Maapähkel raseduse ajal: kasu ja kahju

Asendis oleva naise jaoks muutub elus peamiseks vastutus oma tulevase lapse tervise eest. Seetõttu uurib ta erilise põhjalikkuse ja isegi nõudlikkusega iga toiduaine – kas see on kasulik või mitte, ja kui on kasulik, siis mille poolest ja kui palju seda võib süüa, et mitte liialdada ega kahjustada last ega iseennast.

Ka maapähklile pööratakse kindlasti tähelepanu, sest see on toode, mis traditsiooniliselt meeldib peaaegu kõigile. Tulevase ema ees kerkib dilemma: kas seda võib edasi tarbida või oleks parem loobuda? Sest maapähkel ei ole oma olemuselt pähkel, kuigi kõik kutsuvad teda just nii, vahel lisandusega – maapähkel. Tegelikult on ta aga õlitaimne kaunviljakultuur, mistõttu nii nagu teisedki sarnased tooted, võib ta ühelt poolt põhjustada väga ebameeldivat kõhukorisemist ja puhitust, teisalt aga on tal väga rikkalik toitaineline koostis. Mida teha? Süüa või mitte?

Kas raseduse ajal võib maapähkleid süüa?

Maapähkel sisaldab palju olulisi ja vajalikke aineid. Seetõttu võivad last ootavad naised maapähkleid süüa, kuid sellega kaasneb terve rida piiranguid, mille rangus sõltub raseduse perioodist.

Esimesel trimestril

Esimene trimester on tulevase lapse elule kõige vastutusrikkam, sest just sel ajal pannakse alus kõikide organite ja süsteemide arengule. See, mida ja kuidas ema sööb, määrab tema lapse veresoonte, luude seisundi, südame, maksa töö ja närvisüsteemi tegevuse. Ja tulevase ema organism läbib sel perioodil tõsise ümberkorralduse. Algab toksikoos, millega kaasnevad iiveldus ja oksendamine, mida naised sageli leevendavad soolase kurgi või tomatiga.

Toksikoosi sümptomeid on võimalik märkimisväärselt leevendada ka väikese peotäie soolatud maapähkli tuumade söömisega – üsna vähe, vaid paar tükki. Suurema koguse tarbimisel hakkab sool avaldama oma negatiivset mõju (suurem koormus neerudele, tursed) ja pähklite efektiivsus väheneb. Nii et esimesel trimestril on maapähklid igapäevases tarbimises täiesti vastuvõetavad, kuid mõistlikes piirides.

On üks tingimus: lapseootel ema peab tähelepanu pöörama, kas maapähkli tõttu ei teki löövet või naha sügelust. Need võivad viidata sellele, et toode on vastunäidustatud. Seetõttu tuleb sellest loobuda ja eelistada koduseid hapukurke, et toksikoosi vaigistada.

Teisel trimestril

Beebi areneb edasi kiiresti, selleks ajaks on tema luud juba moodustunud, ta hakkab liikuma, pisikeses kehas käivituvad ainevahetusprotsessid. Selles etapis on maapähkel kasulik, kuna see sisaldab B-vitamiini, mida enamasti nimetatakse foolhappeks, mis toimib suurepäraselt embrüo närvitoru arenguhäirete ennetamisel.

Lisaks sellele aitab rauasisalduse tõttu maapähkel lapseootel emal ennetada aneemiat, mis sageli areneb rasedatel sel perioodil.

Siiski ei soovitata pähkleid iga päev süüa. Kui allergilisi ilminguid ei esine, piisab nädalas 2–3 korrast, et küllastada naise keha vajalike ainetega. Igal juhul on kõige parem kõigepealt konsulteerida rasedust jälgiva arstiga. Analüüside andmetele ja raseduse kulgemise pildile tuginedes võib ta leida, et isegi see norm on mõnevõrra liiga kõrge.

Kolmendal trimestril

Hilises raseduses ei soovita arstid naistel maapähklit üldse tarbida. Sel perioodil on beebi keha juba täielikult välja kujunenud, ta hakkab aktiivselt kasvama. Sama aktiivselt võtab ka ema kaalus juurde. Seetõttu on viimasel trimestril suur tõenäosus võtta juurde liigseid kilogramme ning kaloririkas maapähkel võib sellele kaasa aidata.

Lisaks sellele algavad füsioloogia seaduste kohaselt sel perioodil naisel probleemid väljaheitega, kõhukinnisus pole haruldane ning maapähkel võib olukorda halvendada.

Ainus juhtum, mil on lubatud süüa päevas umbes viis pähklit, on valulikud öised säärelihaste krambid, mille põhjuseks on tavaliselt kaaliumi ja magneesiumi puudus. Raseda naise keha tunneb nende ainete suurenenud vajadust, maapähkel aitab krambihooge rahustada. Kuid enne pähklite söömist on arsti konsultatsioon kohustuslik. Võib-olla leiab arst, et vitamiinide võtmine on kasulikum ja otstarbekam.

Kui naine ei kannata ülekaalu probleemide all, on viimasel nädalal enne sünnitust lubatud paar korda süüa umbes 10 maapähklit. Arstide sõnul tuleb sel moel pärast sünnitust emal piim kiiremini.

Kuidas maapähkleid õigesti tarbida

Maapähkel ehk arahhis on kaloririkas, allergeenne ja sisaldab palju rasva. Seetõttu on seda kõige parem süüa päeva esimesel poolel, et kalorid põleksid õhtuks ära ja kasulikud ained jõuaksid imenduda. Lisaks tuleks seda tarbida mitte tervete pähklitena, vaid purustatuna, näiteks salatis, pudrus, lisada kanaroogadele või küpsetada sellega koduseid muffineid, küpsiseid ja kukleid.

Te võite pähkleid röstida või hästi kuivatada. Pärast kuumtöötlemist on punakaspruuni kesta lihtsam eemaldada ja toode ise muutub ohutumaks ning kergemini seeditavaks.

Raseduse ajal ei tohiks te tarbida soolast maapähklit, kuna sool soodustab vedeliku kogunemist kehas, mis põhjustab turset, mille suhtes tulevased emad on väga altid. Šokolaadiglasuuriga kaetud maapähkel muutub veelgi kaloririkkamaks, seega on parem ka sellist toodet mitte süüa.

Valmis väikestesse kottidesse pakendatud pähkleid erinevate maitselisanditega ei pea te ostma: pole teada, kuidas need lisandid mõjuvad lapsele, ja teil kui tulevasel emal, kelle keha töötab suurenenud koormusega, pole selliseid eksperimente vaja.

Niiskunud maapähklid on parem jätta letti, isegi kui kavatsete neid hiljem pesta ja röstida: sellises tootes on kindlasti juba hallitus, mis võib tõsiselt kahjustada nii raseda naise kui ka lapse tervist.

Kui palju võib päevas süüa

Kuna maapähkel on allergeenne toode, soovitavad arstid teil raseduse ajal olla selle tarbimisel väga ettevaatlik. Maapähkli talumatuse tõttu võib tekkida lööve, turse ja kurnav köha.

Kui enne rasedust oli teil juba esinenud sarnast reaktsiooni pähklitele, siis raseduse ajal tuleb need unustada. Kui negatiivseid ilminguid varem ei olnud, võite väga ettevaatlikult proovida, kas olukord on muutunud. Alustuseks võite süüa paar tera ja jälgida ennast. Kas kõik on korras? Siis on lubatud ettevaatlikult, järk-järgult päevanormi suurendada kuni 15–20 pähklini päevas.

Kuid isegi kui teie organism tuleb maapähkliga toime ja ei reageeri sellele allergilise vastusega, ei ole vaja toodet sageli süüa. Sest aja jooksul on võimalik allergeenide kogunemine organismis, ja kuna raseduse ajal töötab immuunsüsteem tugevdatud režiimis ning organism peab maapähkli valku ohtlikuks aineks, tekib lõpuks ebasoodne reaktsioon – allergia näol.

Seetõttu ei soovitata teisel trimestril süüa maapähklit sagedamini kui 3 korda nädalas, ja kolmandal trimestril on parem sellest üldse loobuda.

Kas võib süüa öösel ja tühja kõhuga

Teie organism peaks öösel täielikult puhkama, mitte tegelema toidu seedimisega. Kõik teie elundid on sel kellaajal uinunud ja töötavad toetavas režiimis, seetõttu on seedesüsteemil raske toime tulla sellise koormusega nagu maapähkel. Teie kõhunääre on loid olekus ja eritab vähe ensüüme, kaksteistsõrmiksool magab samuti ega soovi maapähklit edasi liigutada. Sapipõie nõrga aktiivsuse tõttu võivad tekkida sapi stagnatsioon ja kivide moodustumine. Teie soolestikus hakkab maapähkel käärima, millega kaasneb toksiinide eraldumine, mis pärast verre imendumist põhjustavad kõhupuhitust ja raskustunnet kõhus, nõrkust ja halba enesetunnet, mao häireid ja kõhukinnisust.

Peale selle, igasugune öine toit, eriti nii kaloririkas nagu maapähkel, põhjustab liigse kehakaalu ja rasvumise kogunemist. Seetõttu ei tasu maapähklit öösel süüa, parem on seda teha paar tundi enne magamaminekut, kui väga isu on.

Tühja kõhuga tarbimiseks pähklid samuti ei sobi. Need on liiga jämedad esimeseks toidukorraks, kuna võivad vigastada magu ja põhjustada mehaanilist kahjustust. Seedetrakti «äratamiseks» ja maolimaskesta vigastamise vältimiseks peaks hommikune esimene toit olema pehme, soovitatavalt kattev – puder või õrn kohupiim. Eriti peaksid seda meeles pidama rasedad, kellel on kalduvus gastriidile või seedetrakti haavandilisele kahjustusele.

Kas võib süüa koos koorega

Arstid pole kehtestanud mingeid keelde maapähkli söömiseks koos kestaga. Peamine on puhastada see tihedatest koortest. Punakaspruun kest on mõrkja maitsega, kuid rasedale naisele see kahju ei tee, kui tal pole allergiat. Just kest kogub endasse suurema osa allergeene põhjustavaid koostisosi. Samas on selles koondunud enamus komponente, mis parandavad organismi immuunjõudude tööd, sellest valmistatakse isegi farmaatsiapreparaate immuunsuse toetamiseks. Seetõttu on kest isegi kasulik neile tulevastele emadele, kes pole allergiaga tuttavad.

Peamine on söömise ajal mitte kiirustada, muidu võib kuiva õhukese kestaga lämbuda.

Kas maapähkleid tuleb enne söömist pesta

Maapähklit, nagu kõiki teisi pähkleid, tuleb kindlasti pesta, olenemata sellest, kas need on koortega või kooritud. Nad kasvavad ju mullas ja on seetõttu määrdunud – mitte ainult mullajääkidega, vaid tõenäoliselt ka bakterite ja ussimunadega. Lisaks võib tootja säilivusaja pikendamiseks ja kahjurite (näiteks toidukoi) tekitatud kahjustuste vältimiseks töödelda pähkleid mõne keemilise preparaadiga.

Erandiks on tarbimisvalmis poe maapähkel, õli ja soolaga röstitud ning hermeetilistesse pakenditesse pakendatud.

Kui pähkleid on vähe, võib need panna kurni ja loputada veejoa all, segades ja hõõrudes sõrmedega, et kõik kleepunud mullatükid eemalduksid. Kui maapähkleid on palju, on parem valada need kaussi või ämbrisse, täita veega, natuke segada ja lasta paar minutit seista. Seejärel hõõruda pähkleid otse vees, võttes neid suurte peotäitega, seejärel valada määrdunud vesi välja ja täita anum puhta veega. Korrata protseduuri: segada ja hõõruda. Kui koor on väga määrdunud ja sellel on näha kleepunud mullaosakesi, võib pähkleid hõõruda nõudepesukäsna kareda poolega. Jälle vesi välja valada ja kolmandat korda täita, juba loputamiseks.

Kui vesi on ära valatud, tuleb maapähklid korralikult kuivatada ja alles siis lasta edasisele töötlemisele.

Kooritud pähklitega on lihtsam – neile piisab kahekordsest pesemisest, pärast mida võib vee põhjalikult ära valada ja pannile saata, et kuivatada ja ühtlasi röstida.

Maapähkli kasu raseduse ajal

Maapähkel on toitev ja kaloririkas toode, see kustutab kiiresti nälga, kuna sisaldab 25% valke ja umbes 45% rasvu.

Tänu polüküllastumata rasvhapete sisaldusele on maapähkel hea energiaallikas, mis toidab optimaalselt kõiki ema keha kudesid. Seetõttu võivad pähklid parandada südamelihase tööd, mis on eriti kasulik rasedale naisele südame-veresoonkonna suurenenud koormuse perioodil.

Tulevase ema südame tööd aitavad toetada ka polüfenoolid, mis on maapähkli komponendid. Lisaks iseloomustab neid ühendeid antioksüdantsed omadused, mis võimaldavad kaitsta naise ja lapse keha kahjulike keskkonnamõjude ja halva ökoloogia eest.

Tänu aminohapete optimaalsele koostisele, mida maapähklis on kakskümmend, ei kaitse toode mitte ainult ema külmetushaiguste eest ja kontrollib tema tervist pikemas perspektiivis, vähendades kahjuliku kolesterooli kontsentratsiooni, vaid ka korrastab närvisüsteemi tegevust ja taastab und. Lisaks stimuleerib aminohape trüptofaan, mis on pähklite keemilises koostises, „õnnehormooni” serotoniini tootmist, mis vastutab meeleolu tõstmise, depressiivsete meeleolude mahasurumise eest. See probleem on aktuaalne rasedate naiste jaoks, kuna närvilisus, suurenenud erutuvus või isegi depressioon pole raseduse ajal haruldased.

Maapähkel sisaldab ka ulatuslikku vitamiinide kompleksi, kuhu kuuluvad vitamiinid A, D, E, K, PP ja B-rühma vitamiinid. Üldiselt aitavad need vältida vitamiinipuudust ning pähklid suudavad küllastada ema keha sellel tema jaoks keerulisel perioodil, anda tema immuunsüsteemile täiendavat jõudu ning toita toitainetega ka tulevast last.

1. Näiteks vitamiin B1 ehk tiamiin tagab naise seede- ja kesknärvisüsteemi katkematu toimimise ning veresoonte ja südame elujõulisuse.
2. Riboflaviin muudab naha elastseks ja hoiab ära venitusarmide tekkimise, kaitseb limaskesti vigastuste eest. See on vajalik mitte ainult tulevase ema, vaid ka embrüo täielikuks arenguks.
3. Vitamiin B9, rasedatele paremini tuntud kui foolhape, on asendamatu toode, kuna seda on vaja loote närvitoru korrektseks moodustumiseks ning järgnevates raseduse etappides aju ja kesknärvisüsteemi patoloogiavabaks arenguks.
4. Nikotiinhape ehk vitamiin PP on vajalik seedetrakti töö korras hoidmiseks.
5. D-vitamiin vastutab askorbiinhappe, magneesiumi, kaltsiumi ja fosfori normaalse imendumise eest, hoides seeläbi ära rahhiidi ilmnemise lapsel.
6. Tokoferooli nimetatakse üldiselt vitamiiniks, mis kannab järglasi (täpselt nii tõlgitakse selle teine nimetus kreeka keelest). See on äärmiselt vajalik loote kasvuks ja arenguks ning selle puudus võib põhjustada embrüo emakasisest surma.
7. Maapähkli koostises olev raud on hemoglobiini kontsentratsiooni ja olemasolu regulaator ning ka aneemia ennetusvahend.
8. Kaalium osaleb aktiivselt südame töö korraldamises, see kontrollib vererõhku ja vedeliku hulka raseda naise kehas.
9. Mangaan toetab kilpnäärme tööd, mis mõjutab raseduse kulgu tervikuna, samuti tulevase ema juuste, naha ja närvisüsteemi seisundit.
10. Magneesium on naisele vajalik närvisüsteemi normaalseks toimimiseks, krampide kõrvaldamiseks, stressi negatiivse mõju vähendamiseks ja normaalse une saavutamiseks.
11. Tsink aitab kaasa serotoniini sünteesile ja ainevahetuse normaliseerimisele, samuti osaleb valkude ehitamisel ema organismis.
12. Fosfor on aine, mis korraldab kogu liikumisaktiivsust nii emal kui lootel, ning stimuleerib ühendite moodustumist, mis osalevad loote ajukelmete kujunemisel.

Üldiselt on maapähkel rasedale kasulik selle poolest, et aitab tal võidelda toksikoosiga, leevendab lihaskrampe, eemaldab kehast kahjulikke aineid ja toksiine, parandab hemoglobiini taset, südame ja veresoonte tööd, suurendab naha elastsust, hoides ära venitusarmide teket, tõstab tuju, loob positiivse psühho-emotsionaalse tausta ja kaitseb stressi eest.

Kumb maapähkel on kasulikum: toores või röstitud

Röstitud maapähkel on rasedatele naistele palju eelistatum kui toores.

1. Esiteks on see maitsvam ja pakub seetõttu tulevasele emale palju rohkem naudingut.
2. Teiseks on see oluliselt ohutum kui toores. Ei tohi unustada, et maapähklikaunad kasvavad maa all, kust suure tõenäosusega võivad pähklitele edasi kanduda bakterid ja isegi helmintide munad. Lisaks, toore maapähkli säilitamisel paljunevad sellel seened ja hallitus. Kõrgel temperatuuril röstimisprotsessi käigus hävitatakse kõik need kahjulikud mikroorganismid.
3. Kolmandaks on röstitud tuumadelt palju lihtsam eemaldada pruuni kesta, milles on koondunud hulk allergeene.
4. Neljandaks on toores maapähkel seedetrakti jaoks raskesti seeditav ja võib isegi põhjustada tulevasel emal kõhulahtisust.

Seega on parem mitte riskida ja kui väga tahaks maiustada, võib endale lubada mõne tüki praetud toodet.

Kas rasedad tohivad süüa maapähkli-urbechi

Urbetš on maiustus, mis sarnaneb pähklivõiga. See maitsev toode pärineb Dagestani rahvusköögist. See valmistatakse ainult looduslikest koostisosadest, ilma säilitusainete või värvaineteta, ning selle aluseks on kas seemned või mõned pähklid, sealhulgas tehakse urbetši maapähklist.

See maiustus pole mitte ainult maitsev, vaid ka kasulik. Tänu rikkalikule koostisele peeti seda juba ammustest aegadest vahendiks, mis suudab teha imesid ja panna kiiresti jalule raskest haigusest taastujad. Urbetš sisaldab mineraale ja vitamiinikomplekse, aminohappeid, joodi, rauda, tauriini, biotiini, kiudaineid. Paljud põlised dagestanlaste põlvkonnad on oma kogemusest veendunud toote peaaegu imelistes võimetes.

On tõestatud, et urbech aitab tõsta immuunsust, leevendab kurgupõletikku ja aitab toime tulla tüütu köhaga, eriti on see kasulik külmetushaiguste ja bronhiidi korral. See on eriti väärtuslik rasedatele naistele, kuna paljusid ravimeid ei saa võtta, et mitte kahjustada sündimata lapse tervist.

Seda maiust soovitatakse ka veresoonte tugevdamise vahendina, mis mõjub positiivselt platsenta verevarustusele ja lapse hapnikuga varustamisele.

Arvestades, et rasedad naised vajavad oluliselt rohkem vitamiine kui enne rasedust, võib urbech olla nende maitsev allikas – piisab vaid kahest teelusikatäiest. Selline päevane annus aitab vähendada patoloogiate tekke ohtu sündimata lapsel.

Looduslikku tervislikku toitvat toodet on lihtne ise valmistada. Selleks tuleb röstida klaasitäis toorest maapähklit, eemaldada igalt tuumalt pruun kest ja blenderiga purustada õliseks pudruks. Ja ongi magustoit valmis! Soovi korral võib lisada lusikatäie head taimeõli, et viskoosne mass hammaste külge ei kleepuks. Kuid see pole üldse vajalik.

Urbechi võib süüa roosuhkru, mee või noaga tükeldatud kuivatatud puuviljade lisandiga. Selle maitsva maiuse vastu ei tasu liialt vaimustuda – piisab vaid kahest-kolmest teelusikatäiest päevas, et tuju tõsta ja jõudu anda.

Pealegi tuleb arvestada, et maapähkliurbech on üsna allergeenne toode ning koos sama allergeense meega eriti ohtlik. Seega, kui rasedal naisel on selleks kalduvus, tuleks maiuse tarbimisest loobuda.

Enne maitsva toote proovimist on aga tulevasel emal parem konsulteerida rasedust jälgiva arstiga.

Kas maapähkel võib tulevasele emale kahju teha

Muidugi on sellisel kasulikul tootel nagu maapähkel ka miinuseid. Ja rase naine peab neid kindlasti arvestama, et mitte kahjustada ei ennast ega sündimata last.

Maapähkel on üsna kõrge kalorsusega toode – 100 grammis toorest pähklit on 551 kcal. Röstitud pähklil on see veelgi kõrgem – 626 kcal. Kui seda palju süüa, ähvardab see nii ema kui loodet liigse kehakaaluga, mis võib kaasa tuua raske sünnituse. Samal põhjusel – kõrge kalorsuse tõttu – ei tohiks maapähklit tarbida rasedad naised, kellel on kalduvus ülekaalulisusele.

Kõrge rasvasisalduse tõttu seeditakse pähklit aeglaselt, mistõttu võivad tulevasel emal tekkida kõhupuhitus ja kõhukinnisus, samuti seedesüsteemi haiguste, nagu gastriit ja haavand, ägenemine. Suurenenud gaaside tekke tõttu suureneb soolestik ja hakkab survet avaldama emakale, mis võib lõpuks põhjustada selle tahtmatuid kokkutõmbeid ja varajast enneaegset sünnitust. Samuti surutakse kokku kõhuõõne veresooned, mis võib põhjustada veenilaiendite teket ja vastavalt loote vereringe halvenemist ning hüpoksiat.

Lisaks sellele aitavad soolased tuumad ühelt poolt toime tulla toksikoosi ilminguga nagu iiveldus, teiselt poolt avaldavad need mõõdutundetu tarbimise korral negatiivset mõju neerudele ja soodustavad tursete teket, kuna sool omab võimet vett kehas kinni hoida.

Maapähklil on veel üks oluline puudus: arstid hoiatavad, et selle liigne kogus raseda naise menüüs võib põhjustada lapsel pärast sündi atoopilist dermatiiti. See on väga raskesti ravitav haigus, mida iseloomustavad põskedel, otsaesisel ja istmikul tekkivad sügelevad laigud, mis teevad lapsele muret, halvendavad und ja põhjustavad isutust.

Peale selle on toode täiesti vastunäidustatud naistele, kui temal, tema abikaasal või nende lähimatel sugulastel – vanematel – on esinenud allergilist reaktsiooni maapähklitele, nagu nahasügelus, tursed või hingamishäired. Sel juhul, kui ema sööb maapähkleid, on allergia tekkimise risk lapsel üle 70%, mis on väikelapsele väga ohtlik – kuni anafülaktilise šokini.

Maapähklite mõõdutundetu tarbimise korral hakkab maksakoes kogunema kahjulik erukahape, mis põhjustab elundi talitlushäireid. Seega, kui raseda naise vereanalüüs näitab maksaproovides kõrvalekaldeid, on mõistlik pähklid toidust eemaldada, et mitte maksa veelgi rohkem kahjustada.

Arstid ei soovita maapähkleid tarbida rasedatel, kes põevad podagrat, artriiti või artroosi, samuti neil, kellel on diagnoositud suhkurtõbi. Lisaks peaksid pähklite suhtes ettevaatlikud olema tulevased emad, kellel on madal vererõhk.