Kuidas õigesti kuivatada bulgaaria paprikat

Köögiviljade kuivatamise protsessi on kasutatud iidsetest aegadest, kuid sellest hoolimata kaotab see siiski «purgi» konserveerimisele. Aga asjata! Kuivatamisel on mitmeid selgeid eeliseid: pole vaja tundide kaupa pliidi ääres seista, steriliseerides purke ja keetes köögivilju. Kuivatatud tooted võtavad riiulitel vähem ruumi, nad kaaluvad vähem. Võrreldes keetmisega kaob kuivatamise käigus vähem kasulikke aineid. Alles jäävad erk aroom ja maitse ning mõnel juhul on need isegi tugevamad. Ja viimane – õigesti teostatud protsessi korral säilib kuivatatud toode isegi kauem kui konservid. Köidab, eks ole?

Erksat, magusat ja mahlast bulgaaria paprikat saab samuti kuivatada. Lõigatuna viiludeks või jahvatatuna pulbriks – igal kujul annab see igale roale erilise nüansi, sest paprika on üks neist köögiviljadest, mis pärast kuivatamist ainult tugevdab maitse- ja aroomiomadusi. Võrrelge seda marineeritud paprikaga – kuivatatud maitseaine magusus on palju parem kui äädika oma, mis tapab köögivilja tõelise maitse.

Kuidas valida bulgaaria paprikat kuivatamiseks

Selleks, et kuivatatud paprika ei valmistaks pettumust ja jätaks ainult meeldivad muljed, tuleks valikule ja ettevalmistusele läheneda täie vastutustundega. Köögiviljad peavad olema täielikult küpsed, ilma vigastuste või riknemise tunnusteta. Ja kuigi see peaks olema selge, saame nüüd teada väikesed nipid ja trikid, kuidas juba poes kindlaks teha, millist paprikat eelistada, mis vähendab ettevalmistuse käigus tekkivaid kadusid miinimumini.

Pöörake tähelepanu paprika varrele – tervel köögiviljal on see tihe ja rohelist värvi, luues tunde, nagu oleks see just põõsast lõigatud. Kuivanud tumepruun vars viitab bulgaaria paprika vanusele.

Uurige köögivilja tumedate lamatisi meenutavate laikude ja koore pundumiste suhtes – see on tingitud mädanemise algusest ja seente tekkest. Väikesed kollased ja oranžid täpid on samuti negatiivse mõju tagajärg, kuid sel juhul põhjustavad seda tillukesed kärbsed.

Bulgaaria paprikat jagatakse samuti soo järgi. Lihtsamalt öeldes on olemas poisid ja tüdrukud. Esimestel on kolm sektsiooni ning need on pikliku kujuga, teistel on neli sektsiooni ja need on ümaramad. Kõik nagu elus, eks? Emasel tüübil on magus maitse ja pehme struktuur. Vaatamata ilmselgele plussile organoleptilistes omadustes tuleb selliseid paprikasid vesise tekstuuri tõttu kauem kuivatada. Ja kui te hindate aega, eelistage isast tüüpi – need on tihedad, vähem vesised ja sobivad suurepäraselt mitte ainult kuivatamiseks, vaid ka igasuguseks muuks kuumtöötluseks (eriti koduseks köögiviljahautiseks).

Ja lõpuks valige erinevat värvi paprikad! See on suurepärane, et mitmekesistada rooga erksate suviste värvidega külmal hallil talvel.

Kuidas valmistada köögivili kuivatamiseks ette

Pärast kvaliteetsete bulgaaria paprikate valimist peske iga köögivili sooja jooksva vee all ja kuivatage need paberrätikuga. Paprikat kuivatatakse tavaliselt õhukeste ribadena (umbes 6–7 mm laiused ja 3 cm pikad). Kuid see pole oluline, otsustage lihtsalt eelnevalt, kus te seda kuivatatud kujul edaspidi kasutate. Kui paprika ootab edasist jahvatamist pulbriks, pole kuju oluline. Eemaldage südamik ja seemned, mittesöödav kõva vars, lõigake paprikad tükkideks ja seejärel väikesteks tükkideks. Muide, eriti mugav on paprikast südamikku eemaldada spetsiaalse köögiviljakoorija abil. Protsess kiireneb mitu korda, võimaldades lühikese ajaga puhastada suure koguse paprikat.

Kui teil ei õnnestunud leida defektideta paprikat või kui tähelepanematuse tõttu sattus sisse 'defektne isend', ärge kurvastage – eemaldage halvad kohad noaga.

Väike trikk enne kuivatamist on paprika piserdamine vähese koguse soolaga – need kuivavad kiiremini. Soovi korral võib lisada ka tavalisi maitseaineid – itaalia või prantsuse ürte.

Kuidas kuivatada bulgaaria paprikat kodus

Niisiis, oleme paprikad ette valmistanud, lõiganud need viiludeks/ribadeks/kuubikuteks, nüüd on aeg otsustada, kuidas ja kus kuivatada. On mitu varianti, kuid kõik ei pruugi sobida, näiteks spetsiaalsete seadmete puudumise või isegi halva ilma tõttu. Valige endale sobiv meetod allpool toodud köögiviljade kuivatamise viisidest.

Ahjus

Pole kõige kiirem meetod, kuid selle pluss on see, et ahi on peaaegu igal perenaisel. Kuid ilma puudusteta see ei lähe – ahi ja selles olev paprika nõuavad pidevat tähelepanu. Tükke tuleb aeg-ajalt keerata, muidu saame kuivatatud asemel tavalise praetud köögivilja.

Ahi kuumutatakse enne kuivatamist eelnevalt 75 Celsiuse kraadini. Kui see toetab konvektsioonirežiimi, kasutame seda režiimi abiks. Nii aurutame rohkem niiskust välja ja saame ühtlase kuiva kooriku.

Parim kuivatamine on see meetod, mis tagab toote võimalikult väikese kokkupuute teiste pindadega – nii saavutame kuivatamise ühtluse 'igast küljest'. Kui kodus on rest või võrk, kasutame seda kindlasti. Et niiskus ei voolaks ega tilguks ahju põhja, asetage resti alla ahjuplaat. Aga mida teha, kui tükid on nii väikesed, et need kukuvad restilt alla? Esiteks, ärge heitke meelt. Ja teiseks, asetage pipar julgelt küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (selle abiga hoiame ahjuplaadi puhtana).

Sellega lõpeb ettevalmistus kuivatamiseks, kõik on valmis. Paneme oma ahjuplaadi pipraga ahju. See püsib seal umbes 6 tundi. 2 korda tunnis tuleb jälgida, kuidas protsess kulgeb. Eriti mugav on seda teha, kui ahjuuks ei ole täielikult suletud. Jätame kindlasti väikese vahe (võttes eeskuju avatud aknast ventilatsioonirežiimil). Nii pääseb liigne aur paremini välja ja temperatuur ahjus püsib konstantsena.

Niipea kui pipar on saavutanud vajaliku kuiva konsistentsi ja 3 tundi on möödunud, jätame selle veel paariks tunniks toatemperatuurile. Jahtudes niiskus köögiviljades ühtlustub, tükid muutuvad tihedamaks.

Pidage meeles, et ei ole vaja piirduda ühe ahjuplaadiga. Neid võib olla rohkem, kõik sõltub Teie ahju võimalustest ja mahutavusest. Lihtsalt ärge unustage neid protsessi käigus vahetada, et kuivatamine oleks ühtlane.

Elektrikuivatis

Kuivatamise protsess elektrilises kuivatis on väga sarnane eespool kirjeldatud ahjukuivatamisega. Kuid elektrilise kuivati kasutamine on mugav selle poolest, et ei pea pidevalt kontrollima pipra seisukorda – seade teeb kõik ise.

Asetame lõigatud paprikad igale kuivati tasemele ühe kihina (oluline, et tükid ei puutuks üksteist ja võimalusel oleks nende vahe 1 cm), läikiv pool allpool. Paljud soovitavad lülitada elektrilise kuivati maksimaalsele temperatuuritasemele ja tavaliselt on see 80–90 kraadi Celsiust, kuid toitainete säilimiseks kasutage temperatuuri 50 kraadi. Jah, kuivatamise aeg kahtlemata kahekordistub, kuid palju parem on saada vitamiinide ja mikroelementide rikas toode kui 'elutu kuivik'.

Kuivatamise aeg on keskmiselt 12 tundi, kuid see võib suureneda mõnede tegurite tõttu: kuivati võimsus, viilude paksus ja valitud paprikate mahlakus. Lõpuks peaksid saama kortsus, rabedad ja peaaegu kaalutud paprikatükid. Kaod sellisel kuumtöötlemisel on kuni 90–95%, st 1 kg värskest paprikast saab 50–60 g kuivatatud paprikat.

Mikrolaineahjus

Meetod on kiire ja hea, kui on vaja valmistada väike kogus suppi või paprikaga leiba. Maksimaalne kogus, mida on võimalik kasutada õige töötlemise tingimustes, on 2–3 paprikat.

Kuivatamist saab teha kahel režiimil – sulatamine ja mikrolaineahi (kõige lihtsamad mikrolaineahjud täidavadki ainult neid funktsioone).

Mikrolaineahi: laotage lõigatud pipratükid taldrikule ühe kihina, jälgides, et ribad üksteist võimalikult vähe puudutaksid. Optimaalne võimsus kiireks kuivatamiseks on 200–300 W – selliste parameetrite juures õnnestub pipar kuivatada 3 minutiga. Kui mikrolaineahi annab helisignaaliga teada, et protsess on lõppenud, avage seadme uks ja kontrollige paprikat segades – see ei tohiks olla niiske. Korrake protseduuri, kui köögivili pole lõpuni kuivanud.

Võib juhtuda, et valitud võimsus lihtsalt ei sobi Teie seadmele – seda on märgata protsessi käigus tekkiva kõrbenud toidu lõhna järgi. See ei tähenda, et kuivatamise idee tuleks maha jätta ja unustada – piisab võimsuse vähendamisest ja kuivatamise jätkamisest uute režiimidega. Aeg muidugi suureneb, kuid vaid vähesel määral – kuni 2 korda.

Režiimil „Sulatamine” on paljud kogenematult kanaliha või kala sulatades, vale aja valinud, viinud liha peaaegu keedetud olekusse. Ja see mikrolaineahju võime valmistada isegi seda, mida pole vaja, tuleb meile kasuks.

Pipra laotamise meetod on sama – klaasist taldrikule, kus iga tükk on üksteisest nähtaval kaugusel. Seadke soovitud režiim ja laske pipral mikrolainekarusellil 10 minutit keerelda. Liigne aur ja niiskus eemaldage, avades seadme ust iga 3 minuti järel. Kui 10 minutist ei piisa, suurendage aega, kuni pipar muutub habrasteks kaalututeks tükkideks.

Õhugrillis

Õhufritüüri töö põhineb toiduainete kuumtöötlemisel kuumaõhuvoolude abil. Teisisõnu on see just see konvektsioon, mida me vajame ja mis lühendab kuivamisaega võrreldes ahjuga kaks korda. Laotage köögiviljad spetsiaalsele restile, mis on õhufritüüri otsene osa, ja kuivatage neid põletitest väljuva kuuma õhu mõjul. Põhjalikult pestud ja rätikuga kuivatatud pipar laotage restile ühe kihina, seejärel lülitage põletid keskmisele võimsusele. Kuivatage köögivilja niimoodi 4 tundi, kuni saavutatakse soovitud habras olek. Kui töötlemisaega vähendada, saame kuivatatud pipart, mis muide säilib samuti kauem kui värske.

Dehüdraatoris

See spetsiaalselt kuivatamiseks loodud seade on vajalik pigem tööstuslikes mastaapides. Kuid eriti vastutustundlikud perenaised võivad sellise agregaadi soetada ka koju, seda enam, et dehüdraatorite tootjad on meie eest hoolitsenud ja loonud väikesed kompaktsed mudelid. Dehüdraator on varustatud ventilaatorite ja soojusallikaga. Nende tööd võib võrrelda fööni toimega – soe õhk tsirkuleerib korpuses, kuivatades sisu ühtlaselt. Sellised seadmed töötavad vaikselt ning eriti mugavad mudelid on varustatud taimeriga, nii et protsessi lõppedes lülitub seade ise välja.

Lõigatud bulgaaria pipar asetatakse restidele, mis sisestatakse dehüdraatorisse. Hea õhuringluse tagamiseks ei unustata iga tüki isiklikku ruumi. Temperatuuri reguleeritakse umbes 60°C juures ja taimer seadistatakse 8–12 tunnile (olenevalt lõike paksusest). Pärast selle aja möödumist veendutakse, et tükid on piisavalt kuivanud.

Päikese käes

See on kõige aeglasem meetod, mida kasutasid juba meie kannatlikud vanaemad ja vanavanaemad. Paprikat kuivatades värskes õhus ja soodsate ilmastikutingimuste korral (alates 30°C ja kõrgemal) kulub 5 päeva. Kui temperatuur on madalam, võib protsess venida kuni 10 päevani, võib-olla isegi kauem. Seetõttu tuleb selle meetodi valikule läheneda läbimõeldult ja eelnevalt kontrollida nädala ilmaprognoosi.

Pipar asetatakse ahjuplaadile või kandikule ja pannakse varjulisse ning hästi ventileeritavasse kohta. See võib olla rõdu või pööning, akna karniis, kui selle laius võimaldab kandikut välja panna ja stabiilset asendit tagada. Iga päev keeratakse paprikat ja segatakse, asetades päikese kätte iga külg ja pool. Kui prognoos näitab, et päeval on oodata vihma või kõrget niiskust, viiakse kandik koos köögiviljaga tuppa, vastasel juhul muutub see niiskeks ja ei kõlba enam edasiseks kasutamiseks.

Veel üks päikese käes kuivatamise miinus, lisaks kuluvale ajale, on paprikate rünnakud erinevate mikroobide poolt (näiteks väikeste kärbeste kaudu, kes armastavad asustada lõhna eritavaid ja kaitsmata tooteid). Seetõttu tuleb pärast õhukuivatust paprika kindlasti desinfitseerida kõrgete temperatuuride abil. Ahju kuumutatakse 100°C-ni, asetatakse sinna kuivatatud paprikad ja lülitatakse seade välja. Nendes tingimustes hoitakse paprikat kuni täieliku jahtumiseni.

«Köiskuivatus» õhu käes ilma lõikamata

Külas vanaema juures maal käies võisime näha pikki kaelakeesid kuivatatud seentest, õuntest ja teravatest paprikatest. Sama saab teha ka magusa bulgaaria paprikaga: võetakse laia silmaga nõel, keeratakse sellest läbi tugev niit sobiva pikkusega ja nööritakse paprikad üksteise järel sabast, liikudes järk-järgult niidi lõpu poole. Talvel kinnitatakse nöör radiaatori lähedale, suvel aga 'riietatakse' rõdu kaelakeedega.

Et paprikad üksteist ei puudutaks ja kuivaksid ühtlaselt igast küljest, kinnitage nende asend niidil sõlmedega – nii ei libise nad alla ja ventilatsioon tagatakse igast küljest.

Kuidas määrata toote valmidust

Täpset kuivamisaega pole võimalik kindlaks määrata, seetõttu määratakse toote valmidus visuaalselt ja kombamisi. Paprikaviilud peaksid olema kortsub, tihedad, kergesti murduma ja hammaste vahel krõmpsuma tarbimisel. Kui need aga painduvad nagu kuivatatud tomat, siis pole pipar lõpuni kuivanud. Vajaliku tulemuse saavutamiseks tuleb protsessi korrata.

Kuidas õigesti hoida kuivatatud bulgaaria paprikat

«Babuškini» tõestatud meetod kuivatatud ürtide, köögiviljade ja puuviljade hoidmiseks – linane kott, mis tagab pikaajalise säilivuse. Asi on selles, et sellise koti kudumise eripära (nimelt väikeste aukude olemasolu, nagu võrgul) tagab pideva ventilatsiooni. Kuivatatud paprika ei omanda sellistes tingimustes ebameeldivat kopitanud lõhna ja maitset.

Ärge kaaluge klaasnõude kasutamist paprikatükkide hoidmiseks, välja arvatud juhul, kui Te suudate tagada püsiva temperatuuri ja niiskuse. Tavaliselt toimub hoidmine köögis, kus aurutamise-praadimise protsess on pidev, temperatuur muutub pidevalt ja niiskus tõuseb aeg-ajalt järsult. Need ei ole parimad tingimused kuivatatud toodetele, mis vajavad madalat niiskust ja mõõdukat temperatuuri. Klaaspudelisse tekib ühel hetkel kondensaat, mis mõjutab mitte ainult köögivilja konsistentsi, vaid ka ebasoodsa mikrofloora teket.

Mitteideaalne, kuid kõige sobivam on kilekott. Sama stabiilse õhuringluse tagamiseks tehakse sellesse väikesed augud ja hoitakse rippuvas olekus.

Miks on kuivatatud bulgaaria paprika kasulik

Nagu juba mainitud, säilitavad kuivatatud tooted vitamiine ja mikroelemente – nende kasulikkust võib pidada võrdseks värsketega. Niisiis, millega võib uhkustada kuivatatud paprika?

1. Erksavärviline köögivili sisaldab kõrgel tasemel mineraale, mille aluseks on raud, mangaan, kaalium, seleen ja magneesium. Igaüks neist mõjub organismi tööle positiivselt, parandades kõigi süsteemide toimimist – pealaest jalatallani.
2. Paprika on vitamiinirikas. Esikohal on C-vitamiin (eriti kui kuivatamiseks kasutati rohelist või punast sorti) – võimas antioksüdant on meie organismile vajalik kollageeni sünteesiks, mis omakorda toetab veresoonte terviklikkust, suurendab naha elastsust (daamid, pange tähele), parandab organismi vastupanuvõimet infektsioonidele.
3. Punane paprika sisaldab teistega võrreldes suures koguses A- ja B-vitamiine. Seega kasutage seda rohkem kui teisi. B-vitamiin soodustab melatoniini tootmist, mis on kehale vajalik oma sisemise kella reguleerimiseks, aitab unetuse korral ja soodustab tervislikku und.
4. Karotenoidid aitavad võidelda vabade radikaalidega, mida me omandame keskkonna toksiinide mõjul ja mis võivad põhjustada vähki. Eriti rikkad nende poolest on kollased ja oranžid paprikad.
5. Üks peotäis värsket hakitud paprikat sisaldab kuni 40 kalorit, ja kuivatatud veel vähem. Ja kui Te otsustasite oma figuuri jälgida, siis sobib see köögivili suupisteks ideaalselt.
6. Paprikal on põletikuvastased omadused. Vähendades põletikku arterites, aitab see ennetada südame-veresoonkonna haigusi ja diabeeti.
7. Suupiste kuivatatud magusast paprikast sobib kõrge kolesteroolitasemega inimestele, sest see sisaldab alkaloidi kapsaitsiini, mis vähendab selle aine kogust.

Mida saab valmistada kuivatatud bulgaaria paprikast

Magus kuivatatud paprika on suurepärane lisand erinevatele roogadele. Kui see on korralikult kuivatatud, saate seda säilitada mitu kuud, rõõmustades erksate köögiviljadega kogu peret isegi talvel. Ka kuivatatud kujul lisatakse bulgaaria paprikat esimestele roogadele, salatitele ja letšole. Võite seda lihtsalt näksida krõmpsuva suupistena mõne kastmega – need krõpsud on palju tervislikumad kui poest ostetud.

Lisaks saab sellist kuivatatud paprikat jahvatada maitseaineks ja unustada poest magusa jahvatatud paprika ostmine.

Vaatame mõnda retsepti toodetest ja roogadest, mis kasutavad kuivatatud paprikat.

Leib kuivatatud paprika ja singiga

Selle vürtsika kerge leiva retsept on meieni jõudnud Lõuna-Prantsusmaalt. Ja imelik, miks prantslannad on nii peenikesed, hoolimata jahutoodete rohkusest nende toidulaual?

Täidise koostisosad:

• 600 g kuivatatud mitmevärvilist bulgaaria paprikat.
• 1 sibul.
• 1 küüslauguküüs.
• 200 g suitsutatud-keedetud peekonit.

Taigna koostisosad:

• 4 muna.
• 250 g jahu.
• 1 pakk (10 g) küpsetuspulbrit.
• 3 supilusikatäit oliiviõli.
• 50 ml piima.
• sool ja pipar maitse järgi.

Vaja läheb veel maitseainet «Prantsuse ürdid».

Täidise valmistamise juhend:

1. Kuumutame pannil oliiviõli (2 supilusikatäit) ja lisame sellele peeneks hakitud küüslaugu ja sibula. Kui tekib kuldne koorik, lisame väikesteks kuubikuteks/ribadeks lõigatud peekoni ja kuivatatud paprika (viimane immub praadimisel oliiviõliga ja muutub veidi pehmemaks).
2. Prae täidist 15 minutit ja lõpus lisa sool, pipar ja prantsuse ürdid.
3. Tõstame täidise taldrikule ja katame pabersalvrätiga, et see imaks endasse liigse õli.

Taigna valmistamise juhend:

1. Lahtiklopitud 4 muna hulka lisame jahu ja pärmi ning segame hoolikalt ühtlaseks massiks. Klompe ei tohi olla.
2. Seqjärel valame saadud massi hulka piima ja 1 supilusikatäie oliiviõli (kui täidisest õlijääke ei eemaldatud, siis taignale õli lisada ei ole vaja).
3. Segame uuesti, kuni saame ühtlase tükivaba taigna. Tainas peaks olema vedel.

Leiva valmistamise juhend:

1. Lisame paprika ja peekonitäidise taignale ja segame väga ettevaatlikult. Soovi korral lisame oliivid – see ainult parandab leiva maitset, sellest on võimatu end lahti rebida.
2. Määrime leivavormi õliga ja puistame vormi küljed ja põhja kergelt jahuga. Valame vormi valmis taigna ja asetame tulevase rammusa koogi eelkuumutatud ahju 180°C juurde.
3. Küpsetame leiba umbes 40 minutit 180°C juures. Valmidust kontrollime noaga – pistame noa otsa leiva sisse ja tõmbame peaaegu kohe välja, see peaks olema kuiv. Sama operatsiooni saab teha ka hambaorkuga.

Kreemjas supp kana ja paprikaga

Õrn, kerge ja suvine supp tasub talvel valmis teha, et tõsta kogu oma pere tuju.

Supi koostisosad:

• 90 g võid.
• 1 sibul.
• 1 sellerivars.
• 1 väike porgand.
• 2 supilusikatäit kuivatatud magusat paprikat.
• 40 g nisujahu.
• 2 liitrit kanapuljongit.
• 125 ml koort.
• 300 g kanarinda.

Supi valmistamise juhend:

1. Sügava põhjaga pannil sulatatakse või keskmisel kuumusel ja lisatakse eelnevalt peeneks hakitud sibul, seller ja porgand. Hautatakse köögivilju, kuni need pehmenevad (keskmiselt võtab see aega 10 minutit).
2. Pannile lisatakse kuivatatud paprika ja hautatakse sisu veel 2 minutit, kuni see muutub aromaatseks. Lisatakse nisujahu ja segatakse kohe, kuni jahu on lahustunud. Keedetakse veel minut ja võetakse tulelt.
3. Potti valatakse üks kolmandik puljongist (ingredientide kogusest) ja lisatakse sellele saadud paks pasta. Segatakse hoolikalt, et ei jääks tükke.
4. Poti pannakse tulele ja valatakse juurde ülejäänud kanapuljong. Segatakse sisu, kuni supp keema tõuseb ja pakseneb. Vähendatakse kuumust, kaetakse kaanega ja hautatakse pool tundi.
5. Lisatakse koor, keedetud kana tükid ja võetakse supp tulelt. Maitsestatakse maitse järgi ja serveeritakse krõbeda leivaga (või ka sellega, mida valmistasime esimeses retseptis).

Enchilada kaste

Traditsiooniliselt valmistatakse seda kastet tšillipiprast. Aga mida teha, kui tšilli ei maitse, aga Mehhiko kööki tahetakse puudutada? Ilma teatud moonutusteta retseptis ei saa, kuid proovida tasub kindlasti. Lõpuks lohutage end sellega, et nii magus paprika kui ka tšilli on ikkagi paprikad, seega vahetatavad (jah-jah, petke oma aju).

Koostisosad:

• 1/4 tassi taimeõli.
• 2 supilusikat jahu.
• 1/4 tassi kuivatatud punast paprikat (peeneks jahvatatud).
• 250 g tomatipastat.
• 350 ml vett.
• 1/4 teelusikat küüslaugupulbrit.
• 1/4 teelusikat sibulapulbrit.
• soolata maitse järgi.

Kastme valmistamise juhend:

1. Kuumutatakse õli pannil keskmisel kuumusel, seejärel lisatakse jahu ja paprika. Keedetakse sisu madalal kuumusel kuni kerge pruuni värvuse saavutamiseni (eeldusel, et kasutati täpselt punast paprikat, muidu toon on erinev), pidevalt segades, et mitte jahu kõrvetada.
2. Segatakse tomatipasta veega ja hakatakse seda järk-järgult lisama pannil olevale sisule. Seejärel maitsestatakse soola ja vürtsidega (muide, küüslauku ja sibulat saab ka kodus ise kuivatada ja kasutada neid igal sobival juhul).
3. Jätkatakse kastme keetmist madalal kuumusel 10 minutit (kaste peab selle aja jooksul paksenema).

Serveeritakse soojalt. Buen provecho! (Head isu!)

Küpsised peekoni ja magusa paprikaga

Koostisosad:

• 2 viilu peekonit.
• 4 supilusikat purustatud kuivatatud paprikat.
• 2 tassi nisujahu.
• Pool tassi õli või margariini.
• 1 muna.
• 3 supilusikat koort (kõrge rasvasisaldusega).
• 1 näputäis jahvatatud musta pipart.
• 1 munakollane.

Küpsise valmistamise juhend:

1. Praetakse tükeldatud peekonitükid pannil keskmisel kuumusel kuni krõbedaks, seejärel eemaldatakse liigne rasv pabersalvrätikuga ja jahutatakse täielikult.
2. Suures kausis segatakse jahu, õli/margariin, muna, sool ja rasvane koor. Võib kasutada mikserit protsessi kiirendamiseks. Segatakse seni, kuni saadakse ühtlane paks struktuur ilma tükkideta.
3. Edaspidi sõtkuge tainast kätega, kuni see enam käte külge ei kleepu. Lisage selle käigus järk-järgult väikeste kogustena jahutatud peekoni- ja pipratükke.
4. Rullige tainas umbes 4–5 cm läbimõõduga "palk"-kujuliseks, seejärel mähkige fooliumisse või küpsetuspaberisse ja pange 2 tunniks külmkappi. Tainas muutub tihedamaks, küpsiste ketaste lõikamine on palju mugavam. Võite selle punkti vabalt vahele jätta, kui eelistate küpsistele ise kuju anda.
5. Kuumutage ahi 180 kraadini Celsiuse järgi.
6. Võtke tainas külmkapist välja, eemaldage paber/foolium ja hakake lõikama kettaid, mille asetate õliga määritud ahjuplaadile. Määrige iga ketas lahtiklopitud munakollasega.
7. Küpsiseid küpsetage 15–20 minutit, kuni need on pruunid. Konsistents peaks olema tihe ja küpsised murenevad.