Kas granaati võib süüa koos seemnetega?

Kõigile lapsepõlvest saati armas granaat on tervisele väga kasulik. Granaatõunapuu viljad on ümara kujuga, nende läbimõõt võib olla 5–7 kuni 25 cm. Granaadi koor on tihe ja läikiv, olenevalt sordist on toon erinev, kuid enamasti on see punakaspruun. Sees on väikesed seemned, mida ümbritseb mahlane ja lihav poolläbipaistev roosakaspunane viljaliha.

Granaat sisaldab tohutult vett – umbes 80–85%, samuti palju vitamiine ja mikroelemente. Ka tema seemned on väga kasulikud, kuid ainult väga väikeses koguses. Liiga palju granaadiseemneid süües võib tekkida kahju organismile.

Kuidas valida küpset ja magusat granaati

Granaat on tuhandeaastase ajalooga puuvili. Ta kasvab peamiselt Vahemere maades, Iisraelis, Lähis-Idas, Hispaanias, Sitsiilias, Türgis. Viljade valmimishooaeg algab oktoobris ja lõpeb veebruaris. Just sel perioodil jõuab poodidesse ja turgudele uus saak, mis tähendab, et sel ajal saate kindlasti osta värsket toodet.

On olemas üle 1000 erineva sordi, mis erinevad maitse, suuruse ja koore värvi poolest. Kuid kõiki liike ja sorte ühendab see, et need toovad tervisele maksimaalset kasu. Kui valida õigesti küps ja magus granaat, saate mitte ainult maitsta, vaid ka rikastada organismi väärtuslike ainetega.

Allpool on Teile esitatud kasulikud näpunäited valikuks.

1. Kõigepealt hinnake viljade välimust – koor peaks olema elastne, läikiv, vigastusteta.
2. Ka lõhn on oluline – küpsed ja magusad granaadid on tugeva aroomiga, samas kui valmimata viljad tavaliselt ei lõhna.
3. Võtke kätte meelepärane vili ja hinnake selle kaalu – kõige mahlakamad ja küpsemad viljad on alati rasked. Valmimata on palju kergemad.
4. Ostke granaate hooajal – neis on maksimaalselt kasulikke aineid. Need granaadid, mida müüakse aasta ringi poodides, võivad samuti olla maitsvad, kuid pikaajalise säilitamise tõttu laguneb osa kasulikke komponente.

Kuidas koorida

Granaatõuna puhastamine on eriline kunst. Igal kokal on oma saladused ja nüansid, meetodid. Kõik sõltub sellest, mis eesmärgil Te granaatõuna puhastate. Kui Te plaanite mahla teha, on kõige lihtsam viis lõigata vili neljaks võrdseks osaks ja eraldada lusikaga seemned koorest. Oluline nüanss – lõigake granaatõun põlles või riietes, mida Te ei karda määrida. Küps vili sisaldab tohutul hulgal mahla. Granaatõuna plekke on väga raske välja pesta. Kui Te siiski määrdusite, võtke kohe riided seljast ja valage need veega üle.

On ka teisi granaatõuna puhastamise viise. Siin on üks neist:

1. Lõigake granaatõun risti-rästi sisse (nagu apelsin) terava puuviljanoaga.
2. Rebestage koor, tõmmates seda külje poole.
3. Asetage kauss terade alla, hoidke vilja selle kohal koorega ülespoole.
4. Koputage sellele kööginõu nüri küljega.

Pärast neid toiminguid peaksid kõik terad eralduma ja anumasse kukkuma. Tänu sellele meetodile saate kõik terad tervena hoida, mis on asjakohane olukordades, kui Te kasutate neid salatite või suupistete jaoks ega kavatse mahla teha.

Kas granaadi seemneid võib süüa?

Salatites süüakse granaatõuna enamasti koos seemnetega – selle vilja terad annavad roogadele pikantsust. Neil on hapukas-terav maitse, mis täiendab suurepäraselt teisi toite. Näiteks sobivad granaatõuna terad suurepäraselt erinevate liha- ja kalaliikidega. Toiduvalmistamisel on palju retsepte, kus kasutatakse just terveid seemnetega teri, sest ainus viis neid eraldada on mahla valmistamine. Kuid mitte kõigile pole kasulik süüa granaatõuna seemnetega.

Kasu

Tervetele inimestele ei keela toitumisspetsialistid mitte ainult granaatõuna seemnetega söömist, vaid isegi soovitavad seda tarbida just tervete teradena.

1. Esiteks puhastavad seemned soolestikku, aidates kaasa mikrofloora tasakaalu säilitamisele. Need on rikkad kiudainete poolest, mis on vajalikud kasulike bakterite aktiveerimiseks, mis toodavad soolestikus B-rühma vitamiine.
2. Granaatõuna seemned sisaldavad samuti suures koguses punitsiinhapet. See aine on peamine rasvhape, mida leidub ainult terades. Aine on linoolhappe analoog, millel on tugev bioloogiline toime.
3. Vilja hape puhastab tõhusalt veresooni, kaitseb infarkti ja insuldi eest. See lahustab kogunenud kolesterooli ja triglütseriidide varusid. Eraldi müüakse isegi granaatõunaseemneõli, mida kasutatakse ravimisel veresoonte puhastamiseks ning infarkti ja insuldi eest kaitsmiseks.
4. Granaatõuna seemnetes sisaldub mitut tüüpi parkaineid erinevate molekulaarstruktuuridega. Tänu sellele peetakse toodet kasulikuks kõhulahtisuse ravis.
5. Granaatõuna seemned sisaldavad kasulikke õlisid, samuti on neis suures koguses A- ja E-vitamiini. Need ennetavad vähki, parandavad nägemist, aitavad kaasa naha ja juuste ilu säilitamisele. Tänu nendele vitamiinidele muutub nahk elastseks, siluvad kortsud ja kaob lõtvus.

Kahju

Selle vilja seemned võivad kahjustada neid, kellel on seedeprobleeme. Kuid sel juhul pole granaatõun ise alati soovitatav, sest tema mahlas on väga kõrge happesisaldus. Seemned võivad kahjustada mao- ja soolehaiguste korral.

Granaatõuna seemned on ohtlikud inimestele, kellel on diagnoositud krooniline koliit. Liigse soolekoormuse tõttu võib haigus ägeneda. Kuigi see toode sisaldab põletikuvastaseid aineid, ei kaitse see ägenemiste eest.

Granaatõuna söömine koos seemnetega on ohtlik neile, kellel on tekkinud kaksteistsõrmikuhaavand. Sellise diagnoosi korral on parem granaatõunast üldse loobuda, kuna see võib põhjustada verejooksu, mis on eluohtlik seisund ja nõuab viivitamatut sekkumist.

Muidugi ei tohiks granaatõuna mingil kujul tarbida, kui Teil on selle toote suhtes allergia. Isegi kui sümptomid tunduvad väikesed, võib allergeenide kuhjumisel organismis tekkida äärmiselt negatiivsed tagajärjed, isegi surm (anafülaktilise šoki korral).

Kuidas granaati õigesti süüa

Rangeid reegleid selle kohta, kuidas granaatõuna õigesti süüa, pole. Võite valida terad või lõigata viiludeks ja nautida maitset. Sellest viljast valmistatakse ka mahlasid, maiustusi, marmelaadi, kuulsat Gruusia maiustust «tšurtšela». Granaatõunamahl on väga kasulik aneemia ja madala immuunsuse korral. Toitumisspetsialistid soovitavad seda anda lastele ja juua taastumisperioodil pärast raskeid haigusi.

Kui palju võib päevas süüa

Rangeid piiranguid päevase normi osas samuti ei ole. Kuid suur kogus granaatõuna võib seedesüsteemi talitlust halvasti mõjutada. See sisaldab palju happeid, mis võib põhjustada mao- ja soolehäireid, valu ja spasme.

Maksimaalne päevane annus täiskasvanule on 200–250 grammi, lapsele kuni 150 grammi. Kuid oluline on meeles pidada, et kõik on individuaalne – mõnele võib ka 50 grammi teri kahjustada. Näiteks ärritunud soole sündroomi, koliidi, pankreatiidi ja kõrge happesusega gastriidi korral võib granaatõun põhjustada ägenemist ja seisundi halvenemist.

Ravi arsti loal võib granaatõuna päevast tarbimiskogust suurendada, kui näiteks plaanite seda toodet kasutada ravimise eesmärgil.

Kas võib süüa öösel ja tühja kõhuga

Ei ole soovitatav süüa granaatõuna tühja kõhuga, kuna see sisaldab palju puuviljahappeid. Need ärritavad maolimaskestat ja stimuleerivad maomahla tootmist. Parem on süüa terad ja juua nende mahla alles pärast vahepala, et vältida kõrvetisi või seedesüsteemi haiguste ägenemist.

Tühja kõhuga soovitatakse mõnikord juua mahla, mis on lahjendatud keedetud veega vahekorras 1:1. Selline ravimvahend aitab puhastada organismi toksiinidest ja jääkainetest.

Granaatõuna söömine õhtusel ajal, vahetult enne magamaminekut – samuti pole see hea mõte. Esiteks võib võimsa vitamiinikoostise tõttu selle puuvilja tarbimine halvendada une kvaliteeti. Teiseks stimuleerib granaatõun seedesüsteemi, mistõttu võite öösel kokku puutuda näljatundega ning ebameeldivate aistingutega maos ja soolestikus. Samuti on granaatõunal tugev lahtistav ja diureetiline toime, seetõttu on parem seda tarbida päeva esimesel poolel.

Granaadiseemnete kasutamine

Granaatõunaseemneid kasutatakse alternatiivmeditsiinis, õlide valmistamisel raviks ja kosmeetika loomiseks. Kõige kasulikum on sellest toorainest valmistatud õli. Seda kasutatakse nii haiguste ravis kui ka kosmetoloogias.

Mis on granaatõunaseemneõli väärtus:

1. Sisaldab vitamiine, mis toimivad antioksüdantidena.
2. Toidab ja niisutab nahka.
3. Takistab põletikuliste protsesside arengut.
4. Silub kortse.
5. Tugevdab juukseid ja küüsi.
6. Kaitseb maksa ja puhastab toksiinidest.
7. Ennetab vähkhaiguste arengut.
8. Tugevdab veresoonte seinu, puhastab neid ja takistab tromboosi teket.

Granaatõunaseemneõli kasutatakse välispidiselt ja seespidiselt. Sellist toodet saab osta igast mahepõllumajanduslike toodete poest või apteegist.

Granaatõuna võib süüa koos seemnetega, kuid oluline on veenduda, et vastunäidustusi pole. See toode võib tuua organismile tohutut kasu, kui teda õigesti tarbida!