Küdoonia (puuvili): kasulikud omadused ja vastunäidustused

Küdoonia on heitlehine taim, millel on ilusad õied ja söödavad viljad. Viljad on pehme karvase kattega ja kuldkollase värvusega. Eristatakse kolme liiki küdooniad, mis kuuluvad eri botaanilistesse perekondadesse: harilik, jaapani ja hiina.

Harilik küdoonia on kõige levinum. See on laiuv puu, kõrgus kuni 4 m, suurte viljadega. Need võivad olla õunakujulised või pirnikujulised, mass on 200 kuni 600 g, sõltuvalt sordist ja kasvukohast. Nende maitse on tavaliselt magus, kergelt kootav, mõrkja nüansiga. Mõned sordid annavad siledad viljad, teistel on need kaetud õrna udemega.

Jaapani küdoonia (henomeles) on vähem tuntud, kuid väga populaarne aednike seas dekoratiivne põõsas, kõrgus kuni 2 m, väga väärtuslike, kuid hapude viljadega.

Hiina küdoonia on tuntud peamiselt vaid professionaalsetele aednikele. See liik ei ole laialt levinud ja seda kultiveeritakse peamiselt Indohiinas. Taim on kõrge (kuni 6 m) puu, õrnade roosade õitega ning väga suurte, kõvade, hapude, kootavate viljadega. Nende mass ulatub mõnikord 2 kg-ni.

Vilju kasutatakse nende mõrkuse tõttu ainult pärast kuumtöötlemist, kuigi mõnd hariliku küdoonia sorti võib süüa ka värskelt.

Koostis ja kalorisisaldus

Harilik küdoonia

Küps küdoonia sisaldab orgaanilisi happeid, fruktoosi, tärklist, toidukiudaineid, pektiini, eeterlikku õli, parkaineid, polüfenoole. Seemnetes on rasvõli, lima, glükosiid amügdaliin. Seda puuvilja võib pidada dieetiliseks, sest selle kalorsus on 49–55 kcal 100 g kohta. Ülejäänud näitajad:

• valke — 0,4 g;
• süsivesikuid — 9,6–15,3 g;
• rasvu — 0,1 g;
• tuhka — 0,4 g;
• vett — 83,8 g.

Mikroelementide valik küdoonia viljades on üsna mitmekesine:

• kaalium;
• magneesium;
• raud;
• fosfor;
• kaltsium;
• seleen;
• vask;
• tsink;
• mangaan.

Samuti on viljad rikkad vitamiinide A, B1, B2, B3, B5, B6, B9, E, C, K, PP poolest.

Küdoonia koostises olevad kasulikud ained võimaldavad hõlpsalt rahuldada organismi päevast vajadust.

Jaapani küdoonia

Selle energeetiline väärtus on veidi madalam kui hariliku küdoonia oma ja on 48 kcal. 100 g viljade kohta on:

• süsivesikuid 6 g;
• rasvu 0,1 g;
• valke 0,4 g;
• tuhka 0,4 g;
• vett 83,8 g.

Jaapani küdoonia on koostiselt sarnane harilikuga, kuid sisaldab mõnevõrra väiksemat vitamiinide komplekti: B1, B2, B6, C, E, PP, karoteen.

Makro- ja mikroelemendid on esindatud kaltsiumi, magneesiumi, mangaani, nikli, boori, titaani ja rauaga. See küdoonia liik sisaldab tärklist, kiudaineid, sahharide, küllastunud rasvhappeid, pektiini, fenoolseid ühendeid ja eeterlikke õlisid.

Jaapani küdoonia vilju kasutatakse laialdaselt rahvameditsiinis, kuid neil on teatud vastunäidustused.

Hiina küdoonia

Hiina küdoonia on samuti madala kalorsusega: 50 kcal 100 g viljade kohta.

Selle koostises on fosfor, kaltsium, kaalium, vask, samuti väga suur protsent rauda. Hiina küdoonia kasulike komponentide loetelu täiendavad vitamiinid A, C, E, B-rühm, orgaanilised happed, pektiin, toidukiud, tanniinid, tärklis, lima, sahharidid.

Seda kasulikku puuvilja kasutatakse rahvameditsiinis ja Kagu-Aasia toidukultuuris.

Küdoonia kasulikud omadused

Üldine kasu

Kõigil küdoonia liikidel on üldtugevdavad omadused. Selle mõjul suurenevad organismi kaitseressursid ja tõuseb stressitaluvus.

Viljadel on bakteritsiidne ja põletikuvastane toime. Regulaarsel toiduga tarbimisel vähenevad põletikulised protsessid organismis ning surevad haigustekitajad bakterid ja viirused. Seetõttu soovitatakse küdoonia tarbimist ägedate hingamisteede haiguste ja gripi epideemia ajal. Küdoonia pärsib ka mõningaid parasiite ja leevendab mürgistust. Mäestikualadel on värske küdoonia keedust ja mahla iidsetest aegadest kasutatud kõrva-, kurgu-, nina- ja silmapõletike raviks. Värsket küdooniat võib kasutada kerge palavikualandajana.

Toidukiud imavad liigset vett, puhastavad soolestiku seinu, tugevdavad selle peristaltikat. Sapivool normaliseerub, vere kolesteroolitase langeb. Keedetud viljade püreed määratakse maksahaiguste korral, samuti oksendamisvastase vahendina. Viljaliha tanniinid aitavad seedetrakti häirete ravis, peatavad kõhulahtisuse.

Seemnekambrite lima seevastu mõjub soolestikule pehme lahtistina, võimaldades ravida kõhukinnisust. Lima katvat omadust kasutatakse laialdaselt parodondi, koliidi, maohaavandite ja kaksteistsõrmiksoole haavandite ravis. Limatõmmis aitab kaitsta seedetrakti erinevate ravimite ärritava toime eest. Sellel on rögaeritust soodustav omadus ja seda kasutatakse bronhiidi korral köha raviks. Seda võib kasutada ka välispidiselt – väikeste nahakahjustuste ja põletuste paranemiseks.

Küdooniat tarbitakse värskelt või aurutatult kõhunäärme, hingamisteede ja seedesüsteemi tegevuse stabiliseerimiseks, ägedate hingamisteede haiguste ning südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks.

Küdoonia oluline omadus on võime alandada vererõhku. Värske küdoonia toimib kerge diureetikumina, mis võimaldab vähendada koormust neerudele, südamele ja veresoontele ning vähendada turset.

Kaalium koos C-vitamiiniga tugevdab organismi kaitsefunktsioone ning koos kaltsiumi ja pektiiniga kaitseb rakke toksiinide ja radionukliidide tungimise eest. Suur rauasisaldus viljades aitab võidelda aneemiaga. Küdooniasiirupit soovitatakse juua kehvveresuse korral.

Polüfenoolid, mis toimivad antioksüdantidena, võitlevad vabade radikaalidega organismis ja aeglustavad selle vananemist. Välditakse insuldi, südamehaiguste ja pahaloomuliste kasvajate riski.

Viljaliha keetis suurendab söögiisu, seemnete keetist kasutatakse vereköha peatamiseks. Päraku lõhed ja hemorroidid ravitakse edukalt kuuma kompressiga küdooniamahlast. Värske mahlaga ravitakse rinnanibu lõhesid imetavatel emadel.

Jaapani küdooniat kasutatakse tänu suurele raua- ja pektiinisisaldusele soolte puhastamiseks mürgistest ainetest. Selle viljad alandavad veresuhkru taset. Vitamiinid aitavad taastada jõudu kroonilise väsimuse korral ja pärast rasket haigust.

Hiina küdoonia on kuulus väga kõrge askorbiinhappe, raua ja orgaaniliste hapete sisalduse poolest. Selle puuvilja tarbimine võimaldab reguleerida aju ja närvisüsteemi tegevust, vähendada ärevussündroomi, parandada und ja mälu.

Naistele

1. Antioksüdantide olemasolu aitab toime tulla stressiga ja tugevdada immuunsust, sealhulgas PMS-i ajal, mõjutada positiivselt igas vanuses naiste enesetunnet ja meeleolu. Väheneb ärevus ja ärrituvus, tõuseb üldine toonus, kuna toode on rikas fosfori, kaltsiumi ja kaaliumi poolest, mis osalevad luu- ja lihaskoe, närvi-, hingamis- ja südame-veresoonkonna süsteemide tugevdamisel. See võimaldab rakkudel toimida loomulikul viisil, säilitades ilu ja tervise.
2. Küdoonia aitab ka neid, kes soovivad saada saledaks. Selles sisalduv kiudaine mitte ainult ei normaliseeri seedimist, vaid tekitab ka paistetades täiendava täiskõhutunde, hoides ära ülesöömise. Seega kaal langeb naistel, kes tarbivad regulaarselt küdooniat.
3. Viljaliha keetise regulaarne tarbimine aitab emakaverejooksude korral, vähendab nende rohjust ja kestust. Menopausi ajal pakub see imeline puuvili samuti olulist tuge, osaledes vereloome reguleerimises ja kõigi elundite ja süsteemide töö normaliseerimises.

Naistel on tungivalt soovitatav lisada küdoonia oma toidulauale. Väga kasulik on küdooniatükkidega keedetud tee, samuti püree või moos.

Meestele

1. A-vitamiin tugevdab veresoonte seinu, normaliseerib südamerütmi ja stabiilset vereringet, osaleb vähi ennetamises.
2. Vitamiin PP on asendamatu valguvahetuses, reguleerib lihasmassi kasvu, aeglustab glükoosi imendumist, takistab trombi teket. See on eriti oluline raskete füüsiliste koormuste ja spordi puhul. Viljade koostises olev märkimisväärne kogus rauda soodustab vereloomet.
3. C-vitamiin osaleb üldises ainevahetusprotsessis, rasvkoe rakkude lagundamises, stressitaluvuse tõstmises ning mõjub positiivselt potentsile ja libiidole. Muistsetel aegadel soovitasid rahvapärased arstid küdooniat peredele, kellel oli probleeme viljastumise ja laste sünniga – mitte ainult meestele, vaid ka naistele.
4. Küdooniaseemnete keetmisel on nahale antiseptiline toime, see leevendab ärritusi ja põletikke. Seetõttu kasutati seda juba ammustel aegadel raseerimisjärgse losjoonina.

Raseduse ajal

Raseduse ajal soovitatakse kõigil naistel tarbida küdooniat, kui puudub individuaalne talumatus. See pole ime: küdoonia viljades on peaaegu kogu vitamiinide ja mikroelementide kompleks, mida lapseootel ema peab täiendama, et tema laps saaks normaalselt areneda. Magneesium, kaltsium, kaalium, fosfor, raud – neid ja teisi mikroelemente on vaja suuremas koguses, sest just nendest moodustub uus väike organism.

Viljadest valmistatud keetmised ja püreed võivad olla tõeliseks päästeks raseduse algstaadiumis – küdoonia oksendamisvastane toime aitab tõhusalt varajase toksikoosi korral.

Imetamise ajal

Imetamise ajal, vaatamata küdoonia kõikidele kasulikele omadustele, on vastsündinud emal parem ajutiselt sellest loobuda esimese kolme kuu jooksul. Selleks ajaks on lapse seedimine juba suhteliselt stabiliseerunud ja ema saab uusi tooteid oma menüüsse lisada ilma kahjuta.

Tuleb alustada ühe lusikatäie keedetud ja püreestatud küdooniaga. Kindlasti tuleb jälgida lapse reaktsiooni uuele toidule. Kui ei ilmne kalduvust kõhukinnisusele ja igapäevases seedimises ei muutu midagi, siis võib jätkata küdoonia sisseviimist toidulauale regulaarselt, suurendades järk-järgult annust. Kuid imetaval emal ei tasu puuviljaga liialdada – see võib põhjustada kõhukinnisust nii lapsel kui ka temal endal. Parim on nautida küdooniat üks kord kahe nädala jooksul.

Lastele

Küdooniat võib lapse otsesesse toidulauda lisada mitte varem kui 11–12 kuu vanuselt, ja seda ainult keedetud või hautatud kujul. Selle juures säilivad kõik vitamiinid ja mineraalid täies mahus (välja arvatud C-vitamiin, mis hävib kuumtöötlemisel). Küdooniat peetakse madala allergeensusega tooteks, kuid siiski tuleb lisatoidu alguses hoolikalt jälgida lapse seisundit. Esimeste allergianähtude korral tuleb puuvili toidust kõrvaldada.

Lisatoitu tuleb alustada poole teelusikatäie püreega, suurendades järk-järgult toote kogust ühe toidukorra kohta ja viies selle 50 grammini päevas.

Küdooniapüreed võib segada pudru või keefiriga, kui laps sööb uut rooga halvasti. Küdooniat ei tasu anda liiga sageli, piisab kahest-kolmest korrast nädalas.

Beebi võib hakata sööma toorest küdooniat mitte varem kui pooleteiseaastaselt. Selleks ajaks ei avalda eksootiline vili enam nii tugevat kinnitavat toimet.

Tuleb meeles pidada, et küdoonia vajab põhjalikku pesemist ja mõnikord ka koorimist. Kui vilja pinnalt sattuvad udemed lapse kurku, võivad need põhjustada hüpereemiat ja kuiva köha.

Kaalukaotuse ajal

Küdoonias on vähe glükoosi, eriti Jaapani ja Hiina küdoonias. Tänu sellele on viljadel madal glükeemiline indeks: vaid 35 ühikut. See võimaldab neid kartmatult tarbida kõrge veresuhkruga inimestel ja neil, kes soovivad kaotada ülekaalu.

Küdoonia on suurepärane dieettoode. Portsjon küpsetatud küdooniat võib asendada põhitoidukorra lõuna- või õhtusöögiks. Võib korraldada „küdooniapaastupäeva“. Söögikordade vahel on kasulik juua klaas viljade südamike keedust, mis kiirendab ainevahetust ja soodustab soolestiku kiiret puhastamist.

Kiudained imavad ja seovad liigset vedelikku ning viivad selle seejärel kehast välja. Viljades pole rasvu ega kolesterooli, mis koguneksid kehasse „varuks“.

Küdoonia lehed sisaldavad tartroonhapet, mis vastutab süsivesikute töötlemise eest, seetõttu on lehtedest valmistatud tee väga kasulik neile, kes võitlevad ülekaaluga.

Küdoonia lehtede kasu

Küdoonia lehed pole vähem kasulikud kui viljad. Neid võib korjata okstel ilmumisest kuni lehtede langemise alguseni, kuni lehelabad pole veel oma rohelist värvi kaotanud. Lehed on rikkad kaaliumi, fosfori, kaltsiumi, raua poolest. Need sisaldavad C-, E-, P-vitamiini ja B-rühma vitamiine (B1, B2, B5, B6), karoteeni, parkaineid, pektiini, glükoosi ja orgaanilisi happeid – sidrun-, õun- ja tartroonhapet.

Lehti kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Kuivad lehed võivad säilitada kasulikke omadusi kuni kaks aastat. Nendest valmistatud pulbrit võib lisada erinevatele roogadele, rikastades neid mitte ainult vitamiinide ja mikroelementidega, vaid parandades ka maitset.

Küdoonia lehtede tõmmisega leevendatakse bronhiaalastma hoode ja bronhiidi köha, ravitakse stomatiiti ja suuõõne väikseid põletikke. Kuristusvahendina kasutatakse seda kurgupõletiku korral. Tõmmise allaneelamisel alaneb veresuhkur.

Hõõrutud värsked lehed, keedused ja tõmmised omavad verejooksu peatavat toimet ning neid võib kasutada nahakahjustuste ja lõikehaavade, sealhulgas sügavate haavade korral.

Kas küdoonia lehtedest tee on kasulik?

Küdoonia lehtedel on samuti palju kasulikke aineid. Neid lisatakse sageli taimeteede ja ravimsegude koostisse. Sellised segud aitavad mitte ainult varustada keha vajalike mikroelementidega, vaid ka ravida mitmeid haigusi.

Tee aitab maksa-, neeru-, kuseteede ja kõhunäärmehaiguste korral. See on kasulik seedehäirete, kõhupuhituse, koliidi, mürgistuste korral.

Küdoonia tee aitab aneemia korral, pakkudes alternatiivi sünteetilistele rauapreparaatidele. Seda võivad tarbida igas vanuses inimesed, isegi lapsed ja rasedad (arsti järelevalve all). Sellise tee regulaarne tarbimine alandab vererõhku.

Kuivatatud küdoonia kasu

Kuivatatud küdooniaviljad säilitavad peaaegu kõik värsketele omased omadused. Neid võib tarbida nii naturaalselt purustatud kujul kui ka kompottide, keetiste või suhkrustatud puuviljadena.

Suur hulk mikroelemente ja vitamiine viljades võimaldab hoida keha toonuses aastaringselt. Kuivatatud küdooniavilju saab kasutada sarnaselt värsketega erinevate haiguste kompleksraviks.

Küdoonia kuulub kuivade kompotisegude koostisesse. Mõnikord purustatakse kuivatatud vilju ja lisatakse maitseainena erinevatele, sealhulgas liharoogadele. Kuivatatud küdooniat saab kasutada hautamiseks, küpsetamiseks, pirukate täidisena, olles eelnevalt mitu tundi vees leotatud.

Rahvameditsiini retseptid küdooniaga

Seemnete tõmmis

Oluline meeles pidada: küdooniaseemned sisaldavad väikeses koguses glükosiidi amügdaliini, mis soolestikus laguneb sinihappeks. Seetõttu tuleb seemneid keeta ainult tervena, purustamata kujul, ja mitte ületada ettenähtud annust.

10 g terveid küdooniaseemneid valada klaasi keeva veega. Lasta tõmmata 3–4 tundi. Jahtunud tõmmist võtta 3 korda päevas 1 supilusikatäis. See aitab toime tulla kuiva köha ja kurguvaluga, koliidi puhul ning sobib ka rahustava losjoonina näole.

Puuviljaliha tõmmis

Keskmise suurusega küdoonia peeneks lõigata ja panna 1 klaasi keevasse vette. Lasta tõmmata 30–40 minutit jahtumiseni. Võtta 1 supilusikatäis 3–4 korda päevas. Tõmmis on kasulik angiini, bronhiidi, aneemia, hüpovitaminoosi, hüpertensiooni korral. Seda võib juua tee asemel, terve klaas korraga.

Tõmmis küdoonia südamikust

2–3 vilja südamik valada klaasi keeva veega ja lasta tõmmata 3–4 tundi. Saadud limane lahus võtta kuni 4 korda päevas 2 supilusikatäit. Vahend taastab tõhusalt häiritud sooletöö ja aitab vabaneda düsbakterioosist.

Puuviljaliha keedis

2 keskmise suurusega küdooniavilja peeneks lõigata ja valada 750 ml keeva veega, seejärel keema ajada. Keeta 10 minutit nõrgal tulel, seejärel lasta tõmmata 2–3 tundi kaanega kaetult kuni täieliku jahtumiseni. Võtta 0,5 klaasi üks kord ööpäevas. Selline keetis aitab toime tulla tursete ja seedehäiretega.

Küdooniasiirup

1 kg vilju lõigata viiludeks ja keeta 1 liitris keevas vees 15 minutit. Seejärel viljad välja võtta ning lisada keetmisele 0,5 kg suhkrut, seejärel keeta kuni kerge paksenemiseni. Siirupil on üldtugevdav toime kevad-talvisel perioodil. Võtta 3–4 korda päevas 2–3 supilusikatäit, võib koos teega.

Vitamiini- ja mineraalsiirup

Selline siirup on kasulik aneemia korral. Riivida 2–3 küdoonia vilja ja keeta pehmeks. Puljong kurnata, pressida keedetud küdoonia, lisada mahl puljongile. Jätkata siirupi keetmist madalal kuumusel kuni täieliku paksenemiseni. Võtta 1 teelusikatäis (kõrge kontsentratsiooni tõttu) 3 korda päevas.

Tee küdooniaga

Küdooniatükke võib lisada teetassi sidruni asemel. Küdoonia, eriti Jaapani küdoonia, rikastab jooki suurepärase maitse ja kasulike mikroelementidega. Selline tee on väga kasulik naistele kriitilistel päevadel, menopausi ajal, samuti stressi, väsimuse ja ärevuse korral.

Lehtede tõmmis

Vala 1 spl purustatud küdoonia lehti 1 liitri keeva veega ja lase tõmmata 2–3 tundi. Joo 2–3 supilusikatäit enne sööki. See tõmmis leevendab teravat valu maos ja sooltes ning peatab astmahoogusid. Välispidiselt lisatakse tõmmist jalavannide vette, et vähendada jalgade higistamist. Samuti sobib see juuste loputamiseks.

Küdoonia kosmetoloogias

Küpsetest viljadest saadakse kasulikud maskid ja losjoonid erinevat tüüpi nahale. Sellised vahendid aitavad õrnalt puhastada rasust nahka ja ahendada poore.

Kui lisada küdooniale erinevaid rasvu, munakollaseid, tärklist, siis saab maske kuivale ja normaalsele nahale. Neid tuleb näole kanda 15–20 minutiks, seejärel loputada sooja veega.

Värske küdoonia mahlaga on tavaks pleegitada tedretähne. Seemnekambrite lima omab põletikuvastaseid omadusi ja võimaldab ravida väikseid põletikke ja aknet näol.

Limane keetis aitab ka peanaha seborröa ja kõõma korral. Lehtede tõmmis aga toonib nahka ja värvib veidi juukseid, varjates halli juukseid.

Näole

1. Võib puhast nägu hõõruda värske küdoonia viiluga. Selline massaaž võimaldab esiteks nahka toonida ja teiseks küllastada seda küdooniamahla toitainetega. Võib näole panna maski peeneks riivitud värskest küdooniast.
2. Rasusele nahale sobib küdoonialosjoon. Vala puuviljaviilud üleni sooja keedetud veega ja jäta 4–5 tunniks tõmbama. Seejärel vala tõmmis ära ja iga 100 g vedeliku kohta lisa 10 ml viina. Selline losjoon kuivatab ja toonib näonahka, sellega võib asendada hommikust pesemist. Hea efekti annab mask, mis on segatud võrdsetes osades peeneks riivitud küdooniast ja munavalgest.
3. Lõtvunud ja longus nahale sobib suurepäraselt losjoon, mis koosneb võrdsetes osades värskest küdooniamahlast, piiritusest ja glütseriinist. Võib valmistada losjooni kahe vilja koorest, mida on leotatud kahe nädala jooksul 20% piirituslahuses, segades saadud tõmmise võrdsetes kogustes roosiveega. Tõhus on mask, mis koosneb 1 supilusikatäiest küdooniamahlast, ühest munakollasest ja 1 supilusikatäiest oliiviõlist.
4. Kuivale nahale sobib kõige paremini mask riivitud küdooniast, munakollasest ja koorest, segatuna võrdsetes osades. Hästi on end tõestanud mask, mis koosneb 1 teelusikatäiest mett, 1 supilusikatäiest võist, 1 supilusikatäiest riivitud küdooniast ja ühest munakollasest.

Juustele

Küdoonia regulaarne lisamine toidulauale muudab juuksed märgatavalt tervemaks. Meenutame, et viljade koostises on raud, tsink ja vask, mis osalevad vereloome protsessides. Suurendades erütrotsüütide tootmist, rikastab organism toitainete ja hapnikuga ka juuksefolliikulisid. Juuksed muutuvad tugevamaks, elastsemaks ja läikivamaks.

1. Kõõmast ja seborröast vabanemiseks tuleb 3–4 küdooniavilja südamik valada sooja veega, keeta madalal kuumusel ja jahutada. Saadud limane tõmmis kanda rasustele juustele ja peanahale, jätta täieliku kuivamiseni, seejärel loputada sooja veega.
2. Lehtede tõmmis võimaldab toniseerida peanahka ja hoida juuksed pikaks ajaks tervena ja puhtana. Pealegi suudab küdoonialehtede tõmmis õrnalt värvida hallid ja heledad juuksed tumedamateks toonideks. Mida tugevam on tõmmise kontsentratsioon, seda intensiivsemalt värvuvad juuksed.

Kahju ja vastunäidustused

1. Individuaalne talumatus on peamine vastunäidustus. Mõnikord võib küdoonia mõnedel inimestel (ehkki väga harva) esile kutsuda allergilise reaktsiooni. Sellistel juhtudel tuleb puuvilja tarbimisest loobuda.
2. Küdoonia on keelatud ka inimestele, kes põevad pleuriiti, enterokoliiti, kroonilist kõhukinnisust.
3. Ettevaatusega peaksid päikeselist puuvilja sööma need, kellel on põletikulised protsessid või seedetrakti haavandid, samuti kõrge vere hüübimisnäitaja. Erilise tähelepanelikkusega tuleb küdooniat süüa imetamise ajal.
4. Värsked viljad võivad mõnikord põhjustada kõripõletikku, köha, kurgu ärritust, eriti kui söögitorru satub karvane kest. See on eriti iseloomulik Jaapani küdooniale. Kokkutõmbavad komponendid võivad vähendada häälepaelte töövõimet, seetõttu ei tasu küdooniat süüa enne avalikke esinemisi.
5. Küdoonia seemneid ei tohi tarbida. Nagu kõigil roosõielistel, sisaldavad selle seemned tsüaniidi amügdaliini, mis soolestikus laguneb vesiniktsüaniidhappeks ja võib põhjustada mürgistust. Samal põhjusel ei tohi küdooniaseemneid enne tõmmiste ja keetmiste valmistamist purustada ega peenestada.

Kuidas küdooniad valida ja säilitada

Küdoonia on üks hilisemaid puuvilju ja jõuab lettidele alles hilissügisel ja talvel.

Selle viljad on väga õrnad ega talu mingisuguseid vigastusi. Isegi lihtsast löögist hakkab küdoonia peaaegu kohe riknema ja muutub kiiresti kasutuskõlbmatuks. Seetõttu on kõige parem vilju transportida ja säilitada individuaalses pakendis, näiteks mähkides igaüks paberisse või kilekotti.

Kõige paremini säilib küdoonia temperatuuril 0–1 °C. Selleks sobib külmiku alumine sahtel või jahe sahver.

Arvatakse, et küdoonia säilib koos õuntega hästi. Kuid pirnidest on parem seda eemal hoida, kuna need kiirendavad küdoonia valmimist.

Millal korjata

Varased sordid hakkavad küpsema septembri alguseks, neid saab kohe toiduks tarvitada. Hilised sordid korjatakse oktoobris. Kesk-Aasias, kus soojad päevad kestavad palju kauem, korjatakse küdooniat novembris.

Küdoonia korjamise peamine reegel on lasta sellel võimalikult kaua okstel püsida. Kui viljad hakkavad eralduma ja langema – tähendab, et on saabunud õige aeg saaki koristada. Aga mida teha, kui tulevad külmad, ja hiline küdoonia istub veel tugevalt okstel ning lisaks on selle külgedel rohelised laigud? Kindlasti korjata.

Sellised viljad, mis on saavutanud ainult tehnilise küpsuse, lamavad veel pimedas jahedas kohas 20–40 päeva kuni täieliku valmimiseni.

Kuidas küpsust hinnata

Viljade valimisel tuleb järgida järgmisi kolme kriteeriumi:

1. Värv. Täielikult küpsed viljad on ereda kuldse-kollase värvusega. Kui koorel on kahvatud või veel enam rohekad laigud, siis see viitab ebaküpsusele.
2. Tihedus. Isegi küps küdoonia on tavaliselt piisavalt tihe. Kuid sellel ei tohiks olla marmori tihedust. Käes peaks tunduma elav vetruv vili, see on märk selle küpsusest.
3. Aroom. Küps küdoonia eritab millegagi võrreldamatut õrna lõhna. Kuid kui vili pole veel valminud, siis see ei lõhna.

Kõige olulisem – puuvilja pinnal ei tohi olla mingeid vigastusi ega löögijälgi, siis suudab see veel piisavalt kaua ladustamisel seista.

Kas neid võib külmutada

Küdoonia sobib suurepäraselt külmutamiseks. Pärast ülessulamist säilitab see kõik kasulikud omadused.

Küdoonia külmutamiseks tuleb see põhjalikult pesta, puhastada kattekiududest, jagada neljaks ja lõigata välja südamik. Seejärel lõigata vili viiludeks või kuubikuteks, panna kilekotti ja asetada sügavkülma. Võib laotada viilutatud küdoonia lauale või suurele taldrikule ühe kihina ja nii külmutada, seejärel panna külmunult kotti ja asetada külma.

Küdooniat saab üles sulatada toatemperatuuril õhu käes või mikrolaineahjus.

Kuidas kuivatada

Küdooniat kuivatatakse spetsiaalsetes kuivatusahjudes või tavalises ahjus. Võib kasutada ka mikrolaineahju või õhkfritüüri. Päikese käes kuivatamist tavaliselt ei kasutata hilise valmimisaja tõttu. Võib kuivatada õhu käes soojas ruumis või rõdul, laotades viljaviilud ühe kihina.

Küdoonia on väga tiheda viljalihaga ja kui seda kuivatada tavalisel viisil, nagu näiteks õunu või pirne, ilma eeltöötluseta, on kuivatatud viilud väga rabedad ja praktiliselt maitsetud. Sel viisil kuivatatud küdoonia sobib kompottide või magustamata roogade valmistamiseks.

Kvaliteetsema kuivtoote saamiseks keedetakse küdooniaviilud eelnevalt nõrgas suhkrusiirupis või blanseeritakse. Seejärel pannakse need sõelale, et liigne siirup nõrguks, ja seejärel laotatakse ühe kihina hästi ventileeritavasse ruumi või ahjuplaatidele. Tõeline maiuspala kuivatatud küdooniast on merevaigukollased suhkrustatud puuviljad.

Mida küdooniatest valmistada saab: retseptid

Moos

Vajalikud tooted:

• 1 kg küdooniat ilma südamikuta;
• 1 kg suhkrut;
• 0,5 l vett (iga järgneva kg aiva kohta lisada 250 ml vett).

Soovi korral: 100 g kreeka pähkleid, 1 teelusikas sidrunhapet (või 1 sidrun), vanilliin.

Aiva pesta, puhastada udukarvadest, eemaldada südamik ja lõigata võrdseteks väikesteks tükkideks.

Veest ja suhkrust keeta siirup. Keemisele viidud siirupisse panna aivatükid ja keeta 15–20 minutit. Lisada sidrunhape või lõigatud sidrun. Seejärel keeta madalal kuumusel kuni valmimiseni. Valmidus määratakse siirupitilga järgi, mis ei tohi taldrikul laiali valguda.

Mahl

Aivamahla saab valmistada kahel viisil: külmal ja kuumal meetodil.

Külma meetodi puhul tuleb pestud ja udukarvadest puhastatud aiva peeneks riivida ja pressida mahl välja pressimise teel.

Kuuma meetodi puhul valada ettevalmistatud aivatükid väikese koguse veega üle ja aurutada pehmeks. Aurutatud viljad pühkida läbi sõela või marli koos keeduleemega. Tulemuseks on mahl viljalihaga. Ülejäänud pressimisjääki saab kasutada džemmi või pastila jaoks.

Pressitud mahla võib tarbida nii värskelt kui ka konserveerida.

Kompott

Kompotis võib aiva olla nii «soolo» kui ka koos teiste puuviljadega.

3,5 l vee kohta on vaja:

• 1 kg aiva;
• 1,5 tassi suhkrut;
• 0,5 teelusikat sidrunhapet või pool 1 sidrunist.

Vesi keema panna, lahustada selles suhkur ja lisada aiva (soovi korral – koos teiste puuviljadega). Keeta 15–20 minutit, seejärel lisada sidrunhape või sidrunimahl. Võib enne keetmise lõppu panna kompoti sisse pressitud sidrunijääk koorega (pärast tuleb see kindlasti eemaldada, et see ei annaks siirupile mõrkjust). Keeta veel 5 minutit, seejärel eemaldada kastrul tulelt ja jahutada. Kompotti võib juua nii soojalt kui ka jahutatult.

Seda saab talveks konserveerida. Selleks tuleb kuum kompott jaotada steriliseeritud purkidesse ja sulgeda. Seejärel panna kaanedele ja mähkida kuni jahtumiseni.

Marmelaad

Aiva sisaldab pektiini, mis võimaldab sellest valmistada suurepärast marmelaadi. Vaja läheb järgmisi tooteid:

• 1,3 kg suhkrut;
• 1,5 kg aiva;
• 1 keskmine sidrun.

Pärast keemise algust keeta aiva südamikke 20 minutit, valades need üle veega veidi alla pinna, seejärel jahutada. Keetmisel osa vedelikku aurustub ja alles jääb tarretisekeedus.

Aiva ja seemnetest puhastatud sidrun lõigata väikesteks viiludeks, panna kastrulisse ja valada üle veega nii, et see katab. Kaane all keema ajada. Keeta 20–30 minutit keskmisel kuumusel, seejärel kurnata ning puljong kõrvale panna. Seda saab kasutada kompoti jaoks.

Aiva viljaliha koos sidruniga blenderdada ühtlaseks püreeks (aiva peab olema pehme), seejärel püree pühkida läbi sõela. Lisada viljade südamikest saadud keedus ja uuesti blenderdada, seejärel lisada suhkur ja segada.

Madalal kuumusel keema ajada, pidevalt puulusikaga segades. Kui segu hakkab keema, tõsta kastrul kuumasse ahju (180–200°C). Seejärel marmelaadi keeta kokku 3–4 tundi, segades iga 10 minuti järel. Marmelaad väheneb mahus kolmandiku või isegi poole võrra ja hakkab kergelt nõu seintest lahti tulema.

Valmis marmelaad panna vormidesse või tasandada õlitatud ahjuplaadile ja lasta kuivada. See protsess võib sõltuvalt küdoonia sordist ja keetmise astmest võtta aega mitu tundi kuni nädal. Kuivanud marmelaad võtta vormidest välja või lõigata, seejärel puistata üle tuhksuhkruga.

Sukaadid

Koostisosad:

• 1 kg suhkrut;
• 1 kg aiva;
• 1 g sidrunhapet või ½ sidrunit;
• 0,5 l vett;
• tuhksuhkur.

Küdoonia veerandid puhastada südamikust ja koorest, jätta külma veega ülevalatult seisma. Südamikud ja koor panna keevasse vette ja keeta 20 minutit. Eemaldada keetmisest koorimisjäägid, seejärel keeta selles vees 20 minutit küdoonia veerandeid. Seejärel võtta küdoonia välja, lasta veidi jahtuda ja lõigata väikesteks ühtlasteks tükkideks.

Keedises lahustada pool suhkrust. Keevasse siirupisse panna küdoonia viilud ja keeta 5 minutit. Seejärel tõsta tulelt ja lasta seista 5 tunnist kuni ööpäevani. Seejärel lisada ülejäänud suhkur, lasta keema tõusta ja keeta uuesti 5 minutit. Jällegi lasta tõmmata 5 tunnist kuni ööpäevani. Seda protseduuri korrata vähemalt neli korda. Küdoonia tükid omandavad kuldoranži tooni. Viimasel keetmisel lisada siirupisse sidrunhape või sidrunimahl.

Küdoonia tükid võtta siirupist sõelale, et vedelik nõrguks, seejärel tõsta need taldrikule ja kuivatada neid mitu päeva kuivas soojas ruumis, pöörates ühtlaseks kuivamiseks. Vahetult enne kuivamise lõppu veeretada sukaadid tuhksuhkrus ja kuivatada lõplikult. Hoida kuivas klaaspurgis kaanega.

Ülejäänud siirupi võib talveks konserveerida või kasutada morssi valmistamiseks.

Kaste

Koostisosad:

• 1 klaas vett;
• 3 suurt küdooniat;
• 1 tl sidrunimahla;
• 0,5 tl koriandrit;
• 1 tl paprikat;
• 1/3 tl musta jahvatatud pipart;
• 1 loorberileht.

Küdoonia pesta, puhastada udusulgedest, eemaldada südamik. Lõigata viiludeks, asetada kastrulisse, lisada vesi, sidrunimahl ja loorberileht. Hautada keskmisel kuumusel 25–30 minutit, seejärel võtta loorberileht välja. Vedelikku välja valamata püreestada küdoonia blenderiga, lisada kõik maitseained, lasta uuesti keema tõusta, seejärel jahutada. Sellist kastet serveeritakse liharoogade juurde.

Kastet võib valmistada varuks ja külmutada väikestes vormides. Soovi korral lisada nimetatud koostisosadele 1,5 supilusikatäit 9% äädikat ja keerata kaste talveks steriliseeritud purkidesse.

Küpsetatud küdoonia

Küdooniat võib küpsetada mitmel viisil: terve viljana, poolikutena, rõngastena, viiludena. Võib lisada erinevaid täidiseid: mett, suhkrut, marju, pähkleid, rosinaid, kaneeli, ingverit, kodujuustu, võid. Kui teil on kõrge veresuhkur, võib küdoonia küpsetada ilma lisanditeta või suhkruasendajaga.

Kui magustajana kasutatakse mett, siis on parem küdoonia küpsetada terve viljana, kattes «kaanega» ja eemaldades südamiku, et vältida liigset kuumutamist. Tugeval kuumutamisel kaotab mesi oma kasulikud omadused ja omandab kahjulikud. Võib näiteks segada mett pähklite, marjade või rosinatega, täita selle täidisega terve küdoonia õõnsus ja katta «kaanega». Kui viljad küpsetatakse tükkidena, on parem kasutada suhkrut. Väga maitsvad on küdoonia pooled, kui enne küpsetamist määrida neid võiga ja puistata üle suhkruga.

Küdooniat tuleks küpsetada temperatuuril 180–200°C. Kui küpsetamisel kasutada fooliumit, tuleb roog mahlasem. Küpsetatud magustoitu võib serveerida nii kuumalt kui ka külmalt.

Marineeritud küdoonia

Koostisosad:

• 1 l vett;
• 1 kg aiva;
• 200 g suhkrut;
• 6–7 nelgipunga;
• 1 tl kaneeli;
• 100 ml 9% äädikat.

Marinaadi võib lisada soola, küüslauku, teravat või musta jahvatatud pipart. Siis on marineeritud küdoonia maitse vürtsikam ja teravam.

Keeta vesi, pista sinna kooritud ja viiludeks lõigatud küdoonia, keeta 8–10 minutit. Steriliseeritud purkidesse asetada vürtsid ja peale küdooniatükid. Küdoonia keeduveele lisada suhkur (soovi korral sool), keeta uuesti ja valada juurde äädikas. Valada keev marinaad purkidesse, sulgeda ja asetada sooja kohta jahtuma. Marineeritud küdoonia on suurepärane lisand liha- ja köögiviljatoitudele.

Kuidas küdooniad õieti süüa

Toores küdoonia ei maitse kõigile oma kokkutõmbavuse ja kõvaduse tõttu. Siiski on olemas mitte väga kokkutõmbavad ja isegi magusad sordid, mida võib värskelt süüa. Pealegi pole neil peaaegu üldse karvkatet. Kui küdoonia on tugevalt karvane, tuleb seda enne tarbimist mitte ainult põhjalikult pesta, vaid ka koorida. Kõige parem on süüa värsket küdooniat väikesteks viiludeks lõigatuna.

Võib juua värsket küdooniamahla. See on kasulik rauavaegusaneemia korral. Kui küdoonia on liiga kokkutõmbav, võib viljad eelnevalt koorida ja aurutada ning valmistada mahl viljalihaga.

Väga maitsev on küdooniapüree pehmeks keedetud ja püreestatud viljadest. Neid võib blenderis jahvatada, valmistada marmelaadi, želeed, kompotti, moosi või küpsetada viljad ahjus.

Küdoonia on suurepärane maitseaine liharoogadele. Sellest valmistatakse kastmeid, hautatakse koos lihaga. Hämmastavalt maitsev on pilaf küdooniaga, mida lisatakse vahetult enne riisi panemist.

Kuumtöötlemisel kaotab küdoonia kokkutõmbavuse, selle maitse muutub õrnemaks ja magusamaks.

Kui palju Teie võite päevas süüa?

Päevas söödud küdoonia kogusele pole piiranguid. Tuleb vaid meeles pidada, et suurtes kogustes puuvilja söömine võib põhjustada kõhukinnisust. Seetõttu on parem tarbida mitte rohkem kui 2–3 vilja päevas.

Kas apelsini võib süüa enne magamaminekut

Ööseks on parem üldse mitte midagi süüa. Toitu, sealhulgas küdooniat, tuleks tarbida mitte hiljem kui kolm tundi enne magamaminekut. Küll aga pole keelde küdoonia söömiseks õhtusöögiks. Vastupidi, see vili toob palju kasu, kui see lisada õhtusesse menüüsse. Une ajal tugevneb küdoonia komponentide toimel vereloome, tõuseb hemoglobiinitase, puhastuvad veresooned. Pehmed diureetilised omadused võimaldavad kehast toksiine ja jääkaineid välja uhtuda.

Kas Teie võite dekoratiivset küdooniat süüa?

Dekoratiivse küdoonia all peetakse tavaliselt silmas henomeeleet – Jaapani küdooniat, mille viljad on mitte ainult söödavad, vaid ka väga kasulikud. Erinevalt harilikust küdooniast, mida mõnikord võib toorelt süüa, on henomeelese viljad värskelt väga tihedad, hapud ja kokkutõmbavad suud ning kurku. Kuid pärast kuumtöötlemist, eriti suhkru, mee ja vürtside lisamisega, paraneb nende maitse märgatavalt.

Kas Teie võite loomadele küdooniad anda?

Küdoonia viljad ja lehed on väärtuslikud mineraalide ja vitamiinide allikad. Seetõttu võib neid lisada põllumajandusloomade söödale ja isegi koertele ning kassidele, kuid ainult minimaalsetes kogustes. Üleannustamine võib põhjustada loomadel allergilisi reaktsioone ja oksendamist. Kõige parem on segada sööda hulka viljadest või lehtedest valmistatud kuivpulbrit.

Huvitavaid fakte küdooniast

1. Küdoonia on olnud inimestele teada ammustest aegadest. Selle kodumaaks peetakse Kaukaasiat. Siiski oli see laialt levinud ka Vahemeremaades. Rannikualade elanike jaoks sümboliseeris see viljakust, armastust ja abielu. Puuvilja serveeriti isegi monarhide laual kui suuruse märki.
2. Vanakreeklaste jaoks peeti küdooniat pühaks. Pruut värskendas viljadega oma hingeõhku enne pulmatelki astumist. Küdooniaid pandi kodudesse, et anda neile värskust ja soojust. Kuulus «tüliõun», mis tülli ajas kolm Kreeka jumalannat – Herat, Afroditet ja Athenat –, olevat pärimuse kohaselt olnud hoopis kuldne küdooniavili, mitte õun. Ka kuldsed Hesperiidide õunad olid kahtlemata küdooniad, sest antiikmaailm ei tundnud veel õunu. On hüpotees, et küdoonia oli ka hea ja kurja tundmise puu vili, millega Eeva Aadamat võrgutas. Küdoonia kujutisi on leitud Pompei varemete mosaiikfreskodel.
3. Küdooniapuu armastab sooja niisket kliimat, kuid talub kergesti nii pikaajalisi põudasid kui ka üleujutusi, elab ja kannab vilja kuni 50 aastat. Metsikud sordid on vastupidavamad, kuid annavad vähem vilju, mis jäävad maitse ja suuruse poolest alla aretatud sortidele. Tänaseks on aretatud sordid, mis on kohandatud põhjapoolsematele tingimustele ja mille viljadel on parem maitse ja välimus.
4. Küdoonia seemikuid kasutatakse pirniokste pookealustena.
5. Kõige maitsvamaks peetakse Kesk-Aasias kasvatatud küdooniat. Küdooniat peetakse Türgis kõige levinumaks puuviljaks.
6. Küdooniast saab suurepärast marmelaadi. Termin marmelaad pärineb portugali sõnast «marmelo» ja tähendab küdooniat. Kuldsest viljast valmistatakse ka komme, pastillat, moosi, keediseid, kasutatakse veinitööstuses ja liha maitseainena.
7. Dekoratiivses lillekasvatuses peetakse jaapani küdooniat üheks parimaks bonsai taimedest. Aianduses kasutatakse seda hekkide loomiseks. Elav hekk on alati elegantne: kevadel on see kaetud punaste või roosakate õitega, sügisel aga väikeste erkkollaste viljadega, millel on hapukas ja kokkutõmbav maitse ning kerge sidruniaroom.

Jaapani küdoonia foto