5 viisi, kuidas paksendada mis tahes koort kreemi ja magustoitude jaoks

Kui Te armastate ise kondiitritooteid valmistada, siis teate, et enamasti ei saa läbi ilma koogikooreks mõeldud kooreta. Kuid mõnikord juhtub, et ükskõik kui palju Te ka ei pinguta, ei õnnestu seda vahustades vahuks muuta. Põhjus võib peituda tootes endas. Kuid on mitmeid lisandeid, mis aitavad koort paksendada.

Millist koort valida koogikoore jaoks?

Õigesti valitud koor aitab vältida probleeme koore vahustamisel:

1. Kõigepealt tuleb osta looduslik toode. Selle koostises ei tohiks olla stabilisaatoreid, palmiõli, paksendajaid, värvaineid, maitse tugevdajaid ega muid toidulisandeid.
2. Koore rasvasisaldus ei tohi olla madal. See tähendab, et joogikoor ei sobi koore vahustamiseks. Pakendil peaks olema märgitud rasvasisaldus 33% kuni 38%. Tuleb pöörata tähelepanu märkusele «vahustamiseks».
3. Koort tuleb võtta ainult värsket. Vastasel juhul võib koor hakata kihistuma. Enne vahustamise alustamist tuleb toodet kindlasti maitsta, sest säilitustingimusi võidi rikkuda juba müügikohas.

Tähtis! Head tihedat ja püsivat koort saab valmistada ainult kvaliteetsest koorest.

Kuidas määrata koore rasvasisaldust?

Mõned perenaised ei hoia piimatooteid tehasepakendis või eelistavad osta koort taludest. Seetõttu võib olla raskusi selle rasvasisalduse määramisel. Kas koor sobib vahustamiseks, saab aru selle välimuse järgi:

1. Kui toode meenutab piima ja on ainult veidi paksem, on selle rasvasisaldus umbes 10–15%. See on joogikoor. Sellest ei saa, ükskõik kui palju pingutada, kreemi. Enamasti kasutatakse seda jookide ja keedukreemi valmistamiseks.
2. 20–25% rasvasisaldusega koor on paksem. Kuid ilma spetsiaalsete paksendajateta ei saa neist püsivat koort. Nad settivad kiiresti ja kaotavad kuju. Toiduvalmistamisel kasutatakse neid kastmete jaoks.
3. Rasvasisaldusel üle 30% meenutab toode konsistentsilt rohkem hapukoort. Kõrge rasvasisaldus muudab massi tihedaks. Just sellist koort soovitatakse koogikoore vahustamiseks.

Miks muutub koor vahustades vedelaks?

Põhjuseid, miks piimatoode vahustades vedelaks muutub, on mitu.

Esiteks kontrollitakse selle kõlblikkusaega. Isegi kui see pole veel lõppenud, tuleb meeles pidada, et mida rohkem aega on valmistamispäevast möödunud, seda halvemini see vahustub ja hakkab eralduma paksemaks ja vedelamaks osaks.

Samuti jääb hapnenud koor vedelaks, sõltumata selle töötlemiseks kulutatud ajast. Ainus koht, kus seda kasutada saab, on küpsetamiseks.

Kui koor hakkab alguses paksenema, kuid muutub seejärel vedelamaks, on probleem tõenäoliselt vales vahustamises. Kas protsessi venitati või oli kiirus algusest peale liiga suur. Seetõttu tuleb koorevahu valmistamise tehnoloogiat rangelt järgida.

Kuidas koort õigesti vahustada?

Selleks, et koor hästi vahustuks ja pakseneks, on oluline valida õige tooraine ja järgida protsessi ajal mõningaid reegleid.

1. Enne koorevahu valmistamise juurde asumist jahutatakse koor tugevalt. Seda ei tasu panna sügavkülma, sest sel juhul ei saavuta soovitud tulemust. Parim on panna see külmiku ülemisele riiulile 10–12 tunniks.
2. Vispl ja anum, milles koort vahustatakse, peavad samuti olema külmad. Neid hoitakse külmikus 50–60 minutit.
3. Kauss, kuhu koor pannakse, tuleb kuiva rätikuga ära pühkida.
4. Ei ole soovitatav vahustada korraga palju koort. Kui vahu kogus on suur, on parem jagada piimatoode portsjoniteks 200–250 ml.
5. Alguses hakatakse koort vahustama aeglaselt, suurendades kiirust järk-järgult. Kogu protsess kestab 6–8 minutit.
6. Kõige optimaalsem tööriist on tavaline vispel. See võimaldab koorel segamise ajal saada palju hapnikku, mis muudab massi kohevaks. Visplit hoitakse väikese nurga all, alustades aeglaste liigutustega ja suurendades järk-järgult kiirust.

Võib kasutada ka mikserit. Kuid seade peab olema suure võimsusega. Nõrgem mikser tõenäoliselt kuumeneb üle ja läheb katki.

Blender aga ei sobi üldse. Isegi kui seadmel on vispliots, on selle töökiirus esimestest minutitest alates kõrge. On oht, et koor muutub võiks.

Et vahustatud koor maitseks hästi, vahustatakse koor alguses keskmise paksuseni ja seejärel lisatakse sellele kakaod, tuhksuhkrut või muid koostisosi.

Mida lisada koorele paksendamiseks?

Kui ei õnnestunud osta sobiva rasvasisaldusega koort, kuid vahustatud koor tuleb ikkagi valmistada, võib kasutada nii ostetud paksendajat kui ka käepärast lisandeid.

Poest ostetud koorepaksendaja

Poepaksendaja põhiülesanne on anda vahustatud koorele vajalik tihedus, et see säilitaks oma kuju. Iga kott sisaldab 8 grammi pulbrit. Sellest kogusest piisab umbes 250 ml 20% rasvasisaldusega koore jaoks.

Tähtis! Ei tasu kohkuda, lugedes toote koostises nime „dikrahmalfosfaat“. See on vaid modifitseeritud tärklis.

Paksendaja kasutamine ei valmista raskusi. Jahutatud piimatoodet hakatakse vahustama ja seejärel, umbes pooleteise minuti pärast, lisatakse koorele pulber. Seejärel jätkatakse protsessi, kuni vahustatud koor on saavutanud soovitud konsistentsi.

Tärklis

Kartulitärklis on ostetava paksendaja üks koostisosi. Peale selle sisaldab see ka tuhksuhkrut. Et olla kindel, et koor pakseneb, on parem kasutada mõlemat koos. Kartulitärklist leidub peaaegu igas köögis, tuhksuhkrut saab kohviveskis suhkrut jahvatades. Need kaks komponenti segatakse vahekorras 1:2. 300 ml koore kohta võetakse kolm supilusikatäit segu. Seejärel toimige samamoodi nagu ostetava paksendajaga. Kreem on kohev ega voola.

Toiduželatiin

Toiduželatiini kasutades tuleb samuti rangelt järgida proportsioone. Muidu võib lõpptulemuseks saada tarretis ning väiksema lisaaine koguse korral kreem ei paksene. 300 ml koore kohta on vaja 1/2 tl želatiinipulbrit.

Üks kolmandik koorest valatakse anumasse ja lisatakse sinna želatiin. Veerand tunni jooksul peaks lisaaine paisuma. Seejärel soojendatakse klaasi sisu veevannil. See võimaldab pulbril lahustuda. Segu tuleb jahutada.

Kõigepealt hakatakse vahustama ülejäänud osa koort, lisades järk-järgult želatiinisegu. Kui kasutatakse mikserit, suurendatakse pöörded maksimumini. Kreem pakseneb kiiresti ja hoiab vormi. Seda saab kasutada valmis kondiitritoote kaunistamiseks.

Sidrunimahl

Tuleb arvestada, et sidrunimahla lisamine koorele annab valmis kreemile omapärase hapukuse. Seetõttu on väga oluline seda mitte üle lisada. 500 grammi koore kohta läheb vaja pool teelusikatäit sidrunimahla. Parem on kasutada värskelt pressitud toodet. Külmkapis seistes kaotab ta osa oma omadustest. Sidrunimahl lisatakse juba vahustamise käigus paar minutit pärast algust.

Kreem hakkab paksenema kohe pärast seda, kui lisaaine on koorega segunenud.

Tuhksuhkur

Aitab ka tuhksuhkur, kuid see peab olema kindlasti sulav. 200 grammi piimatoote kohta on vaja 2 spl paksendajat. Need lisatakse 1,5–2 minuti pärast töö algusest. Lõpuks peaks saama kreem soovitud konsistentsiga.