Gaseeritud vesi: koostis, kasulikud ja kahjulikud omadused

Gaseeritud vesi alati värskendab. See on maitsev, meeldiv, seepärast on maailmas palju selle pooldajaid.

Koostis ja kalorisisaldus

Gaseeritud veeks nimetatakse jahutavat jooki, mis on küllastunud süsihappegaasi mullidega. See võib olla nõrgalt gaseeritud, keskmiselt gaseeritud või tugevalt gaseeritud. Selle valmistamiseks kasutatakse nii tavalist vett kui ka mineraalvett. Vee gaseerimine toimub kahel viisil. Esimene on mehaaniline, teine – keemiline.

Mehaanilisel meetodil küllastatakse vesi süsinikdioksiidiga spetsiaalsete aparaadide – sifoonide, akratooforide või saturaatorite – abil. Protsess toimub kõrgendatud rõhu all, kusjuures veest eemaldatakse kõigepealt õhk. Tavaliselt lisatakse vette 5–10 g süsinikdioksiidi liitri kohta. Vee desinfektsiooni gaseerimise tulemusena ei toimu.

Keemilisel meetodil küllastatakse vesi süsihappegaasiga käärimisprotsessi käigus. Gaseerimisprotsess on sarnane sellele, mille tulemusena saadakse šampanja, õlu, kali. Gaseerimine toimub, kui joogisooda ja hape reageerivad.

Vesi lahustab süsihappegaasi üsna hästi ning see toimib gaseerimisprotsessi tulemusena säilitusainena. Pudelietikettidel märgitakse selle kood – E290.

Iga pudeli keemiline koostis on rangelt individuaalne ja sõltub sellest, millist lähtevedelikku gaseerimiseks kasutati. Nii võib mineraalvesi olla neutraalne (nagu tavaline vesi) ja leeliseline.

Kui aga vaadelda seda jooki mineraalide sisalduse seisukohast, siis on variatsioone tohutult palju. Vesi võib olla sulfaatne, rauasisaldav, hüdrokarbonaatne ja hüdrokarbonaat-kloriidne, kloriidne, naatrium-, kaltsium-, magneesium-, magneesium-kaltsium-, fluori-, broomi-, joodi-, jood-boori sisaldav jne.

Kogu valikuvõimaluse juures võib ostja olla kindel: sellise vee – nii mineraal- kui tavalise – kalorsus on null, kuna selle koostises puuduvad täielikult valgud, rasvad ja süsivesikud, mille olemasolust ja kogusest sõltub toodete energiasisaldus.

Kuid gaseeritud magusad veed – kõikvõimalikud limonaadid, estragonijoogid ja koolad – on küllastunud suhkruga ja terve rühma ainetega, mis suurendavad oluliselt jookide energiasisaldust.

Mille poolest on gaseeritud vesi kasulik

Üldine kasu

Tänapäeval on gaseeritud vesi üks populaarsemaid ja enim müüdavaid jooke maailmas. Sellist vedelikku, eriti jahutatult, on mõnus juua kuumal päeval – see kustutab janu paremini kui gaseerimata vesi. See värskendab, puhastab organismi, eemaldab jääkaineid ja toidab rakke, aidates pikendada noorust ja ilu.

Kuid tõsist kasu inimorganismile võib suures osas tuua ainult gaseeritud mineraalvesi. Ja see kasu sõltub otseselt sellest, kui hästi järgitakse soovitusi joogikoguse osas. Kui kõik on korras, siis normaliseerib vesi seedeprotsesse, toetab ensüümide aktiivset tootmist, küllastab kasulike mineraalainetega, mille tulemusena tugevnevad luud ja hambad.

Gaseeritud vee süstemaatiline tarbimine võimaldab alandada vere kolesteroolitaset ja see mõjutab otseselt südametegevuse paranemist. Lisaks on täheldatud, et gaseeritud vesi aitab puhastada verd, tõsta hemoglobiini ja parandada rakkude toitumist.

Naistele

Naistele aitab gaseeritud vesi eelkõige säilitada ilu ja noorust. See küllastab rakke vedelikuga, mis aeglustab naha vananemisprotsessi. Nooruse säilitamisele aitab kaasa ka vee võime parandada ainevahetust ja stimuleerida vereringet. Organismi küllastamine mineraalainetega aitab naistel säilitada atraktiivseid juukseid ja küüsi. Ning veel üks gaseeritud vee eelis naiste jaoks on vee aktiivne osalemine kehakaalu langetamise protsessis.

Meestele

Mehed suitsetavad, tarbivad alkoholi ja söövad rasvast toitu rohkem kui naised. Nende tugeva soo kahjulike harjumuste vastu toimib gaseeritud vesi suurepäraselt: see puhastab verd ja maksa, alandab kolesterooli ning toetab südame-veresoonkonna tööd, lükates edasi ohtlikku potentsiaalset infarkti.

Raseduse ajal

Mineraalvee joomine on rasedale suures osas kasulik, kuna see taastab mineraalainete kadu, mille tarbimine sel perioodil järsult suureneb. Hammaste ja juuste säilitamiseks võivad tulevased emad sellist vett aeg-ajalt juua, kuid vähe ja ainult nõrgalt gaseerituna, sest süsihappegaasi mullid võivad põhjustada kõhukorinat, kõhupuhitust ja isegi kõrvetisi. Lisaks põhjustab mineraalvee liigtarbimine vastupidise efekti, mistõttu on kaltsiumi väljauhtumine luudest täiesti võimalik. Nii et rasedate peamine reegel on mõõdukus ja ettevaatlikkus.

Imetamise ajal

Kuigi looduslik gaseeritud vesi on rinnaga toitmise ajal kasulik, on mitmete spetsialistide arvates parem sellest ajutiselt loobuda – kuni laps saab vähemalt pooleaastaseks –, sest koolikud ja kõhupuhitus on võimalikud mitte ainult emal, vaid ka lapsel. 6 kuud pärast sünnitust võib seda tasapisi oma toidulauale lisada ja jälgida, kuidas imiku organism reageerib.

Lastele

Lapsed armastavad gaseeritud jooke, eriti magusaid jooke. Selliste eest tuleks neid igati kaitsta, sest nende tarbimine võib kaasa tuua rasvumise, närvilise erutuvuse ja halvad hambad. Kõigi probleemide põhjus on liigne suhkur.

Lihtne mineraalvesi on kasulik tänu laste kasvuks ja arenguks vajalike ainete – kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi – komplektile. Gaseeritud vesi suurendab söögiisu, ülemiste hingamisteede põletiku korral aitab lastel röga erituda.

Kuid palju gaseeritud vett lastele ei tohi anda, kuna süsihappegaas suurendab maomahla eritist, mis võib viia gastriidini. Lapse gaseeritud veega tutvumisega on parem oodata kuni kolmeaastaseks saamiseni.

Kas gaseeritud vett võib juua kaalulangetuse ajal?

Igaüks, kes otsustanud kaalust alla võtta, peab jooma piisavalt vett, kuna see parandab ainevahetust, kiirendab laguproduktide eemaldamist organismist ja soodustab kõhukinnisuse kõrvaldamist. Vedelik on vajalik normaalse seedimise taastamiseks, mis on häiritud harjumuspäraste toitude puudumise tõttu menüüs. Lisaks võib klaas vett summutada näljatunnet.

Gaseeritud vesi on selles mõttes sama hea abiline kui tavaline vesi: see ei sisalda valke, rasvu ega süsivesikuid, seega on selle kalorisisaldus null.

Siiski ei ole vaja liialt gaseeritud vee joomisega üle pingutada ehk üksnes sellele toetuda, kuna võimalik on kõhupuhitus ja gaaside kogunemine. Kui sellised probleemid ei häiri, on gaseeritud vesi kaalu langetajatele väga sobiv.

Gaseeritud vesi meditsiinis

Gaseeritud vesi on inimkonnale tuntud juba ammu. Juba ühes Vana-Kreeka tervendaja ja filosoofi Hippokratese raamatus on kirjutatud, kui imeväärsete ravivate omadustega on vesi looduslikes mineraalveeallikates.

Tänapäeval ei sea spetsialistid kahtluse alla tõsiasja, et gaseeritud vesi avaldab oma kasulikke omadusi nii seesmisel kui ka välisel kasutamisel. Ja gaseeritud vesi kustutab janu ka kiiremini kui gaseerimata vesi.

Arstid määravad mineraalset gaseeritud vett peamiselt patsientidele, kellel on probleeme maomahla happesuse tasemega – sellised joogid kontrollivad selle teket. Soovitatakse seda ka teiste seedetrakti ja maksa probleemide korral.

Lisaks rikastab mineraalvesi organismi kasulike ainetega, ilma milleta pole võimalik normaalne terve inimelu, samal ajal eemaldab see toksiine ja jääkaineid, st tasakaalustab aktiivselt ainevahetust. Arstid võtavad seda arvesse ka sellise vee määramisel.

Diabeedi korral

Tavalist gaseeritud vett ja mineraalset gaseeritud vett vähese soolasisaldusega – 500 mg liitri kohta – ei ole suhkurtõve korral keelatud juua. Sellel pole vastunäidustusi, see avaldab kasulikku mõju ainevahetusprotsessidele, stimuleerib seedimist ja eemaldab jääkaineid.

Ravitoimelises lauavees on sooli rohkem – kuni 1000 mg liitri kohta. Seda ei tohi kuritarvitada ja siis avaldab see positiivset mõju suhkurtõve kulgemisele. Kui mõistlikku annust ületada, on võimalik soolade ainevahetuse tasakaalustamatus.

Ravitoimelist mineraalvett, milles sooli on üle 1000 mg liitri kohta, võib juua ainult arsti määramisel.

Pankreatiidi korral

Pankreatiit on üks neist haigustest, mille puhul patsiendi seisund sõltub otseselt sellest, mida ta sööb ja joob. Seetõttu peavad inimesed, kelle haigusloos see haigus esineb, väga hoolikalt valima sobivat vett ja eelistama sellist, mis avaldab kasulikku mõju kõhunäärme seisundile. Sageli määratakse gaseeritud mineraalvett ravivahendina, kuid seda võib teha ainult arst.

Gaseeritud mineraalvesi suudab kõrvaldada kõhunäärme põletikku, leevendada elundi valu ja spasmi ning hõlbustada patsiendi naasmist normaalse toidu tarbimise juurde, kui talle oli varem määratud terapeutiline paast.

Gastriidi korral

Gastriit on haigus, mille puhul määratakse gaseeritud mineraalvesi kohustuslikus korras. Pealegi on parem tarbida seda otse looduslikest allikatest ja läbida iga-aastane kolmenädalane ravikuur. Iga patsiendi jaoks määrab arst vee vastavalt haiguse seisundile ja kulgemisele. Kuid on üldised reeglid.

Nii ravitakse madala maomahla happesusega gastriite vesinikkarbonaat-naatriumvee ja kloriid-naatriumveega. Kõrge happesusega gastriidi korral määratakse sulfiid- ja vesinikkarbonaatvesi.

Vee võtmist tuleb alustada kolmandikust klaasist ja järk-järgult suurendada kogust kolme päeva jooksul, jõudes täis klaasini. Kui happesus on suurenenud, tuleb vesi kuumutada temperatuurini 40–45 °C ja juua suurte lonksudega poolteist tundi enne sööki. Kui happesus on madal, peaks vesi olema toatemperatuuril ja seda juuakse väikeste lonksudena.

Kõhukinnisuse korral

Kõhukinnisuse korral on näidustatud igasugune gaseeritud vesi – nii tavaline vesi kui ka mineraalvesi. See aitab pehmendada väljaheiteid, tugevdab soole kokkutõmbumisvõimet ja puhastab selle seinu.

Seetõttu on süstemaatiline roojamise puudumine otsene näidustus gaseeritud vee tarbimiseks. Parima toimega on gaseeritud vesi, mis on lahjendatud lahtistavate taimetõmmistega, või mineraalvesi. Kõhukinnisuse korral tuleb vett võtta soojendatuna temperatuurini 37 °C, väikese klaasi kaupa kolm korda päevas.

Podagra korral

Liigesvalu ravimeetodite hulka kuulub ka leeliselise mineraalvee määramine. Ägenemise perioodil suudab see kõrvaldada valulikke sümptomeid ja rahustada liigeseid. Loomulikult tuleb selle võtmist kombineerida ravimraviga.

Liigesvalude põhjuseks on kõhrekoe kulumine veepuuduse tõttu ja sünoviaalvedeliku mahu vähenemine. Gaseeritud mineraalvesi täidab vedelikupuudust ja aitab haigetel liigestel taastuda.

Podagra korral tuleb juua vähemalt kaks liitrit leeliselist mineraalvett päevas.

Maksale

Sageli väljaspool kroonilise maksahaiguse ägenemise perioodi määrab arst patsiendile gaseeritud mineraalvett, milles on suur soolasisaldus – üle 4 g liitri kohta. Selle eesmärk on normaliseerida keha vee-soola tasakaalu, kuna selle pidev häirimine põhjustab raskeid patoloogiaid – kuni maksatsirroosini.

Gaseeritud mineraalvesi täidab organismis kaaliumi, naatriumi, sulfaatide ja klooriühendite puudust, toimides seeläbi maksatüsistuste ennetajana. Samal ajal paraneb vere biokeemiline koostis ja kiireneb jääkainete väljutamine organismist.

Mürgistuse korral

Mürgistuste korral on oluline roll gaseeritud vees sisalduval süsihappegaasil. Tänu võimele peatada bakterite kasvu soovitatakse seda mürgistuste puhul sageli juua.

Kasutamine kosmeetikas

Gaseeritud mineraalvee kasutamine kosmeetilistel eesmärkidel on üsna populaarne. Naised üle kogu maailma kasutavad seda näopesuks. Kasutamine põhineb sellel, et selle happesuse tase on lähedane inimese naha omale ja on pH 5,5, samas kui tavalise kraanivee pH väärtus on 7,5, mistõttu nahk selle järel kuivab. Seega sobib gaseeritud vesi paremini näopesuks.

Lisaks eemaldab selles sisalduv sooda liigse rasu ning mineraalid mõjuvad soodsalt naha üldseisundile ja tervisele. Tänu veresooni laiendavale võimele võib see parandada jumet ja vereringet. Selline vesi suudab nahka hommikul «üles äratada» ja ainevahetusprotsesse stimuleerida.

Eriti hea on mineraalvesi näopesuvahendina neile, kellel on tundlik nahk. Kuiva ja normaalse nahaga inimestele sobib hästi keskmise ja nõrga mineralisatsiooniga vesi, milles sooli on kuni 500 mg liitri kohta. Neil, kellel on rasune nahk, on kasulik tugevama soolasisaldusega vesi, tänu sellele poorid ahenevad ja rasune läige väheneb. Sama vett soovitatakse ka kombineeritud nahatüübiga tüdrukutele.

Kui enne pesemist jätta veepudel 30 minutiks lahti, eraldub liigne gaas ja selle mõju nahale on pehmem.

Eksperdid soovitavad mineraalveele pesemiseks üle minna mitte kohe, vaid järk-järgult. Tuleb jälgida, kuidas nahk sellele katsele reageerib, kas see vesi talle meeldib. Alustada tuleb kahe pesukorraga nädalas. Kui kõik on korras, võib protseduure jätkata. Kahe kuu regulaarse kasutamise järel on tulemus, nagu öeldakse, näos.

Kosmeetikatööstuses kasutatakse gaseeritud vett Koreas ja Jaapanis, kus valmistatakse toonikuid ja kangmaske selle baasil.

Mineraalvesi on kasulik ka juustele, seda peetakse isegi looduslikuks palsamiks. Selle kasutamise tõttu normaliseerub peanaha seisund, see toniseerub, rasunäärmed hakkavad tööle nagu kellavärk, juuksed muutuvad tugevamaks ja niiskemaks, läikivaks ja siidiseks. Kui kasutada gaseeritud mineraalvett süstemaatiliselt, võib unustada kõõma.

Kuid selleks, et gaseeritud vesi oleks tõeliselt kasulik ja ei kahjustaks, ei kuivataks juukseid ega muudaks neid õlekuhjaks, tuleb osta sellist, mille koostises ei ole liiga palju sooli ja mikroelemente.

Neile, kelle peanahk on kuiv ja kalduvusega ärritustele, on parem kasutada vett, mille mineraalainete sisaldus on väike – mitte rohkem kui 500 mg liitri kohta. Rasuse peanahaga inimestel soovitatakse võtta rohkem mineraliseeritud vett. Juukseid hästi puhastada ja sära anda aitab vesi, mis sisaldab naatriumvesinikkarbonaati.

Kui juua iga päev klaasitäis sellist vett, saavad lisatoitu mitte ainult juuksed, vaid ka küüned, mis tugevdab neid.

Gaseeritud veega saab loputada juukseid pärast pesu ning lisada seda ka kodus valmistatud maskidesse, et vesi tõhustaks koostise toimet. Enne juuste loputamist tuleb gaseeritud vesi soojendada toatemperatuurini. Koostist võib rikastada ravimtaimede keetmisega, et suurendada tugevdavat toimet, või kaltsiumitabletiga, et anda soengule lisamahtu.

Juuksepihusti

Praegu mõjuvad ebasoodne keskkond ja kontorite konditsioneeritud õhk negatiivselt juuste tervisele, muutes need kuivaks, ilmetuks ja rabedaks. Juuste heas seisundis hoidmiseks aitab pihusti, mida on täiesti võimalik kodus valmistada. Selleks tuleb gaseeritud mineraalvesi lahjendada sidrunimahlaga, võttes vett kaks korda rohkem kui mahla. Lisada sinna eeterlik õli (10 ml) – kõige paremini sobib apelsiniõli. Hoida sellist pihustit pimedal riiulil mitte kauem kui 7 päeva; kasutamisel pihustada juukseid kogu pikkuses, hommikul ja õhtul.

Stiilimisvahend

Keeta klaasitäis vett sidruniviiludega, kuni maht väheneb poole võrra. Pärast kurnamist lisada paar-kolm tilka piiritust. Pihustada seda vahendit juustele enne soengu kujundamist.

Näo värskendav mask

Võtta mett, glütseriini, kaerahelbeid ja gaseeritud mineraalvett vahekorras 1:1:1:2. Segada hästi ja jaotada puhtale näole. Loputada maha 20 minuti pärast mineraalveega, mis on soojendatud 38–40 °C-ni.

Noorendav mask

Segada kaks teelusikatäit mett 50 ml gaseeritud mineraalveega, kanda näole, võib ka kaelale. Loputada maha 10 minuti pärast, parem kasutada selleks jahedat mineraalvett. See mask on eriti tõhus, kui seda teha kuu aja jooksul, kandes kolm korda nädalas.

Valgendav mask

Segada omavahel sidruni eeterlikku õli (2 tilka), sidrunimahla (7–8 tilka), 1 teelusikatäis kaerahelbeid, näpuotsatäis soola ja 50 ml gaseeritud mineraalvett. Puhastada nahk, avada gaseeritud vesi, et gaasid väljuksid ja vesi valmistuks pesemiseks, seejärel kanda mask. Loputada maha 10 minuti pärast, kasutades ettevalmistatud gaseeritud vett. Pärast seda maski muutub nahk mitte ainult valgemaks, vaid ka õrnaks. Seda võivad kasutada need, kellel on normaalne või rasune nahk.

Kiirmask «Tuhkatriinu»

Selline mask näeb välja nagu kompress, see päästab olukordades, kus on vaja koheselt nägu värskendada, anda sellele kaunis välimus. Kuid nagu muinasjutus Tuhkatriinust, lõpeb selle toime kiiresti – umbes 10 tunni pärast. Vaja on kahte kaussi – üks külma gaseeritud veega ja teine kuuma veega, ning kahte rätikut. Rätikuid tuleb niisutada kordamööda – üks külmas kausis, teine kuumas. Neid tuleb näole panna samuti vaheldumisi, vahepeal määrides nahka toitva kreemiga. Korrake protseduuri 6 korda.

Gaseeritud vee kasutamine kulinaarias

Gaseeritud vesi täiendab iga lauda – olgu see tavaline lõuna või pidulik vastuvõtt. See sobib suurepäraselt kõikide roogade ja toodetega – salatitest ja eelroogadest kuni magustoitudeni, „sõbrustab” nii soolase ja vürtsika toiduga kui ka külma ja kuuma toiduga. Seda võib süüa nii puuviljade, liha kui ka kalaga. Kui lisada sellisesse vette jääd ning tükk sidrunit, greipi või apelsini – saab üllatavalt maitsev jook.

Perenaised on õppinud kasutama gaseeritud vett ka toiduvalmistamise protsessis. Pirukad ja pannkoogid saavad väga kohevad, õrnad ja pehmed, kui tainasse lisada gaseeritud vett. Selleks kasutatakse mineraalvett – minimaalse soolasisaldusega, samas kaob vajadus lisada soola ja soodat.

Gaseeritud vett lisatakse köögiviljade soolveedesse ja marinaadidesse – et protsess kiiremini toimuks. Selleks on vaja tugevalt gaseeritud jooki. Veelgi enam, kui võtta mineraalvett, mille soolasisaldus on kõrge, omandab valmistoode huvitava originaalse maitse. Näiteks poole kilogrammi soolamiseks on vaja 350 ml mineraalvett, 3 küüslauguküünt, supilusikatäis soola, tilli, mädarõika lehte ja soovi korral – sõstra- ja kirsilehti.

Pannkookide valmistamiseks võetakse piima ja gaseeritud vett võrdselt – 2 klaasi kumbagi, lisatakse 3 supilusikatäit suhkrut, 2 muna, segatakse selle hulka 2 klaasi jahu. Tainas on valmis, võib küpsetada!

Gaseeritud vett kasutatakse ka šašlõki valmistamiseks, see kiirendab marineerimisprotsessi. Nii, kui marinaadis segada gaseeritud vesi, keefir ja vürtsid, valada see lihale ja lisada sibul – juba tunni pärast võib šašlõki grillile panna.

Kas võib keeta?

Vajadusel võib tavalist gaseeritud vett isegi keeta. Sellega saab isegi suppi valmistada või teed tõmmata.

Gaseeritud mineraalvett on parem mitte keeta. Keetmise käigus aurustub sellest nii süsihappegaas kui ka teatud osa vedelikku. Selles sisalduvad soolad settivad ja ei imendu organismis korralikult. Looduslikule mineraalveele omased lõhn ja soolane maitse ei kao kuhugi, need jäävad alles. Sellisest veest pole enam mingit kasu, pigem võib inimene endale kahju teha, tarbides keedetud mineraalvett.

Kahju ja vastunäidustused

Tavalises gaseeritud vees sisalduv süsihappegaas võib tõsta maohappesust, mis põhjustab kõhupuhitust. Seetõttu tuleks sellisest veest hoiduda, kui on diagnoositud maohaavand, gastriit või muud seedesüsteemi haigused. Sellistel juhtudel võib tarbida ainult mineraalvett.

Erilise ettevaatusega tuleb suhtuda radooni või divesiniksulfiidi sisaldavasse vette, need võivad põhjustada erinevaid ebameeldivaid kõrvaltoimeid, eriti tuberkuloosihaigetele, neeruhaiguste ägenemise perioodidel, vähihaigetele, kellel on tõsised veresoonte probleemid jne.

Kuid isegi suhteliselt tervetele inimestele ei ole soovitatav kontrollimatult mineraalset gaseeritud vett tarbida. Risk on seotud soolade ladestumise võimalusega erinevates elundites, kõige sagedamini neerudes ja liigestes.

Lisaks on kunstlikult gaseeritud vesi loodusliku veega võrreldes vähem kasulik. Selle pidev tarbimine võib põhjustada röhitsemist, kõrvetisi ja kõhupuhitust.

Kuidas valida ja säilitada

Poeriiulitel on gaseeritud vee valik tohutu. Kui on vaja osta tavalist gaseeritud vett, mitte mineraalvett, on parem valida vesi, mis on läbinud mitu puhastusastet. Parem võtta pudeleid, mille etikettidel on info, et tegemist on laua- või joogiveega. Kui pudeli põhjas on näha mingit setet, jätke see poelettile.

Kodus tuleks gaseeritud vett hoida külmkapis, järgides kõiki etiketil kirjutatud tingimusi. Kui pudel on juba avatud ja sealt vett välja valatud, tuleb see tihedalt sulgeda, et vältida mikroobide ja bakterite paljunemist.

Kuidas gaseerida vett kodus

Umbes kolmkümmend aastat tagasi oli peaaegu igas kodus sifoon vahetatavate balloonidega, milles oli süsihappegaas. Nii et kodus valmistatud gaseeritud vesi oli alati kättesaadav.

Veel oli igal nõukogudeaegsel lapsel vanaema, kes teadis, et esimest gaseeritud vett nimetati soodaveeks (nimi tulenes selle koostisosast – soodast). Tema võluretseptis oli sooda samuti peamine koostisosa. Tavaliselt lahustas vanaema liitrises veepurgis kolm-neli lusikat moosi, lisas sinna kuiva sidrunhapet lusikaotsaga, lahustas liitris vees, lisas kolmandiku teelusikatäit äädikat ja puistas peale pool teelusikatäit soodat. Ongi kõik, reaktsioon on alanud! Magus kodune soodavesi on valmis!

Tänapäeval on palju gaseeritud vee retsepte, kuid need on mõnevõrra uuendatud. Näiteks saab teha gaseeritud vett mineraalveega. Vaja läheb ka soodat ja sidrunhapet (või sidrunimahla). Tuleb valada klaasi mineraalveega teelusikatäis soodat ja seejärel lisada teelusikatäis sidrunhapet (või 2 lusikat sidrunimahla). Tulemuseks on limonaad. Kui suhkur ära praadida, on see väga sarnane colaga.

Kas tablette võib gaseeritud veega alla neelata?

Kas võib tablette võtta gaseeritud veega või ei? Selline küsimus kerkib sageli inimestel, kes võtavad tablette. Ja arstid soovitavad enamasti sellest ideest loobuda. Nad selgitavad, et süsihappegaas, mis sisaldub igas gaseeritud vees, võib negatiivselt mõjutada tableti koostisosi. Kui vesi on ka mineraalvesi, siis on võimalik nende keemiline reaktsioon pilli koostisosadega. Tagajärjed võivad olla halvad. Näiteks mõnedes gaseeritud vee liikides leidub raua ioone, mis tetratsükliini või linkomütsiiniga suhtlemisel võivad moodustada lahustumatuid ühendeid, mistõttu ravimid imenduvad palju halvemini.

Samas on mõnikord mõtet võtta ravimeid aluselise mineraalveega. Näiteks tablettide puhul, mis avaldavad maole negatiivset mõju, kehtib see joodi preparaatide ja mitmete antibiootikumide kohta.

Kas loomadele võib anda gaseeritud vett?

Kategoorilist keeldu lihtsa gaseeritud vee andmiseks loomadele ei ole. Seda ei saa pidada eriti kahjulikuks koertele ja kassidele, kuid sellest pole ka mingit kasu. Pealegi, kui lemmikloom sellist vett joob, koguneb paratamatult gaas tema kõhtu ja soolestikku. Loomale tekitab see ebamugavust, ja omanikule pole kindlasti meeldiv kuulda valju korinat kõhus või isegi gaaside väljutamist.

Seega, kui koer või kass väga juua tahab ja muud vett pole, tuleks gaas enne välja lasta. Mineraalset gaseeritud vett ei tohiks üldse anda – selle suurenenud soolasisalduse tõttu. Kui loom seda sageli joob, võib see lõppeda maksaprobleemide või kuseteede kividega, millele on eriti kalduvad kastreeritud kassid.

Kas lilli võib kasta gaseeritud veega?

Lillekasvatajad jäävad nõutuks, kui neilt küsitakse, kas lilli võib kasta gaseeritud veega. Vahepeal tehti USA-s Colorado ülikoolis Boulderi linnas eksperiment, millega püüti välja selgitada, kas taimed saavad gaseeritud veest, eriti mineraalveest, kasu. Eksperimentaatorid lähtusid teoreetilistest eeldustest, et sellise veega kastetud taimed peaksid kasvama kiiremini, kuna selles on rohkem mineraalsooli. Teooria leidis praktilist kinnitust eksperimendi käigus: taimed, mida regulaarselt kasteti gaseeritud mineraalveega, muutusid tänu selles lahustunud kaaliumile, väävlile, naatriumile ja fosforile tihedamaks roheliseks ning kasvatasid kiiremini mahtu kui nende sugulased, kes sellist kastmist ei saanud.

Seega võib sellist katset julgelt kodus korrata, kuid külma vett ei tohi võtta, see tuleb lasta soojeneda toatemperatuurini. Mineraalveega kastetakse üks kord nädalas, mitte sagedamini. Kui potimuld kuivab varem, tuleb kasta tavalise veega.

Toataimi võib kasta ka tavalise gaseeritud veega – mitte mineraalveega. Kuid sellest pole mõtet, kasulikku mõju ei tule. Parem on võtta tavalist vett.

Huvitavaid fakte gaseeritud vee kohta

1. Sellest, et süsinikdioksiid võib vett küllastada, teatas inglise keemik Džosef Pristli maailmale juba 1767. aastal. Kolm aastat hiljem ehitas rootsi konstruktor Tober Bergman kompressori, et segada vett süsihappegaasiga kõrge rõhu all. Kuid selline tootmine oli tol ajal äärmiselt kallis. Alles rohkem kui sajand hiljem, 1883. aastal, patenteeriti Ameerika Ühendriikides gaseeritud vee keemiline tootmine – sooda abil. Alles pärast seda sai võimalikuks gaseeritud vee tootmine tööstuslikus mastaabis. Alguse sai gaseeritud vee ülemaailmne levik Jakobi Šveebi tehasest ja tänaseni püsib Schweppes gaseeritud toodete valmistamise liidrite seas.
2. Kui Ameerika Ühendriikides müüdi esimest gaseeritud vett enamasti pudelites, siis teistes maailma riikides kasutati sifoone, mida täideti uuesti. Pealegi tarvitati vett sel viisil mitte ainult kodus, vaid ka toitlustusasutustes – baarides ja kohvikutes. Hiljem leiutati ka automaadid, millest sai gaseeritud vett juua otse tänaval.
3. Tänapäeval joob iga ameeriklane keskmiselt aastas 180 liitrit gaseeritud jooke, Venemaa elanik 50 liitrit, hiinlane umbes 20 liitrit.

Foto gaseeritud veest