Lehmapiim: koostis, kasulikud omadused ja vastunäidustused

Piim on asendamatu toiduaine. Kuigi arstid peavad pidevalt arutelusid selle kasulikkuse ja kahju teemal, on see endiselt olulisel kohal nii laste kui ka täiskasvanute toidulaual.

Milline on piim: liigid

Piima klassifitseerimiseks on erinevad kriteeriumid. Esiteks sõltub kõik sellest, milliselt loomalt seda saadakse. Kuigi kõige levinum piim on lehmapiim, on populaarne ka kitse-, lamba- ning mõnes riigis põdra- või kaamelipiim.

Teiseks klassifitseeritakse piima sõltuvalt töötlemisviisidest. Sel juhul eristatakse:

1. Pastöriseeritud piim. Töötlemisel kuumutatakse piima 72 °C-ni (seda temperatuuri hoitakse 15–20 sekundit), seejärel jahutatakse. Seda tehnoloogiat kasutatakse patogeense mikrofloora hävitamiseks. Samas võimaldab see säilitada kõik vitamiinid ja mineraalid, kuna kuumutamine toimub ilma hapnikuta. Külmikus säilib selline piim 3–4 päeva.
2. UHT-piim. Selle tehnoloogia puhul kuumutatakse piima kuni 140 °C-ni. Villimine toimub täiesti steriilsetes tingimustes, pakend on täiesti hermeetiline. Seega hävitatakse kogu mikrofloora ja ühelgi tootmisprotsessi etapil ei saa bakterid piima sattuda. Mõned eksperdid arvavad, et need on optimaalsed tingimused kasuliku toote saamiseks. Kuid on ka neid, kes peavad sellist piima "surnuks", kuna kasulike ainete sisaldus on küsitav.
3. Küpsetatud piim läbib samuti kuumtöötluse, kuid tehnoloogiline protsess on pikem. Kuumutatakse temperatuurini 85–98 °C, kuid seda hoitakse umbes kolm tundi, kuni toode omandab ilusa kreemja tooni. Seejuures muutub toote keemiline struktuur, paljud vitamiinid hävivad, rasvaprotsent suureneb, nii et selle kasulikkus on küsitav.

Eristatakse ka kuiva ja taastatud piima. Esimesest aurutatakse vedelik kindla tehnoloogia abil – seda kasutatakse sageli laste pudrudes ja segudes. Teine saadakse kuivpiimale vedeliku lisamise tulemusel.

Mille poolest erineb täispiim normaliseeritud piimast

Täispiim on kõigile tuttav toode, milles on säilitatud algne rasvade, valkude, süsivesikute ja vitamiinide tase, mis sisaldusid värskes piimas. See ei tähenda, et see poleks läbinud mingit töötlemist. See võib olla pastöriseeritud – see vabastab selle patogeensetest mikroobidest ja pikendab säilivusaega.

Normaliseeritud piimas muudetakse rasvasisaldust spetsiaalselt võrreldes algse tootega. Need näitajad kinnitatakse tööstusharu standarditega – just nendeni lõpuks viiakse rasvade, valkude ja süsivesikute protsentuaalne suhe. Enamasti on normaliseeritud piim pastöriseeritud, kuid kasutatakse ka muid töötlemismeetodeid, näiteks steriliseerimist või separeerimist, mille käigus toote rasvasisaldust tõstetakse kunstlikult.

Kumb piim on kasulikum: lehmapiim või kitsepiim

Peale laktoosi sisaldab piim kaseiini – see on spetsiifiline piimavalk. Kõik inimesed ei omasta seda normaalselt, kuna see võib toidu seedimist raskendada. Kaseiin on kahte tüüpi – A1 ja A2. Huvitav on see, et just esimest tüüpi omastatakse halvasti, mis sisaldub peamiselt lehmapiimas. Kitsepiim sisaldab aga teist tüüpi kaseiini – A2, mis seedimist ei mõjuta, nii et seda jooki võib pidada kasulikumaks.

Peale selle on see toode keemilise koostise poolest lähedane rinnapiimale. Seetõttu anti lapsele enne kaasaegsete kunstsegude ilmumist kitsepiima, kui naisel ei õnnestunud rinnaga toitmist korraldada. See on hästi omastatav toode suure vitamiinide kontsentratsiooniga. Selle tarbimine ei põhjusta kõrvetisi, kõhupuhitust ega muid seedetrakti probleeme, nii et see on lehmapiimast kasulikum.

Koostis ja kalorisisaldus

Lehmapiima energeetiline väärtus sõltub selles sisalduvast rasvasisaldusest. Joogis, mille rasvasisaldus on 2,5%, on kalorsus veidi üle 60 kcal 100 g kohta.

Keemilise koostise osas ei saa seda nimetada püsivaks, palju sõltub sellest, millistes tingimustes loomi peetakse. Selles tootes sisalduvad täisväärtuslikud valgud, kuid rohkem kui 80% neist on kaseiin, samas kui immuunsüsteemi jaoks nii olulise albumiini ja globuliini osakaal on alla 1%. Lisaks sisaldab piim enam kui 20 aminohapet ja neist üle kaheksa on asendamatud.

Piim sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid, praktiliselt täielikku komplekti. Paljud teavad, et see on kaltsiumi allikas, kuid naatriumi selles tootes on palju vähem. Kuid tuleb mainida ka kaaliumi, magneesiumi, fluori, tsinki ja haruldasemaid aineid nagu vanaadium, koobalt ja liitium. Samuti sisaldab see B-rühma, A- ja E-vitamiine ning isegi askorbiinhapet.

Just tänu sellisele koostisele on piim kasulik lihastele, veresoontele, luudele ja nahale. Seda kasutatakse dieetikas ja kosmetoloogias.

Mille poolest on piim kasulik

Piim omab palju kasulikke omadusi. Näiteks mõjutab see unehormooni tootmist, mistõttu soovitatakse seda unetuse korral. Veel on see jook kasulik turse korral, kuna sellel on kerge diureetiline toime, kuid see ei uhu organismist kasulikke aineid välja. Samuti soovitatakse piima juua nakkus- ja külmetushaiguste korral, kuna see sisaldab laktobaktereid – looduslikke aineid, mis toimivad antibiootikumidena.

Naistele

Paljud õiglase soo esindajad puutuvad vanusega kokku sellise haigusega nagu osteoporoos, mida põhjustab kaltsiumipuudus organismis. Selle vältimiseks tuleks tarbida piima – selles sisalduv kaltsium imendub hästi.

Piim on kasulik ka neile, kes soovivad vabaneda liigsetest kilogrammidest, kuigi see võib kõlada paradoksaalselt. Asi on selles, et see sisaldab ensüümi nimega lipaas, mis on vajalik rasvade lõhustamiseks. Loomulikult soovitatakse dieetikas tarbida mõõduka rasvasisaldusega piima.

Meestele

Paljud teavad, et tugeva soo esindajatele on lihaste ülesehitamiseks eriti oluline valk. Kuigi arvatakse, et selleks tuleks tarbida liha, ei tasu tegelikult unustada ka piima, kuna see on suurepärane valguallikas. Loomulikult on juttu juhtudest, kui laktoositalumatust ei esine.

Lisaks kannatavad mehed sagedamini südame-veresoonkonna haiguste all, mistõttu on piim neile kasulik, kuna see kaitseb ateroskleroosi eest. Selle toote koostisesse kuuluvad fosfatiidid. Need on rasvataolised ühendid, mis osalevad aktiivselt ainevahetuse protsessis, reguleerivad lipiidide ainevahetust ja alandavad halva kolesterooli taset.

Uuringud näitavad aga, et suurtes tööstusettevõtetes toodetud lehmapiim võib olla östrogeenide allikaks, mille liig põhjustab eesnäärmehaigusi. Seega tuleks kas juua talupiima või vähendada proportsionaalselt punase liha tarbimist (see sisaldab samuti östrogeene).

Raseduse ajal

Kui tulevasel emal ei ole probleeme lähktaasi tootmisega, on piim väga kasulik toode, kuna see sisaldab täielikku vitamiinide komplekti. Mõnede vitamiinide kogus on küll väike, kuid A-vitamiini ja mõnede B-rühma ainete kontsentratsioon on väga kõrge, kuid üldiselt hoiab see toode ära vitamiinipuuduse. Lisaks aitab see täita võimalikku aminohapete puudujääki, millega naised raseduse ajal kokku puutuvad. Neid aineid on vaja loote kudede ülesehituseks, kuid organism ei sünteesi paljusid neist, mistõttu saab neid saada ainult toidust.

Tulevastele emadele on kaltsium väga oluline, seega võib piim lahendada selle puuduse probleemi. Lisaks algavad sel perioodil sageli probleemid hammastega, mis on seotud sellega, et organismi sisenev fosfor kasutatakse peamiselt loote jaoks. Piimaensüümid aitavad fosforit paremini omastada, nii et isegi sama tarbimistaseme juures saab ema organism sellest elemendist rohkem, mis mõjub soodsalt hammaste tervisele.

Rasedusperioodil on külmetuse korral farmatseutiliste preparaatide kasutamine väga piiratud ja nõrga immuunsüsteemiga naistel on sel ajal raske. Piima vadakuvalgud sisaldavad immunoglobuliine, mis on vajalikud viiruste ja mikroobide vastaste antikehade tootmiseks. Seega võimaldab see toode immuunsust kõige ohutumal viisil tõsta.

Imetamise ajal

Vastupidiselt levinud eksiarvamustele ei mõjuta piima tarbimine laktatsiooni peaaegu üldse. Asi on selles, et see protsess sõltub prolaktiini hormooni tootmisest ja ainult see määrab rinnapiima koguse. Kuid loomulikult on toode ikkagi kasulik rinnaga toitvatele emadele – kõigil eelnevalt loetletud põhjustel. Lisaks võimaldab lehmapiim normaliseerida insuliini, türoksiini ja teiste hormoonide tootmist.

Lastele

Alla üheaastastele lastele on lehmapiim vastunäidustatud. Suur on allergia tõenäosus selles sisalduva valgu suhtes. Ideaalne toitumine selles vanuses lastele on emapiim. Äärmisel juhul sobivad spetsiaalselt kohandatud kunstlikud segud.

Esimene tutvumine lehmapiimaga peaks toimuma pärast aastast. Seda lisatakse ainult pudrule ja see peaks olema spetsiaalne lastepiimatoode, mis on rikastatud kõigi vajalike vitamiinidega. Sama piima versiooni võib lapsele puhtal kujul pakkuda juba kaheaastaselt. Kui laps saab kolmeaastaseks, võib ta juua piima või piimakokteile, süüa piimaputru ja vermišellisuppe. Nii saab ta kõik vajalikud aminohapped, kaltsiumi jne.

Kooliealistele lastele soovitatakse piima suupistena, mis on palju tervislikum kui mahl. Eriti kui tänapäeval pakitakse vitamiinirikast toodet väikestesse mugavatesse pappkarpidesse. Peaasi on valida piim ilma toidulõhna- ja maitseainete ning lisanditeta. Maksimaalne kogus, mida laps päevas juua võib, on 100 ml.

Värske piima kasu

Iga toode, mis ei ole läbinud kuumtöötlust, on toiteväärtuse seisukohalt kasulikum. Ja värske piim pole erand. See sisaldab rohkem kasulikke piimarasvu ja -valke, vitamiine ja mineraale kui pastöriseeritud toode. Vastavalt tugevnevad kõik eelpool loetletud kasulikud omadused.

Selle tootega pole asjad siiski nii üheselt mõistetavad. Asi on selles, et värske piim sisaldab rohkem laktoosi ning selles on palju kahjulikke mikroorganisme, kuna lehma udaraid ei töödelda antibakteriaalselt. Lisaks sõltub palju looma tervislikust seisundist, sest värske piimaga võib saada ohtlikke haigusi nagu tuberkuloos või brutselloos. Lõpuks tuleb teada, millega lehma söödeti, vastasel juhul on oht, et joogis satuvad kõik söödas olevad antibiootikumid ja hormoonid. Seega on värske piim kasulik ainult siis, kui seda ostetakse usaldusväärsetelt peremeestelt, kes jälgivad oma loomade tervist.

Piimapulber: kasu ja kahju

Kvaliteetne kuivpiim säilitab peaaegu kõik eespool loetletud kasulikud ained. Mõnede vitamiinide (nt askorbiinhappe) sisaldus siiski väheneb. Sellegipoolest on kuivpiim kasulik, kuna selles on sama palju valku ja kaltsiumi kui tavalises piimas. Eriti kehtib see pastöriseeritud toote kohta – pärast kuumtöötlemist on selle koostis pulbrilisele sordile lähedane.

Seega kvaliteetne kuivpiim, kui seda korralikult säilitada, kahju ei tee.

Kas võib juua piima kaalu langetamisel

Piima võib kehakaalu langetamisel juua – nagu eespool mainitud, sisaldab see rasvu lõhustavat ensüümi. Veelgi enam, on olemas piima monodieet, mis võimaldab kaotada mõned üleliigsed kilogrammid. See erineb teistest monodieetidest selle poolest, et organism saab sel ajal kasulikku valku, rasvu ja täieliku vitamiinide komplekti, mida ükski teine toode tagada ei suuda. Rääkimata kaltsiumist, mis mõjutab otseselt rasvapõletusprotsessi. Selle elemendi puudus võib isegi põhjustada seda, et madala kalorsusega toitumise korral kaalulangust ei toimu.

Piima monodieet on mõeldud 7 päevaks, mitte kauemaks. Piima võib tarbida hommikust kuni kella 20.00-ni. Esimesel päeval ei tohi juua rohkem kui klaas sooja jooki iga kahe tunni järel, teisel päeval suurendatakse joogi kogust ja juuakse iga pooleteise tunni järel, kolmandal päeval iga tunni järel. Järgneva nelja päeva jooksul on paus vaid pool tundi. On selge, et selline toitumine sobib ainult väga tervetele inimestele ja enne dieedi rakendamist tuleb kindlasti konsulteerida raviarstiga.

Piim meditsiinis

Piima käsitletakse meditsiinis tervisliku toitumise olulise osana ja mõnel juhul ka ravimina.

Diabeedi korral

Selle haiguse puhul on põhimõttelise tähtsusega tootes sisalduvate süsivesikute hulk. Norm ühe toidukorra kohta on 45–60 g, samas kui klaas piima sisaldab vaid 12 g. Seega on see toode mõõdukal tarbimisel suhteliselt ohutu valgu ja kaltsiumi allikas diabeetikutele.

Tähtis: piima glükeemiline indeks — 32 ühikut.

Pankreatiidi korral

Arvatakse, et täism piim pankreatiidi korral koormab kõhunääret liiga palju, mistõttu ei tasu seda iseseisva tootena tarbida. Pudrud keedetakse lahja piimaga, mis on pooleks veega lahjendatud.

Gastriidi korral

Kõrge happesusega gastriidi korral peetakse piima isegi omamoodi ravimiks. Asi on selles, et makku sattudes kalgistub see ja võtab endale suure osa maohappest, alandades ajutiselt selle üldtaseme. Seega võimaldab soe (kuid mitte kuum) piim gastriidi korral leevendada valuhoogu. Kuid selle vahendiga ei soovitata liialdada.

Soolestikule

Piim iseenesest ei aita seedimist täielikult korrastada. Kuid piimasuhkur (laktoos) loob üldiselt soodsad tingimused kasuliku mikrofloora arenguks, mis võimaldab võidelda patogeensete mikroobidega. Õigel tarbimisel võib toode isegi pidurdada käärimis- ja mädanemisprotsesse soolestikus. Siiski tuleb olla ettevaatlik – laktoositalumatuse korral võib see esile kutsuda raskeid põletikulisi haigusi.

Kõhukinnisuse korral

Täism piim süvendab probleemi, kui tarbida seda iseseisva joogina. Kuid piimaga pudrude valmistamine on lubatud. Rohkem kasu toovad hapupiimatooted.

Podagra korral

Selle haiguse korral piiratakse puriine sisaldavaid tooteid. Piimas on neid vähe, nii et seda võib ja isegi tuleb toidusedelisse lisada, kuna arvatakse, et see aitab puriine organismist välja viia. Eriti kui liha kogus on minimaalne, muutub see toode väärtuslikuks valguallikaks. Muidugi sõltub kõik taluvusest. Laktaasi ensüümi puuduse korral võib piima asendada jogurtiga.

Koliidi korral

See on raske põletikuline soolehaigus, mis nõuab isegi remissiooni ajal üsna ranget dieeti. Lehmapiim jäetakse sellest täielikult välja. Eespool mainitud A1-valgu seedimisel eraldub aine, mida lühendatult nimetatakse BKM 7 (beeta-kasomorfiin). See ei mõjuta tervetel inimestel üldse. Aga kui sooleseintel on kas või väike kahjustus, halvendab see nende seisundit ja tugevdab põletikku oma oksüdeerivate omaduste tõttu. Seega tuleb piimast loobuda.

Maksale

Maksahaiguste korral soovitatakse dieeti nr 5. See lubab mõõduka rasvasisaldusega piima tarbimist. Seda saab kasutada ka roogade – pudrude ja suppide – valmistamiseks, mis võimaldavad normaliseerida maksa tööd.

Hemorroidide korral

Selle haiguse korral soovitatakse hapupiimatooteid, kuna need imenduvad organismis paremini. Kuid täism piim võib põhjustada täiendavaid seedeprobleeme.

Koletsüstiidi korral

Selle haiguse korral võib madala rasvasisaldusega piima tarbida iseseisvalt ja lubatud roogade koostises, kuid ainult mõõdukas koguses ja tingimusel, et patoloogiaga ei kaasne konkrementide tekkimist.

Rahvameditsiini retseptid piima baasil

Rahvameditsiinil on palju retsepte piima baasil. Näiteks:

Naiste reproduktiivfunktsiooni parandav tõmmis

Klaasi kuuma piima lisatakse 3–4 safrani tolmukat ja lastakse tõmmata, kuni see jahtub sobiva temperatuurini. Jooki tarvitatakse noorendava toime ja hormonaalse tasakaalu normaliseerimiseks.

Leotis köha vastu

Klaasi äsja keema läinud piima lisatakse riivitud väike sibul ja segatakse hoolikalt. Vahendit lastakse tõmmata 10 minutit, seejärel juuakse see soojalt. Joomine peab olema aeglane, venitades protsessi 10–15 minutile.

Unetuse keetis

Klaasi piima lisatakse väga vähe (sõna otseses mõttes noa otsaga) vürtsi – riivitud muskaatpähklit, seejärel kuumutatakse see segu keemiseni. Oodatakse, kuni see jahtub, ja juuakse soojalt pool tundi enne und.

Gastriidi korral

Piim 1 tl meega peetakse suurepäraseks vahendiks kõrge happesusega gastriidi korral.

Piim kosmetoloogias

Seda looduslikku toodet kasutatakse kosmetoloogias naha toitmiseks, sellel on kerge helendav ja noorendav toime (piisab, kui meenutada kuninganna Cleopatra legendaarseid vanne). Sellest tootest, mis on lahjendatud keedetud veega, tehakse kosmeetilist jääd, millega hõõrutakse näo- ja dekolteepiirkonna nahka. Seda kasutatakse ka juuste tugevdamiseks.

Piimaga näomaskid

On palju retsepte, valitakse konkreetne variant, arvestades naha iseärasusi:

1. Mask küpsele nahale pigmendilaikude vastu. Valmistamiseks on vaja 1/2 klaasi piima, 2 sl kaerahelbeid, näpuotsatäis booraksipulbrit (müügil apteekides ja veebipoodides). Piim soojendatakse, valatakse kaerahelvestele, oodatakse 10–15 minutit, kuni need paisuvad, seejärel lisatakse booraksipulber ja segatakse korralikult. Vahend kantakse puhastatud nahale umbes 15–20 minutiks. Seejärel loputatakse see toasooja veega maha. Maski tehakse mitte rohkem kui kaks korda nädalas. Vahend on mõeldud 12 protseduurist koosnevaks kuuriks.
2. Noorendav mask. Võetakse 1 sl jahu, segatakse värske munakollasega, lisatakse keedetud piima, et saada segu paksu hapukoore konsistentsiga. Mass kantakse puhastatud näole 15–20 minutiks. Pärast seda loputatakse jaheda veega, millesse pigistatakse mõne sidruniviilu mahl – see annab täiendava helendava efekti.
3. Niisutav mask. Selle valmistamiseks võetakse 1 sl madala rasvasisaldusega kohupiima, lisatakse 2 sl keedetud piima ja 1 tl vedelat mett. Mass segatakse ja kantakse näonahale umbes pooleks tunniks, seejärel loputatakse mittekuuma veega.

Tõhusaid maske tehakse ka kitsepiimast, need sobivad ideaalselt kuivale nahale.

Piimast juuksemaskid

Sellised vahendid aitavad puhastada peanahka ja tugevdada juukseid. Näiteks:

1. Puhastav mask. 100 ml piima kohta võetakse 2 tl peent meresoola, segatakse koostisained hoolikalt ja saadud vahend kantakse juurepiirkonda nahale ning kogu juuste pikkusele. Mask jäetakse 4–7 minutiks. See vahend võimaldab normaliseerida näärmete tegevust, vabaneda kõõmast ja tugevdada juukseid.
2. Taastav mask. Selle jaoks võib võtta nii hapupiima kui ka värsket piima – 3 supilusikatäit. Sama palju võetakse takjaõli, lisatakse 1 kapsel A- ja E-vitamiini ning paar tilka lavendli, ilang-ilangi ja kummeli eeterlikke õlisid. Taimset õli soovitatakse eelnevalt vesivannil soojendada ja alles seejärel teiste koostisosadega segada. Mask kantakse kuivadele juustele, pea kaetakse kilekoti ja froteerätikuga. 20 minuti pärast pestakse see tavalise šampooniga maha.

Kahju ja vastunäidustused

Piim võib liigses koguses tarbimisel põhjustada seedeprobleeme ja isegi südame-veresoonkonna haigusi, eriti kui eelistatakse ainult rasvaseid sorte.

On inimesi, kellele piim on vastunäidustatud. Jutt käib järgmistest juhtudest:

1. Laktoositalumatus, mis viitab vastava ensüümi puudusele. Kui inimene tunneb pärast piima joomist kõhus ebamugavust, kannatab kõhupuhituse või kõhulahtisuse käes, tuleks sellest tootest loobuda.
2. Planeeritud operatsiooni vajadus või kohe pärast seda, et mitte koormata kõhunääret.
3. Allergia lehmapiima valgu suhtes.
4. Maksahaigused. Need patoloogiad on siiski suhteline vastunäidustus. Kui pärast klaasitäit piima ei teki ebameeldivaid sümptomeid, võib jooki piiratud kogustes tarbida.
5. Neerukivide olemasolu. Kuid see ei puuduta mitte niivõrd piima ennast, vaid selle kooslust teiste toodetega. Sellistel juhtudel tekivad ühendid, mis soodustavad neerudes kivide moodustumist. Näiteks on keelatud tee piimaga, kuna tanniinide ja kaltsiumi vaheline keemiline reaktsioon viib just selliste tagajärgedeni.

Mõnikord pole jutt mitte piimast loobumisest, vaid selle koguse piiramisest – näiteks üks klaas nädalas. Kuid parem on siiski asendada see jook madala rasvasisaldusega keefiri või jogurtiga, eriti kui tegemist on seedetrakti haigustega.

Kuidas valida ja säilitada piima

Supermarketis tuleb väga hoolikalt uurida toote pakendil olevat teavet. Kui on kirjas, et tegemist on täispiimaga, viitab see toote loomulikkusele (see on lihtsalt läbinud kuumtöötluse). Kuid tänapäevastes tingimustes kohtab kõige sagedamini täis- ja taastatud piima segu. See ei tähenda, et toode on madala kvaliteediga. Kuid see näitab, et tootmisel on kasutatud piimapulbrit, mis sisaldab vähem kasulikke aineid.

Enne ostmist tuleb vaadata toote tootmiskuupäeva ja säilivusaega. Samuti tuleks kontrollida, et see ei sisaldaks kunstlikke lisandeid ega säilitusaineid.

Valikut tehes tuleks pöörata tähelepanu toote rasvasisaldusele. On selge, et kui piim on toodetud tööstuslikult, trükitakse see näitaja pakendile. Kodupiimaga on keerulisem. Sellisel juhul otsitakse tavaliselt usaldusväärset tarnijat, kuid piima rasvasisalduse määramine ühe või teise lehma puhul tuleb kindlaks teha eksperimentaalselt. See tähendab, et peremehelt saab osta prooviks purgi piima ja jätta see 7–8 tunniks kuni hommikuni või õhtuni – juba tekkinud koorekihi paksuse järgi saab aru, kas toode on piisavalt rasvane.

Võib isegi mõõta ligikaudse rasvaprotsendi. Selleks mõõdetakse joonlauaga piima tase purgis (seda peetakse 100%) ja saadud koorekihi paksus, seejärel arvutatakse selle osakaal.

Pastöriseeritud piima, isegi kui pakendit pole avatud, tuleb hoida külmkapis. Kui pakend on terve, siis lähtutakse tootja märgitud säilivusajast. Avatud pakend (pidage seda alati meeles!) tuleb kasutada kolme päeva jooksul.

Värsket piima, nagu eksperdid kinnitavad, võib külmkapis hoida ainult kahe päeva jooksul. Pärast keetmist võib seda sellistes tingimustes hoida kuni kolm päeva. Mis puutub toatemperatuuri, siis värsket piima võib lühiajaliselt hoida – mitte rohkem kui 10 tundi. Pärast keetmist see aeg pikeneb, kuid ainult mõne tunni võrra. Juures pange tähele – kitsepiim rikneb sama kiiresti kui lehmapiim.

Pastöriseeritud piima ostmisel tuleks pöörata tähelepanu pakendile. Tavaliselt ei säili toode kilekottides kaua. Plastpudeleid peetakse mitte eriti heaks valikuks, kuna need annavad joogile võõra maitse ja lõhna. Klaaspudelid on hea variant, kuid maksavad rohkem. Nii et säilitamise seisukohast optimaalne pakend on pappkott.

Kas neid võib külmutada

Värsket piima saab külmutada, et seda hiljem toiduks või roogade valmistamiseks kasutada. Samasugune kogemus on Kaug-Põhja elanikel. Praktika näitab, et sügavkülmas külmutatud piim säilitab kõik oma kasulikud omadused.

Oluline on kasutada külmutamiseks puhast ja kuiva anumat. Ainult nii saab piima kasulikud omadused säilitada. Selleks võib kasutada jäävorme – suvel võib selliseid piimakuubikuid visata tee või kohvi sisse, samuti sobivad need kosmeetilisteks protseduurideks. Kui aga huvitab külmutamine roogade ja magustoitude valmistamiseks, siis tasub oma valik peatada Zip-Lock kinnitusega kilekottidel.

Mõned perenaised külmutavad toote plastpudelites. Kuid selle meetodi kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna külmumisel võib piim mahu poolest laieneda ja kahjustada plastikut. Seega ei tohi pudeleid täita kõige kaelani. Pealegi tuleb enne pudeli kaanega sulgemist selline anum kokku suruda, pigistades kogu õhu välja.

Nõuetekohaselt külmutatud piima tuleks juua 4–6 nädala jooksul. Juba teisel säilituskuul hakkab see kaotama kõiki kasulikke omadusi ning kolmandal kuul hävitab külm isegi valguühendid.

Külmutatud piima saab sulatada 2 ööpäeva jooksul külmkapis või palju kiiremini – köögis toatemperatuuril. Protsessi saab kiirendada ka vesivannil soojendades (kuid ainult minimaalsel tulel).

Kõrge rasvasisaldusega külmutatud piim tavalise sulatamise käigus kergelt kihistub. Kuid kui seda segada ja seejärel kastrulis keema ajada, võib seda julgelt juua ning kasutada ka toiduvalmistamisel – näiteks valmistada sellest kokteile ja magustoite.

Pastöriseeritud piim rikneb sulatamisel sageli. Selle külmutamisel pole aga mingit mõtet, kuna seda toodet saab alati poest osta.

Kuidas õigesti piima juua

Et piima tarbimisest kasu saada, tuleb seda juua õigesti, siis imendub see hästi, põhjustamata kõhuvalusid ja kõhulahtisust. Reeglid on järgmised:

1. Kuna arstid arvavad, et piim on toode, mida ei tohi segada teiste rasvade ja valkudega, on parem tarbida seda eraldi kõigest muust. Ainus erand sellest reeglist on piimaga keedetud täisterapudrud.
2. Kõige parem on juua piima täpselt kahe toidukorra vahel, nii et eelmisest ja järgmisest söögikorrast oleks vähemalt kahetunnine vahe. Vastasel juhul suureneb kõhupuhituse ja gaaside oht oluliselt.
3. Piim ei tohi olla külm ega kuum, sest mõlemal juhul seeditakse seda halvemini ja see kahjustab ainult maolimaskesta. Parem on juua piima soojalt.

Ayurvedilises meditsiinis arvatakse, et see jook imendub paremini, kui sinna lisada vürtse. Indias kuuluvad nende hulka kaneel, ingver ja sellele lähedane kurkum, samuti muskaatpähkel. Näiteks kui klaasi soojendatud piimale lisada 1/3 tl kurkumit, imendub selline jook organismis palju paremini ja soodustab isegi kaalulangust.

Kas võib juua pohmeluse korral

Mõned arvavad, et piim neutraliseerib alkoholi. Tegelikult tuleb juba tekkinud pohmelli, see tähendab sisuliselt alkoholimürgistuse korral toksiinid kiiremini välja viia. Piim ei imendu alati hästi, see suurendab kõhunäärme koormust ning selles sisalduv trüptofaan aeglustab toksiinide eritumist. Seega on parem pohmelli perioodil seda jooki mitte tarbida, vaid juua vett vedelikukaotuse korvamiseks.

Kas võib juua tühja kõhuga ja öösel

Tänapäeval arvavad arstid, et tervetel inimestel, kelle organism laktoosi normaalselt omastab, võib piima juua nii hommikul, päeval kui ka enne magamaminekut. Seejuures tuleb ainult mõõdukust järgida. Tühja kõhuga soovitatakse juua sooja piima, millesse on lisatud lihtsalt näpuotsatäis kaneeli – see annab organismile energiat. Kuid hommikusöök võib toimuda mitte varem kui tund pärast seda.

Ööseks võib juua ainult madala või keskmise rasvasisaldusega piima. Selle joogiga saab organism kaltsiumi, rasvu ja valke, mis on vajalikud hormoonide normaalseks tootmiseks. Lisaks mõjuvad piima koostisosad soodsalt närvisüsteemile. Seega aitab klaas seda jooki lõõgastuda ja tagab terve une, kahjustamata figuuri (kui muidugi juua see tund enne magamaminekut). Kuid see ei kehti nende kohta, kellel on terviseprobleeme – see puudutab laktoositalumatuse all kannatavaid inimesi – neile kahjustab piim öösel ainult, seetõttu on parem asendada see keefiri või jogurtiga.

Kui palju võib päevas juua

Täiskasvanud inimestel ei soovitata juua piima sageli ja suurtes kogustes. Arvatakse, et rohkem kui 200–300 ml (ehk 1–1,5 klaasi) päevas ei tasu tarbida. Kuid mõne inimese jaoks võib ka see kogus olla liiga suur. Seetõttu võib iga inimene märgitud koguse piires eksperimentaalselt ise kindlaks teha, kui palju piima ta võib juua. Alustada võib 100 ml-st, kui pärast seda on enesetunne hea, ei teki mao probleeme, võib doosi suurendada.

Kas võib paastu ajal piima juua

Paastu ajal ei tohi tarbida loomse päritoluga toitu. Seetõttu on lehma- ja kitsepiim keelatud. Kuid neid saab asendada nn taimse piimaga – näiteks soja-, mandli- või kookospiimaga, seda enam, et need joogid sisaldavad palju valku ja muid kasulikke aineid – vitamiine ja mineraale. Pealegi on need tervisele kasulikumad, kuna neis pole kolesterooli.

Siiski, raseduse ja imetamise ajal leevendatakse kiriku reegleid veidi ja piima võib tarbida – mõistlikes kogustes.

Miks piim mõruks läheb

Tegelikult hakkab piim mõrkuma siis, kui see riknema hakkab. Kuid see puudutab ainult pastöriseeritud toodet. Asi on selles, et pastöriseerimisel eemaldatakse ainult piimhappebakterid, kuid võihappebakterid jäävad alles, kuna nad taluvad sellist töötlemistemperatuuri rahulikult.

Happenedes tavaline, pastöriseerimata piim ei mõrku, kuna see sisaldab piimhappemikroorganisme, mis pärsivad teiste bakterite tegevust.

Mida saab piimast valmistada: retseptid

Piima baasil valmistatakse erinevaid jooke – näiteks teatud kohvisorte, kokteile ja smuutisid. Kuid muidugi on selle toote kasutusvõimalusi palju rohkem. Näiteks:

Piimasupp kaerakruupidega

Valmistamiseks on vaja 80 g helbeid, 200 ml piima, 300 ml vett, 30 g külmutatud rohelisi herneid, 1 tl võid. Kaerahelbed keedetakse eraldi, seejärel purustatakse blenderis püreeks, segatakse kuuma piima ja keedetud roheliste hernestega, lisatakse soola ja keedetakse uuesti keema. Serveerida võib ürtide ja võis praetud krutoonidega.

Piimapüreesupp kartuli ja selleriga

1 liitri piima kohta läheb vaja 4 suurt kartulit, 1 väike sellerijuur, 1 sibul, 1 porgand, soola maitse järgi. Köögivilju keedetakse soolases vees, purustatakse blenderis püreeks, valatakse üle kuuma piimaga, lisatakse soola ja kuumutatakse keemiseni.

Puuvilja-ingveri smuuti

Võetakse klaas madala rasvasisaldusega piima, mitu lusikatäit magustamata jogurtit, suur virsik, 3–4 maasikat, tükike purustatud ingverijuurt. Serveeritakse suhkru ja jääkuubikutega.

Samuti saab piimaga valmistada kõrvitsa-riisiputru või mannaputru, blinisid ja pannkooke ning palju muid kasulikke toite.

Kas võib anda loomadele piima

Paljud arvavad, et kassid armastavad piima. Tegelikult pole see toode koduloomadele sugugi kasulik. Kassipojad tõesti vajavad piima joomist – nagu ka väikesed lapsed. Kuid nagu inimestel, väheneb ka kassidel vanusega ensüümide hulk, mis võimaldavad piima seedida, lagundades piimasuhkrut. See viib järk-järgult laktoositalumatuseni ja kõigi selle nähtusega kaasnevate ebameeldivusteni – isegi väikese koguse piima tarbimisel võib tekkida puhitus, kõhupuhitus või isegi kõhulahtisus. Seetõttu ei soovita loomaarstid täiskasvanud kassidele piima anda.

Huvitavaid fakte piima kohta

Kõige populaarsemaks piimaks peetakse lehmapiima – seda kinnitavad statistilised andmed, mis näitavad, et aastas toodetakse seda üle 400 miljoni tonni. Samas annab üks lehm keskmiselt umbes 90 tassi toodet päevas. Kitsepiima toodetakse palju väiksemates kogustes. Kuid see sisaldab rohkem koobaltit ja B12-vitamiini ning seetõttu peetakse seda toitumisteaduse seisukohast tervislikumaks. Lehmapiimast valmistatakse populaarseid kõvasid juustusid. Pehmeid sorte, näiteks fetat, toodetakse kitsepiimast.

Huvitav on see, et bioloogilisest vaatepunktist on hülged ja vaalad samuti imetajad. Samas peetakse nende piima kõige rasvasemaks – see sisaldab kuni 50% rasva, samas kui lehmapiimas on kuni 10–15%. Kõige madalam rasvasisaldus on eesli- ja hobusepiimal. Mõnes riigis, näiteks Venemaal ja Skandinaavias, leidub põhjapõdra- ja põdrapiima – küll pigem eksootikana. Viimasest on isegi proovitud juustu teha, kuid katsed pole eriti õnnestunud. Kuid tõeliselt ainulaadne toode on kaamelipiim, mis sisaldab palju askorbiinhapet. Selles pole kolesterooli, kuid laktoos on siiski olemas.

Muide, inimese võime piima omastada on geneetiline mutatsioon. Ürginimestel ei olnud ensüümi, mis suudaks laktoosi seedida. Tänapäeva inimesel see aga ilmnes, tõsi küll, mitte kõigil.

Piima foto