Milline pott on piimapudrude jaoks parim?

Iga toiduliik nõuab kindlat nõu, mis võib erineda kuju, materjali ja otstarbe poolest. Piimapudru keetmiseks mõeldud pott peaks aitama säilitada teravilja maitseomadusi ja konsistentsi. Keedetud puder ei tohi kõrbeda ega kleepuda nõu seintele. Tänu õigesti valitud potile saab piimapuder ideaalne.

Milline pott on piimapudrude jaoks parim

Piimapudru valmistamisel on mitmeid kindlaid raskusi:

1. Piim tõuseb kiiresti ja keeb pliidile üle.
2. Kui keeta teravilja piimas sobimatus nõus, võib see ebaühtlaselt valmida, kõrbeda või kleepuda sisepinnale.
3. Piimatooted imavad kiiresti lõhna või kõrvalmaitset.

Maitsev ja tervislik puder sõltub suuresti piima rasvasisaldusest, pliidi kuumutamise omadustest ja keetmisajast. Kui keetmisel kasutada madalama rasvasisaldusega piimatoodet, mõjutab see toote viskoossust. Sellistel juhtudel on parem kasutada õhukeste seintega potte. Paksude seintega nõul on omadus – pikk kuumutamine ja jahtumine, mistõttu võib puder muutuda üheks suureks tükiks.

Rasvase piima puhul tulevad sellega keedetud pudrud tihedad ja murenevad. Isegi paksuseinalist nõu kasutades ei moodusta terad tükke ning jäävad terveteks. Saadud teravili on aromaatne ja meeldiva kreemja järelmaitsega.

Oluline on arvestada pliidi omadusi: gaasipliitide jaoks kasutatakse kõrgeid topeltpõhjaga potte, klaaskeraamiliste ja elektripliitide jaoks võib kasutada õhukeste seintega kastruleid või lameda põhjaga pann-potte.

Alumiiniumpott

Alumiiniumpottide eripäraks on kiire kuumutamine. Nendes saab keeta putru suures koguses piima aeglasel tulel. Tuleb meeles pidada, et piimatooteid ei soovitata hoida alumiiniumnõudes – puder omandab ebameeldiva metallimaitse.

Teravilja keetmisel ei tasu kasutada valatud või sepistatud alumiiniumist nõusid – selline materjal soodustab osakeste kleepumist paksule põhjale ja seintele. Kui sellist kööginõu siiski kasutati, tuleb puder kohe pärast valmimist teise potti ümber valada.

Emailnõu

Paljud hindavad emailpotte nende soodsa hinna ja lihtsa kasutuse pärast. Ainus puudus on materjali haprus ja vastuvõtlikkus kahjustustele temperatuurikõikumiste korral. Piimapudru keetmiseks tasub valida emailpotid, mille seina paksus on kuni 2 mm. Kuid ka sellise paksuse juures on toote kõrbemist raske vältida.

Teflonkattega nõu

Teflon on suurepärane materjal, mida hindab enamik perenaisi. Selles vastupidavast ja kvaliteetsest materjalist pottides õnnestuvad pudrud konsistentsilt ideaalselt. Terad ei kleepu poti kareda pinna külge ning piimatoote maitse on hele ja rikkalik. Tuleb meeles pidada, et teflonpotis keetmisel ei tohi kasutada metallist söögiriistu, et vältida katte kriimustamist.

Roostevabast terasest pott

Roostevabast terasest nõusid peetakse praktilisteks ja vastupidavateks. Materjal ei roosteta, talub toiduhappeid, sellele ei teki kilde, mehaanilisi kahjustusi ega pragusid. Roostevabast terasest pottide hooldamisel on lubatud kasutada suurema kõvadusega harju ja pesuvahendeid. Perenaised võivad rahulikult kasutada metallist söögiriistu roogade segamiseks.

Erinevate pudrude keetmisel roostevabast terasest potis on mitmeid iseärasusi. Näiteks ei tohi seinte paksus ületada 0,6 mm ja parem, kui nõul on mitmekihiline põhi. Sellises potis keedetud puder ei kõrbe ja paisub kiiresti tänu paksule põhjale. Kuna nõu jahtub aeglaselt, saavutab puder pärast pliidi väljalülitamist kiiresti sobiva konsistentsi.

Malmpott

See raske poorsete pindadega nõu on üks usaldusväärsemaid ja vastupidavamaid. Malmpotis keetes tuleb arvestada aeglase, kuid ühtlase pinna kuumenemisega. Malmnõus keedetud puder aurub hästi läbi ega kõrbe. Malmnõudega saab pudru valmistada gaasi- või elektripliidil ja isegi ahjus. Selliste pottide pinnale ei teki kilde ega kriimustusi, need ei kaldu deformatsioonile ega roostetamisele. Kuid malmpotid sobivad pigem lahtistele piimata pudrudele kui paksule piimatoidule.

Keraamiline nõu

Keraamilised potid on vastupidavad nõud, mis sobivad ideaalselt piimatoitude valmistamiseks. Sellistes pottides keedetud pudrud eristuvad erilise aroomi ja peene maitse poolest. Keraamilistes nõudes saab keeta piimatooteid gaasipliidil, elektripliidil ja ahjus, samuti ohutult soojendada mikrolaineahjus. Keraamiliste pottide miinusteks peetakse haprust ja halba soojusjuhtivust.

Kuumakindlast klaasist nõu

Sellest materjalist potid on ilusad ja väga kallid, kuid need on vastuvõtlikud temperatuurikõikumistele ja võivad kergesti puruneda. Sellises nõus toiduvalmistamisel ei teki katlakivi ega ladestusi, toit püsib kaua soe ning nõu ise on lihtne puhastada. Paljud soovitavad kasutada spetsiaalset soojusjaoturvõrku, mis tagab ühtlase kuumuse jaotumise. Et sellises potis saada piimapuder õige konsistentsiga, tuleb lisada palju vedelikku ja pidevalt teravilja segada.

Piimakeetja

Piimakeetjaks nimetatakse spetsiaalset topeltpotti. Erinevalt tavalisest nõust, kus on oht puder kõrvetada isegi pideval segamisel, piimakeetja kasutamisel selliseid probleeme ei teki. Sellel on silindriline kuju, topeltseinad ja topeltpõhi. Sellises nõus valmistades säilivad kõik toodete kasulikud ained.

Keetmise omadused ja põhimõte

Seda tüüpi poti keetmise põhimõte põhineb vesivanni efektil. Maksimaalne töötemperatuur on 98 kraadi. See tähendab, et toode keetmise ajal ei kee, vaid haudub aeglaselt. Topeltkonstruktsioon takistab pudru kõrbemist ja piima ülekeemist.

Kasutuse iseärasused:

1. Põhja ja seinte vahele valatakse vesi läbi spetsiaalse vilekorgi. Muide, mõnel mudelil annab selline kaas perenaisele märku ka roa valmimisest.
2. Poti sisemusse valatakse teraviljad ja lisatakse piim või vesi. Seejärel asetatakse piimakeetja pliidile. Seinte vaheline vedelik keeb ja poti kauss hakkab soojenema.
3. Kui vile on kostnud, tuleb kuumust vähendada. Puder hakkab poti sees aeglaselt hauduma, ilma keemata. Keskmine keetmisaeg on 5–25 minutit, olenevalt teravilja liigist ja roa mahust. Kaerahelbe- või riisiputru on soovitatav jätta mõneks ajaks väljalülitatud pliidile, et puder “jõuaks”.

Tähtis! Tuleb kontrollida vee hulka seinte vahel ja vajadusel lisada.

Juhtivateks piimakeetjate tootjateks turul peetakse selliseid kaubamärke nagu Gipfel, Mayer&Boch, Silampos Nautilus, Tescoma Presto, Dosh-Home ja Metrot.

Kuidas õigesti valida piimakeetjat

Piimakeetja on kahtlemata üks praktilisemaid ja mugavamaid potte, mis sobib mitte ainult piimapudrude valmistamiseks, vaid ka kastmete, puudingite, kreemide, lastepüreede, kodujuustu, peente magustoitude, fondüü, hautisekastmete või soustide valmistamisel. Konstruktsioon võimaldab ka sulatada kausis šokolaadi või suhkrustatud mett.

Kõigepealt tuleb leida sobiva mahutavusega piimakeetja – enamasti on nõude maht vahemikus 1,5–2 liitrit. Parem on eelistada jämedate seintega mudeleid – sellistes pottides valmivad toidud tunduvalt kiiremini. Kasutamiseks on mugavamad korpusel kuumakindla käepidemega mudelid – koduperenaised saavad neid kasutada ilma käterätikute või potihoidjateta. Pott peab kindlasti olema kaanega. Suureks eeliseks on ka mõõteskaala olemasolu nõude seinal.

Kuidas keeta piimaputru nii, et see ei kõrbeks

Lihtsaim ja kõige kergem viis — enne piimatoote kuumutamist valage potti veidi tavalist vett, nii et see kataks vaevu põhja. Niipea kui vedelik hakkab keema, valage õhukese joana piim (sel ajal tuleb segada, kuni uuesti keemiseni).

Sellise keetmise korral puder ei kõrbe ja potid on kergesti pestavad.

Tähtis! Soola ja magustage keetmise lõpus! Nii ei kõrbe suhkur.

See on huvitav: et piim üle ei keeks, panevad kogenud kokad puulusika poti peale risti, mitte kaant!