Hernes: keemiline koostis, kasulikud omadused ja vastunäidustused

Hernes — rohttaimede perekond, mis kuulub kaunviljaliste sugukonda. Taim on roomav ja roniv, sellel on kõõlused, roosakasvalged õied ja kaunataolised viljad, milles asuvad söödavad seemned. Sellel kultuuril on arvukalt sorte, kuid kõige levinum on põldhernes.

Hernese päritolu

Kuigi hernese päritolu pole täpselt kindlaks tehtud, on see üks vanimaid kultuure. Paljud eksperdid nõustuvad, et taim pärineb Vahemere piirkonnast. Kuid tuleb ka märkida, et mitte nii kaua aega tagasi avastati Lähis-Idast selle kultuuri iidsed jäänused, mis pärinesid hilisneoliitikumist. Tõenäoliselt jõudsid nad Euroopa mandrile just Lähis-Idast, ja hiljem, Euroopa koloniseerimisega, rändas hernes Ameerika mandrile ja teistesse maailma osadesse.

Liigid ja sordid

Maailmas kasvatatakse suurt hulka hernesorte. Igal sordil on oma iseloomulik maitse. Taimi saab eristada väliste tunnuste, kasvatusmeetodi jne järgi. Vaatleme mõningaid herne liike ja sorte.

1. Koorimishernes. Koorimishernes on siledad terad. Tavaliselt koristatakse, kui viljad pole veel jõudnud küpseda. Võib esile tuua selliseid sorte nagu Pervõi Rannii, Pervotsvet, Vera, Saljut.
2. Ajuhernes. Ajuhernes erineb teistest liikidest kaunade tüübi poolest. Tavaliselt on kaunad üsna kortsus ja ebatasased. Populaarseimad sordid — Zelenõi Potok, Izumrudnõi Žemtšug, Violena, Detski Vostorg.
3. Suhkruhernes. Suhkruhernes on lihavad, õrnad kaunad. Neid tuleb tarbida värskelt, kuni need on rohelist värvi ja väikese suurusega. Hernesel on söödavad mitte ainult seemned, vaid ka kaunad. Esile tõstetakse selliseid sorte nagu Medovaja Lopatka, Pervenets, Žegalova-112, Sahharnõi-2, Ambrosia, Neistštšimõi-195.
4. Madalakasvulised sordid. Enamik madalakasvulisi hernesorte on väikese varrega. Taimed ronivad ja neid seotakse tavaliselt kinni. Kääbus- või madalakasvuliste sortide kõrgus on 30–70 cm. Populaarsed sordid on alfa, Kelvedoni ime, hiina, vanaema üllatus.

Selle kultuuri liikide seas on ka ebatavalisi sorte – sinine kaun, vurrunäss, roomik.

Keemiline koostis ja toiteväärtus

Herneste toiteväärtus (100 g kohta):

• Energiasisaldus – 118 kcal.
• Valk – 8,34 g.
• Rasv – 0,39 g.
• Süsivesikud – 21,10 g (sealhulgas lihtsuhkrud – 2,90 g).
• Kiudained – 8,3 g.
• C-vitamiin – 0,4 mg.
• Tiamiin – 0,190 mg.
• Riboflaviin – 0,056 mg.
• Niasiin – 0,890 mg.
• B6-vitamiin – 0,048 mg.
• Foolhape – 65 µg.
• A-vitamiin – 7 RÜ.
• E-vitamiin – 0,03 mg.
• K-vitamiin – 5,0 µg.
• Kaltsium – 14 mg.
• Raud – 1,29 mg.
• Magneesium – 36 mg.
• Fosfor – 99 mg.
• Kaalium – 362 mg.
• Naatrium – 2 mg.
• Tsink – 1,00 mg.

Kuidas on roheline hernes kasulik

Üldine kasu

1. Parandab südame tervist. Heres on suurepärane kiudainete, luteiini ja lükopeeni allikas, mis aitavad normaliseerida südame tööd. Lükopeen on mineraal, mis toetab rakkude tervist ja kaitseb neid haiguste eest. Herneses sisalduvad ühendid stabiliseerivad kolesterooli taset organismis, vähendades samal ajal LDL-kolesterooli taset ja kiirendades HDL-kolesterooli tootmist. Liiga suur LDL-kolesterooli hulk võib põhjustada naastude teket arterite seintel, mis takistavad südame normaalset tööd.
2. Reguleerib veresuhkru taset. Kuna hernes on rikas kiudainete ja valgu poolest, suudab see säilitada normaalset veresuhkru taset. Regulaarne herneste tarbimine aitab stabiliseerida veresuhkru taset.
3. Kasulik silmadele. Lisaks luteiinile on hernes rikas ka A-vitamiini poolest, mis on nägemisele väga kasulik. Luteiin kaitseb silmi rakutasandil, samal ajal kui A-vitamiin hoiab silmamuna pinna normaalset seisundit. Seetõttu soovitatakse eakatel inimestel hernest regulaarselt tarbida, kuna see võib oluliselt aeglustada nägemise kaotust.
4. Aitab kontrollida kehakaalu. Heres on suurepärane kiudainete allikas ning nagu teada, aitavad need kontrollida kehakaalu. Toidukiudained osalevad aktiivselt seedimise regulatsioonis, vähendavad söögiisu ja suurendavad täiskõhutunnet. Lisaks sellele alandavad kiudained tõhusalt vere kolesterooli taset, mis on organismile väga kahjulik.
5. Takistab maovähi arengut. Üks eriline mineraal, mida hernes sisaldab, on kumestrol. See on üsna haruldane polüfenooli liik, mis takistab maovähki. Eksperdid ütlevad, et selle haiguse ennetamiseks vajab organism vähemalt 2 milligrammi kumestroli päevas (üks tavaline portsjon hernest sisaldab 10 milligrammi).
6. Toetab immuunsüsteemi. Hernes on rikas C-vitamiini poolest, mis teeb sellest ühe toiduaine, mis võib tugevdada immuunsüsteemi. Üks hernekaun võib anda kuni poole päevasest C-vitamiini vajadusest. Oa võrsed sisaldavad fütöaleksiine – antioksüdanti, mis võib pärssida Helicobacter pylorit – bakterit, mis ärritab magu ja kaksteistsõrmiksoolt ning põhjustab haavandeid ja isegi maovähki.
7. Suurepärane rauaallikas. Hernes on suurepärane rauaallikas. Nagu teada, võib rauapuudus organismis põhjustada aneemiat. Kui organismil seda elementi napib, ei suuda see toota piisavalt terveid punaseid vereliblesid, mis kannavad hapnikku, mis toob kaasa hemoglobiinipuuduse. Samuti tasub märkida, et raud aitab võidelda väsimusega ja annab energiat.
8. Aitab seedimist. Hernes mõjub soodsalt seedesüsteemile. Kaunade kõrge kiudainesisaldus aitab säilitada seedimise normaalset talitlust. Toidukiudained aitavad soolestikul toksiine organismist eemaldada.
9. Luude tervis. Hernes sisaldab K-vitamiini, mis on väga oluline luude tervise ja tugevuse säilitamiseks. Üks standardne portsjon herneid annab kuni 50% päevasest K-vitamiini vajadusest, mis on inimesele vajalik, kuna see vastutab kaltsiumi kinnihoidmise eest luudes. Kaltsium on peamine element, mis toetab luude tugevust ja tervist. Mida rohkem seda on, seda parem on luude seisund ja seda väiksem on tõenäosus, et haigus neid mõjutab.
10. Põletikuvastased omadused. Hernes sisalduvad antioksüdandid võivad leevendada põletikku ja selle tagajärgi. Hernes sisaldab flavonoide, karotenoide, fenoolhappeid ja polüfenoole, millel on põletikuvastane ja antioksüdantne toime. Põletik on peamine põhjus selliste haiguste nagu südamehaigused, diabeet, artriit ja isegi vähk, seetõttu aitab herneste regulaarne tarbimine nende esinemist vältida.
11. Parandab aju funktsionaalseid omadusi. Hernes on väga oluline aju õigeks toimimiseks. Vanusega aju funktsioonid halvenevad, mis põhjustab mälukaotust ja suurendab Alzheimeri tõve haigestumise riski. Herneste regulaarne tarbimine piirab aju närvirakkude kahjustamist. See kaitseb vanusega seotud ajufunktsiooni häirete eest.
12. Vähendab halva kolesterooli taset. Hernes on rikas niatsiini poolest, mis vähendab triglütseriidide ja VLDL-i (väga madala tihedusega lipoproteiinide) tootmist. Selle tulemusel tõuseb HDL-kolesterool (hea) ja halva kolesterooli tase langeb.

Naistele

1. Hernes on kasulik nahale. See sisaldab C-vitamiini, millel on oluline roll kollageeni tootmisel, mis muudab naha elastseks ja annab talle terve välimuse. Hernes sisalduvad antioksüdandid aitavad võidelda oksüdatiivse stressiga, mida põhjustab suur hulk vabu radikaale. Antioksüdandid nagu flavonoidid, katehhiin, epikatehhiin, karotenoid ja alfa-karoteen aitavad samuti vältida vananemismärke.
2. Kasulik juustele. Elutähtsate toitainete tarnimine juuksefolliikulitesse on optimaalse juuksekasvu ja tervise jaoks oluline. Hernes on suurepärane toitainete allikas, mis tagab need protsessid. Nagu varem mainitud, sisaldab see B-rühma vitamiine, nagu folaadid, vitamiinid B6 ja B12. Need aitavad luua punaseid vereliblesid, mis kannavad hapnikku ja toitaineid kõikidesse keharakkudesse, sealhulgas peanahasse, folliikulitesse ja juurteosse. Nende vitamiinide puudus võib põhjustada juuste väljalangemist, aeglast kasvu või nõrgenemist. C-vitamiin on oluline mineraal, kuna see osaleb kollageeni moodustamises, mis on vajalik juuksefolliikulite optimaalseks kasvuks. Isegi väike selle vitamiini puudus võib põhjustada juuste kuivust ja rabedust.

Meestele

1. Hernes on kasulik meeste tervisele. See võib suurendada spermatosoidide arvu ja nende liikuvust. Glükodelliin – hernes sisalduv aine – mõjutab spermatosoide, parandades nende võimet viljastada munarakku.
2. Hernes on valguallikas. Kõige väärtuslikum valk on taimne, mida leidub ubade seemnetes. Hernes on samuti valguallikas, selles on eriti palju lüsiini ja treoniini, samuti asendamatuid aminohappeid. Valk aitab säilitada lihastoonust ja suurendada lihasmassi. Samuti soovitatakse hernest lisada veganite ja taimetoitlaste toidulauale.

Lastele

Roheline hernes on suurepärane vitamiinide, mineraalide ja kiudainete allikas. On leitud, et see on rikas vitamiinide A, B1, B6, K ja C poolest. Hernes on rikas ka mineraalide, nagu magneesium, kaalium, raud ja fosfor, poolest. Samuti sisaldab see kiudaineid, valke, süsivesikuid, niatsiini ja folaate. See on soovitatav dieettoit lastele.

Last võib hakata toitma tahkema toiduga alates kuue kuu vanusest. Siiski on veel vara talle hernest anda, sest selle kõrvaltoimed võivad põhjustada ebamugavust seedetraktis. Eksperdid soovitavad lisada hernes lapse toidulauale, kui ta on saanud kaheksa kuu vanuseks.

Siin on mõned herneste omadused, mis mõjuvad soodsalt lapse organismile:

• aitab tugevdada immuunsust;
• vähendab homotsüsteiini taset, vähendades sellega südamehaiguste riski;
• aitab vabaneda kõhukinnisusest, parandades seedimist;
• tugevdab luude tervist.

Kuivatatud herneste kasulikkus ja kahju

Kuivatatud herned sisaldavad mitmeid vitamiine ja mineraalaineid. 100 g kuivatatud herneid sisaldab:

• 75 μg molübdeeni (rohkem kui 100% soovitatavast päevasest normist);
• 0,4 mg mangaani (20% soovitatavast päevasest annusest);
• 0,35 mg vaske (20% soovitatavast päevasest annusest);
• 65 μg folaate (15% soovitatavast päevasest normist);
• 0,2 mg B1-vitamiini (15% soovitatavast päevasest annusest).

Tuleb märkida, et hernes sisalduv molübdeen on üks elutähtsatest mikroelementidest. See pärsib bakterite arengut ning võib ka ennetada hambakaariest.

Kuid olenemata sellest, kui kasulikud kuivatatud oad on, on neil ka kõrvaltoimeid. Näiteks võib pärast nende tarbimist tekkida kõhupuhitus. Kõhupuhitus tekib seetõttu, et oad sisaldavad suures koguses seedimatuid suhkruid, mis hävitatakse jämesooles olevate bakterite poolt, mis omakorda põhjustab liigset gaaside teket.

Konserveeritud herneste kasulikkus ja kahju

Konserveeritud hernesel on vaieldamatud väärtuslikud omadused. Eriti kasulikuks peetakse hernemahla. Levinud on arvamus, et hernest ei tohi tarbida inimesed, kes püüavad kaalust alla võtta, põhjendades seda sellega, et oad on rikkad süsivesikute poolest. Tegelikult on aga vastupidi: oad on väga kasulikud madala kalorsusega dieedi puhul, sest hernes, eriti konserveeritud, on suurepärase maitsega ja ei sisalda praktiliselt rasva.

Kuid konserveeritud hernesel on ka mõned puudused.

1. Suhkrud, mis on maitse tugevdajad, võivad olla inimorganismile üsna kahjulikud.
2. Samuti lisatakse väga sageli mõningaid säilitusaineid, mis võivad samuti tervist negatiivselt mõjutada.

Idandatud hernes: kasulikkus ja kahju

Idandatud hernesel on palju kasulikke omadusi. Esimesena võib välja tuua selle, et see on võimeline toetama immuunsüsteemi. Toitainete kõrge sisaldus muudab selle profülaktiliseks vahendiks ja aitab organismil olla haiguste suhtes vastupidavam.

Idandatud hernes sisaldab ka palju antioksüdante, mis aitavad säilitada nii organismi välist kui ka sisemist noorust. Tuleb märkida, et selle toote kasulikkuse määr sõltub tarbitavate ubade kogusest. Kui järgida lubatud piire, siis hernes mingit kahju ei põhjusta. Toitumisspetsialistid soovitavad regulaarselt tarbida ube, sest hernes on lihtsalt kasulike ainete aare.

Lisaks kasulikele omadustele on idandatud hernesel ka vastunäidustused. Toitumisspetsialistid keelavad seda tarbida inimestel, kes põevad seedesüsteemi haigusi, sest oad võivad põhjustada liigset gaaside teket.

Kas hernest võivad tarbida rasedad ja imetavad naised

Raseduse ajal herne tarbimisel võib välja tuua mitmeid eeliseid

1. Herned on rikkad foolhappe poolest. Et laps sünniks tervena, on väga oluline raseduse ajal tarbida piisavas koguses toitvaid toiduaineid, sest sel perioodil on ema kehas veel üks elusolend, mis suurendab organismi vajadust täiendava toetuse järele. Herned on just selline toode. Need sisaldavad foolhapet, mis suudab stimuleerida DNA sünteesi. Raseduse ajal soovitatakse tarbida herneid, et vältida loote neuraltoru defektide tekkimist.
2. Rikas B9-vitamiini poolest. On teada, et B9-vitamiin vähendab raseduse ajal loote defektide riski. Herned sisaldavad suures koguses B9-vitamiini, mis lisaks sellele, et on oluline lapse neuraltoru defektide ennetamiseks, on vajalik ka loote terve kognitiivse funktsioneerimise säilitamiseks.

Hernes meditsiinis

Meditsiini valdkonnas kasutatakse herneid urineerimise ergutamiseks, seedehäirete leevendamiseks, tursete ja kõhukinnisuse raviks.

Diabeedi korral

Kui tarbida piisavas koguses herneid, mõjutab see oluliselt 2. tüüpi diabeedi tekkeriski vähenemist. Rohelised herned on rikkad valgu, kaaliumi, magneesiumi ja raua poolest, mis takistavad veresuhkru taseme järske tõuse. Hernestel on madal GI, kuid mis veelgi olulisem, nende glükeemiline koormus on väga madal. See tähendab, et suhkrud vabanevad üsna aeglaselt ja see mõjub diabeetiku organismile soodsalt.

Oluline teada: roheliste herneste glükeemiline indeks — 40 ühikut, kuivatatud ja konserveeritud herneste oma — 25–45, keedetud herneste GI — 45.

Pankreatiidi korral

Herneste ei tohi lisada ägeda pankreatiidi faasis inimeste toidulauale, sest see võib esile kutsuda: kõhulahtisust, gaaside teket (ebapiisava seedimise korral), soolekoolikuid ja kasulike mineraalainete väljauhtumist organismist.

Kui haigus kulgeb kergel kujul, on herneid lubatud tarbida, eriti kuna need sisaldavad valku, mis osaleb kõhunäärme taastumisprotsessides. Tavaliselt antakse pankreatiidi korral herneid püree või suppidena.

Gastriidi korral

Inimesed, kes põevad gastriiti, võivad tarbida herneid, kuid mõõdukalt. Kui pärast tarbimist tekib gaaside teke, tuleb kaunviljadest loobuda, sest liigne gaaside moodustumine võib tervist väga negatiivselt mõjutada. Samuti tuleb märkida, et konserveeritud herned on gastriidi korral ohtlikud, sest marineerimislahus on lisa happesus, mis võib põhjustada haiguse ägedat faasi.

Rahvameditsiini retseptid herneste baasil

Herned on asendamatu toode toidulaual. Nad tulevad toime paljude vaevustega ja omavad tervendavaid omadusi, mis on vajalikud organismi tervendamiseks.

Kõrvetiste korral

Kõrvetiste vastu aitab hästi hernejahu. Selle valmistamiseks tuleb kuivad herned pulbriks jahvatada, lahjendada väikese koguse veega ja võtta 1 supilusikatäis tühja kõhuga. See vahend mõjub rahustavalt maole ja vähendab maomahla eritust.

Peavalu korral

Selleks tuleb kuivad herned pulbriks jahvatada. Tarbida 2 magustoidulusikat pärast sööki. Herned leevendavad kiiresti migreeni, kõrvaldavad valud ja veresoonte spasmid.

Neerukivide vastu

Kui neerudes on kivid ja liiv, aitab noortest hernestest keetmine. Need tuleb lõigata väikesteks tükkideks, võtta 2 supilusikatäit, valada peale klaas keeva vett ja lasta seista mitu tundi. Seejärel tuleb saadud keetis filtreerida ja tarbida 3 korda päevas enne sööki.

Põrna tsüsti korral

Selle tõsise haiguse puhul aitab järgmine retsept: 8 supilusikatäit herneid tuleb õhtul kuuma veega leotada. Järgmisel päeval kallake vedelik ära, loputage herned ja valage vesi peale. Keetke 20 minutit. Võtta tuleb 2 nädala jooksul – hommikul enne hommikusööki ja paar tundi enne magamaminekut. Hernest on soovitatav süüa ilma leiva ja soolata, võib lisada maitserohelist. Leotatud hernes sisaldab kasulikke elemente, eemaldab kehast liigse vedeliku ja toksiinid, kõrvaldab põletikud. Tänu sellele tsüst lahustub kiiresti.

Tsüstiidi korral

Tsüstiidi ravim valmistatakse järgmiselt: 100 g herneid valada 500 ml veega, lasta pliidil keema tõusta ja keeta veel 5 minutit. Keedisel tuleb lasta jahtuda, seejärel filtreerida ja võtta 3 korda päevas paar lonksu.

Köha korral

Tõmmise valmistamiseks tuleb 5 g herneid valada kuuma veega ja lasta tiheda kaanega seista 6 tundi. Võtta 2-3 lonksu 4 korda päevas.

Dermatiidi korral

Herned võitlevad tõhusalt nahapõletike ja ärritustega. Tuleb klaasi keeva veega valada hernevarred, -kaunad või herneterad ise. Lasta tõmmata 5 tundi. Seda vahendit tuleb kasutada losjoonina põletikulistele nahapiirkondadele.

Hambavalu korral

Herned leevendavad hambavalu ja neid kasutatakse igemeveritsuse korral. 50 g kuivi herneid tuleb valada 100 ml oliiviõliga ja keeta 30 minutit. Pärast seda tuleb vahend läbi marli kurnata. Soovitatav on loputada suud keedusega mitu korda päevas.

Herneste kasulikud omadused kaalu langetamisel

Herned on rikkad kiudainete, samuti tervisliku toitumise jaoks vajalike vitamiinide ja valkude poolest. Need on ideaalne toode kaalu langetajatele, sest on suurepärane kiudainete ja vitamiinide allikas.

Herneste kasu kaalulangetamisel:

1. Herned on rikkad lahustumatute kiudainete poolest. Inimese organismis kiudained lagunevad, seeditakse ja tekitavad täiskõhutunde. Kui inimene tunneb end täis, siis tema tähelepanu ei keskendu sellele, et peaks midagi sööma.
2. Herned on suurepärane valguallikas. 100 grammis selles kaunviljas on umbes 5 grammi valku.
3. Madal rasvasisaldus. Madala rasvasisaldusega kaunvilju saab kasutada nii dieetroogade valmistamiseks kui ka suupistena toidukordade vahel. See ei mõjuta kaalu.

Aga mis puutub konserveeritud hernesse? Sellel on mõned erinevused värskest hernest. Tavaliselt väheneb konserveerimisprotseduuri järel kasulikkuse tase oluliselt. Konserveeritud hernes sisaldab palju soola, ja nagu teada, võib see vedelikku kinni hoida ja kaalu langetamise protsessi aeglustada. Sellegipoolest ei ole konserveeritud hernes rangelt keelatud toiduaine neile, kes üritavad kaalust alla võtta, kuid seda ei soovitata tarbida dieedi ajal.

Hernes kosmetoloogias

Hernest on kosmetoloogias kasutatud tuhandeid aastaid. Juba varased egiptlased, kreeklased ja roomlased märkasid selle erakordseid omadusi. Hernes sisalduvad vitamiinid, mineraalid ja antioksüdandid on soodustanud selle aktiivset kasutamist kosmeetikatööstuses.

Hernes toimib suurepäraselt põhikoostisosana niisutavates näokreemides ja kehakaitsetes. Hernebaasil kosmeetika on eriti väärtuslik kuiva kliimaga piirkondades elavatele inimestele. Hernes varustab nahka märkimisväärse koguse suhkrutega, mis suurendavad hüdratatsiooni taset. Tänu sellele väheneb vee kadu kudedest. Sellel on põletikuvastased omadused, mis on samuti väga kasulikud kuivale nahale. Seda kasutatakse sagesti erinevate maskide valmistamiseks. Näomaskid võivad aidata vabaneda löövetest ja vähendada turset.

Oad sisaldavad mikroelemente: raud, kaalium, magneesium ja kaltsium – mis mõjuvad soodsalt nahale, suurendades selle elastsust. Hernes sisaldab antioksüdante, nagu vitamiinid E ja C, mis takistavad naha vananemist. E-vitamiin kiirendab väikeste haavade paranemist. Omakorda selles sisalduv B1-vitamiin loob nahale õrna kaitsekile, vähendades kahjuliku ultraviolettkiirguse, tuule ja madalate temperatuuride mõju. Hernes sisaldab ka koostisaineid, mis takistavad ensüümide negatiivset mõju nahale – kollagenoosi. Need ensüümid põhjustavad peamiste rakuvalkude lagunemist.

Mida saab hernestest valmistada

Hernepihvid

Koostisosad:

• kuiv hernes – 200 g;
• porgand – 70 g;
• jahu – 2 spl;
• taimeõli – 2 spl;
• sool, pipar.

Kuidas valmistada:

1. Kõigepealt tuleb tegeleda toodete ettevalmistamisega. Hernes tuleb üheks ööks vette leotada. Seejärel tuleb vesi kurnata, hernest loputada soovitatavalt mitu korda.
2. Hernes tuleb valada 500 ml veega ja keeta seni, kuni see muutub pehmeks (45–55 minutit, kui oad on poolikud, ja kuni poolteist tundi, kui terved).
3. Porgand tuleb riivida, sibul lõigata kuubikuteks. Seejärel lisada kaks supilusikatäit taimeõli ja praadida porgand sibulaga.
4. Ühendada keedetud hernes praetud köögiviljadega.
5. Blenderiga tuleb see kõik püreeks vahustada.
6. Seejärel soolata, piprata, lisada jahu ja segada hernehakkliha.
7. Niisutada käed vees ja vormida ümmargused kotletid. Seejärel tuleb saadud kotletid jahus paneerida.
8. Seejärel tuleb need panna pannile juba eelsoojendatud õliga ja alustada praadimist keskmisel kuumusel.
9. Kotlette tuleb praadida mõlemalt poolt, kuni tekib kuldpruun koorik.

Köögiviljasupp kartuli ja hernestega

Koostisosad:

• 1 kg tomateid;
• 1/2 kg kartuleid;
• 1/2 kg herneid;
• 2 sibulat;
• 2 porgandit;
• 2 l köögiviljapuljongit;
• 2 supilusikatäit taimeõli;
• pipar ja sool;
• 4 supilusikatäit tomatipüreed.

Kuidas valmistada:

1. Potis vähese õliga tuleb hautada peeneks hakitud sibul (2 pead). Kui see muutub pehmeks, lisage kuum puljong (2 l) ja pange hakitud kartul (0,5 kg). Samuti tuleb lõigata 2 porgandit kuubikuteks ja lisada need potti.
2. Niipea kui köögiviljad muutuvad pehmeks, lisage tomatid ja 4 supilusikatäit tomatipastat.
3. Supp peaks keema mõni minut. Seejärel lisage herned (1/2 kg) ja maitseained. Suppi tuleb keeta, kuni kõik koostisosad on valmis. Serveeritakse kuumalt. Soovi korral võib puistata värske peterselli või basiilikuga.

Hernehautis kanaga

Koostisosad:

• kana;
• 800 g herneid;
• 1 porgand;
• 3 tomatit;
• 1 sibul;
• 1 supilusikatäis jahu;
• 3 supilusikatäit taimeõli;
• petersell;
• sool.

Kuidas valmistada:

1. Kanamail tuleb lõigata tükkideks ja praadida pannil väheses õlis (kuni 3 supilusikatäit). Seejärel lisage sellele peeneks hakitud sibul (1 pea) ja porgand (1 tk). Kui porgand muutub pehmeks, lisage kooritud ja viilutatud tomatid (3 tk).
2. Pärast seda tuleb tooted panna sügavasse anumasse ja valada peale kuum vesi. Kui toit hakkab keema, lisage kooritud herned (800 g), maitsestage pipra ja soolaga. Keeta tuleb umbes 15 minutit.
3. Segage jahu (1 spl) mõne supilusikatäie veega kausis ja segage hästi. Keetke veel paar minutit, kuni see pakseneb.

Kahju ja vastunäidustused

Hoolimata sellest, et herned sisaldavad palju kasulikke aineid, tuleb enne tarbimist pöörata tähelepanu nende kahjulikele omadustele ja vastunäidustustele.

Teatud kategooria inimesed võivad kannatada kaunviljade talumatuse all, sest mõned neist, sealhulgas herned, sisaldavad anti-toitaineid, mis tavaliselt segavad seedeprotsessi ja võivad takistada mineraalide omastamist. Kuigi sellised kõrvaltoimed on üsna harvad, on siiski vaja neist teada. Kõige sagedamini ilmnevad sellised reaktsioonid inimestel, kes toetuvad kaunviljadele kui põhilisele toiduainele. Kui tarbida herneid mõõdukalt, siis selle tootega probleeme ei teki.

Tuleb märkida, et liigne kaunviljade tarbimine võib põhjustada kaltsiumi väljauhtumist organismist. Selle tulemusel võib see mõjutada luude ja liigeste tervist, kuna kaltsiumipuudus võib põhjustada luude tugevuse nõrgenemist. Samuti võib liigne herneste tarbimine soodustada kusihappe kogunemist. Aja jooksul võib liigne happe kogunemine esile kutsuda podagra. Enne kaunviljade lisamist oma toidulauale on soovitatav konsulteerida arstiga, kuna see toode võib organismi negatiivselt mõjutada.

Hernest ei soovitata tarbida inimestel, kellel on väga tundlik kõht või kes põevad refluks- või haavandtõbe. Ägeda nefriidi, podagra, suurenenud verehüübivuse ja tromboflebiidiga inimestel on samuti keelatud hernest oma toidusedelisse lisada.

Kuidas valida ja säilitada hernest

Värske herne ostmisel valige väikesed või keskmised kaunad, sest suured on tõenäoliselt üleküpsenud, mis tähendab, et herned võivad olla vähem õrnad ja magusad. Vältige pragunenud või loid kaunu. Hea hernega kaun teeb avamisel klõpsatavat häält. Herned seespool peaksid olema väikesed, ere-rohelised, õrnad ja magusad.

Püüdke herned tarbida kohe pärast ostmist, kuna nende säilivusaeg on üsna lühike. Hernest tuleb hoida jahedas kohas, näiteks külmkapis, plastkarbis kuni 4 päeva.

Huvitavaid fakte hernestest

Siin on mõned huvitavad faktid herneste kohta.

1. Hernes on taim, mille elutsükkel on vaid üks aasta.
2. Rohelised herned olid omal ajal väga populaarsed Põhja-Ameerikas. Esimese Ameerika revolutsiooni osaline Thomas Jefferson kasvatas oma mõisas umbes 30 hernesorti.
3. Varaseimad arheoloogilised herneleiud pärinevad hilisest neoliitikumist. Selle kultuuri jäänuseid on leitud tänapäeva Kreeka, Süüria, Türgi ja Jordaania aladelt.
4. Hernest kasvatati Gruusias 5 tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Seda kultiveeriti ka Afganistanis 2000. aastal e.m.a, Pakistanis ja Loode-Indias 2250. aastal e.m.a.
5. Esimesel sajandil meie ajaarvamist kirjutas Lucius Junius Moderatus Columella sellest, kuidas Rooma leegionärid kogusid metsikuid herneid Nuubia ja Juudamaa liivastelt muldadelt, et oma toidulauda täiendada.
6. Keskaegadel oli väga populaarne põldhernes, kuna see oli peamine toiduaine, mis hoidis nälga tagasi.
7. Tõendid näitavad, et inimesed sõid hernest isegi pronksiajal.
8. On olemas tohutult palju hernesorte, mida saab kasvatada põhjalaiustel, ilma et see saaki kuidagi mõjutaks.
9. Mõnedel herneliikidel on söödavad kaunad. Enamikul sortidel on need aga mittesöödavad, seetõttu eemaldatakse need tavaliselt enne tarbimist.
10. Hernes kaotab kiiresti magusa maitse pärast saagikoristust. Seepärast tuleks seda süüa kohe pärast kaunade eemaldamist.
11. Gregor Mendel on tänapäeva geneetika isa. Ta avastas pärilikkuse põhiseadused 19. sajandil, ristades erinevat värvi, suuruse ja tüüpi herneid.
12. Esimest korda külmutati hernes 1920. aastatel.
13. On olemas etiketireeglid, mida tuleb herne söömisel järgida. Nende kohaselt tuleb enne herneste söömist need kahvli seljaosaga purustada.
14. Saksa sõdurite toidusedelis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli selline toode nagu hernevorst. Seda valmistati lihamahlast ja searasvast, millele lisati hernejahu.

Herneste foto