Zubatka kala: foto, kirjeldus, kasulikud omadused ja retseptid

Paljud inimesed peavad tänapäevalgi zubatkat röövkalaks. See on seotud tema suurte hammaste olemasoluga. Vanade uskumuste kohaselt ründas zubatka inimesi ja meremehed said mitu korda tema ohvriks laevahuku ajal. Kas see on tegelikult nii? Räägime zubatkast, tutvustame selle omadusi, olemasolevaid liike, kala kasu ja kahju.

Zubatka: mis kala see on, kuidas ta välja näeb ja kus ta elutseb

Zubatka meenutab mureenat, on madja sarnane. Ta kuulub ahvenaliste hulka ja on suur, mõnikord võib sellise kala pikkus ulatuda peaaegu 1,6 meetrini. Ta pole eriti kena, isegi võib öelda, et tema välimus peletab eemale. Hiiglaslik pea, võimsad lõuad, väljaulatuvad kihvad – just sellepärast kartsid kalamehed varem zubatkat. Kui ta kinni püüti, siis kuivatati tema pea ja pandi see oma kodus välja, et külalisi imeliku olendiga üllatada.

Aga see pole päris nii. Kala kohutavad lõuad täidavad oma rolli, kuid need on mõeldud peamiselt molluskite närimiseks veealustel kaljudel ja kividel. Just nii toitub zubatka. Tema põhitoit on väikesed kalad, molluskid, vähilaadsed, meduusid. Seetõttu pole midagi imelikku, et hambad kuluvad ja riknevad regulaarselt. Uuel hooajal kasvavad väljalangenud hammaste asemele uued.

Zubatka rahvapärane teine nimetus on 'merehunt'. Kuid tema loomus on rahulik ja isegi tasane. Ta peidab end peamiselt sügavuses ja tuleb pinnale ainult siis, kui ta peab püüdma mööduvat saaki. Ta peab passiivset jahti, rünnates varitsusest.

Sukeldujad, kes on sügavuses käinud, on tunnistajaks olnud tema rahulikule käitumisele. Ta ei rünnanud neid ega puudutanud väikseid kalu, kes ujusid lähedal, oodates tema toidujääke. Kuid tuleb märkida, et ohuhetkel on kala valmis kasutama oma kohutavaid lõugu. Sel hetkel tuleb teda karta. On teada, et oma kihvadega võib ta rahulikult läbi hammustada palgi või paksu nahksaapa.

Elupaigad

Peamiseks elupaigaks on ookeanid. Kala võib kohata Põhjamerel, Atlandi ookeanil ja Põhja-Jäämeres. Meie maal elutseb zubatka Läänemeres, Põhjameres, Barentsi meres, on täheldatud Valge mere piirkonnas. Zubatka elab umbes 500 m sügavuses. Ta armastab mudast või liivast põhja, süvendeid ja koopakohti.

Liigid

Eristatakse mitut liiki 'merehunte'.

1. Kaug-Ida merihunt. Oma nime sai ta elupaiga järgi. Sellist kala leidub Kamtšatkal, ta on valinud Tšuktši mere. Tal on pikk keha, ta hõlpsalt ujub saarestike kivide vahel. Tema hirmuäratav välimus meenutab mureenat. Kohalikud kalamehed on sellist liiki koeraks kutsunud. Ta on vähe uuritud, kuid on teada, et ta elab mitte rohkem kui 15 meetri sügavusel, armastab kalju- ja kivipõhja. See pole töönduskala, satub vaid juhuslikult võrkudesse.
2. Triibuline merihunt. Oma nime sai ta värvuse järgi. Tal on põiki tumedad triibud kogu keha ulatuses. Pikkus võib ulatuda 1,5 meetrini, kaal kuni 20 kg.
3. Angerjasarnane merihunt. Suur kala, pikkusega üle 2 meetri. Vaatamata sellele on kaal väike. Toiduks on peamiselt vähilaadsed, karbid ja kilbid, mida ta oma kihvadega kergesti purustab.
4. Liivane merihunt. Tal on teine nimetus – harilik merihunt. See on selle sugukonna kõige aktiivsem liik.
5. Sinine merihunt. Oma nime sai ta värvuse järgi. Esineb liike, mille värvus ulatub hallist erksiniseni.

Mille poolest erineb sinine zubatka kirjust?

Alustuseks vaatleme nende liikide ühiseid jooni:

• on suured, võimsate lõugadega, hirmuäratavate kihvadega;
• mõlemad eelistavad Atlandi ookeani põhjaosa;
• toituvad meduusidest, vähilaadsetest, limustest, okasnahksetest jne.;
• neil on sama käitumine: nad armastavad üksildust ja elavad sügavuses;
• jahtivad passiivselt, oodates oma saaki varjupaigast;
• on ühesuguse maitse ja toiteväärtusega.

Erinevused:

1. Sinine liik on kirjust veidi suurem.
2. Erinev värvus.
3. Sinised merihundid armastavad sügavust, nad on aktiivsemad kui kirjud, laigulised aga eelistavad madalikke.
4. Kirju merihunt on sinisest palju viljakam.
5. Sinine merihunt sisaldab vähem rasva kui kirju.
6. Kirjul liigil on rohkem lihaskiude.
7. Kirju merihundi liha on palju tihedam ja küllastatum, seetõttu on selle hind turul kõrgem.
8. Sinise liigi esindajal on rohkem A-vitamiini.
9. Kirju merihunt on oma kasulike ja maitseomaduste tõttu nõutum.

Koostis ja kalorisisaldus

Merihunt on põhjaookeanide ja -merede esindaja. See mõjutab tema maitseomadusi ja rasvasisaldust. Teadlased on tõestanud, et madalad temperatuurid võimaldavad säilitada happeid ja rasvu organismis. Merihundis on neid piisavalt, millest tuleks esile tuua oomega-3. Kui rääkida valguühenditest, siis nende koguselt kalas ei jää nad alla isegi tiigerkrevetile.

Kui võrrelda selliste kaladega nagu tursk, siis merihunt on kaloririkkam. 100 g toote kohta – 126 kcal, kirjul veidi vähem – 105 kcal. Kalas puuduvad süsivesikud, kuid on piisavalt valke ja rasvu.

Tähtis! Kalorisisaldus võib muutuda ja sõltub selle valmistusviisist. Praetud kala on palju kaloririkkam kui aurutatud või keedetud.

„Merehundi“ koostis sisaldab järgmisi kasulikke aineid ja mikroelemente:

• magneesium;
• tsink;
• kaltsium;
• raud;
• kaalium;
• lüsiin;
• tiamiin;
• riboflaviin;
• nikotiinhape;
• püridoksiin;
• fosfor;
• väävel;
• jood;
• vask;
• naatrium jne.

Kõiki kalas sisalduvaid kasulikke aineid on ühes artiklis võimatu loetleda. Võib öelda, et merihundis on peaaegu kõik Mendelejevi tabeli elemendid. Kui teda regulaarselt tarbida, pole vaja kulutada raha kallitele vitamiinidele. Kala varustab organismi kõigi vajalike ja oluliste ainete, makro- ja mikroelementidega, mis võimaldavad kõigil kehasüsteemidel täielikult toimida.

Vitamiinidest tuleks esile tõsta B-, E-, A-, C-, D- ja PP-rühma.

Tasub teada! Kalafilee eeliseks on selle kerge seeditavus organismi poolt.

Mille poolest on zubatka kasulik?

Üldine kasu

Merihunt sisaldab suures koguses joodi, mistõttu soovitatakse seda tarbida kilpnäärme probleemidega inimestel. Selles on palju valguühendeid, mida vajavad lapsed, vanurid, rasedad ja imetavad emad. Selles sisalduv oomega-3 vähendab kolesterooli.

Merihundi filee on tänu väärtuslikele elementidele soovitatav südame-veresoonkonna haiguste all kannatavatele inimestele. Merihunt mõjub soodsalt ajveringele, pidurdab ateroskleroosi ja naastude teket, tugevdab immuunsüsteemi.

Tänu kaaliumile eemaldab merihunt liigse soola ja vähendab turset. D-vitamiin mõjutab soodsalt vere hüübimist, tugevdab luu- ja lihaskudet ning närvisüsteemi. PP-vitamiin ennetab ateroskleroosi teket.

Merihundi regulaarne tarbimine aitab:

• seedimishäirete korral;
• hüpertensiooni korral;
• ebastabiilse ainevahetuse korral;
• isheemia korral.

Merihundi liha on soovitatav kõigile eranditult, alates lastest kuni eakateni. Eriti kasulik on see naistele raseduse ja imetamise ajal.

Tänu oma koostisele ja madalale kalorsusele võib merihundi liha liigitada dieettoodete hulka. Kalafilee abil pole raske säilitada keha töövõimet vajalikul tasemel. Merihundi liha toetab lihaskudet ega lase kiududel laguneda, rääkimata nende vähenemisest. Merihundiga dieedi pidamisel kaal langeb järk-järgult, tänu rasvakihtide sujuvale hävitamisele. Samal ajal ei teki mineraalide ja muude kasulike ainete puudust.

Tasub teada! Merihunt ei saa täielikult asendada teisi toite. Sellega saab ainult täiendada puuduvaid elemente organismis. Piisab, kui tarbida liha 2 korda 7 päeva jooksul, et vähendada päevase toiduratsiooni kalorsust.

Merihundi fileed võib kasutada paastupäevadel. Kuid ei tasu liialdada, piisab 2 korrast nädalas.

Naistele

Merihundi filee on kasulik naistele, eriti neile, kes jälgivad oma figuuri. Selle abil saab kaalust alla võtta või pidada paastupäevi. See täidab organismi kõigi vajalike mineraalide, vitamiinide ja mikroelementidega, nii et dieedi ajal kasulike ainete puudust ei teki.

Lisaks pikendab merihunt noorust, kuna mõjub soodsalt peaaegu kõigi kehasüsteemide tööle. Värske naha, tervete juuste ja küünte jaoks tuleks oma dieeti lisada merihundi filee.

Meestele

Merihunt on tugevama soo jaoks vähemalt sama kasulik kui naistele. Lihas sisalduv valk eemaldab jääkaineid ja alandab kolesterooli, normaliseerib ainevahetusprotsesse.

Tänu kalas leiduvale D-vitamiinile tugevneb luukude. Merihundi regulaarne tarbimine tugevdab lihasmassi.

Raseduse ajal

Rasedatele naistele on merihunt mõõdukates kogustes kasulik. Kala võimaldab täiendada organismi vajalike kasulike elementidega, eemaldab liigse vedeliku ja vähendab turset.

Merihundi liha regulaarne tarbimine mõjub positiivselt loote arengule ja naise enda tervisele.

Imetamise ajal

«Merihunti» soovitatakse lisada oma toidulauale imetavatel naistel. Ei saa öelda, et liha suudaks piimatoodangut suurendada või kiirendada, kuid kala tõstab kindlasti piima kvaliteeti. Imik saab tänu sellele kõige kasulikumad ja väärtuslikumad ained, mis on arenguks vajalikud. Ja naine ise taastub pärast sünnitust kiiremini.

Lastele

Lapse organism vajab pidevalt vitamiine, mineraale, mikro- ja makroelemente. Seepärast on merihundi tarbimine lastele asjakohane. Lisaks on tõestatud, et kalaliha parandab mälu ja mõjub soodsalt aju tööle. Tänu selles sisalduvatele kasulikele ainetele tugevdab laps luu- ja lihaskudet.

Veel üks oluline aspekt merihundi lisamisel lapse toidulauale on tõsiasi, et kalaliha regulaarne tarbimine tugevdab immuunsüsteemi, parandab üldist enesetunnet ning küllastab rakke ja kudesid vajalike ainetega.

Kaalukaotuse ajal

Merihundi liha võib liigitada dieettoodete hulka. Kui kala aurutada või keeta, on selle kalorsus madal. Arvestades selle kasulikkust ja tähtsust organismile, on selle abil lihtne kaalust alla võtta. On selge, et protsess ei ole kiire, kuid rasvad kaovad organismist igaveseks.

Kas zubatka on kasulik suhkurtõve korral?

Spetsialistid soovitavad diabeetikutel lisada oma toidulauale merihunti. «Merihundi» liha alandab kolesterooli, eemaldab sooli, normaliseerib organismi ainevahetust. Ja see on väga oluline sellise haiguse nagu suhkurtõbi puhul.

On tõestatud, et merihundi liha vähendab südame-veresoonkonna haiguste ja suhkurtõve tekke tõenäosust, normaliseerib vererõhku, tugevdab immuunsüsteemi ja vabastab depressioonist.

Zubatka pankreatiidi ja gastriidi korral

Merihundi liha imendub organismis kergesti ega põhjusta kõhus raskustunnet. Gastriidi ja pankreatiidiga patsientidel soovitatakse lisada oma toidulauale merihunti. See normaliseerib organismi ainevahetusprotsesse, kiirendab ainevahetust.

Kahju ja vastunäidustused

Merihundil praktiliselt puuduvad vastunäidustused. Ainsaks miinuseks võib olla talumatus või kalduvus allergiale. Näiteks ei tohiks seda tarbida need, kellel on suurenenud tundlikkus kalatoodete suhtes.

On ka teisi aspekte:

1. Madala valgusisaldusega dieedi puhul on parem mitte lisada kala toidulauale.
2. Mõnikord ei soovita arstid «merihunti» alla 6-aastastele lastele.
3. Praetud kala lihas on kantserogeene, seetõttu tuleb selle tarbimisel olla ettevaatlik.
4. Merihundi liha ei soovitata tarbida inimestel, kes põevad kõhunäärmehaigusi ja sisenõrenäärmete funktsioonihäireid.

Kuid ei tasu unustada mõõdukust. Liialdamine toob alati kaasa ettearvamatuid tagajärgi. Piisab, kui valmistada kala perele 2 korda 14 päeva jooksul. Krooniliste haigustega inimestel tuleks eelnevalt konsulteerida oma arstiga ja kooskõlastada temaga oma toitumiskava.

Kuidas valida ja säilitada

Poodides müüakse merihunti külmutatult või jahutatult. Et valmistada kalast isuäratav roog, tuleb valikul järgida mõningaid punkte:

1. Silmad. Need peavad olema heledat värvi, puhtad ja kumerad. Kalade sogased ja sissevajunud silmad viitavad toote värskuse puudumisele. Kui kala müüakse peata ja pole võimalik silmade järgi värskust hinnata, siis on parem sellist toodet mitte osta.
2. Liha. Värske merihundi filee on alati elastne meeldiva heleda tooniga. Parem on valida jahutatud toodet, kuna külmutatud filee võib osutuda maitsetuks. Kala võidi mitu korda üles sulatada ja uuesti külmutada, mis mõjub halvasti selle maitseomadustele.
3. Lõpused. Värske merihundi lõpused on roosakad või punaka tooniga. Need peavad olema limata. Kui lõpused lõhnavad ebameeldivalt, on pruuni või beeži värvi, siis pole kala täiesti värske. Sellist toodet ei tohiks võtta.
4. Rümbad. Kvaliteetne filee ei ole kleepuv, see peaks olema libe. Kui värskele lihale käsitsi vajutada, peaks see taastuma oma endises olekus.
5. Kõht. Kui see on limane ja suurenenud, tähendab see, et kala on valesti säilitatud ning säilitusreegleid on rikutud. Sellist toodet ei tohiks võtta.
6. Soomused. Värske merihundi nahk läigib, on kombatavalt sile ning soomused on tihedalt selle küljes.

Tähtis! Kala liha tuleb hoida külmikus mitte rohkem kui üks päev. Selle aja jooksul selle maitseomadused ei halvene. Kui kala külmutatakse sügavkülmas, siis mitte rohkem kui 2 kuud.

Merihundil pole peaaegu üldse luid, seepärast on seda lihtne tükeldada ja puhastada.

Säilitamine
Merihundi liha tuleb hoida külmikus mitte rohkem kui üks päev. Parem on kala kohe valmistada, et see ei jõuaks oma maitseomadusi kaotada. Kui see on ostetud külmutatuna, siis võib selle sügavkülma panna ja kasutada vastavalt vajadusele.

Merihundi filee on väga kasulik, seetõttu ei kaota see õigel säilitamisel oma «imeliste» omadusi. Mõistlik merihundi tarbimine avaldab positiivset mõju inimese tervisele, varustades keha vajalike väärtuslike ja toitvate ainetega.

Kuidas maitsvalt valmistada zubatkat: retseptid

Merihundi liha on üsna rasvane ja kergelt lahtine. Seepärast, et see laiali ei laguneks, tuleks järgida mõningaid praktilisi nõuandeid:

1. Kalaliha tükid peaksid olema suured.
2. Soovitatav on seda leotada soolases vees koos sidruniga, et kiud tugevneksid ja liha praadimisel laiali ei laguneks.
3. Soovitatav on tükid esmalt suurel tulel praadida ja seejärel madalal kuumusel hautada, et kõik kasulikud ained kalasse jääksid.
4. Ei maksa kasutada suurt kogust maitseaineid, piisab piprast ja soolast.

Ahjus

Valmistamiseks vajame:

• huntkala steik – mitu suurt tükki;
• sidrun – 1 tk;
• sool, pipar – maitse järgi.

Valmistamine:

1. Peseme kalatükid, kuid nahka ei eemalda, et liha laiali ei laguneks.
2. Teeme steigile väikesed sisselõiked.
3. Soolame, pipardame, niristame peale sidrunimahla.
4. Valmistatud tükid mähime fooliumisse ja asetame ahju pooleks tunniks. Kauem küpsetada ei maksa.
5. Kala küpsetustemperatuur on 180 kraadi.

Nautige aromaatset liha ja olge terved!

Pannil

Kala valmistamiseks kasutage malmpanni. Vajame:

• merehundi filee – mitu suurt tükki;
• taimeõli – panni määrimiseks;
• jahu – kala jahus veeretamiseks;
• sool, pipar – perenaise äranägemisel.

Valmistamine:

1. Määrime panni põhja õliga. Õliga tuleb olla säästlikum. Merehundi praadimiseks piisab mõne tilga lisamisest.
2. Segame jahu soolaga ja veeretame kalatükid selles. Laotame need pannile ja paneme gaasi peale.
3. Kõigepealt küpsetame suurel tulel ja praeme tükke mõlemalt poolt, seejärel vähendame gaasi, katame kala kaanega ja laseme sellel valmis küpseda. Küpsetusaeg on 15 minutit. Eelnevalt õli ei tasu kuumutada, muidu kala kõrbeb.

Praepannil klaris
Vajame:

• huntkala liha – ½ kg;
• sool, pipar – maitse järgi;
• taimeõli – praadimiseks;
• sidrun – ½ tk;

Klaari valmistamiseks:

• muna – 1 tk;
• jahu – paar supilusikat;
• vesi – pool klaasi;
• viin – 50 g;

Valmistamine:

1. Puhastame kalatükid nahast, uimedest ja luudest. Selles retseptis peaksid huntkala tükid olema väikesed. Parem on, kui kala lõigata väikesteks tükkideks.
2. Asetame filee eraldi nõusse, pipardame ja soolame.
3. Niristame lihale sidrunimahla ja jätame sellesse olekusse umbes 20 minutiks, et kala jõuaks endasse imada maitseained ja sidrunimahla.
4. Valmistame klari: eraldame munast munakollase, segame selle viina ja veega. Lisame lusikatäie taimeõli, soolame ja segame kõik korralikult läbi (vahustame vispli või kahvliga).
5. Ülejäänud munavalge vahustame ja lisame ettevaatlikult klari hulka. Segame.
6. Kalatükid kastame klari sisse ja paneme praadima eelkuumutatud õliga pannile.
7. Tükke praeme mõlemalt poolt, seejärel asetame paberrätikule.
8. Laseme õlil ja rasval nõrguda, serveerime lauale.

Multikeetjas

Liha valmistamiseks multikeetjas vajame järgmisi tooteid:

• huntkala filee – mitu suurt tükki;
• riis – pool klaasi (valmistamiseks on parem võtta punast riisi);
• sibul – 1 keskmine sibul;
• porgand – 1 keskmise suurusega tükk;
• rosmariin – 1 oksake;
• köögiviljapuljong – 1 klaas;
• sool, pipar, maitseained – maitse järgi.

Valmistamine:

1. Puhastame liha täielikult. Vabaneme luudest, nahast ja uimedest.
2. Lõikame sibula poolrõngasteks ja laotame multikeetjanõu põhja.
3. Hakkime porgandi ribadeks ja laotame sibula peale.
4. Asetage rosmariinioksa põhja peale. Seda ei pea tingimata kasutama. See on perenaise otsustada.
5. Peske riis ja valage see köögiviljade peale.
6. Valmistage köögiviljapuljong ja valage see köögiviljadele ja riisile, nii et need oleksid täielikult vedelikuga kaetud.
7. Asetage kalatükid peale.
8. Soolake, pipardage, lisage maitse järgi vürtse.
9. Sulgege kaas, seadistage hautamisrežiim umbes 40 minutiks. Sobib ka pilafi režiim.

Söegrillil

Valmistamiseks vajame:

• kalaliha – 1 kg;
• sibul – 250 g;
• majonees – 300 g;
• äädikas (parem võtta õunaäädikat) – 2 supilusikat;
• suhkur – 1 teelusikas;
• sinep, kuivatatud küüslauk, sool, pipar – maitse järgi.

Valmistamine:

1. Lõigake sibul rõngasteks.
2. Puhastage merihunt nahast, luudest ja uimedest.
3. Asetage kalaliha eraldi nõusse ja asetage nende vahele sibulaviilud. Kalatükid peaksid olema suured.
4. Valmistage marinaad: segage majonees äädikaga, lisage suhkur ja vürtsid. Soolage kaste ja segage kõik hoolikalt läbi.
5. Valage valmis marinaad kalale ja sibulale. Tükke ei tohi segada. Kala liha on väga õrn, seega ärge seda puudutage.
6. Pange kala 2 tunniks külmkappi.
7. Võtke liha välja ja torgake see varrastele.
8. Süüdake grill ja küpsetage kala umbes 20 minutit, pöörates vardaid pidevalt.
9. Merihundi šašlõkki võib serveerida praetud või küpsetatud kartuliga.

Zubatka kalasupp

Valmistamiseks vajame:

• kartul – 4 tk keskmise suurusega;
• merihundi liha – 5–6 suurt tükki;
• porgand – 1 keskmise suurusega tükk;
• pärloder – 1 supilusikas;
• loorberileht – 1 leht;
• sool, pipar – maitse järgi;
• ürdid – perenaise äranägemisel.

Valmistamine:

1. Pange vesi tulele ja laske keema tõusta, soolake, pipardage.
2. Laske merihundi tükid keevasse vette ja keetke pool tundi.
3. Kuni kala valmib, lõigake kartul ja porgand kuubikuteks või ribadeks.
4. Võtke kala puljongist välja ja pange eraldi kaussi. Puhastage liha nahast, luudest ja uimedest.
5. Kurnake puljong ja pange uuesti tulele.
6. Lisage puljongile pärlodratangud ja keetke umbes 10 minutit.
7. Pange keevasse vette ülejäänud köögiviljad ja jätkake keetmist veel umbes 15 minutit.
8. Hakkige rohelus peeneks.
9. Enne serveerimist lisage puljongisse kalafileed ja ürte.

Huvitavad faktid

1. Merihundid elavad peaaegu 20 aastat.
2. Kalal on tugevad lõuad, mis suudavad vaevata läbi hammustada labida varre.
3. Kihvadega rebib merihunt põhjast loomi.
4. Kala sai oma nime hammaste tõttu. Tema kihvad paistavad eespool ja meenutavad hundi suud. Seetõttu on tema teine nimi – 'merihunt'.

Merihundi foto