Munad raseduse ajal: kasu ja kahju

Kavatsedes emaks saada, hakkavad kõik naised toitumise suhtes üsna nõudlikud olema, uurides iga toote plusse ja miinuseid peaaegu luubiga. Nad uurivad, kas see põhjustab allergiat, kas see on tulevase lapse tervisele kasulik või kahjulik, ja kui kasulik, siis kui palju seda võib süüa, et mitte liialdada ega kahjustada ennast ja last. Munad on üks enim arutatud tooteid selles osas, nende omaduste ja võimete kohta liigub palju kuulujutte. On aeg selgitada, millised neist on tõde ja millised sarnanevad pigem väljamõeldisega.

Kas raseduse ajal võib mune süüa

Hoolimata sellest, et paljud peavad mune üsna raskeks toiduks, imenduvad nendes sisalduvad valgud üsna kergesti. Vaieldamatu eelis on see, et need ei kahjusta figuuri, mis on rasedate naiste jaoks oluline, sest nad peavad korraldama rikkaliku ja toitva, kuid samal ajal tasakaalustatud ja ratsionaalse menüü, et mitte võtta üheksa raseduskuu jooksul juurde liigseid kilogramme. Munade valgud on vajalikud ka ehitusmaterjalina lapse organismi jaoks.

Lisaks muudab munade B4-vitamiini ehk koliini sisaldus need vajalikuks tulevase lapse täisväärtuslikuks vaimseks arenguks. Seda ainet leidub paljudes toitudes, kuid munakollased ületavad selle koguse poolest kõiki teisi kümneid kordi. Koliin hoiab ära loote närvitoru moodustumise defekti, mis vähendab oluliselt väärarengute või muude embrüo kõrvalekallete tekkimise ohtu.

Kolesterooli sisaldus kanamunades tekitab tulevastes emades kahtluse: kas on võimalik ja otstarbekas oma keha selle kahjuliku ainega koormata? Tegelikult pole selle sisaldus nii suur, nagu meditsiinist ja dieetikast kaugel olevad inimesed arutlevad. Ühes keskmise suurusega 45 g kaaluvas munas on ainult 1,5 g kolesterooli. Sellistes loomakasvatussaadustes nagu veise- või seaajud ja neerud, on peaaegu kaks korda rohkem kolesterooli, ning krabides, krevetides, homaarides ja muudes mereandides on seda peaaegu sama palju kui munades.

Seega võivad ja peaksid rasedad mune tarbima, kuna need toovad suurt kasu tulevasele emale ja tema lapsele. Oluline on neid õigesti valmistada, sest sellest sõltub nende kalorsus ja mõju raseda organismile.

Toored

Hoolimata üsna levinud arvamusest, et toored munad on keedetutest kasulikumad, pole see väide midagi muud kui müüt. Uuringud on näidanud, et keedetud muna valku omastab inimorganism 90 protsenti, samas kui toores munas mitte rohkem kui pool. Seda nähtust seletatakse asjaoluga, et valk sisaldab ainet nimega avidiin, mis toorelt seondub ühe B-rühma vitamiiniga – biotiiniga. Selle tulemusena muutub vitamiin omastamiseks kättesaamatuks. Kui juua tooreid mune pikka aega, võib see parimal juhul põhjustada naha kuivust, isu halvenemist, unisust, halvemal juhul lisanduvad nendele sümptomitele depressiivne seisund, millega kaasnevad lihasvalud.

Keetmata munakollase omastamine toimub keedetust halvemini ning see stimuleerib suuremat sapi eritumist, mis on riskantne kalkulaarse koletsüstiidi korral, millega kaasneb kivide teke sapipõies, ning põhjustab ka kolesterooli ladestumist veresoonte seintele.

Lisaks on toored munad ohtlikud, kuna nende kaudu võib nakatuda salmonelloosi, mis on raseduse ajal kategooriliselt lubamatu. Lootust ootava naise immuunsüsteem koormatakse muidugi tohutult, seetõttu võib toores munast nakatumine osutuda saatuslikuks.

Salmonelloosi korral tõuseb kõrge palavik, millega kaasneb oksendamine ja kõhulahtisus, mis võib kergesti põhjustada raseduse katkemist või enneaegset sünnitust. Kuid isegi kui seda tragöödiat ei juhtu, võivad salmonelloosi raviks kasutatavad antibiootikumid põhjustada tõsiseid loote arengu patoloogiaid.

Veelgi enam, rase naine, kes on puudutanud kana-, pardi- või vutimune, peab pärast seda eriti hoolikalt käsi seebiga pesema, et vältida ebameeldivaid tervisemõjusid.

Keedetud

Keedetud munad on rasedatele väga kasulikud, keetmise ajal salmonelloosi tekitaja sureb, seega muutub toode võimaliku nakatumise seisukohalt ohutuks. Siiski ei ole vaja iga päev mune süüa.

Kõvaks keedetud munade igapäevane tarbimine võib põhjustada ebameeldivat seedehäiret nagu kõhukinnisus. Hormonaalse tausta muutumise tõttu lapse kandmise ajal tekib see probleem tulevastel emadel niigi sageli. Miks siis olukorda raskendada?

Praetud

Praetud tooted ei ole rasedatele naistele põhimõtteliselt soovitatavad. Maks – nagu ka neerud ja kõik teised süsteemid ja elundid – töötab neil suurema koormusega. Seega ei tohiks neid veelgi koormata liigse õliga, milles munad tavaliselt praetakse. Pealegi võib kogu nauding portsjonist praemunast rikkuda kõrvetised, mis võivad ilmneda varsti pärast sööki. Eriti kui muna on praetud peekoniga, mis koormab organismi lisarasvadega. Parem on siiski süüa keedetud muna.

Kui aga Teil on tõesti väljakannatamatu – te igatsete nii väga praemuna, siis on tervislikum praadida seda tomati, sibulaga ja piserdada väikese koguse juustuga.

Pehmeks keedetud

Pehmeks keedetud muna keedetakse keevas vees mitte rohkem kui kolm kuni neli minutit. Kui võtta värskeid mune, mis on ostetud usaldusväärsest kohast, on täiesti lubatud, et lapseootel ema valmistab ja sööb hommikusöögiks sellise maiustuse. See on täiesti tasakaalustatud toode: ühest küljest ohutu, erinevalt toorest munast, teisest küljest on lühikese keetmisaja jooksul säilitanud maksimaalse koguse kasulikke aineid. Pehmeks keedetud munad imenduvad hästi raseda organismis ega põhjusta terviseprobleeme.

Omlett

Omlett on ideaalne roog rasedale naisele. Selle valmistamiseks kasutatakse nii valke kui ka munakollaseid, mida vahustatakse kas piima või veega.

Te võite valmistada auruomleti ilma õlita: segage munad hästi piimaga, soolage ja valage kaussi, mis asetatakse sõelale keeva veega poti kohale.

Kui Te soovite vähendada sapipõie koormust, mis raseduse ajal töötab niigi ekstreemsetes tingimustes, kuna seda surutakse kokku või nihutatakse harjumuspärasest kohast kasvava emaka poolt, võite omleti valmistamiseks võtta ainult poole munakollasest ja kaks valku. Ülejäänud munakollased võite külmutada, et hiljem valmistada nendest omlett või praemuna oma pereliikmetele – abikaasale ja lastele.

Vutimunad

Vutimune peetakse rahvasuus dieetilisteks, kõige kergemateks ja kasulikeks. Ja mitte asjata. Need on hüpoallergeensed, seega ohutud emale ja tulevasele lapsele.

Lisaks sisaldub vutimunades eriline aine – lüsosüüm. See ei lase neil mädaneda, kaua seisnud toode ei rikne, vaid ainult kuivab. See sama aine takistab bakterite ja muude kahjulike mikroorganismide paljunemist raseda organismis, kes tarbib regulaarselt vutimune.

Oluline on märkida, et vutimunad erinevad kolesterooli puudumise ja suure kasuliku foolhappe sisalduse poolest.

Arstid on ühel nõul: vutimunad ei ole rasedatele naistele mitte ainult lubatud, vaid isegi vajalikud, et sellist rasket perioodi üle elada ja anda maksimaalselt kasulikke aineid tulevasele lapsele.

Hanemunad

Hanemune peetakse delikatessiks, kuigi kaugeltki kõigile ei meeldi nende omapärane maitse. Samas on Maailma Terviseorganisatsioon määratlenud selle toote aminohapete sisalduse poolest etaloniks. Just sel põhjusel on rasedal naisel aeg-ajalt vaja süüa hanemuna. Lisaks on need toitvamad kui kanamunad ning neis sisalduvad rasvhapped aitavad kaasa rasva heale seedimisele ja omastamisele munakollases, nii et hanemunad ei ole kahjulikud.

Mitmed arstid toovad argumendina rasedate hanemunade tarbimise kasuks välja, et toode sisaldab märkimisväärses koguses foolhapet, seetõttu on nende tarbimine lapseootel ema poolt kasulik lapse närvisüsteemi ja aju kujunemisele ja arengule.

Hane mune tuleb aga eriti hoolikalt valmistada, kuna need on mõnikord nakatunud salmonellaga: pesta neid põhjalikult seebiga vees ja seejärel keeta pikka aega. Arvestades, et need on kanamunadest neli korda suuremad, peavad nad keevas vees olema vähemalt 20–25 minutit.

Pardimunad

Pardimunades on oluliselt rohkem vitamiine, mikroelemente ja muid kasulikke aineid kui kanamunades, need on vähem allergeensed ja kaloririkkamad. Kuid rasedad peavad nendega olema eriti ettevaatlikud. Esiteks, pardimunad ületavad kanamune kolesterooli sisalduse poolest. Teiseks, veelinnud on peaaegu alati nakatunud salmonellaga. Kuna nende munade koor on piisavalt poorne, ehkki tugev, satub infektsioon üsna kergesti sisse. Seetõttu, selle asemel et keeta pardimuna, valmistada sellest omletti, munaputru või mõnda muud eraldi rooga, on parem kasutada seda küpsetiste valmistamiseks.

Kuid kui rase naine siiski otsustab kindlasti proovida, kuidas pardimuna maitseb, tuleb seda keeta umbes 15–20 minutit.

Kuidas mune õigesti tarbida

Valmistades endale munarooga, peab tulevane ema juhinduma mitte ainult oma eelistustest, vaid ka järgima meditsiinilisi soovitusi. Siis on toode naisele kasulik ja, mis peamine, ei kahjusta last.

Kui palju võib päevas süüa

Venemaa Meditsiiniteaduste Akadeemia Toitumise Teadusliku Uurimise Instituut soovitab last ootavatel naistel iga päev süüa pool kanamuna, valmistada omletti, kuid mitte ületada nimetatud kogust toodet. See ei tähenda, et tuleb rangelt kinni pidada sellisest tarbimisrežiimist. Võib süüa terve muna ülepäeviti – oluline on, et nädala jooksul ei sööks tulevane ema rohkem kui 3–4 tükki. Seejuures soovitavad teadlased arvutustes tugineda munakollasele, kuna just see kannab tervisele negatiivset mõju normi ületamisel. Seetõttu on maiasmokkadel väike nipp: võib ülepäeviti valmistada omletti, kasutades üht tervet muna ja kahte munavalget.

Kui naine eelistab vutimune, siis on lubatud neid süüa iga päev kaks tükki: võib keeta või teha neist omletti.

Soovitatud normi ületamisel võivad naisel alata probleemid – allergiline reaktsioon nõgeslööbe, kõhukinnisuse jne näol. Ning tulevase beebi tervisele võib ema munade ülesöömine osutuda kahjulikuks.

Kas võib süüa öösel ja tühja kõhuga

Arstid ja toitumisspetsialistid soovitavad süüa mune hommikuti – tühja kõhuga. Sel ajal on rase naine näljane ja tema maos sünteesitakse ensüüme, mis lagundavad süsivesikuid, valke ja rasvu, mistõttu seeditakse munad hästi ja täielikult ning täidavad keha vajalike ainetega, et päeva edasist osa aktiivselt veeta.

Õhtul, enne magamaminekut, on seedimissüsteemil raske tootega toime tulla, kuna vastavalt bioloogilisele rütmile valmistub organism juba öiseks puhkuseks. Sel ajal söödud munad on maole raskeks koormaks – ta ei jõua selle ajaga, mil tulevane ema on ärkvel, tööga toime tulla. Seetõttu hakkab kolesterool ladestuma veresoonte seintele ning kahjulikud ained, millega kanu raviti või mis sattusid nende organismi koos söödaga – nagu antibiootikumid või nitraadid –, ei jõua naise organismist väljuda, vaid hakkavad seal kogunema.

Munade kasu raseduse ajal

Üldine kasu

Munad on lihtsalt täis vitamiine, mikro- ja makroelemente, mistõttu on need rasedatele naistele kasulikud, kuna need mitte ainult ei rikasta nende organismi, vaid soodustavad ka tulevase lapse kõigi organite õiget arengut.

Nii vastutab munade komponent, nagu A-vitamiin, embrüo kõigi süsteemide – alates luudest ja veresoontest kuni pea- ja seljaajuni – kujundamise eest ning annab jõudu loote immuunsusele. Kui emal on seda vitamiini piisavalt, sünnib laps täisaegsena. Ka tema jaoks on see oluline, kuna see aitab suurenenud koormusega töötaval organismil võidelda põletike, viirus- ja bakteriaalsete infektsioonidega. Lisaks hoiab see normaalsena juuksed, naha, küüned, kaitseb hambaid ja luid ning stimuleerib progesterooni hormooni tootmist, tänu millele säilib rasedal rahulik hormonaalne foon, aidates säilitada rasedust.

Samuti munades sisalduv B1-vitamiin osaleb loote kudede moodustamisel, ja kui seda ainet on piisavalt, on välistatud mahajäämus tema arengus. Eriti oluline on see vitamiin kesknärvisüsteemi ja südame kujunemiseks. Tema abiga on ema kaitstud stressi, unetuse, enneaegse sünnituse eest raseduse kolmandal, lõpptrimestril.

Tänu B2-vitamiini olemasolule munades saab tulevane laps parema võimaluse rauda omastada, tema vereloome süsteem ja hormonaalne foon arenevad harmooniliselt. Samuti vastutab see nägemisorganite õige kujunemise eest. Raseda naise jaoks aitab B2-vitamiin võidelda aneemiaga, toime tulla väsimusega, ning tänu sellele jääb tulevase ema nahk elastseks, mis hoiab ära venitusarmide tekkimise, huulte lõhenemise ja mitmesugused nägemisorganite häired.

Lapse arengut mõjutab positiivselt munade koostises olev koliin ehk B4-vitamiin: see vähendab emakasisese patoloogia ohtu ning stimuleerib aju õiget moodustumist.

B6-vitamiin vastutab ema ja lapse pideva stabiilse sideme eest, osaleb nendevahelistes ainevahetusprotsessides, aitab teisi kasulikke aineid täielikult omastada. Rasedal naisel hoiab see ära ärrituvuse, unisuse, naha kuivamise, tugevdab immuunsüsteemi ja viib seedimise korda.

Vitamiin B9, mida iga tulevane ema tunneb foolhappena, on väga oluline aine. Ilma selleta on loote ja platsenta närvitoru moodustumine võimatu, see tähendab, et B9 vastutab täielikult kogu raseduse kulgemise eest ja selle eest, et lapse elundid oleksid esimestest nädalatest õigesti moodustatud.

Väga kasulik on ka muna koostises olev vitamiin B12, mis osaleb embrüo seedetrakti, südame-veresoonkonna ja närvisüsteemi moodustumise protsessides. Samuti parandab see kahjustusi, mida DNA on saanud agressiivsete välistegurite tõttu.

D-vitamiini põhiülesanne on lapse luude õige moodustamine ja kasvatamine. E-vitamiin on rasedale äärmiselt vajalik, kuna see toetab emaka õiget, rasedusajale vastavat kasvu. Selle puudus ohustab raseduse katkemist.

Mikroelementide hulgas on kaalium, mis stimuleerib soolestiku regulaarset tööd, hoiab ära kõhukinnisuse ja aitab raseda naise südamel kergemini taluda suurenenud koormust.

Samuti on munad kaltsiumi ja fosfori allikad. Kaltsium täidab luude peamise ehitusmaterjali funktsiooni, aitab tulevasel emal säilitada juuste ja hammaste tervist ning on vahend beebi rahhiidi ennetamiseks. Fosfor töötab koos kaltsiumiga, vastutades ema ja lapse luude kvaliteedi eest, ning talle on "usaldatud" embrüo DNA õige ja terve moodustumine.

Tänu munade koostises olevale tsingile on rasedal kergem taluda toksikoosi ning vältida tüsistusi sünnitusprotsessi ajal. Raud hoiab ära aneemia tulevasel emal, seleen vähendab enneaegse sünnituse riski.

Rasedatele naistele on munad kasulikud ka seetõttu, et need on madala kalorsusega toode, mistõttu need ei põhjusta kaalutõusu. Ja tulevaste emade jaoks on oluline hoida oma figuuri sünnitusabi-günekoloogi lubatud piirides.

Olles nii põhjalikult ja igakülgselt uurinud kõiki kasulikke omadusi, on lihtne mõista: rasedal naisel on munade söömine lihtsalt vajalik. Need aitavad tal säilitada head tuju, hoida hormoonide tasakaalu ja õigeaegselt taastuda, tõsta immuunsust ja anda tulevasele lapsele palju kasulikke aineid.

Kanamunade kasu

Kanamunad on kõige levinumad ja neid kasutatakse toiduks sagedamini kui teisi. Nende populaarsust seletatakse keemilise koostise tasakaalustatusega. 100 g sellest tootest sisaldab veerandi päevasest vitamiinide B2 ja B5 normist, samuti on olemas vitamiin H ehk biotiin, mis on rasedale oluline eelkõige seetõttu, et aitab reguleerida kehakaalu, lõhustades rasvaladestusi, stimuleerib hemoglobiini sünteesi, normaliseerib veresuhkru näitajaid ja reguleerib kilpnäärme hormoonide sünteesivõimet.

Kuid kana munade vitamiinisisalduse meistriks on vitamiin B4 ehk koliin. 100 g tootes on 50% normist, mida tulevane ema vajab ööpäevas. Tänu selle kasuliku aine nii kõrgele sisaldusele suudavad kanamunad oluliselt vähendada embrüo arengupatoloogiate riski, eriti tulevase beebi aju puhul.

Kana munade rebudes sisaldub kõige rohkem A-vitamiini (ehk beetakaroteeni) võrreldes teiste lindude munadega. Inimene saab sellest kolmandiku päevasest vajalikust kogusest. Seetõttu soovitatakse neid, et rase naine tuleks normaalselt toime hooajaliste külmetushaiguste perioodiga ja et tema immuunsüsteem, mida see vitamiin tugevdab, ei alluks viirustele ega bakteritele. Eriti oluline on see raseduse esimestel nädalatel, kui loode alles areneb. Lisaks tänu beetakaroteeni toele suudab ema säilitada rahu lapse normaalse arengu pärast.

Kui rasedal naisel pole allergiat kanamunade suhtes, võib ta neid süüa vastavalt arstide soovitatud normidele. Nende koostises olevad mikroelemendid parandavad tulevase ema kilpnäärme ja neerude tööd, mis töötavad lapse kandmise ajal suurenenud koormusega ja annavad sageli tõrkeid, ning normaliseerivad ka närvisüsteemi.

Kanamunade kasu rasedatele naistele on suur. Ja et nad ei kaotaks oma kasulikke omadusi, tuleb neid tarbida kas keedetult või omletina.

Peamine nõue rasedate toitumises kasutatavatele kanamunadele on nende värskus. Selle kontrollimiseks tuleb need vette kasta. Kõige kvaliteetsem ja värskem muna vajub põhja, sellist võib kartmatult süüa. Kui muna on vertikaalselt vee kihis rippunud – on see tarbimiskõlblik, aga see, mis pinnale ujub, on parem jätta söömata.

Vutimunade kasu

Vutimunad on populaarsuselt teisel kohal pärast kanamune, kuigi nende suur kasu ja dieetiline koostis on üldtunnustatud. Vitamiinide ja mineraalide kombinatsioon neis on mõnevõrra erinev kui kanamunades. Esikohal on siin vitamiin B12, selle sisaldus 100 grammis vutimune ületab poole päevasest normist. 100 g toodet süües saab rase naine ka 53% päevas vajalikust koliini ehk B4-vitamiini kogusest.

Vutimunades on palju ka vitamiini B2 (44% normist) ja beetakaroteeni on neis 2,5 korda rohkem kui kanamunades.

Lisaks hinnatakse vutimune nende suure kaltsiumi- ja fosforisisalduse tõttu, tänu millele võib lapseootel ema seda toodet regulaarselt tarbides olla rahulik lapse skeleti, luude ja hammaste normaalse arengu pärast. Ka rasedatele endile on kaltsium ja fosfor väga kasulikud, tänu nendele ainetele saab vältida hammaste lagunemist, mis esineb rasedatel üsna sageli.

Veel üks vutimunade eelis – neis puudub kolesterool, kuid on palju rauda, mis on kasulik vereringele. Kolesterool ei ladestu veresoonte seintele, aga tänu raua osalemisele vereloomeprotsessis tõuseb hemoglobiini tase, normaliseerub vereringesüsteemi töö. Seetõttu soovitatakse vutimune tungivalt lisada tulevaste emade toidulauale.

Lisaks sellele ei põhjusta see toode allergiat; see sisaldab märkimisväärses koguses looduslikku valku ovomukoidi, mida kasutatakse farmaatsiatoodetes. Seega võib rase naine, süües iga päev paar vutimuna, olla kindel, et laps ei kannata allergia all.

Aminohapped, mille poolest see toode rikas on, aitavad korrastada närvisüsteemi tööd, ja türosiin leevendab ärevaid seisundeid, hoiab ära depressiooni, mis rasedatel sageli võib tekkida.

Veel üks tulevastele emadele kasulik vutimunade omadus on see, et nad aitavad toime tulla kõrvetistega, vähendades maomahla happesust. Ning tänu võimele stimuleerida neerude ja eritussüsteemi tööd, eemaldab toode liigse vedeliku organismist ja vähendab turset.

Kas munad võivad tulevast ema kahjustada

Siiski ei saa iga tulevane ema mune tarbida; mõned ei tohi süüa isegi meditsiiniringkondade poolt soovitatud normi. On inimesi, kes kannatavad, süües vaid ühe kanamuna – neil tekivad peagi urtikaaria, röhitsus, kõrvetised. See kõik on seotud individuaalse talumatusega.

Arstid ei soovita mune süüa rasedatel, kelle organism on nõrgestatud raskete krooniliste haiguste, nagu diabeet või maksapatoloogiad, tõttu. Samuti ei tasu toodet tarbida neil, kellel on avastatud ateroskleroos.

Kuid isegi kui naine varem, enne rasedust, ei ole märganud endal sarnaseid sümptomeid ega põe kroonilisi haigusi, peaks ta konsulteerima arstiga ja arutama, kuidas ja millises koguses võib seda toodet tarbida ning kelle mune eelistada.