Rjaženka: mis see on, kasulikud omadused, kuidas valmistada

Rjaženka on üks populaarsemaid hapupiimatooteid slaavi köögis. Kuigi arvatakse, et see mõeldi välja Ukrainas, valmistasid perenaised sarnaseid jooke sulatatud piimast nii Venemaal kui Valgevenes. Tänapäeval toodetakse rjaženkat peamiselt tööstuslikult, kuigi seda saab valmistada ka kodus – ja siis on sellest rohkem kasu kui poe omast.

Mis on rjaženka

Kreemjas rjaženka, õrna tekstuuriga, on hapupiimajook, mida toodetakse sulatatud piimast. Kõige sagedamini leidub poodides 2,5% rasvasisaldusega rjaženkat. Kuid kõik sõltub piima rasvasisalduse näitajatest ja letilt võib leida 3,2% ja isegi 5% rasvasisaldusega jooki.

Mille poolest erineb rjaženka keefirist

Nii keefir kui rjaženka on hapupiimajoogid. Kuid tooraine ja tehnoloogia on erinevad. Isegi välimuselt saab neid eristada: keefir on alati valget värvi jook, kvaliteetne rjaženka aga kollaka, kreemja või isegi beeži varjundiga. Asi on selles, et keefirit toodetakse täispiimast või rasvavabast piimast ning käärimisprotsessiks kasutatakse keefiri seeni – selle terminiga tähistatakse umbes 20 erinevat mikroorganismi liiki.

Rjaženkat toodetakse küpsetatud piimast, kusjuures piimhappekäärimiseks kasutatakse tänapäevastes tingimustes termofiilseid piimastreptokokke ja bulgaaria piimhappebakterit (mida kasutatakse jogurti tootmisel). Seega on rjaženka pehmema maitsega ja kõrge energeetilise väärtusega.

Mille poolest erineb varenets rjaženkast

Varenets on samuti hapupiimajook. Pealegi on see tootmistehnoloogialt palju lähemal rjaženkale kui keefirile, kuna seda tehakse samuti sulatatud piimast.

Rjaženka on traditsiooniline Ukraina köögi toode. Selle valmistamine põhineb ahjus küpsetatud piima hapendamisel. Vanasti valmistati seda jooki ahjus, peamiselt külmal aastaajal, sest selle valmistamiseks tuli kaua soojust hoida. Täispiim valati savinõusse (nn glechikudesse), aeti keema ja jäeti seejärel kuumutatud ahju 5–6 tunniks. Nii saadi ahjus küpsetatud piim (või röstitud piim). See erineb keedetud piimast selle poolest, et siin toimuvad kõrge temperatuuri põhjustatud protsessid kauem ja selle tulemusel ei jää piimasuhkrut (laktoosi), mis põhjustab kõhupuhitust ja muid ebameeldivusi. Kui piim oli saavutanud vajaliku konsistentsi ja jahtunud umbes 40 kraadini, lisati sinna haput koort – sisuliselt on see juuretis. Saadud jook valati savikannudesse ja pandi veel mõneks tunniks sooja kohta.

Vene köögis valmistati varenetit sarnasel moel. Kuid ainult et kõigepealt lisati piimale kindlasti koort ja alles seejärel pandi see kuumutatud ahju 6–8 tunniks, et liigne vedelik aurustuks. Potikestes olev pealmine kiht kergelt küpses, selle peale tekkis maitsev kuldne-pruun koorik, üsna tihke. See eemaldati ja piimale lisati juuretis, kuid mitte hapukoort, vaid hapupiima. Pärast seda valati varenet madalatesse kaussidesse, peale laoti kiht koorikut ja jäeti 6 tunniks jahtuma.

Seega seisneb erinevus selles, et rjaženkal on tugevam ahjus küpsetatud piima maitse. Hapukoore lisamise tõttu võib rjaženkal olla suurem energiasisaldus, isegi arvestades koore lisamist varenetile. Kaasaegsetes tööstuslikes tingimustes kasutatakse mõlemal juhul juuretiseks termofiilseid (ehk soojust armastavaid) piimhappestreptokokke. Ainult rjaženka tootmisel lisatakse veel puhtaid Bulgaaria piimhappebakteri kultuure, mistõttu see toode imendub organismis paremini.

Mis on tervislikum: rjaženka või keefir

Rjaženka peetakse keefiriga võrreldes rasvasemaks ja see muudab selle kaloririkkamaks. Kuid mõõdukal tarbimisel on see tervislikum kui keefir, kuna see ei põhjusta suurenenud gaaside teket ja kõhupuhitust.

Koostis ja kalorisisaldus

Kuigi üldiselt peetakse rjaženkat madala kalorsusega tooteks, sõltub selle energeetiline väärtus tegelikult otseselt piima rasvasisaldusest, millest see on valmistatud. Seetõttu sisaldab 100 ml madala rasvasisaldusega (2,5%) rjaženkat ainult 54 kcal, 3,2% rasvasisaldusega toode sisaldab juba 57 kcal ja 5% puhul 70 kcal. Kuna rjaženkat juuakse tavaliselt portsjonitena mitte 100 ml, vaid 200–250 ml (ehk umbes klaasitäis), võib arvestada, et üks portsjon sisaldab 110–170 kcal.

Samas peetakse rjaženkat kõige tasakaalustatumaks piimhappetooteks. 2,5% rjaženkas on vastavalt 2,5 g rasva, 2,9 g valku, 4,2 g süsivesikuid 100 g toote kohta. Samas rasvasisalduse suurenedes jääb valkude ja süsivesikute suhe samaks.

Tuleb samuti märkida, et rjaženka sisaldab järgmisi komponente:

• A-vitamiin, millel on antioksüdantsed omadused;
• askorbiinhape, mis tugevdab veresooni;
• B-rühma vitamiinid, mis vastutavad normaalse ainevahetuse eest;
• kaltsium, mis on vajalik hammastele ja luudele;
• fosfor, mis osaleb ainevahetusprotsessides ja parandab kognitiivset funktsiooni;
• magneesium ja kaalium, mis osalevad südame-veresoonkonna töös.

Samas sisaldab klaas rjaženkat umbes poole päevasest kaltsiumi normist ja umbes 20% päevasest fosfori normist. Ülejäänud elemendid, sealhulgas vitamiin PP, sisalduvad väiksemas koguses, kuid on siiski selle uskumatult kasuliku joogi koostises.

Mille poolest on rjaženka kasulik

Üldine kasu

Sellel joogil on palju kasulikke omadusi:

1. Unikaalne koostis võimaldab varustada keha kõigi vajalike vitamiinidega.
2. Rjaženkas sisalduvad valgud lagunevad kiiremini kui täispiima või keefiri proteiinid, nad imenduvad paremini, seetõttu täidavad nad korraga mitut funktsiooni – tõstavad immuunsust, tugevdavad lihaskudet, annavad energiat.
3. Tänu selles sisalduvatele antioksüdantidele on rjaženkal põletikuvastased omadused, seetõttu saab seda erinevalt keefirist tarbida ka seedetrakti haiguste korral.
4. Toode sisaldab kasulikke baktereid, mis võimaldavad kaitsta keha kandidoosi eest ja tagavad normaalse seedimise.
5. Joogi regulaarne tarbimine aitab leevendada turset ja kõrvaldada kõhukinnisust.

Rjaženkat peetakse ideaalseks joogiks suvekuumuseks. See kustutab janu ja sobib hästi puuviljadega.

Naistele

Naistele on rjaženka kasulik selle poolest, et see varustab keha valgu ja paljude ainetega, kuid ei põhjusta liigsete kilode teket.

Rjaženka on väga kasulik menopausi ajal. Sel ajal võivad hormoonide järsud kõikumised põhjustada liigse kaalu, turse, lipiidide ainevahetuse häireid ja osteoporoosi, mis on seotud ka kaltsiumipuudusega. Rjaženka on toode, mis sisaldab tasakaalustatud piimarasvu, kuid on samas madala kalorsusega. Lisaks sisaldab see suuremas koguses fosforit ja magneesiumi, mis võimaldab turset leevendada. See on seotud rjaženka valmistamise protsessiga, kuna piim läbib kuumtöötluse ja pärast aurutamist suureneb selliste ainete kontsentratsioon.

Meestele

Meeste jaoks on rjaženka eriti oluline valguallikana. Iga hapupiimajoogi, nagu ka täispiima proteiinid, saab jagada kahte liiki – albumiinid ja globuliinid. Esimesed imenduvad organismis väga kiiresti pärast verre imendumist. Neid on vaja ainevahetusprotsesside kiirendamiseks ja immuunsuse tõstmiseks, samuti sidemete ja lihaste toetamiseks. Globuliinid seevastu imenduvad aeglasemalt, põhjustavad vedelikupeetust organismis ja suurendavad põletikuliste protsesside riski.

Rjaženka eeliseks on see, et joogi valmistamisel kuumutatakse piima, mistõttu globuliinid praktiliselt ei mõjuta organismi. Imenduvad peamiselt albumiinid, mis on kasulikud just sidemetele ja lihastele.

Raseduse ajal

Tulevastele emadele on rjaženka kasulik, kuna see on madala kalorsusega valguallikas. See varustab keha paljude vajalike mineraalidega, sealhulgas kaltsiumiga, mis on sel perioodil eriti vajalik. Rjaženka aitab ka tugevdada immuunsüsteemi ja vabaneda turseist.

Tulevased emad kannatavad sageli kõhukinnisuse all, mis on seotud soolestiku töö halvenemisega. See on aga ohtlik naise tervisele, eriti viimasel trimestril. Rjaženka aitab seda ebameeldivust vältida. Ja samas ei põhjusta see peaaegu kellelgi kõhupuhitust – erinevalt täispiimatoodetest.

Imetamise ajal

Rinnaga toitmise ajal on noortele emadele väga kasulikud valgurikkad madala kalorsusega tooted. Kuid piim, isegi lõss, on sageli keelatud, kuna selle valk võib põhjustada allergiat, lisaks taluvad paljud imikud laktoosi halvasti. Rjaženka eeliseks on see, et sellisel kujul põhjustavad valgud harva allergilist reaktsiooni. Laktoos aga laguneb joogi valmistamise käigus, nii et seda vaatenurka arvestades võib rjaženkat julgelt juua, kartmata kõrvaltoimeid nagu kõhupuhitus ja kõhu paisumine.

Lastele

Väikelastele on kasulikud hapendatud piimatooted. Keefiri ja kohupiimaga võib last harjutada alates 7–8 kuu vanusest.

Rjaženka on lastele samuti kasulik. See sisaldab valke, mis imenduvad hästi isegi nõrga seedesüsteemi poolt. Peale selle on selles palju vitamiine ja mineraale, mis on väga olulised lapse normaalseks arenguks, tema lihaste ja sidemete, selgroo luude ja hammaste tugevdamiseks. Lõpuks mõjub rjaženka soodsalt seedeprotsessidele ja aitab tugevdada immuunsüsteemi. Kuna see ei sisalda enam laktoosi, välja arvatud jälgedena, peetakse seda ka heaks valikuks lastele. Lõpuks on see palju maitsvam kui keefir, nii et paljud lapsed joovad seda meelsamini.

Ja see on suurepärane, sest hoolimata suhteliselt madalast kalorsusest aitab rjaženka üsna kiiresti nälga kustutada ja varustada last energiaks liikumistegevuseks. Seetõttu peetakse rjaženkat suurepäraseks vahepala valikuks. See aitab taltsutada nälga kuni õhtusöögini, ilma et seejuures üle süüakse.

Kuid seda jooki lisatakse lapse toidulauale alles pärast keefiri. Parem on oodata, kuni laps saab 10–11 kuu vanuseks. Asi on selles, et rjaženka aitab toime tulla arteriaalse hüpertensiooni ja kõrge vererõhuga, kuna see võimaldab kiirendatud tempos väljutada liigset vedelikku ja vabaneda turseist. Ühelt poolt on see eelis, teiselt poolt tekitab see neerudele lisakoormust. Täiskasvanud inimene ei tunne seda isegi, kuid alla 10–11 kuu vanusel lapsel on see süsteem veel mitte täielikult välja kujunenud, nii et lisakoormused pole talle vajalikud.

Rjaženkat tuuakse toidusedelisse ettevaatlikult, nagu kõiki teisigi tooteid, alustades väikesest kogusest – 1 teelusikatäis päevas. Kui allergilist reaktsiooni ei teki, võib 5–7 päeva jooksul jõuda normaalse portsjonini – kuni pooleteiseaastane laps võib päevas juua mitte rohkem kui 100 ml rjaženkat. Kaheaastaseks saades võib seda kogust juba suurendada 200 ml-ni, see tähendab veidi vähem kui klaasitäis.

Tänapäeval toodavad tootjad harva laste rjaženkat, kuna see ei ole majanduslikult tasuv. Kui aga ema kardab, et poes müüakse võltsinguid või madala kvaliteediga tooteid, võib ta rjaženka ise valmistada ahjus või multikeetjas. Selleks on soovitatav võtta lastepiima, mida tootjad sageli täiendavalt vitamiinidega rikastavad, ning vastavad bakterkultuurid, mida müüakse tervisetoidu poodides.

Lapse jaoks peaks rjaženka olema iseseisev eine. Soovi korral võib laps seda aga puuviljadega kombineerida. Parim on juua rjaženkat pärastlõunal, kuna sel ajal imendub kaltsium paremini. Enne magamaminekut aga juua ei tasu, sest diureetilise toime tõttu on laps öösel rahutu.

Kaalukaotuse ajal

Rjaženka on madala kalorsusega toode, mis lisaks sisaldab palju kasulikke aineid, sealhulgas neid, mis aitavad kiirendada ainevahetusprotsesse. Pole ime, et seda kasutatakse ka dieetoloogias. Pealegi peetakse rjaženkat monodieedi puhul isegi kasulikumaks tooteks kui keefirit.

Rjaženkat kasutatakse paastupäevadel, seda enam, et see sobib hästi köögiviljade ja puuviljadega. Samas on oluline meeles pidada, et see jook ei võimalda organismi piisavalt vedelikuga varustada, seetõttu tuleb sel perioodil lisaks juua rohelist teed või mineraalvett. Paastupäevadel võib juua kuni 0,5 l, kusjuures kogu kogus jagatakse 5–6 võrdseks osaks.

Kui dieet on vähem range, võib koostada järgmise menüü:

1. Hommikusöök – 100 ml rjaženkat, 100 g lahjat kohupiima.
2. Teine hommikusöök – ükskõik milline mittetärklis- ja mitte liiga magus puuvili.
3. Lõunasöök – 100 g keedetud kanarinda ja natuke värskeid köögivilju.
4. Pärastlõunaeine – 100 ml rjaženkat.
5. Õhtusöök – 150 g salatit suvalistest puuviljadest, maitsestatud rjaženkaga.

Seega väheneb rjaženka üldkogus 300 ml-ni päevas, kuid seda võib jagada vaid 3 portsjoniks.

Rjaženka meditsiinis

Rjaženkat soovitatakse erinevate haiguste korral, sealhulgas ka neile inimestele, kes põevad laktoositalumatust.

Diabeedi korral

Rjaženka kuulub suhkurtõve korral soovitatud toodete hulka, kuna sellel on madal kalorsus ja madal glükeemiline indeks (30). Samas on parem tarbida rjaženkat iseseisva einena – näiteks teise hommikusöögi või pärastlõunaeinena. See aitab rahuldada nälga, ilma et see ainevahetust häiriks.

Kuid Teie ei tohi selle haiguse korral juua rjaženkat öösel, sest just sel ajal võib see põhjustada insuliini järsku tõusu veres. Seetõttu on soovitav tarbida toodet kuni kella 18-ni. Ja korraga võite juua mitte rohkem kui 100–200 ml madala rasvasisaldusega rjaženkat.

Pankreatiidi korral

Ägeda haigusvormi korral on keelatud kõik hapendatud piimatooted, sealhulgas rjaženka. Seda lubatakse ainult remissiooni staadiumis ja 1 klaas päevas.

Gastriidi korral

Selle haiguse puhul ei ärrita jook alati limaskesti, kuid arstid arvavad siiski, et parem on olla ettevaatlik ja tarbida rjaženkat ainult kroonilise vormi ja valude puudumise korral. Ja mitte rohkem kui üks klaas päevas!

Soolestikule

Rjazenka ei põhjusta nii tugevat gaaside teket nagu keefir, kuid siiski tuleb olla selle tarbimisel ettevaatlik, eriti ärritunud soole sündroomi korral.

Kõhukinnisuse korral

Arvatakse, et hapupiimatooted mõjuvad soolestikule erakordselt soodsalt. Rjaženka ei ole erand. Seedimise parandamiseks tuleb juua klaas kaks korda päevas teiseks hommikusöögiks ja pärastlõunaseks vahepalaks.

Podagra korral

Rjaženka aitab reguleerida soolade ainevahetust ja omab põletikuvastaseid omadusi, seetõttu peetakse seda podagra puhul kasulikuks.

Koliidi korral

Rjazhenka on soolepõletiku korral lubatud ainult kroonilise vormi korral remissiooni ajal ja mitte rohkem kui 200 ml päevas.

Hemorroidide korral

Selle haiguse korral on väga oluline korraldada seedimisprotsess, et vältida kõhukinnisust. Seetõttu kuulub rjaženka kindlasti hemorroidide ravitoidulauale. Peale selle, et see parandab soolestiku peristaltikat ja sisaldab kasulikke baktereid, tugevdavad selle koostises olevad vitamiinid ja mineraalid veresoonte seinu.

Koletsüstiidi korral

Selle haiguse puhul on kääritatud küpsetatud piim peaaegu ainus lubatud hapupiimatoode, kuid ainult tingimusel, et haigus on remissioonistaadiumis.

Soore korral

Kandidoosi (see on soori õige nimetus) korral tuleb järgida kindlat dieeti. Eelkõige tuleb meeles pidada, et ravimid, mida patsient sel perioodil võtab, hävitavad mitte ainult patogeense, vaid ka kasuliku mikrofloora (soole, suuõõne, tupe). Kui kasulikke baktereid on liiga vähe, arenevad nende asemel patogeensete mikroobide ja seente kolooniad, mis põhjustab haiguse kordumist. Selle vältimiseks tuleb kiiresti taastada mikrofloora tasakaal. Selleks on vaja probiootikume ja prebiootikume. Esimeste hulka kuuluvad keefir ja rjazenka. Viimane sisaldab kultuure, mis kaitsevad organismi patogeenide eest. Seetõttu kuulub rjazenka soori ravi dieeti.

Mürgistuse korral

Toidumürgituse korral on esimestel päevadel näidustatud terapeutiline paastumine. Kuid ka hiljem, nädala jooksul, ei tohi süüa hapupiimatooteid. Ja rjazenka pole sellest reeglist erand. Alles 7–10 päeva pärast mürgitust saab selle dieeti lisada.

Rjaženka kosmetoloogias

Kuna rjazenka sisaldab palju kasulikke aineid, mõjub see hästi nahale, aitab võidelda vanusemuutustega, kõrvaldab aknet ja vistrikke, taastab ilusa ühtlase jume ning isegi valgendab veidi tedretäppe ja pigmendilaike.

Näole

Näole sobivad sellised variandid:

1. Rasusele nahale – 1 spl rjaženka kohta võetakse 10 g kuivpärmi ja lahtiklopitud värske munakollane, millele lisatakse veel tilk sidrunimahla. Kõik see segatakse, kantakse nahale, 20 minuti pärast loputatakse rohke jaheda veega.
2. Küpsele nahale. 100 ml rjaženka kohta võetakse 1 tl mett, segatakse vispliga ja soojendatakse veidi, seejärel lisatakse segule sõna otseses mõttes 5 g mis tahes näokreemi. Segu kantakse nahale 15 minutiks, loputatakse jaheda veega.

Pärast mis tahes maski võib kasutada toonikut.

Juustele

Juuste kasvu soodustamiseks võib teha maski kuivpärmi ja rjaženkaga – sarnaselt ülalkirjeldatud koostisele, ainult hapendatud piimatoodet võetakse suuremas koguses, et sellest jätkuks peanahale.

Veel üks hea variant – rjaženka segatuna riitsinusõliga võrdsetes vahekordades. Segu kantakse juuksejuurtele, pannakse pähe kilemüts ja mähitakse pea rätikuga. Maski hoitakse vähemalt kaks tundi, seejärel loputatakse maha.

Kahju ja vastunäidustused

Nagu igal teisel tootel, on ka rjaženkal vastunäidustused. Näiteks ei soovitata seda tarbida gastriidi, pankreatiidi ja maksahaiguste ägenemise korral. Samuti ei tohiks seda juua haavandtõve korral. Ettevaatusega võivad seda oma toidulauale lisada neerupuudulikkusega inimesed.

Kuidas valida ja säilitada

Klassikalises rjaženkas peaks olema ainult kaks koostisosa – kvaliteetne piim ja juuretis. Enamik tootjaid kasutab juba mainitud termofiilseid baktereid. Rjaženka pakendil peab kindlasti olema kirjas, mida see kaubamärk täpselt kasutab. Kuid mõnikord kirjutavad tootjad koostisosadesse ainult piima ja juuretise, täpsustamata, milliseid baktereid. Seaduse järgi on see vastuvõetav variant. Mida rjaženkas kindlasti ei tohi olla, on säilitusained, lõhna- ja maitseained, naatriumglutamaat, piimapulber, värvained ja muud kahjulikud ained. Mõned tootjad võivad koostisele lisada koort – see on samuti lubatud.

Ostmisel tuleb tähelepanu pöörata säilivusajale. See ei tohi olla pikem kui 7–14 päeva, ja sedagi juhul, kui tegemist on tetrapakis (papppakendid) või plastpudelites tootega. Pakkides on säilivusaeg 3–5 päeva.

Kas neid võib külmutada

Teoreetiliselt saab rjaženkat külmutada, kuigi sulatatud tootel enam erilist kasu pole. Paljud perenaised teevad seda aga selleks, et hiljem sulatatud rjaženkast teha väga õrna tekstuuriga kohupiimadessert või pehmet juustu retseptide järgi, mida käsitletakse allpool. Rjaženkat võib külmutada otse pakendites, milles seda müüakse.

Kuidas valmistada rjaženkat kodus

Rjaženkat pole vaja valmistada ahjus, sobib ka tavaline ahi. Valmistamiseks läheb vaja 2 l kindla rasvasisaldusega piima ja 6–7 spl rasvast hapukoort. Piim valatakse paksu põhjaga kastrulisse, pannakse tulele ja kuumutatakse keemiseni. Seejärel saadetakse anum (soovitavalt pada) koos piimaga eelsoojendatud ahju (150 °C), kus seda hoitakse mitu tundi, kuni piim omandab beeži või pruunika tooni. Seejärel võetakse anum ahjust välja, lisatakse hapukoor, segatakse ja pannakse 12 tunniks jahedasse kohta.

Mõned perenaised kasutavad juuretiseks tükikest musta leiba. Kuid palju mugavam variant on kasutada bifidobaktereid, mida müüakse tervisliku toidu poodides.

Kuidas valmistada multikeetjas

Kodune rjaženka multikeetjas võib olla palju tervislikum kui ostetud. Selle valmistamiseks on vaja ainult kahte koostisosa – piima ja hapukoort (kuid ainult kõrge rasvasisaldusega). Piim valatakse multikeetja kaussi, lülitatakse sisse režiim "Hautamine" ja jäetakse 6 tunniks. Pärast seda lülitatakse seade välja ja piim jahutatakse umbes 30 kraadini. Multikeetja kauss muidugi pestakse.

Kogu ettevalmistatud piimakogusest võetakse 1 klaas. Sellele lisatakse mõni lusikas paksu ja rasvast hapukoort ning vahustatakse kahvli või mikseriga. Mida rohkem hapukoort lisatakse, seda paksemaks rjaženka kujuneb.

Saadud segu valatakse ülejäänud piima hulka, segatakse kõik puulusikaga läbi. Seejärel valatakse segu uuesti multikeetja kaussi ja pannakse 25 minutiks soojenema. Pärast seda lülitatakse seade välja, kuid jooki hoitakse veel paar tundi kausis, mis järk-järgult jahtub, et rjaženka jõuaks õigesse konsistentsi.

Kuidas rjaženkat õigesti juua

Tuleb meeles pidada, et rjaženka on pigem toit kui jook. Seetõttu on parem teha sellest omaette toidukord. Eelistatud variant on pärastlõunane vahepala, kuna sellel ajal hakkab kaltsium paremini imenduma.

Kui palju võib päevas juua

Terve inimene võib päevas juua 250–500 ml rjaženkat ilma tagajärgedeta. Kui aga esineb mingi ebamugavus, on parem vähendada see kogus 100–250 milliliitrini ööpäevas.

Kas võib juua öösel ja tühja kõhuga

Rjaženkat ei soovitata juua tühja kõhuga, kuna selles sisalduvad happed võivad ärritada limaskesta, isegi kui neid on väheses koguses.

Rjaženkat ei ole samuti soovitatav juua öösel. Esiteks võib sellel olla diureetiline toime, mis takistab korralikku magamist. Teiseks võib see põhjustada insuliini vabanemist (nagu näitavad hiljutised uuringud).

Mida saab rjaženkast valmistada: retseptid

Rjaženkast valmistatakse erinevaid magustoite, selle baasil saab teha ka juustu ja kohupiima – ja nii õrna, et isegi kõige tujukam laps ei keelduks seda proovimast.

Pannkoogid

Selle retsepti eelis on see, et pannkoogid tulevad väga kohevad ja õhulised. Valmistamiseks võetakse 0,5 l rjaženkat, 2 keskmise suurusega kanamuna, 2 spl suhkrut, näpuotsatäis soola, 1/2 tl söögisoodat (kustutatakse äädikaga) ja umbes 500 g jahu.

Kõigepealt valatakse anumasse ryazhenka, seejärel klopsitakse sisse munad, lisatakse soola ja suhkrut ning segatakse vispliga põhjalikult. Taina konsistents peaks olema paks, seega jahu võib lisada olukorra järgi. Samal etapil lisatakse tainasse sooda. Massi ei vahustata vispliga, vaid ainult segatakse, nii et tainas on tükiline ja pisut ebaühtlane mullide tõttu.

Taignaga anum asetatakse suuremasse kaussi, millesse on eelnevalt valatud kuum vesi. See peab nii seisma 20 minutit. Seejuures kaetakse taignaga kauss rätikuga.

Seejärel praetakse pannkoogikesi hästi kuumutatud pannil, eelistatult mittenakkuva kattega ja minimaalses koguses taimeõlis. Pannkooke praetakse 2–3 minutit mõlemalt poolt.

Blinid

Ryazhenkast valmistatud pannkoogid osutuvad eriti õhukeseks ja õrnaks. Need sobivad hästi igasuguste täidistega, nii magusate kui ka soolastega. Tõsi, viimasel juhul tuleb suhkru kogust taignas vähendada võrreldes algse retseptiga. Pannkookide valmistamiseks on vaja 0,3 l ryazhenkat, 1 muna, 1 klaas jahu, 3 spl suhkrut, näpuotsatäis soola, umbes sama palju söögisoodat, taimeõli – 3 spl (taigna jaoks ja veidi praadimiseks).

Muna segatakse põhjalikult suhkruga, selleks ei ole tingimata vaja visplit, võib kasutada ka mikserit. Saadud massile lisatakse ryazhenka, segatakse uuesti hoolikalt ja alles seejärel lisatakse sõelutud jahu, kustutatud sooda ja sool. Kõik koostisosad segatakse läbi ja juba protsessi lõpus lisatakse taimeõli. Tulemuseks on tainas, mis meenutab konsistentsilt rasvast koort, tükkideta.

Mittenakkuva kattega pann kuumutatakse väga tugevalt. Võib seda veidi õliga määrida. Seejärel valatakse pannile esimene portsjon segu, püüdes saada õhuke kiht taignat, mis hakkab kiiresti mullitama – kohe pärast seda keeratakse pannkook teisele poole ja praetakse veel paar minutit.

Mannik

Selle piruka valmistamiseks läheb vaja 200 g manna, 0,2 l ryazhenkat, 2/3 klaasi suhkrut, 1 muna, 3 spl taimeõli, 0,5 tl söögisoodat, veidi soola.

Manna sisse valatakse ryazhenka, lisatakse suhkur ja sool, soovi korral moon. See mass pannakse külmkappi 2 tunniks, et kruup paisuks. Pärast seda lisatakse lahtiklopitud muna ja taimeõli. Kui teha seda varem, siis manna ei pehmene. Viimane koostisosa on kustutatud sooda, mis lisatakse juba protsessi lõpus. Tainas sõtkutakse ja valatakse vormi, mis on määritud õliga või vooderdatud küpsetuspaberiga. Mannik küpsetatakse maksimaalselt eelsoojendatud ahjus 20–30 minutit.

Mooni võib ka mitte lisada, asendades selle värskete puuviljade, marjade või suhkrustatud puuviljadega. Pealt soovitatakse pirukat puistata riivitud šokolaadi, tuhksuhkru või kookoshelvestega.

Kohupiim

Mõned perenaised teevad kodujuustu külmutatud rjaženkast, kuid seda saab valmistada ka värskest. 0,7 l rjaženka kohta võetakse 0,5 l vett, segatakse, valatakse kastrulisse, mis pannakse väikesele tulele ja kuumutatakse kuni vadaku eraldumiseni, kuid mitte keemiseni. Kui vadak eraldub, lülitatakse gaas välja, kuid pliidilt ei tohi eemaldada veel 15 minuti jooksul. Seejärel võetakse teine kastrul, asetatakse sinna sõel, mille põhja asetatakse mitmekordselt kokkuvolditud marli või vahvlirätik. Vesi nende kaudu valgub, kuid rätiku sees moodustub kohupiimamass.

Juust

Rjaženkast saab valmistada pehmet juustu. 1 liitrist 4% rasvasisaldusega joogist saadakse umbes 350–370 g juustu.

Valmistamiseks tuleb võtta 1 liiter rjaženkat, sõel, marli, mis tuleb voltida 4 kihiks nii, et saadakse ruut küljega 40x40 cm. Samuti läheb vaja mugavat kastrulit ja marli sidumiseks paela.

Rjaženka pakid külmutatakse. Selleks pannakse need sügavkülma vähemalt 12 tunniks. Seejärel võetakse need välja ja asetatakse kaussi kuuma veega sõna otseses mõttes minutiks. Pärast seda lõigatakse need lahti ja siis külmutatud rjaženka libiseb neist kergesti välja, ilma et see nende pinnale kleepuks.

Rjaženka asetatakse sõelale, mille põhja pannakse mitmekordselt kokkuvolditud marli. Marli nurgad fikseeritakse nii, et saadakse koonused („funtikud“). See konstruktsioon asetatakse kastrulile, mis seejärel pannakse külmkappi. Teatud aja jooksul sulab rjaženka loomulikul teel ning marli on vajalik, kuna selle käigus eraldub vadak. Juust valmib umbes 36–38 tunni pärast. Selle küpsusest annab märku tihedus. Mida kauem toode küpseb, seda tihedam see on.

Kahe ööpäeva pärast saab funtiku lahti keerata. Seal on ühtlane mass, mis tõstetakse anumasse. Õigesti valmistatud juust ei kihistu ega muutu vedelaks. Kuid sellel ei ole erilist maitset, seega võib sellele lisada vürtse ja soola, samuti kuivatatud seeni aroomi andmiseks. Võib ka mitte midagi lisada, vaid segada šokolaadipastaga ja kasutada kreemina profiteroolide või koogi jaoks.

Suflee

See rjaženkast magustoit on eriti hea koos puuviljadega. Selle valmistamiseks läheb vaja: 0,5 l rjaženkat, pool klaasi suhkrut, 20 g želatiini, 50 ml külma vett, marju – vastavalt soovile (värskeid, külmutatud või moosist). Kõige parem on sellistel juhtudel võtta musti sõstraid, kuna neil on endal tarretusomadused.

Želatiin valatakse üle külma veega. Rjaženkasse lisatakse suhkur ja vahustatakse vispliga kuni selle täieliku lahustumiseni. Seejärel lisatakse sinna ka vastavalt töödeldud marjad. Vahepeal sulatatakse želatiin ühtlaseks, kuid ei lasta keema, seejärel võetakse pliidilt ja valatakse rjaženkasse, mis on juba segatud puuviljade ja suhkruga. Kõike seda segatakse põhjalikult, seejärel valatakse desserttopsidesse ja jäetakse külmkappi tahenema.

Pannacotta

See on traditsiooniline Põhja-Itaalia magustoit (panna cotta, mis tähendab tõlkes 'keedetud koor'). On selge, et originaalversioon on kõrge energiasisaldusega. Kuid koore saab asendada rjaženkaga – maitse jääb sama õrn, kuid kalorsus väheneb oluliselt.

Toidu valmistamiseks on vaja 0,5 l rjaženkat (2,5%), 1 spl mett, 1,5 spl suhkruvaba kakaopulbrit, 1 spl želatiini, 100 ml külma vett. Võib lisada kaneeli ja vanilliini maitse järgi. Mee asemel võib kasutada suhkrut või fruktoosi.

Želatiin valatakse anumasse, valatakse peale külm vesi ja jäetakse 30–40 minutiks paisuma. Eraldi anumasse valatakse rjaženka, lisatakse kakao ja mesi ning segatakse hoolikalt. Vahepeal kuumutatakse paissetunud želatiini vesivannil, kuni see on vees täielikult lahustunud. Veel kuum želatiin lisatakse magusale segule, segatakse ja valatakse vormidesse, mis pannakse veidi hiljem külmkappi tahenema.

Jäätis

Rjaženkajäätis on palju kergem ja tervislikum kui koorejäätis, kuid samas sama maitsev. Valmistamiseks on vaja 0,5 l rjaženkat, 80 g mõru musta šokolaadi, 1 kana muna, 2 spl suhkrut, 1 spl koort.

Valge eraldatakse munakollasest ja vahustatakse väga väikese koguse soolaga. Šokolaad murtakse tükkideks, sulatatakse mikrolaineahjus või vesivannil, segades hoolikalt. Munakollane vahustatakse suhkru ja vanilliiniga. Rjaženka vahustatakse mikseriga. Seejärel segatakse kõik koostisosad ja vahustatakse uuesti, seejärel valatakse silikoonvormidesse (võib kasutada spetsiaalseid jäätisevorme). Magustoit pannakse sügavkülma vähemalt 5–6 tunniks, et see korralikult jahtuks.

Tainas

Rjaženka baasil saab valmistada suurepärast pärmitainast. 0,5 ml joogi kohta võetakse 2 muna, 100 ml sooja piima, 3 spl suhkrut, näpuotsatäis soola, 100 g võid, 40 g tavalist pärmi, umbes 5 tassi jahu. Samal ajal lisatakse jahu aeglaselt, pidevalt segades, kuna seda võib vaja minna rohkem või vähem sõltuvalt taina konsistentsist.

Pärm kaetakse suhkruga, samal ajal teises kausis vahustatakse munad ülejäänud suhkru ja näpuotsatäie soolaga. Vesivannil sulatatakse või ja seejärel valatakse see munasegusse, segatakse ja lisatakse rjaženka. Pärmile lisatakse soe piim, mõlemad taina ettevalmistused ühendatakse, segatakse, lisatakse jahu ja segatakse uuesti. Seejärel valmistatakse tainast nagu tavalist pärmitainast, jättes selle sooja kohta kerkima. Sellest on hea teha kukleid tee kõrvale.

Kas loomadele võib rjaženkat anda

Paljudel lemmikloomaomanikel tekib küsimus, kas nende loomadele võib anda rjaženkat. Fakt on see, et paljud lemmikloomad armastavad seda jooki väga. Kahtlused tulenevad asjaolust, et vanusega halveneb kasside piima omastamine. Nendega juhtub sama, mis inimestega, st vastavate ensüümide tootmine väheneb. Kuid neid on vaja ainult täispiima seedimiseks, mitte fermenteeritud piimatoodete üldiselt ja rjaženkat eriti. Nii et seda jooki võib kassidele anda. See ei kahjusta ka koeri. Kuid mõlemal juhul on tegemist suhteliselt väikeste kogustega.

Huvitavad faktid rjaženka kohta

Arvatakse, et rjaženka ilmus esmakordselt mitte antiikajal, vaid alles 300–400 aastat tagasi. Kuigi sama keefir leiutati Gruusias palju varem ning Vana-Egiptuses eksisteeris jook leben, mis meenutab mõneti tänapäevast rjaženkat.

Olgu kuidas on, selle omadusi on uuritud suhteliselt hiljuti. Kuid teadlased jätkavad uuringuid, sest paljusid avastatud mõjusid pole veel praktikasse rakendatud. Näiteks on osa katsetest näidanud, et rjaženka tarbimine aitab toime tulla isegi tugevate migreenidega.

Peaasi, et seda toodet ei tarbitaks koos teiste valkudega, sest siis omastab organism neid halvemini. Seetõttu peetakse rjaženkat ideaalseks võimaluseks iseseisvaks toidukorraks. Viimase abinõuna võib seda kombineerida puuviljade ja marjadega.

Rjaženka foto