Tarretis on üle soolatud: mida teha ja kuidas parandada?

Tarretist peetakse traditsiooniliseks vene roaks. Inimesed armastavad seda väga. Eriti on see aktuaalne talvel. Tarretise valmistamine on üsna lihtne ja maitse on ebatavaline ning meeldiv. Roa koostisesse kuuluvad liha ja tardunud puljong. Mõned perenaised panevad selle spetsiaalselt klaasitud rõdule või külmkappi. Kõik koostisosad peavad olema jahutatud. Siit on tulnud ka teine nimetus — tarretis.

Tarretisesse ei ole vaja lisada mingeid paksendajaid. Selle puljong ei tohiks sarnaneda želeele nagu tarretatud roogadel. On ka teisi nüansse selle roa valmistamisel.

Õnnestunud tarretise saladused

1. Kõige parem on kasutada ühte liiki liha. See võib olla sealiha, veiseliha või kana. Mõned perenaised eelistavad teha lihavalikut.
2. Oluline on valida puljongi alus. Et see tarduks ideaalselt, keedetakse seda sea- või veisejalgadest. Soovitav on valida nende kõige alumine osa. Sobivad ka kõrvad, huuled, sabad ja sääred. Nendes osades leidub kollageeni. See aine mõjutab hästi vedeliku kleepuvust.
3. Samuti sobivad tarretiseks ideaalselt kanajalad või kalkuni tiivad. Nendes osades pole palju liha, mistõttu perenaised ostavad lisaks selliseid koostisosi nagu keel, supiliha, veiseliha kondiga, kanakintsud. Kõõluste ja naha olemasolu avaldab samuti soodsat mõju puljongi tarretumisele ja kleepuvusele.
4. Tähtis on valmistamisel järgida proportsioone. Liha koguse arvutamisel lähtutakse 700 grammist seajalgadest ja 1,5 kilogrammist teistest osadest. Kui tarretisesse lisada liiga palju liha, siis see ei tardu.
5. Liha tuleks valida värske, parem kui see on äsja tapetud.
6. Enne tarretise keetmise alustamist on vaja lihaosad leotada. Selline protseduur eemaldab hüübinud verejäägid. Lisaks hõlbustab see naha eemaldamist.
7. Keedu jaoks tuleb valida suur pott. Liha peaks selles vabalt lebama, täielikult veega kaetud. Keemise ajal eemaldatakse vaht vahukulbiga.
8. Paljud perenaised soovitavad esimese keemise vee ära valada. See tegevus võimaldab saada läbipaistva puljongi ja eemaldada tarretisest rasvase maitse. Lisaks muutub roog vähem kaloririkkaks.
9. Keemise ajal ei tohi vett lisada. See protsess võib viia ebameeldivate tagajärgedeni. Tarretis kas ei tardu üldse või puljongi värvus ei ole läbipaistev. Vedelik peaks katma liha 2 sentimeetri ulatuses. Selle suurem kogus on samuti halb. Vesi aurustub, tuleb puljongit lusikaga segada, eemaldades liigse. Lõpuks on suur risk, et tarretis ei tardu.
10. Keetmise aeg on 5 kuni 10 tundi. Ajavahemik sõltub liha kvaliteedist ja koostisosade kogusest. Keeta tuleks madalal kuumusel. Puljong ei tohiks tugevasti keeda.
11. Soola lisatakse alles keetmise lõpus. Kui seda tehakse alguses või keskel, vähenevad puljongi želatiinsed omadused.
12. On suur risk soolaga üle pingutada, sest vee keemise ajal vedelikku jääb vähemaks ja puljong muutub kontsentratsioonilt tugevamaks. Soola tuleb lisada rohkem kui supile, et tarretis ei muutuks tardumisel maitsetuks.
13. Ei tasu unustada vürtse ja maitseaineid. Iga koduperenaine valib need oma eelistuste põhjal. Peaasi, et ei paneks liiga palju vürtse – tarretises peaks domineerima lihamaitse.
14. Köögiviljad lisatakse 5 tunni pärast keetmise algusest. Siis annavad need roale meeldiva maitse ja aroomi. Perenaised panevad potti terve porgandi ja sibulapea. Mõnikord sibulat ei koorita, vaid pestakse hoolega. See võimaldab saada puljongile kuldse tooni. Küüslauk, viiludeks lõigatud, tuleb ette valmistada tardumisvormi jaoks.
15. Roog on kõige parem panna klaasitud lodžale. Toatemperatuuril see ei tarretu. Teise võimalusena võib selle panna külmikusse.

Mida teha, kui tarretise puljong on üle soolatud?

Soola lisatakse keetmise lõpus. Soovitav on, et seda oleks veidi rohkem kui supile lisatakse. Siis on tarretise maitse meeldiv ja rikkalik. Kuid sageli mõtlevad perenaised sõna 'veidi' all midagi muud. Nad panevad soola liiga palju. Selle tulemusena muutub puljong liiga soolaseks. Kuidas rooga päästa?

1. Mõned kokad soovitavad keeta eraldi uus puljong (ilma soolata) ja lisada see eelmisele. Muidugi on suur oht, et vedelik kaotab oma kleepuvuse. Siis lisatakse potti veidi želatiini.
2. Perenaised lisavad mõnikord lihtsalt puljongile vett ja ootavad selle keemiseni. Selline protseduur võib samuti kaasa tuua negatiivseid tagajärgi, kuid aitab eemaldada liigset soola.
3. Selles olukorras aitavad hästi teraviljad. Võib potti lasta marli sisse mähitud riis. See imab endasse liigse soola ja päästab roa.
4. Mõned perenaised lisavad tarretisse veidi suhkrut. Kuid siis muutub selle maitse veidi. Peaasi, et ei teeks tarretist liiga magusaks.

See roog pole mitte ainult aromaatne, vaid ka väga maitsev. Selle keetmise ajal tuleb protsessi hoolikalt jälgida, et vältida tüütuid vigu.