel on üldse konstruktiivseid erinevusi või on see lihtsalt järjekordne turundajate pettus?

Üldteave ja müüdid

Kana munad, üks kõige laialdasemalt kättesaadavatest toiduainetest, on olnud sajandeid pidevate vaidluste põhjuseks. Valged või pruunid? Kas see on kolesteroolipomm või toitainete allikas? Praktiliselt igaühel on selle kohta oma arvamus. Kuid fakt on fakt – täiskasvanud inimene sööb tänapäeval keskmiselt umbes 230 muna aastas. Rääkimata suurenenud munatoodete tarbimisest pühadehooajal, kui mune kasutatakse peamiselt küpsetamiseks.

Pikka aega olid kanamunadel negatiivne maine: kolesterool, lisakalorid, dioksiin ja seejärel salmonella. Sellegipoolest sisaldavad nad täielikku komplekti kasulikke vitamiine ja mineraale, joodi, kvaliteetset valku ja letsitiini, mis parandavad mälu ja tugevdavad organismi. Kolesterooli tõttu, mis esineb eranditult munakollases, ei soovita spetsialistid tarbida rohkem kui kolme muna nädalas. Terve inimese organism hoiab aga kolesteroolitaset normaalsel tasemel sõltumata selle toote tarbimise mahust.

Levinud on arvamus, et tume-kollane munakollane on toitaineterikkam. Tegelikult sõltub munakollase värvus helekollasest tumeda oranžini sellest, mida kana sööb. See ei mõjuta aga maitse, värskust, toiteväärtust ega toote kvaliteeti. Tumedat munakollast hinnatakse tarbijate seas kõrgemalt vaid stereotüüpide tõttu, mistõttu tootjad mõnikord mõjutavad kunstlikult pruuni munakollasega munade tootmist, segades looduslikke värvaineid (nn karotenoide) lindude sööta.

Loomulik koore värvus sõltub suuresti genotüübist. Munad võivad olla rohekad või isegi sinised, olenevalt kanade spetsiaalsetest näärmetest pärit pigmendist. Pruuni koore peamine pigment on protoporfüriin IX.

Nagu juba öeldud, sõltub muna pigmendi intensiivsus tõust. Näiteks valge leghorni tõugu valge sulestikuga kana muneb valgeid mune, plymouth rock aga pruune. On tõuge, mis eristuvad originaalse värvuse poolest ja munevad sinise, roheka ja roosa värvusega mune. Nende hulka kuuluvad näiteks araukana ja ameraukana. Selles pole midagi ebatavalist.

Pennsylvania ülikooli uuringu kohaselt sisaldavad erineva värvusega munad sama palju toitaineid. Üks suur muna sisaldab keskmiselt 72 kalorit, 6,29 g valku, 4,97 g rasva, 212 mg kolesterooli ja 125,5 mg koliini, sõltumata selle koore värvusest. Need sisaldavad ka märkimisväärselt A-, D-, E-, B-6-, B-12-vitamiini, foolhapet, tiamiini, riboflaviini, kaltsiumi, kaaliumi, fosforit, magneesiumi, rauda ja tsinki. Lisaks pole tõestatud, et maitse ja kvaliteedi osas oleks mingit erinevust.

Seega pole selles valgete munade võitluses pruunide vastu võitjat. Ainus tegelik erinevus nende vahel on hind, kuna pruun koor on ajalooliselt olnud kõrgema väärtusega. Tegelikult ei mõjuta muna värvus selle toiteväärtust, kvaliteeti, maitset, sellest valmistatud toidu omadusi ega koore paksust.

Miks on pruunid munad kallimad kui valged

Pöördume tagasi algse küsimuse juurde – miks hinnatakse neid munaliike endiselt erinevalt, hoolimata sellest, et isegi tarbija ei suudaks leida erinevusi pakutava toote vahel. Vastus on lihtne: see on seotud linnu kaaluga. Valged tõud on alati väiksema kehamõõduga kui pruunid. Näiteks Nõukogude Liidus aretatud Vene Valge kanatõug, kes muneb valge koorega mune, on keskmise kehamõõduga 1,3 kilogrammi. Teisalt ulatub hele-pruuni mune muneva Lohmann Brown tõugu tumepruuni kana keskmine kaal kahe kilogrammini.

Pruunid munad on kallimad mitte ainult seetõttu, et need tunduvad loomulikumad ja «maamunadena» (kuigi see inimeste tajumine soodustab nende soovi osta eelkõige pruune mune, mida turundajad ka ära kasutavad).

Pruuni värvi munad on tootmises kallimad, kuna neid munevad linnud vajavad suurema kehamahu tõttu tõsisemaid pidamistingimusi ning seega ka suuremaid söödakulusid. Nende tõugudega töötamise keerukus seisneb selles, et kasvatajad peavad leidma tasakaalu söödakulude ja saadud munade koguse vahel, ilma et nad kahjumisse läheksid.

Need lisakulud kanduvad edasi tarbijale. Kuigi valgeid mune tootvate kanade kasvatamine on odavam, müüvad pruunid munad jätkuvalt hästi, mistõttu kasvatavad põllumehed endiselt linde tohututes kogustes.

Pruunide munade kasulikkus

Levinud on müüt, et pruunidel munadel on rohkem valku, need on maitsvamad, tervislikumad ja lihtsalt looduslikumad võrreldes valgetega. Kuid isegi kui selles on tõepõhi all, pole sellel midagi pistmist koore enda värviga (mõnikord sisaldavad pruunid munad rohkem oomega-3 rasvhappeid, kuid nii väikestes kogustes, et see ei avalda organismile mingit mõju).

Kui süvitsi kaevata, siis võib mõista, et kõik taandub peamiselt kanade kasvatusmeetoditele. Seda, mis värvi on muna koor ja rebu, mõjutab suurel määral linnu toitumine. Kui te toidaksite valgeid mune kandvat kana ja tema pruune mune kandvat „kolleegi” sama toiduga samades tingimustes, siis pärast koore avamist te tõenäoliselt mingit erinevust ei märkaks.

See on huvitav! Kuidas te arvate, kus on parim koht munade hoidmiseks? Vastus üllatab teid: selle määrab teie elukohariigi seadusandlus. Näiteks Jaapani, Austraalia ja Ameerika seaduste kohaselt tuleb kõik müügile tulevad munad tingimata pesta. Pestud munad on paremini kaitstud salmonella parasiidi eest, kuid nad kaotavad sellega loomuliku vahakihi, mis asub koore pinnal ja kaitseb mikroorganismide eest. Nii et kõiki pestud mune tuleb nende riikide seadusandluse kohaselt hoida külmkapis.

Millised kanad munevad pruune mune ja millised valgeid

Munade värv sõltub kana nn kõrvakettast (väike nahapiirkond peas – „kõrvanibud”), mitte sulestiku värvist. Valged kõrvanibud viitavad valgetele munadele, punased tähendavad vastavalt pruune.

Välja arvatud koore värv, ei ole valgete ja pruunide munade vahel erinevusi. Isegi nende kulinaarsed omadused on identsed.

Valge muna sisaldab samu toitaineid ja vitamiine kui pruun muna. See koosneb 75% veest, 12% valgust ja rasvast ning 1% mineraalsooladest ja vitamiinidest. Muna sisaldab eriti kontsentreeritud kujul kvaliteetseid toitaineid.

Sellest hoolimata sõltub munade lõplik värv lõppkokkuvõttes siiski linnu elutingimustest.

Munade suurus ja kaal sõltuvad kanade vanusest. Mida vanem kana, seda suuremad ja seega ka raskemad on tema munetud munad.

Munade keskmised suurused:

• S: kuni 53 g
• M: 53–63 g
• L: 63–73 g
• XL: umbes 73 g

Kas on tõsi, et pruunil linnul on pruunid munad

Ei, sulestiku ja munade värvi vahel puudub igasugune seos. Et teha järeldusi koore värvi kohta kanade välimuse põhjal, tuleb lähemalt vaadata. Nimelt tuleb vaadata nahka kõrvade kohal, kõrvalestasid. Kui need on valged, siis on munad valged. Kui kõrvalestad on punased, siis on koor pruun.

Kas pruunid munad on tervislikumad kui valged

Toitainete koostise poolest ei erine munad midagi. See, et inimesed eelistavad põhiliselt osta pruune, on peamiselt seotud tarbijate harjumusega, kes arvavad, et selline toode on tervislikum või toitainerikkam.

Sellegipoolest oli endisel ajal sellel müüdil alust. Algselt peeti pruune mune tõeliseks looduslikuks tooteks, kuna pruunid kanad kasvatati talumajandustes ja toitusid tervislikumatest mahepõllumajanduslikest toodetest. Valged munad seevastu toodeti tööstuslikes tingimustes, suurtes linnufarmides. Samal ajal ostsid need linnufarmid aastaid pruune linde, müües pruune 'looduslikke' mune. Kuid kuna nende lindude tootmistingimused ei erinenud peagi üksteisest, ei olnud erinevat värvi munade vahel enam mingit erinevust. Siiski osutus müüt püsivaks, paljud inimesed peavad pruune endiselt tervislikumaks ja looduslikumaks kui valgeid.

Seega toetavad inimesed endiselt vana stereotüüpi, toites seda veelgi ja andes sellele elu. Linnukasvatus toetab seda stereotüüpi ka oma kasu tõttu, müües peamiselt pruune mune, valged munad jäetakse põhiliselt pagaritöökodadele, suurköökidele ja toidukäitlusettevõtetele. Üldiselt on umbes kuus kümnest Venemaal müüdavast munast pruunid. Sarnane olukord on paljudes Euroopa riikides, nagu Poola või Saksamaa. Teisest küljest on paljudes Põhjamaades kõik teisiti: seal eelistavad ostjad just valgeid mune. Küll aga kasvab lihavõttepühade ajal valgete munade müük kõigis Euroopa riikides, kuna neid on lihtsam värvida.

Professori vastus

Mis on valgete ja pruunide munade tegelik erinevus? Vastust küsimusele teab Ronald Stubendorf, diplomeeritud põllumajandusinsener, kes on töötanud linnufarmis juba üle nelja aasta.

Erinevus seisneb munakoore pigmendis. Värvus sõltub kanatõust. Ühed munevad pruunid, teised valged munad. On isegi kanatõuge roheliste munadega. Maitse poolest pole üldse vahet, kas muna on valge või pruun. Seda on tõestanud korduvad pimemaitsmised. Lisaks ei erine tooted ka kasulike ainete sisalduse poolest. Siiski peetakse pruuni koort veidi tugevamaks. Suured ettevõtted eelistavad valgeid mune, sest need on paremini valgustatavad ja nendes on kergem tuvastada pragusid või verevalumeid.

Lisaks toitumistegurile on palju müüte pruunide ja valgete munade kohta. Näiteks esimeste kest on struktuuriliselt keerulisem kui teistel ning pruuni muna munakollasel on rikkalikum värv kui valgel munakollasel. Kuid nendel väidetel puuduvad teaduslikud tõendid. Tõepoolest, noored linnud munevad kõvema koorega mune, samas kui lindude tarbitav sööt võib sisaldada aineid, mis muudavad munakollase värvi. Kuid need faktid ei ole seotud muna sordiga.