Kuidas aru saada, et supp on riknenud? Hapnenud roa tunnused

Loomulikult läheb iga supp, isegi värskelt keedetud, kui see jätta üleöö sooja ruumi, hommikuks hapuks. Kuid mõnel juhul ei päästa olukorda isegi külmik. Seetõttu on väga oluline järgida valmistoidu säilitustingimusi ja -aegu. Sellest räägitakse allpool.

Kuidas aru saada, et supp on riknenud

Supi riknemisele viitavad järgmised tunnused:

• puljongi kihistumine, mis omandab inetu, häguse värvuse;
• hapukas, ebameeldiv lõhn;
• vahu tekkimine pinnale kuumutamisel;
• konsistentsi muutus, mis muutub viskoosseks ja ebaühtlaseks.

Nimetatud tunnuste olemasolu tähendab, et sellise toote tarbimine on tervisele ohtlik. On olemas viise, kuidas „elustada“ veidi hapukaks läinud suppi, mis ei ole veel lagunemisprotsessidele allunud. Kui ilmuvad vaht, mädane lõhn, värvi ja konsistentsi muutus, võib supi julgelt prügikasti visata. Ei tasu riskida tervisega!

Riknedes moodustab kalasupp pinnale limase vahu, mis ei tekita ilmselt soovi seda nautida. Seenesupil tekib ebameeldiv lõhn, millel pole midagi ühist seente meeldiva aroomiga. Samuti hakkavad seene- ja kanasupi pinnale tekkima väikesed mullid, mis viitab käärimisprotsessi algusele. Hernesupp muutub hapuks ning selle konsistents on ebaloomulikult viskoosne ja ebaühtlane. Isegi riknemise alguses muudab roog täielikult oma maitseomadused. Hapude koostisosadega supid – soljanka, rassolnik, hapukapsaštši – hakkavad säilitustingimuste eiramisel käärima ning käärimisprotsessid muutuvad kohe märgatavaks.

Kas hapnenud supiga võib mürgitada?

Hapnenud supiga võib mürgitada samamoodi nagu igasuguse muu riknenud toiduga. Mõni aeg pärast tarbimist ilmnevad kõik mürgistuse sümptomid.

Tähelepanu! Mõned haigustekitavad bakterid ei sure isegi keetmisel. Toksiinid põhjustavad kindlasti mürgistuse!

Kuidas päästa supp, mis on hakanud hapuks minema

Kui supp on alles hakanud hapuks minema, kuid pole omandanud ebameeldivat värvi, lõhna ega ebaloomulikku konsistentsi, võib proovida seda päästa. Selleks tuleb seda keeta 5 minutit, mis laseb maitsel taastuda ja patogeensetel mikroorganismidel hukkuda. Rooga tuleb keeta tasasel tulel.

Supi maitseomadusi parandatakse kasutades:

1. maitseaineid – musta pipart, karrit, koriandrit, loorberilehte, purustatud küüslauku, mida lisatakse pärast keetmist.
2. Värske rohelus – petersell ja till – annavad supile isuäratava ja meeldiva välimuse.
3. Täiendavad koostisosad – küüslaugukrutoonid, hapukoor.
4. Nõrga keetmise ajal asetada potti toorriisikott, mis imab happe endasse.

Kui supis on tekkinud ebameeldiv lõhn, saab seda kõrvaldada toorporgandiviiludega, mida praetakse kuumal pannil ilma õlita ja seejärel pannakse keevasse rooga. Hoitakse 10 minutit ja võetakse välja.

Tähtis! Kui pärast tehtud toiminguid ebameeldiv lõhn ja muud riknemise tunnused ei ole kadunud, jääb üle vaid supp välja valada!

Miks läheb supp järgmisel päeval külmikus hapuks?

Kui valmistamistehnoloogiat ja õigeid säilitustingimusi ei järgita, võib supp isegi külmkapis hapuks minna. Selle ebameeldiva olukorra põhjused peituvad selles, et:

1. Kasutati valmistamise ajal halva kvaliteediga tooteid – tomatid hakkasid riknema, kalakonservi aegumistähtaeg oli möödas.
2. Keetmise käigus tehti jämedaid tehnoloogilisi vigu.
3. Kasutati määrdunud nõusid.
4. Supp maitsestati pärast valmistamist suures koguses värske rohelusega.
5. Külmkapis oli liiga kõrge temperatuur.

Seetõttu tuleb supikeetmisel kasutada värskeid ja kvaliteetseid tooteid ning rohelust lisada ainult taldrikutele. Keeta tuleb põhjalikult pestud potis, milles ei tohi mingil juhul olla eelmiste roogade jääke. Külmkapis tuleb seada õige temperatuur, langetades seda mõne kraadi võrra. Ei pea iga kord soojendama täit potti suppi, mis vähendab säilivusaega mitu korda. Parem valage vajalik kogus välja ja soojendage. Iga kord peab kulp, millega puljongit ammutatakse, olema puhas.

Soovitus! Piimatoodetega – piima, hapukoore, jogurti, juustuga – supid riknevad väga kiiresti. Seetõttu tuleb neid valmistada portsjonitena, jätmata neid pikaajaliseks säilitamiseks!

Säilitamise tähtajad ja tingimused

Teades supi säilivusaegu ja õigeid tingimusi, saab vältida toidu prügikasti viskamist. Muidugi, mida kõrgem on õhutemperatuur köögis, seda kiiremini muutub valmistatud roog kõlbmatuks. Seetõttu tuleb pärast jahutamist pott külmkappi panna. Igal supil on oma säilivusaeg. Näiteks:

• seenesuppi säilitatakse mitte rohkem kui ööpäev isegi madalatel temperatuuridel;
• kapsasupp, borš, soljanka – kuni 4–5 päeva;
• kanasupp teravilja, vermišelliga – 2 päeva;
• hernesupp – 2 päeva;
• kalasupp – mitte rohkem kui 2 päeva;
• juustusupp – mitte rohkem kui 1,5–2 päeva;
• juurviljasupp – 1 päev;
• püreesupp – mitte rohkem kui 1,5 päeva.

Roogade toiteväärtuse ja maitseomaduste säilitamiseks tuleb pott kiiresti jahedas kohas jahutada. Kohe pärast jahtumist tuleb see panna külmkappi, kus temperatuur ei tohi olla üle +2–4 kraadi. Säilitada tuleb ainult tihedalt suletud kaanega, eelnevalt potist kulp eemaldades.

Tasub öelda, et herne- ja oasupil on omadus rikneda soojas väga kiiresti. Seetõttu tuleb see pärast jahutamist kohe külmkappi panna. Samuti tuleb teada, et kartuli olemasolu puljongis vähendab säilivusaega kordades. Valmistoidu ei tohi hoida alumiiniumnõus. Kui teist nõu pole, võib seda hoida külmkapis mitte rohkem kui 12 tundi, enne kui kahjulikud ained puljongisse lähevad.

Soovitus! Pikaajaliseks säilitamiseks võib puljongi või supi sügavkülmutada.