Baklažaanimoos: 10 retsepti

Baklažaan on tumelilla köögivili, mida inimesed on harjunud kasutama suppides, hapukurkides ja lisandites. Ent vähesed teavad teisest suurepärasest roast, mida saab sellest toorainest valmistada. See on maitse poolest hämmastav magusus - baklažaanimoos.

Ajalugu

Baklažaan ehk tume maavits – köögivili pika ja huvitava ajalooga. Näiteks tema nimel on pärsia juured ja see tähendab 'sinine kurk'.

Tänapäeval võib tumedaid maavitsaid leida igas aias ja vähesed peavad seda köögivilja eksootiliseks. Kuigi tegelikult on tema kodumaa kaugel Indias, araabia maades, Lõuna-Aasias ja Aafrikas. Euroopasse toodi baklažaan esmakordselt alles 9. sajandi alguses araabia kaupmeeste poolt. Nagu paljusid teisi ülemere tooteid, ei lubanud eurooplased seda kohe lauale. Proovinud köögivilja toorelt, pidasid inimesed seda maitsetuks ja mõruks.

Pikka aega oli baklažaan eksootiline ja ilmus ainult väljapaistvate kodanike laudadele, kus osavad kokad valmistasid sellest hõrgutisi. Kasutasid seda ka tolleaegsed farmatseudid ravimite valmistamiseks, sealjuures mitte ainult köögivilja ennast, vaid ka selle lehti. Baklažaani peeti tõhusaks vahendiks hambavalu, podagra ja migreeni vastu.

Mõnes riigis arvati, et baklažaanid on nõidusliku jõuga varustatud. Tumedaid maavitsaid kasutati rituaalide, armastusloitsude ja ennustamiste läbiviimiseks. Kiriku esindajad aga õpetasid eemale hoidma lillast köögiviljast.

Euroopa riikides hakati baklažaane masstootma alles 15.–16. sajandil ning tume maavits võeti üldisse tarbimisse alles 18. sajandi alguses. Baklažaanimoosi valmistati esmakordselt Armeenias. Tänaseni on see magustoit selle riigi rahvusköögi oluline osa.

Koostis ja kalorisisaldus

Baklažaanil on rikkalik keemiline koostis:

1. Foolhape (0,8 μg 100 g baklažaani kohta) – vitamiin, mis vastutab närvisüsteemi ja vereloome eest.
2. Kaalium ja magneesium (9 μg ja 15 mg 100 g baklažaani kohta vastavalt) – mineraalelemendid, mis toetavad südame ja veresoonte tööd. Nad vastutavad närvisüsteemi töö eest ja mõjuvad kehale rahustavalt.
3. Toidu kiudained ja tselluloos (3 g) – mitteseeditavad komponendid, mis puhastavad soolestikku sinna kogunevatest jääkainetest ja toksiinidest, eemaldavad kehast 'liigse' vedeliku ja soolad.
4. Räni (29 μg) – keemiline aine, mis reguleerib neerude ja kuseteede tööd. See puhastab tuubulid, kõrvaldab võimalikud ummikud, eemaldab liiva.
5. B-vitamiinid (10 μg) parandavad vereringet elundites ja kudedes, rikastades neid hapniku ja kasulike ainetega. Vitamiinid reguleerivad ainevahetust ja kiirendavad metabolismi.
6. C-vitamiin (4,5 μg) vastutab immuunsüsteemi toimimise eest, parandab üldist enesetunnet. Lisaks sellele säilitab see organismi happetasakaalu.
7. K-vitamiin (3,5 μg) tugevdab veresoonte seinu, on insuldi ja infarkti ennetusvahend ning normaliseerib vere hüübimist.
8. Raud (0,4 μg) on hemoglobiini peamine komponent, mis varustab kõiki kudesid hapnikuga.
9. Vask (135 μg) on oluline element naiste reproduktiivsüsteemi normaalseks toimimiseks. See normaliseerib suguhormoonide – östrogeenide – sünteesi, osaleb endomeetriumi moodustumisel ja stimuleerib ovulatsiooni.
10. Jood (2,6 μg) reguleerib kilpnäärme tööd, osaleb ainevahetuses ja ajutegevuses.

100 g toorest baklažaani sisaldab 1,5 g valke, 5 g süsivesikuid ja 0,1 g rasvu. Üle 90% tumedast maavitsast koosneb veest, mistõttu kasutatakse seda väga sageli kaalu langetamiseks. Baklažaani kalorsus — 24 kcal.

Baklažaanimoosi kasulikkus

Tumedast maavitsast valmistatud moosil, nagu ka köögiviljal endal, on palju kasulikke omadusi. Seda iseloomustavad kokkutõmbavad omadused, mis parandavad seedimist. Baklažaanimagustus tugevdab mao- ja soolestiku limaskesta, taastab kahjustatud elundirakke, stimuleerib nende taastumist. See magustoit aitab seedida rasvast toitu, sealiha, võid tänu suurele kiudainete ja toidukiudude sisaldusele.

Tumedast maavitsast magustoit on eakatele inimestele hädavajalik. See pole mitte ainult väga maitsev, vaid ka kasulik. Selle moosi ainulaadne omadus on võime eemaldada veresoontest kolesterooli naastud, mis on väga sageli infarktide ja insultide põhjuseks, samuti vereringe- ja kudede toitumishäirete põhjuseks. Suures koguses baklažaanimoosis sisalduv K-vitamiin tugevdab veresoonte seinu, kaitstes neid rebendite eest. Magustoidus sisalduv kaalium ja magneesium parandavad südametööd, normaliseerivad vererõhku.

Tumedast maavitsast magustoit aitab ka raseduse planeerimisel. Tulevasel emal normaliseerib baklažaanimoos hormonaalset tasakaalu, isal parandab vere seisundit ja kuseteede süsteemi. Kõik see aitab eostada tervet ja õnnelikku last.

Kui valmistada baklažaanimoos ilma suhkruta, saab suurepärase dieettoote. See mitte ainult ei kahjusta figuuri, vaid soodustab ka kiiremat kaalulangust tänu selles sisalduvatele kemikaalidele ja toidukiududele.

Keskajal soovitasid arstid tarbida tumedaid maavitsaid hammaste ja suuõõne haiguste raviks ja ennetamiseks. Neil on põletikuvastane toime, samuti valgendavad need hambaid ja tugevdavad emaili. Ilma suhkrulisandita valmistatud moosil on samad omadused ja see on kasulik kaariese, stomatiidi, periodondiidi kompleksravis.

Vastunäidustused

Kuigi baklažaan on väga kasulike omadustega, on inimesi, kellele see ainult kahju teeb. Need on need, kes põevad kroonilist või ägedat pankreatiiti, ägedat maksapuudulikkust, hüpertüreoosi, suhkurtõbe, kellel on sapipõis eemaldatud või ei toimi.

Allergiline reaktsioon baklažaanidele esineb üsna harva, kuid siiski leidub. Sellistele inimestele on baklažaanid samuti rangelt vastunäidustatud.

Kuidas valida baklažaane moosi jaoks

Selleks, et moos tuleks tõeliselt maitsev ja kasulik, tuleb hoolitseda tooraine kvaliteedi eest. Muidugi on soovitatav kasutada baklažaane, mis on kasvatatud oma aias või ostetud talunikelt, ilma keemiliste väetisteta. Kuid see võimalus pole alati olemas.

Magustoitude valmistamiseks sobivad paremini väikesed baklažaanid, suurusega umbes 20–25 sentimeetrit. Reeglina on need noored köögiviljad, mis sisaldavad maksimaalselt kasulikke aineid, samuti puuduvad neil suured ja kõvad seemned, mis rikuvad rooga. Nendest valmistatud magususe maitse on maksimaalselt küllastunud ja särav.

Valiku reeglid:

1. Köögivilju valides tuleb kõigepealt pöörata tähelepanu baklažaani koorele. See peaks olema ligikaudu ühtlast värvi, ilma võõraste lisandite, plekkide ja mõlkideta. Lubatud on kahvatud varjundid tumeda baklažaani külgedel.
2. Kergete surve all peaks köögivili kiiresti tagasi saama oma algse kuju. Kui mõlki üldse ei teki, tähendab see, et köögivili on ebaküps, mistõttu sellest valmistatud moos ei tule küllastunud ja võib olla mõrkjas. Kui aga mõlk jääb, siis on baklažaan juba hakanud riknema ja seda on ohtlik süüa.
3. Köögivili peaks olema sirge, mitte närtsinud ega keerdunud nagu tigu. 'Kõverdumine' viitab vedelikupuudusele baklažaanis, selline toode ei sobi moosi jaoks.
4. Tervisliku baklažaani koor on terve, loomuliku, kuid mitte läikiva läikega. Kui tume baklažaan on matt, viitab see süsivesikute puudusele. Sel juhul on tõenäoliselt tumedal baklažaanil mõrkjas järelmaitse. Kui läige on vastupidi liiga tugev ja ere, tähendab see, et köögivilja on töödeldud keemiliselt, mis võib kahjustada inimese tervist.
5. Baklažaani moosi jaoks valides tuleb tähelepanu pöörata ka köögivilja sabale. Värske, noore tumeda baklažaani saba peaks olema roheline, elastne ja lihakas. Kui aga vars on kuivanud, pruuni värvi, viitab see sellele, et baklažaan pole värske ja on kaua aega kuskil säilitatud. Selle aja jooksul on köögivili kaotanud osa oma kasulikest omadustest, mistõttu pole seda soovitatav kasutada.

Pärast baklažaanide ostmist tuleb need pesta sooda või spetsiaalse köögivilja- ja puuviljapesuvahendiga. See eemaldab väetisejäägid ja muud keemilise töötluse jäljed ning muudab baklažaani toiduvalmistamiseks valmis. Kui ostetud köögiviljade kvaliteet tekitab kahtlust, tuleks baklažaan mitmeks tükiks lõigata ja soolaga maitsestatud vette mõneks tunniks panna, seejärel uuesti voolava veega loputada. Leotamine eemaldab nende mõruduse ja muudab nad maitsvamaks ning magustoitude valmistamiseks ohutumaks.

Baklažaanide kombinatsioonid

Baklažaanimoosi saab veel maitsvamaks muuta, lisades sinna teisi tooteid. Tumesinise baklažaani maitset parandavad järgmised komponendid:

• porgand;
• kreeka pähklid, seesam, mandlid, maapähklid;
• küdoonia;
• punane paprika;
• datlid;
• õunad;
• apelsinid, sidrunid;
• füüsal, viinamarjatomatid;
• ploomid, viigimarjad;
• karusmarjad;
• pohl, sinikas.

Ei tasu katsetada:

• pirnidega;
• punaste, mustade ja valgete sõstardega;
• kuivatatud aprikooside, virsikute ja aprikoosidega;
• pistaatsiate, päevalilleseemnete ja linaseemnetega;
• greipfruutide, laimiga;
• viinamarjade, rosinatega;
• peedi, naeri ja muude juurviljadega (välja arvatud porgand);
• maasikate, metsmaasikate, vaarikate, mustikatega;
• banaanidega.

Baklažaanimoosile võib lisada maitseaineid: punast tšillipipart, paprikat, ingverit, koriandrit, kaneeli, nelki, kurkumit, vanilliini, piparmünti, melissi.

Tasub lasta fantaasial lennata, ja saab ainulaadse moosi.

Kuidas keeta baklažaanimoosi: retseptid

Tumesinisest baklažaanist maiuse valmistamise viise on väga palju. Siin on esitatud vaid mõned neist.

Retsept 1

1. Kaks-kolm väikest tumesinist baklažaani pesta ja soovi korral koorest puhastada. Kooritud köögiviljadest tehtud moos on õrnem, koorega – rikkalikum.
2. Lõigata baklažaan väikesteks viiludeks või kuubikuteks, panna sügavasse potti ja valada puhta veega üle. Keema ajada, seejärel vedelik kurnata ja tumesinised baklažaanid loputada. Korrata toimingut 2–3 korda. Baklažaanid peaksid muutuma pehmeks ja veidi tumedamaks.
3. Teises potis valmistada siirup klaasitäiest veest ja kahest klaasitäiest suhkrust. Keeta madalal kuumusel pidevalt segades 7–10 minutit, seejärel lisada ettevalmistatud baklažaanid, teelusikatäis sidrunhapet või kaks supilusikatäit sidrunimahla, sama palju jahvatatud nelki, näpuotsatäis kaneeli ja punast pipart. Pidevalt segades keeta 20–30 minutit.

Jaotada valmis moos eelnevalt steriliseeritud purkidesse, sulgeda kaantega. Selle retsepti järgi valmistatud moosil on meeldiv magus-vürtsikas maitse ja väga õrn tekstuur.

Retsept 2

1. Kaks väikest baklažaani, üks apelsin ja üks punane õun koorida, lõigata kuubikuteks. Panna kõik tooted sügavasse anumasse, seejärel valada keeva veega üle. Hoida mõni minut, seejärel vesi kurnata.
2. Lisage segule klaas suhkrut, pool klaasi eelnevalt röstitud seesamiseemneid, teelusikatäis sidrunhapet, supilusikatäis mett, vürtse: kaneeli, ingverit, punast pipart – soovi korral. Segage hoolikalt puulusikaga, et mitte kahjustada köögiviljade struktuuri, ja jätke tunniks seisma, et nad annaksid mahla.
3. Laotage baklažaanide, apelsinide ja õunte segu eelnevalt ettevalmistatud purkidesse. Pange need 180 kraadini eelsoojendatud ahju, hoidke seal pool tundi. Toiduvalmistamise ajal ahju mitte avada, et purgid ei lõhkeks. Pärast määratud aja möödumist lülitage kuumus välja, võtke purgid tunni aja pärast välja, sulgege kaanega.

Saadud magustoidu maitse on hapukas-magus. Baklažaan ja puuviljad täiendavad teineteist suurepäraselt.

Retsept 3

1. Koorige üks tume baklažaan ja leotage seda pool tundi kuumas vees. Koorige küdoonia ja kastke see keevasse vette. Seejärel riivige jämedal riivil kaks küdooniat ja üks kooritud porgand. Lõigake baklažaan ja kaks punast paprikat väikesteks kuubikuteks. Pange kõik koostisosad kõrgete servadega pannile ja lisage kaks klaasi suhkrut.
2. Küpsetage keskmisel kuumusel pool tundi, pidevalt segades. Lisage supilusikatäis kurkumit, näpuotsaga vanilliini, teelusikatäis sidrunhapet, segage, sulgege kaas ja jätke tulele veel viieks minutiks.
3. Laotage valmis moos eelnevalt steriliseeritud purkidesse.

Saadud magustoit on mõrkjas-magus. Teadmatul inimesel oleks raske arvata, millest see maius täpselt valmistatud on.

Retsept 4

1. Ajage läbi hakklihamasina üks kooritud baklažaan, 5–7 datlit, 3 viigimarja, 1 õun. Jahvatage klaas mandleid blenderiga maksimaalsel kiirusel 10 minutit.
2. Segage esimene ja teine segu, lisage pool klaasi mett ja 5 tabletti steviat või muud magusainet.
3. Pange kuivale ahjuplaadile küpsetuspaber ja laotage sellele saadud mass spaatliga õhukese kihina. Pange 40 minutiks 100 kraadini eelsoojendatud ahju, küpsetage 40 minutit, segades selle aja jooksul 3–4 korda. Seejärel laotage kiiresti ettevalmistatud purkidesse.

See baklažaanimaius ei ole mitte ainult suurepärase maitsega, vaid ka väga tervislik. See soodustab ainevahetuse normaliseerumist, kaalulangust ja seedimise paranemist. Selle igapäevane tarbimine aitab oluliselt parandada enesetunnet.

Retsept 5

1. Lõigake viis väikest tumedat baklažaani pikkupidi väikesteks ribadeks. Riivige porgand Korea riiviga.
2. Valmistage siirup klaasist apelsinimahlast ja kahest klaasist suhkrust, keetes seda madalal kuumusel 10 minutit. Pange sinna porgand ja baklažaanid, keetke 20 minutit.
3. Lisage pool klaasi pohlapõõsa marju, teelusikatäis sidrunhapet, vanilliini. Küpsetage veel 10 minutit, seejärel lülitage kuumus välja ja hoidke magustoitu kaanega 5–7 minutit.

Laotage moos eelnevalt ettevalmistatud purkidesse. Selle retsepti järgi valmistatud maiusel on eredalt meeldejääv maitse ja ainulaadne aroom.

Retsept 6

1. Lõigake mõned koorimata baklažaanid viiludeks ja asetage need paberiga kaetud ahjuplaadile. Pange 180 kraadini eelsoojendatud ahju 20 minutiks, seejärel võtke välja, laske jahtuda ja hakkige peeneks.
2. Keedake siirupit klaasist suhkrust ja klaasist veest, segades 10 minutit, seejärel asetage sellesse küpsetatud baklažaanid. Keetke 10 minutit, seejärel lisage magusate tomatite või füüsalise tükid ja teelusikatäis sidrunhapet.
3. Küpsetage veel 15 minutit, seejärel lülitage kuumus välja ja jagage valmis moos purkidesse.

Saadud moos on mitte ainult väga maitsev, vaid ka ilus. Sellel on hapukas-magus maitse meeldiva mõrkjusega. Külalistel on raske arvata, millest see imeline magustoit on tehtud.

Retsept 7

1. Lõigake puhastatud tumedad maavitsad kuubikuteks, seejärel puistake need üle klaasitäie suhkruga ja jätke 5 tunniks, parem üleöö. Seejärel pange tulele ja keetke segades 40 minutit.
2. Lisage sidrunhapet ning näpuotsatäis piparmünti ja kaneeli, segage läbi ja jagage purkidesse.

Selle retsepti järgi valmistatud moos on lihtne teha, kuid väga maitsev ja pehme. Sellel on õrn, mitte liiga magus maitse ja meeldiv lõhn.

Retsept 8

1. Koorige neli baklažaani, lõigake varred ära ja lõigake kuubikuteks. Lisage teelusikatäis piparmünti ja ingverit. Valage peale klaas valget veini ja jätke paariks tunniks seisma.
2. Seejärel kurnake vein, lisage pool klaasi sidrunimahla ja klaas suhkrut. Pange madalale tulele ja segage kuni suhkur on täielikult lahustunud.
3. Seejärel lisage veinisiirupisse baklažaanid ja küpsetage segades 15–20 minutit. Erinevalt teistest moosi tüüpidest ei tohi seda purkidesse panna. Seda tuleb süüa kohe pärast valmistamist.

Alkoholi pole selles retseptis üldse tunda, kogu alkohol aurustub kuumtöötlemise ajal.

Retsept 9

1. Keedake kooritud baklažaan, õun ja küdoonia vees pehmeks. Kurnake vedelik ära ja püreestage keedetud tooted blenderiga või purustage pudrunuiaga.
2. Lisage klaas sidrunhapet, pool klaasi suhkrut ja maitse järgi vürtse.
3. Jagage püree steriliseeritud purkidesse ja asetage need 180 kraadini eelsoojendatud ahju 15 minutiks.
4. Lülitage kuumus välja, võtke purgid ettevaatlikult välja ja sulgege need kaanega.

Moosil on hapukas-magus, mitte liiga magus maitse. See on väga pehme – see sobib hästi väikelastele ja eakatele.

Retsept 10

1. Valage pannile klaas suhkrut ja kuumutage kuni karamell moodustub.
2. Valage peale pool klaasi apelsinimahla ja segage kiiresti kuni täieliku lahustumiseni.
3. Lisage peeneks hakitud baklažaanid ja sidrun, keetke segades kuni paksenemiseni. Jagage steriliseeritud purkidesse.

Moosil on hapukas karamelli-šokolaadi maitse, sobib õhtuseks teejoomiseks.

Moosi säilitamise reeglid

Baklažaanimoosi purgid ja kaaned tuleb steriliseerida spetsiaalses sterilisaatoris või keevas vees 7 minutit. Moos tuleb panna purkidesse servani, tihendades nii, et vaba ruumi ei jääks. Purgi servad ja kaant on soovitav määrida vesinikperoksiidiga, et vältida bakterite paljunemist.

Valmistatud kodudelikatessi säilivusaeg on kuni 8 kuud. Moosi tuleb hoida tihedalt suletud klaaspurkides pimedas jahedas kohas. Temperatuur ei tohi ületada 20 kraadi.

Tuleb meeles pidada, et riknenud baklažaanimoosi tarbimine võib kaasa tuua kahjulikke tagajärgi tervisele. Mitte mingil juhul ei tohi tarbida moosi paistes purkidest, samuti ebameeldiva lõhna või valge, sinise katte esinemisel. Pruunikas tolmune kate baklažaanimoosil on normaalne, kui muid riknemise märke pole.

Ideaalne koht sellise moosi jaoks on muidugi kelder või keldriruum. Kui seda seal hoida ei saa, on parem panna magustoit külmkappi.

Moosipurke tuleb kaitsta otsese päikesevalguse ja valguse eest – muidu riknevad need kiiresti. Pärast purgi avamist tuleb baklažaani magustoit ära tarvitada hiljemalt 2 päeva jooksul. Kui seda nii kiiresti süüa ei jõua, võib moosi uuesti keeta ja panna teise steriilsesse anumasse. Pärast seda protseduuri võib magustoitu säilitada veel mitu kuud.

Millega baklažaanimoosi süüa

Baklažaanimoos on universaalne. Seda võib tarbida nii pannkookide, saiakeste kui ka blinidega, küpsetada sellega pirukaid, lisada biskviiti ja torte kreemi asemel. Nõude maitse koos baklažaanitäidisega ei halvene, vastupidi – see omandab erilisuse ja paneb ümbritsevaid imestama, mis seal sees on.

Huvitavaid fakte baklažaanide kohta

1. Varem nimetati baklažaane Venemaa eri piirkondades erinevalt: sinjuški, sinenjkije, bažižkid, baladanid, demjankid. See tulenes sellest, et riigis puudus side inimeste vahel ja ühine keel. Sageli nimetati sama objekti riigi eri otstes erinevalt. Murrakute erinevus esines kuni 18. sajandi keskpaigani.
2. Söimusõna «baklan» pärineb sõnast baklažaan. Nii nimetatakse laiska, apaatset inimest, võrreldes neid lehe all lamava küpse baklažaaniga.
3. Geneetilise koodi järgi on baklažaani lähim sugulane ohakas. Üllataval kombel on see okas, mitte suvikõrvits või kurss.
4. Euroopas nimetati baklažaane varem «türgi tomatiteks», kuna neid müüsid sageli just Türgi inimesed.
5. Kui täpne olla, siis see violett köögivili pole üldse köögivili, vaid mari. Seega on temast magusat moosi teha täiesti loogiline.
6. Vana-Kreeka targad nimetasid musta öövihma «hulluks õunaks» ja soovitasid hoiduda baklažaanidest, arvates, et see taim põhjustab hullust ja vaimu hägustumist.
7. Baklažaani seemnetes leidub nikotiini, kuid selle kontsentratsioon on tühiselt väike, et tervist kahjustada. Seega on seda köögivilja kasulik tarbida neil, kes soovivad loobuda tubaka suitsetamise halvast harjumusest.
8. Baklažaan on üks väheseid toiduaineid, mis ei kaota oma kasulikke omadusi kuumtöötlusel. Põhjuseks on musta öövihma kiuline struktuur.
9. Araabia maades valmistatakse tänapäevani baklažaanidest hambapulbrit. Selleks kuivatatakse tume maavits ja seejärel jahvatatakse. Otsustades selle järgi, kui valged hambad selle riigi elanikel on, on vahend üsna tõhus.
10. Indias – tumedate maavitsate kodumaal – valmistati baklažaanidest omapärast veini, mida pakuti ainult erandlikel rituaalsetel puhkudel – ohvritalitustel, pulmadel, lapse sünnil ja surma puhul. Hindud omistasid sellele köögiviljale püha tähenduse.
11. Kuigi me oleme harjunud nägema baklažaane tumelilladena, võivad nad olla väga erinevates värvides – valged, sinised, roosad, punased ja mustad. Selle köögivilja vormid on samuti väga mitmekesised – baklažaan võib olla pirnikujuline, piklik nagu kurk, ümmargune nagu tomat, lame nagu patisson. Vorm ja värvus sõltuvad maavitsate kasvukohast ja kasvatustingimustest.
12. On olemas legend, et kui baklažaanid esimest korda Euroopasse toodi, siis esimene inimene, kes neid proovis, minestas üllatusest. Just seepärast ei tahetud neid pikka aega süüa.