Millisel temperatuuril hävib C-vitamiin?

C-vitamiin on tõenäoliselt kõige vajalikum aine inimorganismile. Sellel on lisaks tugevatele antioksüdantsetele omadustele ka palju muid ülesandeid, millest peamiseks peetakse sidemete, luude, kõõluste, vererakkude ja hammaste moodustamist. See artikkel on pühendatud tuntud askorbiinhappele.

C-vitamiini vajalikkus inimese organismile

Askorbiinhape osaleb paljudes organismis toimuvates protsessides. Ilma selleta pole võimalik:

• vereloome protsessi läbiviimine;
• immuunsüsteemi tugevdamisele;
• puhastumine toksiinidest, kahjulikest ainetest, kantserogeenidest;
• normaalne sapieritus;
• taastumine haigustest;
• mõnede hormoonide süntees;
• haavade paranemine.

C-vitamiin mõjutab otseselt kõhunäärme talitlust, mis on üks olulisemaid seedetrakti organeid. Selle puudus põhjustab tugevat väsimust, nõrkust ja südamepuudulikkuse teket. Askorbiinhape on väga oluline lastele – selle puudumisel luustiku moodustumine märkimisväärselt aeglustub. Avitaminoosi, st askorbiinhappe täielikul puudumisel organismis, esineb inimestel:

• kehakaal suureneb;
• igemed paisuvad ja veritsevad;
• tekivad hemorroidid;
• nägemine halveneb;
• juuksed langevad välja ja algab kiilaspäisus;
• tekivad lihaste hemorraagiad.

Kuid ka C-vitamiini liig inimese organismis on äärmiselt soovimatu. See põhjustab iiveldust, kõhulahtisust, kõrvetisi, oksendamist ja kõhupuhitust. Samuti tekib unetus ning moodustuvad neerukivid. Inimorganism on väga täpselt korraldatud ja kui mõnda ainet, isegi kasulikku, on liiga palju, saab ta ise selle eritumisega hakkama. Siiski ei soovitata C-vitamiini tarbimist kuritarvitada. Tasakaalustatud toitumine, mille menüüs on askorbiinhapet sisaldavaid toiduaineid, katab täielikult päevase vajaduse. Enamikul juhtudel ei ole vitamiini võtmine eraldi kapslite, tablettide või pulbritena otstarbekas. Ainult selle puuduse korral, talveperioodil ja napi toidusedeliga võib tarbida suure askorbiinhappesisaldusega toidulisandeid.

Tasub märkida, et see komponent on asendamatu. See tähendab, et inimorganism ei suuda seda ise toota, kuid ei saa ka ilma selleta täielikult eksisteerida. Seetõttu on väga oluline, et askorbiinhape saaks väljastpoolt. Lisaks – see ei kogune kudedesse ja organitesse, mistõttu on vajalik organismi pidev vitamiiniga täiendamine.

Vajadus C-vitamiini järele

Keskmiselt peaks iga inimene tarbima 70 mg askorbiinhapet päevas. Kuid see näitaja on üsna suhteline. Näiteks suitsetajad peavad seda annust kolmekordistama. Siis neutraliseerib kasulik aine tubakasuitsetamise tagajärjed. Raseduse ja rinnaga toitmise ajal vajavad naised umbes 150 mg vitamiini. Intensiivselt treenivad sportlased vajavad päevas vähemalt 250 mg, mõnikord isegi 500 mg. Annus sõltub spordialast, millega inimene tegeleb.

Suurem kogus askorbiinhapet on vajalik haigetele inimestele või taastumisperioodil. Pole tähtis, milline haigus oli. Selleks, et organism suudaks negatiivsetele teguritele vastu seista, taastuda ja immuunsust tõsta, on vaja 500–2000 mg päevas. Organismile kasuliku elemendi füsioloogiline tarbimisnorm suureneb oluliselt põhjapiirkondade elanike puhul. Seda saab suurendada 2–3 korda. Sama kehtib rasketes tingimustes ja kurnava tööga inimeste kohta. Eakad peavad tarbima vähemalt 100 mg C-vitamiini päevas. Mis puutub inimestesse, kes tarbivad mingeid ravimeid või teevad süste, peaks nende askorbiinhappe annus olema vähemalt 150 mg.

C-vitamiini sisaldavad toiduained

1. Kõige rikkalikum askorbiinhappe allikas on kibuvits – metsroosi vili, mis kasvab kõikjal. 100 g toodet sisaldab 425 mg kasulikku ainet. Seetõttu soovitavad toitumisspetsialistid külmal ajal valmistada kuivast kibuvitsast vitamiiniteed. Seda saab kasutada ka moosi, tarretise ja marmelaadi valmistamiseks.
2. Kollane magus paprika (340 mg 100 g kohta). Maitsvat köögivilja saab lisada kõikidesse soolastesse roogadesse – salatitesse, kastmetesse, võileibadesse, pitsadesse, hautistesse. Paprikaid täidetakse ja tehakse neist letšot.
3. Roheline tšillipipar – askorbiinhappega rikas köögivili. Selle norm on 240 mg 100 g kohta, mis on oluliselt suurem kui sidrunites ja apelsinides. Vürtsikat lisandit saab kasutada salatites, lisada hautistele ja kastmetele. Kuid seedetrakti probleemidega inimestel on roheline tšilli tugeva teravuse tõttu vastunäidustatud.
4. Petersell on C-vitamiini sisalduse rekordiomanik roheliste seas. 100 g toodet sisaldab 135 mg askorbiinhapet. Värsket ja kuivatatud rohelist saab lisada kõikidele soolastele roogadele enne serveerimist.
5. Punane magus paprika sisaldab 180 mg askorbiinhapet. Seda saab tarbida igas vormis – värskelt salatites, lisatuna hautistele ja kastmetele, võileibadel.
6. Kiivi on troopiline vili, mis sisaldab 100 g kohta peaaegu 100 mg C-vitamiini. Selle eripära seisneb suures magneesiumikoguses, mis on vajalik askorbiinhappe paremaks omastamiseks. Kiivit tarbitakse värskelt, süües seda niisama või lisades kokteilidesse. Samuti saab eksootilise puuvilja abil teha puuviljasalatit või sellest mahla pressida.
7. Brokkoli on väga kasulik köögivili, mis sisaldab palju inimorganismile kasulikke aineid. 100 g kohta sisaldab 83 mg C-vitamiini. Seda võib tarbida igas vormis – hautistes ja salatites, purustatuna smuutides, pastana.

Järgmisena on loetelus järgmised tooted:

• Brüsseli kapsas (82 mg);
• maitseaine nelk (80 mg);
• sinepilehed (33 mg);
• kolrabi (81 mg);
• papaia (94 mg);
• maasikad (59 mg);
• apelsinid (54 mg);
• sidrun ja laim (keskmiselt 40 mg);
• ananass (79 mg);
• lillkapsas (47 mg);
• Pekingi kapsas (45 mg);
• greip (38 mg);
• spinat (29 mg);
• karusmari (28 mg);
• mango (27 mg);
• vaarikad, murakad (21 mg);
• rohelised herned (15 mg);
• tomatid (13 mg);
• kartul (9,1 mg);
• kirss (7 mg).

Kõik loetletud tooted sisaldavad suures koguses C-vitamiini. Seetõttu tasub need lisada igapäevasesse menüüsse, et korvata selle aine puudust organismis ja tagada selle normaalne toimimine.

C-vitamiini eripärad

Erinevalt mõnest teisest vitamiinist ja mineraalist laguneb askorbiinhape kõrgete temperatuuride mõjul. Kuid see pole veel kõik. Selle aine peamised eripärad on järgmised:

1. Veelahustuv askorbiinhape võib laguneda isegi pikaajalise säilitamise korral.
2. See reageerib negatiivselt paljudele füüsikalistele ja keemilistele mõjudele.
3. See oksüdeerub kiiresti.
4. See laguneb kokkupuutel hapniku, valguse mõju, tugeva niiskuse ja kuumuse tõttu.

Kasulike omaduste hävimisprotsessid toimuvad kiiresti. Seetõttu on väga oluline C-vitamiini rikaste toitude lisamisel toidulauale neid õigesti kasutada ja säilitada. Täielik hävimine toimub temperatuuril 89–90 kraadi. See kehtib puu- ja köögiviljade kohta. Näib, et lahendus on neid süüa ainult värskelt. Kuid ka siin pole kõik nii lihtne. C-vitamiini sisaldus puu- ja köögiviljades sõltub ka nende hoiutingimustest ladudes, transpordi viisist, sellest, kas on tagatud kaitse hapniku, liigniiskuse ja valguse eest.

Askorbiinhapet hävitavad:

• pikaajaline kuumutamine;
• keetmine ilma kaaneta;
• korduv soojendamine;
• köögiviljade ja puuviljade hoiustamine vase- või raudnõudes ning isegi lõikamine.

Nii kaotab kapsas 1-tunnisel keetmisel 50% askorbiinhappest, porgand 60%, kartul pudru valmistamiseks 80%. Pikaajalisel hautamisel kaotab kapsas 85% C-vitamiinist, hapukapsasupp keetmisel ühe tunni jooksul kaotab 50% C-vitamiinist. Kuid kui neid hautada 3 tundi, kaotavad nad 80% kasulikust ainest.

Seepärast soovitavad spetsialistid järgida järgmisi nõuandeid:

1. Värske rohelus lõigata vahetult enne roa serveerimist ja panna taldrikutele, mitte potti või pannile.
2. Köögivilju võib keeta, hautada või praadida lühiajalisel keemisel või tugeval tulel, praadimise korral ainult suletud kaanega.
3. Köögiviljaroad tuleks kohe lauale serveerida.
4. Ärge valmistage toitu ette, et vältida korduvat soojendamist.
5. Köögiviljad ja puuviljad tuleb salati jaoks lõigata kiiresti, vahetult enne serveerimist.
6. Köögiviljade ja puuviljade tükeldatuna ja koorituna hoidmisel pole mõtet – sellisel hoidmisel kaotavad nad suure osa C-vitamiinist.
7. Külmutatud köögiviljad tuleks panna keevasse vette ja keeta minimaalse aja jooksul.
8. Sibul ja küüslauk lisatakse värsketesse roogadesse vahetult enne serveerimist – juba 15 minuti jooksul haihtuvad köögiviljadest paljud kasulikud komponendid ja bakteritsiidsed omadused.
9. Kompottide ja tarretiste valmistamiseks pannakse külmutatud marjad ja puuviljad keevasse vette ilma neid üles sulatamata.
10. Salati köögivilju – porgandit, peeti, kartulit – tuleb keeta koorega – juba koorimisel kaotavad nad umbes 20% C-vitamiinist.
11. Salateid on parem maitsestada sidrunimahlaga ning teisi köögiviljatoite keetmise lõpus purustatud tomatitega – nii säilib C-vitamiin paremini.

Et saada puuviljadest ja köögiviljadest maksimaalset kasu, tuleb õppida sidruniga teed õigesti keetma. Kui lisada tsitrust keetmise ajal, hävib C-vitamiini üle 80%. Parim variant on panna sidruniviil juba veidi jahtunud jooki, mille temperatuur on 50 kraadi. Juua tuleb kohe. Esimese 15 minuti jooksul hävib tees olevas sidruniviilis askorbiinhapet 30%. Isegi 5-minutiline kompottide ja teiste puuvilju sisaldavate jookide keetmine põhjustab kasulike komponentide lagunemise 50% võrra. Seetõttu tuleks puuviljajooke keeta vaid väga lühikest aega, vähem kui 5 minutit.

Need soovitused ei kehti taimetee või kibuvitsa keetmise kohta. Lühiajalisel keetmisel kaotavad need minimaalses koguses C-vitamiini. Põhimõtteliselt kehtib see kõigi kuivatatud marjade kohta. C-vitamiin säilib hästi moosides, siirupites ja muudes magusates konservides. Isegi kuumtöötlus ei mängi siin olulist rolli. Lõppude lõpuks tagab marjadele ja puuviljadele omane happeline keskkond C-vitamiini maksimaalse säilimise. Kuid siiski ei tohiks moosi liiga kaua keeta ega talveks kompotti liiga kaua podiseda. Looduslikud happed – sidrun-, oblik- ja õunhape – on võimelised hoidma maiuse maitsva ja kasulikuna.

C-vitamiin allub lagunemisele mitte ainult kuumtöötlemise, vaid ka külmutamise ajal. Sellisel säilitusviisil laguneb see keskmiselt 30%. Ülejäänud osa säilib aga suurepäraselt. Üldiselt on külmutamine üks parimaid viise C-vitamiini rikaste toodete säilitamiseks. 30% lagunemist peetakse piisavalt väikeseks.

Vaatamata värskete köögiviljade ja puuviljade kasulikkusele, pole nende tarbimine alati õigustatud. Näiteks talvisel ajal pole mõtet osta värskeid kurke ja tomateid, lootes, et need sisaldavad vitamiine. Ebasoodsates tingimustes kasvatamine, mitmesuguste lisandite kasutamine, pikaajaline ladustamine ja transport hävitavad askorbiinhappe täielikult. Otstarbekam on kasutada toiduna külmutatud köögivilju, mis pandi hoiule nende koristamise soojal aastaajal. Samuti on talvel parem tarbida koduseid marjadest valmistatud hoidiseid, mis on tehtud hooajal, kui osta supermarketist troopilisi puuvilju.

Ükski toiduvalmistamisviis ei võimalda toitaineid, eriti C-vitamiini, täielikult säilitada. Isegi värsketes salatites haihtub see kiiresti, juba köögiviljade lõikamisel. Kui aga järgida eespool kirjeldatud nõuandeid, on siiski võimalik säilitada maksimaalne kogus askorbiinhapet.