Õunad rinnaga toitmisel: kasu ja kahju

Raseduse ajal peab naine end paljudes toitudes piirama, kartes veel sündimata lapse elu ja tervise pärast. Kuid kui kõik mured on selja taga ja laps on juba ilmale tulnud, hakkab imetav ema aktiivselt proovima üht maitsvat rooga, siis teist. Siiski ei tohi unustada: mitte iga toode ei mõju imiku organismile normaalselt ja ilma negatiivsete tagajärgedeta.

Kas rinnaga toitmise ajal võib õunu süüa?

Õunad on esimesed puuviljad, mida vastsündinu võib koos ema rinnapiimaga maitsta. Lastearstid lubavad alustada beebi tutvustamist viljade mitmekesisusega just õuntest, kuna neid peetakse hüpoallergeenseteks ja seetõttu ohututeks, kuid samas rikasteks vitamiinide, mineraalide ja muude beebi tervisele kasulike ainete poolest.

Esimesel kuul

Õunad on see puuvili, mida imetav ema võib süüa beebi esimestel elunädalatel. Kuid vastsündinul on seedesüsteem veel väga nõrk ja ebaküps, teda vaevavad sageli koolikud, ja värsked õunad võivad neid võimendada ning põhjustada gaaside teket. Seetõttu on parem lisada toored õunad ema toidulauale veidi hiljem ning alustada beebi tutvustamist selle puuviljaga kompottide või küpsetatud maiuse kaudu.

Mõned arstid arvavad, et kuumtöödeldud õuntes hävib osa vitamiine. Siiski säilib suurem osa neist – nagu ka kõik mineraalid, mis puuviljades sisalduvad. Lisaks kaob sel viisil negatiivne mõju, mida toored viljad beebile avaldavad. Ka emale on küpsetatud õunad kasulikud, kuna need imenduvad paremini.

Kuid õunte, isegi kuumtöödeldud, söömist tuleb alustada ettevaatlikult, kiirustamata. Esimesel päeval võib süüa ühe vilja, jaotades selle terveks päevaks: esimesed paar tükki hommikul, seejärel jälgida hoolikalt beebi reaktsiooni, ja kui temaga on kõik korras, võib rahulikult oma õuna lõpuni süüa. Kuid beebi reaktsioon ei pruugi kohe ilmneda, seega tuleb teisel päeval vaatlust jätkata ja kui laps tunneb end hästi, võib õunu süüa regulaarselt.

Teisel kuul

Pediaatrid soovitavad hakata ettevaatlikult tooreid õunu menüüsse lisama teise elukuu lõpuks – mitte varem. Esimestena tuleks proovida rohelisi puuvilju, kuna need sisaldavad vähem suhkrut, mistõttu lapse organism reageerib neile harvemini koolikutega.

Lapse harjutamine toorete viljadega peaks toimuma samamoodi nagu küpsetatud õunte puhul – tarbida päeva jooksul väikseid tükke, jälgides hoolikalt, kuidas laps end tunneb. Alles siis, kui lapse organism reageerib normaalselt, võib kartmatult nautida mahlast värsket õuna.

Kuidas õunu õigesti tarbida

Esimestel nädalatel pärast sünnitust peab naine järk-järgult naasma oma varasema toitumisharjumuse juurde. Paljude toiduainete puhul tuleb teha „luureretk“ – ettevaatlikult, väikestes kogustes neid oma dieeti lisada, et teha kindlaks, kas need põhjustavad vastsündinule probleeme: allergiat, väljaheitehäireid jne. Alles veendunud, et kõik on korras, võib jätkata selle toiduaine söömist, kartmata lapsele kahju tekitada.

Täpselt sama tuleb teha ka õuntega, isegi kui tundub, et see toode on sajandeid kontrollitud, traditsiooniline ega saa kahju tekitada. Et see oleks lapsele tõeliselt ohutu, peab ema järgima mitmeid tingimusi – eriti algul tarbima puuvilju mitte toorelt, vaid küpsetatult või kodus ilma suhkruta valmistatud marmelaadina. Toidulauda mitmekesistamiseks võib õunatooteid kombineerida kohupiimaga.

Seejuures tuleks vältida ülemeremaadest toodud puuvilju, kuna neid kasvatatakse nitraatide ja pestitsiididega. Kui oma aeda pole, on parem osta kohalikke õunu vanaemade käest turult.

Kui palju võib päevas süüa

Kõik arstid – nii sünnitusarstid-günekoloogid kui ka pediaatrid – on ühel meelel seoses õunte mõjuga imetava ema ja lapse organismile. Nad on veendunud, et neist on palju kasu nii emale kui lapsele. Arstid soovitavad need kindlasti lisada igapäevasesse toidusedelisse, kusjuures soovitatav norm on üks õun päevas. Kui aga ei emal ega lapsel teki selle puuvilja tarbimisel ebamugavusi, võib normi tõsta, kuid rohkem kui 2–3 vilja päevas süüa ei soovitata. Toote liigne tarbimine pika aja jooksul võib emale põhjustada seedeelundite probleeme, sealhulgas haigusi nagu gastriit või maohaavand.

Lisaks peaksid naised, kes soovivad kiiresti vabaneda raseduse ajal juurdekogutud liigsetest kilodest, mõistma, et õuntes, eriti punastes, on palju suhkrut ning see ei ole kaalulangetamiseks soodne.

Kas võib süüa öösel ja tühja kõhuga

Kas imetav ema võib süüa õunu tühja kõhuga või mitte – vaidlused sellel teemal ei vaibu. Samuti ei vaibu arutelud öise tarbimise lubatavuse üle. Ühes ollakse ühel nõul – küpsetatud õunad või kompott on igal ajal täiesti lubatud. Toorete puuviljade kohta on mõlemal poolel oma argumendid.

Nii väidavad õunte söömise vastased enne magamaminekut, et inimkeha siseorganid, sealhulgas magu, hakkavad õhtuti „uinuma”, see tähendab töötama rahulikus aeglases rütmis, mistõttu seedetrakt ei ole valmis suurenenud koormusteks sel kellaajal. Ja puuviljades sisalduv kiudaine seeditakse kaua ja raskelt, seetõttu ei lase hilisõhtul söödud õun emal öösel rahulikult lõõgastuda, tekitades kõhus korinat. Ei lase emal magada ka laps, sest tema kehasse, mis soovib puhata, satuvad koos rinnapiimaga õuntest pärit ained, mis võivad põhjustada soolekoolikuid.

Hilisõhtuse õuntesöömise pooldajad on veendunud: kuna need sisaldavad B- ja C-vitamiini ning kaaliumi, hakkab närvisüsteem paremini tööle, unustatakse kõik päevased ebameeldivused ja uni paraneb. Tänu õunte võimele alandada vererõhku suudab imetav ema, kes on päeva jooksul väsinud, paremini lõõgastuda ja kiiremini uinuda. Ning unes väidetavalt kiireneb ainevahetus ja põletatakse kiiremini rasvu, mis soodustab kaalukaotust.

Mõlema poole argumentides on mõistust. Tõenäoliselt tuleb küsimus, kas imetavale emale ja tema lapsele sobib õuna söömine öösel või mitte, lahendada puhtalt individuaalselt, ja igal konkreetsel juhul saab vastata ainult isikliku kogemuse põhjal. Peamine on meeles pidada, et see puuvili, sattudes hilisõhtul peaaegu tühja kõhtu, tõstab maomahla happesust, mis võib esile kutsuda seedetrakti haavandtõbesid. Seega saab seda lubada endale ainult täiesti terve maoga ema.

Samal põhjusel võib hommikul tühja kõhuga söödud õun põhjustada ja halvendada imetava ema tervislikku seisundit, kui tal on mingeid probleeme mao või sooltega. Kuid neile, kes seedesüsteemi haigusi ei tunne, on kasulik hommikul keha puhastada, et ennetada toidu mädanemist soolestikus ja selle käärimist, eemaldada jääkained ja need õrnalt välja viia. Seda teevad õunad suurepäraselt tänu neis sisalduvale kiudainele, sidrun- ja viinhappele.

Kas õunaseemneid tohib süüa

Bioloogid on kindlaks teinud, et õunaseemnetes sisalduvad rasvõlid, valk, jood, kaalium ja muud mineraalained. Õunapuuseemnetega on täiesti võimalik korvata joodipuudust organismis, mis võimaldab tõsta tuju, parandada söögiisu, vabaneda peavaludest. Nende probleemide lahendamine on imetava ema jaoks väga asjakohane.

Lisaks võivad õunaseemned olla veresoonkonna ohtude – infarktide ja insultide – ennetusvahendiks, kuna neis sisalduv kaalium parandab südametegevust ja viib vererõhu normi. On tõestatud, et õunaseemned suudavad ravida maksapõletikku ja ennetada aneemiat ja kõhukinnisust.

Tänu B17-vitamiini ehk letriili sisaldusele, mida leidub väga piiratud hulgal puuviljades, suudavad õunaseemned peatada vähirakkude arengut. Seetõttu soovitatakse neid vähihaiguste ennetuseks.

Kõik need õunaseemnete imelised omadused oleksid kasulikud ka imetavatele emadele, kui poleks üht 'aga': nende koostises on glükosiid amügdaliin. Selle kohta on erinevaid arvamusi: mõned arstid ütlevad, et see on kahjulik, teised aga ei näe selles midagi halba. Kuid meditsiinipraktika on märkinud palju tõsiseid allergilisi reaktsioone selle glükosiidi suhtes – kuni seedesüsteemi probleemideni. Et ennast mitte kahjustada, soovitavad arstid süüa mitte rohkem kui viis seemet päevas. Kuid imetavad naised peaksid mõtlema lapse tervisele, kes võib amügdaliini tõttu saada tugeva allergia, ja lükkama seemnete tarbimise edasi kuni rinnaga toitmise perioodi lõpuni.

Õunte kasu rinnaga toitmisel

Arstid peavad õunte koostist ainulaadseks ja soovitavad need kindlasti lisada uue inimese menüüsse, et kasulikud ained hakkaksid kehasse jõudma tema elu esimestest päevadest alustades – alguses koos ema rinnapiimaga.

Õunte kasulikkus põhineb nende koostises olevate vitamiinide ja mineraalainete suurel hulgal. Õnneks saab neid puuvilju osta igal aastaajal, seega on kõik nende kasulikud elemendid kättesaadavad aastaringselt. Kui imetav ema sööb õunu, hakkavad lapse kehasse jõudma B-rühma vitamiinid: B1, mis normaliseerib neuronite tegevust ja parandab lapse isu, B2, mis mõjub soodsalt nägemisorganitele ja ajufunktsioonile. Emale on see aine kasulik, kuna see põletab kehas liigset suhkrut, aeglustab vananemisprotsessi ja viib närvid korda.

1. E-vitamiin, mis on õuntest organismile kättesaadav, aitab vähendada südamehaiguste ja vähkkasvajate tekke ohtu ning osaleb vere hüübimisprotsessis, kiirendab nahahaiguste paranemist ja aitab kiiremini kaalust alla võtta.
2. Tänu C-vitamiini suurele sisaldusele tugevdavad õunad veresoonte seinu, puhastavad keha ja aitavad suurendada selle immuunsüsteemi võimeid, mistõttu emal ja lapsel õnnestub infektsioonidega kergemini toime tulla.
3. Õuntes sisalduva P-vitamiini ülesanne on tõhusamalt eemaldada liigseid vedelikke, tänu millele saab kiiresti toime tulla tursete ja alandada vererõhku. Lisaks aitab see kasulik aine tugevdada igemeid ja parandada kapillaaride seisundit, vältides seeläbi verevalumite ja verejooksude teket.
4. Kui räägitakse õunte kasulikkusest, nimetatakse neid alati esmalt suure rauasisalduse allikaks, mis on tuntud oma võime poolest tõsta hemoglobiini ja võidelda aneemiaga. See on eriti oluline õunte omadus ema ja lapse jaoks, sest madal hemoglobiinitase ei ole pärast sünnitust haruldane – seda esineb nii naisel kui ka tema lapsel. Seetõttu peaks imetav ema püüdma lisada õunad oma igapäevasesse menüüsse võimalikult vara, sõna otseses mõttes esimesel nädalal pärast lapse sündi. Lisaks osaleb raud aktiivselt aju hapnikuga varustamises ja stimuleerib immuunsüsteemi tugevnemist.
5. Pektiin ehk õunakiud soodustab soolestiku tööd, toimides nagu hari, mis puhastab seedimata ja käärima läinud toidujäänuseid, toksiine ja jääkaineid, mis on settinud peen- ja jämesoole seintele. Tänu sellele normaliseerub ainevahetus, kõrvaldatakse kõhukinnisus, millele imetavad emad on üsna altid, ning alandatakse kolesteroolitaset.
6. Õunte koostises sisalduv kaalium on vajalik valkude ainevahetuse protsessis, lisaks aitab see normaliseerida neerude tööd, reguleerida südametegevust ja ajutegevust.

Õunu tarbides saab imetav ema nii enda kui lapse keha kaltsiumiga, mis on tuntud kui aine, mis tugevdab luid ja hambaid, parandab juuste ja küünte kasvu ning muudab veresooned elastsemaks ja tugevamaks. Luu- ja hambakoed tugevdab kaltsium koostöös fosforiga, mis lisaks luudele hoolitseb ka neerude eest, parandades nende kudede struktuuri ning aitab parandada mälu.

Millised õunad on rinnaga toitmise ajal kasulikumad

Imetav ema peaks valima õunu hoolikalt. Hea, kui need on kasvatatud oma aias. Kuid kui aeda või suvilat pole, ei tasu supermarketis või turul vaadata ilusaid, eredaid, ühtlaseid, veatute viljade poole. Suure tõenäosusega on need toodud kaugelt maalt, kus neid on kasvatatud tohututes kogustes insektitsiide kasutades.

Parim on osta hooajalisi puuvilju, mis on kasvanud selles kliimavööndis, kus ema ja beebi elavad. Muide, vanaemadel on korduvalt proovitud meetod õunte valimiseks: nad võtavad selliseid vilju, mis on veidi ussitanud. See tähendab, et neid pole töödeldud kahjulike mürgiste putukatõrjevahenditega.

Rohelised

Naistel, kes toidavad last rinnaga, on parem valida rohelisi õunu. Need sisaldavad rohkem vitamiine ja mikroelemente ning ka rohkem rauda kui teist värvi puuviljad, seega ennetavad nad paremini aneemiat. Rinnaga toitmise ajal toetavad nad imetava ema keha raskel perioodil, toidavad seda kasulike elementidega ja normaliseerivad ainevahetusprotsesse. Beebile koos emapiimaga jõuavad kõik puuviljade väärtuslikud ja kasulikud komponendid, mis avaldab soodsat mõju beebi arengule ja kasvule.

Rohelistes viljades on tavaliselt vähem suhkrut, mistõttu need ei põhjusta beebi kõhu puhitust ega soolekoolikuid. Samal põhjusel tõstavad nad aga maomahla happesust.

Just rohelisi õunu soovitatakse süüa beebi esimestel elunädalatel, kuna need ei tekita lapsel allergiat.

Punased

Räägitakse, et rinnaga toitvale emale ei tohiks süüa erksavärvilisi, punaseid ja oranže köögi- ja puuvilju, kuna need võivad tekitada imikul allergiat. Kuigi arvatakse, et õunad allergiat ei põhjusta, kehtib see väide mõnede punaste sortide puhul. Mõnikord ei ilmne väike, vaevumärgatav lööbekoht lapsel kohe, vaid ema sööb kaks-kolm nädalat rahulikult ja mõnuga õunu, lapsel pole selle aja jooksul mingeid probleeme, ja siis ühel ilusal päeval ilmub äkki allergia! Seetõttu tuleb selle tootega alati valvel olla.

Lisaks on punased puuviljad kaloririkkamad kui rohelised ning seda peaksid meeles pidama naised, kes pärast sünnitust püüavad võimalikult kiiresti oma endised vormid tagasi saada ja kaalust alla võtta.

Rahulikum on muidugi punased õunad roheliste vastu vahetada. Viimase abinõuna – mitte süüa koort, koorida see, seda enam, et punased viljad hoiavad tõhusamalt kui rohelised ära kõhukinnisust toitval emal.

Mis muul kujul võib õunu süüa

Värsked õunad on muidugi maitsvad, kasulikud ja tervislikud nii emale kui imikule. Kuid mõnikord, et toitumist mitmekesistada, võib keeta kompotti – kas värsketest või kuivatatud puuviljadest – või küpsetada õunu.

Kuivatatud õunad

Kuivatatud õunad mõjuvad nii lapse kui ema seedesüsteemile positiivselt. Imeline, kui õunakuivatised on valmistatud iseseisvalt, oma aia viljadest. Sel juhul ei pea ema kahtlema nende kvaliteedis ega muretsema selle pärast, kas neid on kemikaalidega töödeldud või mitte.

Õunakuivatiseid võib süüa nii eraldi, vahepalana, kui ka neist kompotti keeta. Vahepalana kuivatatud õunte söömiseks tuleks esialgu võtta vaid kaks-kolm tükki, mitte rohkem, ning pärast nende ärasöömist jälgida lapse enesetunnet, kontrollida, kas tal ei teki allergiat või kõhulahtisust. Tootva ema päevane kuivatatud puuviljade norm on 25 g.

Enne vahepala söömist tuleb õunad väga hästi pesta, eelnevalt leotades neid umbes pool tundi pisut soojas vees, et kogu tolm ja mikroskoopilised mustuseosakesed pehmeks muutuksid, ning seejärel loputada jooksva vee all. Kuid nii ei kõrvaldata kõiki baktereid, mis võivad olla kuivatistele asunud ja kujutavad endast ohtu lapse tervisele. Seega on parim lahendus lihtsalt kuivatatud puuviljade söömise asemel kompott kuivatatud õuntest.

Selline jook varustab toitva ema keha vitamiinide ja muude kasulike ainetega ning aitab tal suurendada piima kogust, milleks tuleb juua kompotti soojalt. Oluline on mitte lisada sinna palju suhkrut, mis võib põhjustada lapse kõhuvalu. Võimaluse korral on parem keeta kompotti ilma suhkruta, viimase abinõuna lisada seda minimaalselt.

Kuivatatud õunu võib lisada küpsetistele, kuid magusate pirukate ja muffinite valmistamisega ei tohiks liialdada, kui imik on vaid mõnenädalane. See on tema alles arenevale seedesüsteemile pisut raske, kuna võib põhjustada puhitust, ning emal on pärmitainast tulenevalt täiesti võimalik kõhukinnisus.

Küpsetatud õunad

Ahjus küpsetatud õunad on parim valik imetavale emale, kuni laps on kuu aastane. Sellisel kujul seeduvad need palju kergemini, ei põhjusta ebamugavust maos ega sooltes, ei tekita gaase ja säilitavad vaatamata kuumtöötlusele piisavalt toitaineid ja vitamiine. Vitamiinide ja muude kasulike ainete varude täiendamiseks piisab emal kahest õunast päevas. Küpsetatult on maitsvad igat sorti ja värvi viljad.

Küpsetatud puuvilja valmistamiseks tuleb südamik välja lõigata, panna see väikesele ahjuplaadile või pannile – ja võib ahju panna. Lubatud on täita auk, kust südamik seemnetega välja lõigati, vähese suhkruga ja küpsetada puuvili koos sellega. Sel juhul tuleb tähelepanelikumalt jälgida, kuidas magus toode last mõjutab, kuna kiired süsivesikud, milleks suhkur olemuselt on, kipuvad tekitama käärimisprotsessi seedetraktis ja tulemuseks on tavaliselt koolikud.

Mõned panevad suhkru asemel mett, kuid imetavatele emadele on see rangelt keelatud: toode on tugev allergeen, mis võib lapsele kahju teha.

Suurepärane magustoit saadakse, kui küpsetada õun kodujuustu ja suhkru seguga täidisena. Hästi tulevad küpsetatud õunad ka mikrolaineahjus, siis tuleb suhkrule lisada pool teelusikat võid ja torgata puuvilja koor hambatikuga mitmest kohast läbi.

Küpsetatud õunad on kasulikud ka seetõttu, et nende kiudainete ehk teisisõnu pektiini sisaldus suureneb, tänu millele normaliseerub seedetrakti töö, kiireneb ainevahetus. Lõpuks väljuvad jääkained organismist kiiremini.

Õunakompott

Õunakompott suudab reguleerida ainevahetusprotsesse, küllastades ema organismi kudede rakke ning täiendades vitamiinide ja muude kasulike elementide varusid.

Proovida, kuidas laps esimest korda kompotile reageerib, tuleks joogiga, mis on keedetud minimaalse koguse puuviljade ja suhkruga. Võimaluse korral püüda hakkama saada ilma suhkruta.

Esimest korda võib juua pool klaasi kompotti ja seejärel valvsa jälgida lapse reaktsiooni. Kui imikul algas kõhu puhitus, gaasid, vedel väljaheide, tuleks kompoti joomine lõpetada ja lükata edasi hilisemasse aega. Tuleb oodata, kuni laps saab vanemaks. Kui ebatervislikku reaktsiooni ei olnud, võib keeta kangema joogi.

Värsketest õuntest kompoti valmistamiseks ühe liitri vee kohta soovitatakse võtta pool kilo õunu ja mitte rohkem kui kolm lusikat suhkrut. Kuivatatud puuvilju sama koguse vedeliku jaoks läheb vaja 300 g. Puuvilju ei tohi kaua keeta, piisab vaid joogi keemiseni viia ja pärast suhkru lisamist tulelt võtta, seejärel anda kompotile aega tõmbamiseks, et puuviljad annaksid vedelikule kõik toitained.

Õunamahl

Kõige kasulikum mahl on mitte poest ostetud, vaid värskelt pressitud. See on üsna kontsentreeritud. Et mitte kahjustada oma mao limaskesta ega põhjustada imiku kõhus aktiivset keemist, soovitatakse imetaval emal mahl veega lahjendada, võttes vedelikke võrdses koguses. Sellesse mahla suhkrut ei lisata – erandi saab teha ainult siis, kui algupärased õunad olid väga happelised.

Kui ise mahla valmistada ei ole võimalik, tuleb leppida poest ostetud valmismahladega. Kuid tuleb arvestada: nendes jookides, mis on pakendatud Tetra Pak'i pakenditesse, on tavaliselt lisatud parimal juhul suhkrut ja säilitusaineid, halvemal juhul veel ka värvaineid ja muid kaugeltki mitte kasulikke aineid, mida rahvas tavaliselt nimetab sõnaga "keemia". Mõistlikum on valida selitatud mahl klaaspudelis.

Päevas on emal lubatud juua kuni liiter mahla, kui tal on selline soov, kuid seda tuleb hakata tarbima ühest klaasist alustades, jälgides kindlasti lapse heaolu.

Mille poolest on õunad imetamise ajal ohtlikud

Kui emal endal enne rasedust ja sünnitust ei tekkinud pärast õunte söömist terviseprobleeme, siis peaks ka rinnaga toitmise ajal kõik korras olema. Kuid imiku organism võib anda ettenägematu reaktsiooni.

Esiteks on täiesti võimalikud väikesed nahalööbed või allergiline ärritus, eriti kui ema on punaste õunte armastaja. Sellisel juhul tuleb nende söömine lõpetada ja oodata paar nädalat. Seejärel proovida uuesti süüa üks õun ja jälgida imiku nahka hoolikamalt – võib-olla oli allergia juhuslik. Seda võib põhjustada asjaolu, et maailma otsast toodud ja supermarketist ostetud kauneimad õunad on töödeldud keemiliste ühenditega, et anda neile esinduslik välimus.

Lisaks allergiale võivad õunad põhjustada lapsel suurenenud gaaside teket ja kõhu puhitust. Selline reaktsioon pole üllatav, kui emal on samasugused probleemid. Peale selle võivad värsked toored õunad tõsta maohappe sisaldust ja ülesöömise korral viia ema gastriidi või isegi maohaavandini. Õuntes sisalduv hape on ohtlik ka hammastele. Nende email hakkab happelise keskkonna mõjul kiiresti lagunema. Ning südame- ja veresoonkonnaprobleemide korral on parem mitte tarbida magusate sortide õunu.

Kuidas õunu imetava ema toitumisse õigesti lisada

Niisiis, esimesel elukuul on imetavale emale parim valik ahjus või mikrolaineahjus küpsetatud õunad. Kuid isegi sellist, imiku organismi jaoks kõige ohutumat toodet tuleb lisada järk-järgult, lapse seisundit pidevalt jälgides. Kui ilmnevad lööve, kõhu puhitus, tavalisest tugevamad koolikud – peab imetav ema õunte söömise edasi lükkama vähemalt kaheks nädalaks. Pärast sellist ajavahemikku võib uuesti proovida süüa küpsetatud õuna.

Tähtis reegel: esimene puuvili tuleb jaotada kogu päevaks. Hommikul paar-kolm tükki süües tuleb enne lõunat jälgida lapse reaktsiooni. Õuna võib lõpuni süüa ainult siis, kui lapse seedetraktis ei esine häireid. Seejuures ei tohi süüa uusi toite, mida ema pole peale lapse sündi proovinud, et mitte sattuda segadusse, kui näiteks tekib lööve, millise roa peale selline imiku organismi vastus tekkis. Ka on lapsele vastuvõetamatu kahekordne koormus võõraste toitude ja maitsete näol.

Optimaalsed ajad toorete õunte lisamiseks imetava ema toidulauale on teise elukuu lõpp või kolmanda algus. Nende lisamise skeem on sarnane: kõigepealt proovida hommikul paar tükki ja siis oodata, kuidas lapse seedetrakt neile reageerib.

Kuid toore õunaga tuleb olla ettevaatlikum kui küpsetatuga, ja lapse esimesel kokkupuutel värske puuviljaga ei tohi seda lõpuni süüa. Kui ööpäeva jooksul ei ilmne imikul mingeid ebamugavustunde märke, võib hõrgutisega tutvumist järgmisel päeval jätkata.

Kui lapsel ilmneb allergia puuvilja suhtes, peab ema unustama õunad paariks kuuks.