Kuidas šokolaad mõjutab inimese organismi

Šokolaad on maiustus, millel on miljardeid austajaid igas riigis. Alates väikestest lastest kuni eakateni – kõik armastavad šokolaadi, ja teadlased avaldavad sageli oma pädevaid arvamusi selle kasulikkuse kohta. Meisse on evolutsiooniliselt sisse kodeeritud, et rasvane ja magus, st toitev, kutsub esile positiivse reaktsiooni, kuna iidsetel aegadel olid kõrge energeetilise väärtusega tooted vajalikud.

Uuringutega tõestatud kasu

Kõige sagedamini räägitakse uuringutes flavonoidide kasulikkusest, mida leidub suures koguses kakaoubades, millest hiljem šokolaadi tehakse. Tehti katseid, mis tõestasid, et šokolaadijookide süstemaatiline tarbimine täiskasvanutel viib vererõhu languseni keskmiselt nelja millimeetri elavhõbedasammuti võrra, mis omakorda vähendab südameinfarkti riski. Lisaks on teada uuringud, mille tulemustest sai selgeks, et flavonoidide tarbimine soodustab verevoolu suurenemist ajju, mis parandab selle tööd. Just seepärast soovitatakse enne õppimist maitsta mõne šokolaaditüki ära. Seega mõjub šokolaad positiivselt kognitiivsetele võimetele.

Lisaks on šokolaad ja seda sisaldavad joogid suurepärane antidepressant, mis aitab lõõgastuda ja viia emotsionaalse seisundi normaalsesse. Samuti vähendab flavonoidides sisalduv katehhiin vabade radikaalide sisaldust veres. See on hea mao- ja sooltehaavandite ennetamine.

Šokolaad – ravim või mürk

Siiski tuleb arvestada, et flavonoidide sisaldus šokolaadis on väga ja väga väike võrreldes suhkru ja rasvadega, mis avaldavad organismile negatiivset mõju. Samuti võib šokolaadi sagedasel tarbimisel, mille koostises on kofeiin ja teofülliin, esineda oksendamist ja maohäireid.

Probleemse nahaga inimestele on tõenäoliselt teada, et šokolaadi süstemaatiline tarbimine peegeldub nahalöövete arvu suurenemises. Kõrge suhkrusisaldusega maiustus kahjustab hambaemaili ning mõjutab ka kehakaalu tõusu.

Tänapäeval võrdsustatakse armastus šokolaadi vastu, ehkki leebemal kujul, narkomaaniaga. Mida sagedamini seda tarbitakse, seda rohkem hakkab organismil sellest puudust tunda. Suhkru tarbimine stimuleerib endorfiinide vabanemist verre.

Suhkur: biokeemia vaatenurk

Suhkur koosneb teatavasti kahte tüüpi lihtsuhkrutest: glükoosist ja fruktoosist. Kui glükoosi saab organism tärkliserikastest toitudest ning toodab seda ka ise, siis fruktoosiga on asi hoopis teisiti. Inimorganism ei suuda fruktoosi toota ega ole seda kunagi pidevalt tarbinud. Kui glükoosi võib omastada ükskõik milline keharakk, siis fruktoosi saab omastada ainult maks. Suure koguse korral maks väsin ja kõik omastamata jääv suunatakse rasvavarudesse.

Kõigest eelnevast tuleneb üks järeldus: šokolaadi, eelistatult tumeda, tarbimine on hea, kuid nagu kõiges, on oluline mõõdukus ja oskus õigel ajal peatuda.